Legislator Case Law & Legislation
3-26-72/12 AI generated

3-26-72/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-26-72/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Taotleja esitas riigi õigusabi taotluse, saamaks advokaadi abi, et pöörduda halduskohtusse 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Taotluse kohaselt põhjustas FI

Legislator headnote

AI generated

3-26-72/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Taotluse kohaselt põhjustas FI

Keywords

AI generated
implausible account of facts credibility requirements defect of consent fraudulent insurance claim credible documentation false statements regarding commercial business
AI generated
3-11-605/15
V.T. esitas 09.03.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et ta ei nõustu vaideotsusega 04.03.2011 nr 1-13/4027-1. Kaebaja on esitanud riigilõivust vabastamise taotluse. 12.04.2011 määrusega jättis kohus kaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud.
3-10-361/18
Jaak Reinomägi esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingu (vanglateenistuja Kallase tegevus) õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju 200 000 krooni hüvitamise nõudes.
2-17-108751/4
oktoobril 2017.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-108751 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi S.L vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 1112,87 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20 Tallinn 10150 Hageja lepinguline esindaja Gerda Kabrits, e-post: jurist@julianus.ee Kostja: S.L, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri järgi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn, hagiavalduse järgi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik eelmenetlus
3-17-2619/5
J. S esitas 29.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu 20000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Nõue seostub ebainimlike olmetingimustega, mis on kaebaja hinnangul talle kannatusi tekitanud. Tallinna Halduskohus küsis 30.11.2017 kohtunõudes Tallinna Vanglalt kas kaebaja on eelnevalt kahjunõudega vangla poole pöördunud. Tallinna Vangla on käesolevaks ajaks kohtunõudele vastanud ja selgitanud, et Tallinna Vangla dokumendiregistris ei ole registreeritud J. Si kahjunõuet.
3-09-1666/29
Tallinna Halduskohtule saabus 31.07.2009 S.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

09.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-72

Haldusasi

V.Q taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – V.Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.01.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse V.Q määruskaebus haldusasjas nr 3-26-72 tehtud Tallinna

Halduskohtu 21.01.2026 määrusele.

2. Jätta V.Q määruskaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-26-72 tehtud Tallinna

Halduskohtu 21.01.2026 määrus muutmata.

SELGITUSED

Määruskaebuse halduskohtu määruse peale riigi õigusabi küsimustes vaatab ringkonnakohtus

läbi üks ringkonnakohtu kohtunik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 210 lg 1).

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7, § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU MÄÄRUS

1. Taotleja esitas riigi õigusabi taotluse, saamaks advokaadi abi, et pöörduda halduskohtusse

Finantsinspektsiooni (FI) tegevusetusega tekitatud 120 426,10 euro suuruse varalise ning 40

000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Taotluse kohaselt põhjustas FI

asjaomase kahju sellega, et ei teostanud nõuetekohast järelevalvet faktiliselt finantsteenuseid

pakkuva CoinLoan OÜ üle, mis võimaldas viimasel väärkasutada oma klientide raha ja jätkata

oma tegevust kuni pankroti väljakuulutamiseni. Taotleja väitel kaotas ta CoinLoan OÜ pankroti

tõttu oma hoiused ning kannatas terviseprobleemide käes, kuna ei saanud maksta vajaliku ravi

eest.

2. Tallinna Halduskohus tegi 21.01.2026 määruse, millega jättis riigi õigusabi taotluse

rahuldamata, leides et sõltumata taotleja majanduslikust olukorrast ei ole talle riigi õigusabi

3-26-72

andmine põhjendatud. Halduskohus asus seisukohale, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamiseks ei ole riigi õigusabi vajalik tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 punktist

6. Varalise kahju hüvitamise nõudega seoses leidis halduskohus aga, et riigi õigusabi andmisest

tuleb keelduda RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna esitatava kaebuse eduväljavaated oleksid kasinad.

Sellega seoses märkis halduskohus esmalt, et kuna OÜ CoinLoan pankrot kuulutati välja

14.06.2023 ent kuni 2024. aasta lõpuni teostas virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle

järelevalvet Rahapesu Andmebüroo, siis ei ole FI tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise

nõue perspektiivikas. Lisaks seadis halduskohus kahtluse alla väidetava varalise kahju

tekkimise, viidates sellele, et tsiviilasjas nr 2-25-5208 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

30.10.2025 määruse kohaselt on krüptovara võimalik pankrotiseaduse § 123 alusel

pankrotivarast välistada.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Taotleja esitas 26.02.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes tühistada

halduskohtu 26.06.2026 määruse ja teha uus määrus, millega määrata talle riigi õigusabi. Ta

leiab, et halduskohus ei võinud keelduda riigi õigusabi andmisest põhjusel, et varalise kahju

tekkimine ei ole üheselt selge, kuna asjaomase vara on võimalik tagasi saada

pankrotimenetlusest välistamise kaudu. Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2025 määrusest

tsiviilasjas nr 2-23-3290 tuleneb, et CoinLoan OÜ on klientide varad seganud ja seetõttu on

individuaalne vara välistamine õiguslikult ja tehniliselt võimatu. Varade segunemise tõttu

saavad võlausaldajad tagasi vaid võrdelise osa allesjäänud varast. Taotleja selgitab, et kahju

hüvitamise nõude aluseks on FI pikaajaline ja ränk järelevalve tegemata jätmine. Juba

29.01.2018 avaldas FI avaliku hoiatuse CoinLoan OÜ eelkäikäijaks olnud äriühingu

CryptoFinance OÜ suhtes, ent hoolimata sellest lubas riik ettevõttel aastaid tegevust jätkata.

28.12.2021 avaldati uus hoiatus, mis aga 08.02.2022 arusaamatul põhjusel tagasi võeti.

Riigipoolne ebajärjekindel tegevus aastatel 2018–2023 lõi tarbijale petliku ettekujutuse

ettevõtte tegevuse seaduslikkusest ja ajendas taotlejat oma sääste seal hoidma. Riik tuvastas

riskid, kuid jättis järelevalvemeetmed kohaldamata, mis on otseses põhjuslikus seoses taotleja

kahjuga. Samuti selgitab taotleja, et OÜ CoinLoan tegutses küll RABi antud virtuaalvääringu

teenuse osutamise loa alusel, ent osutas faktiliselt pangandusteenust krediidiasutuste seaduse

tähenduses. Riigi hooletus seisnes taotleja hinnangul selles, et ettevõttel lubati toimida pangana,

tagamata sealjuures pangandusele kohustuslikke kapitali- ja hoiuste tagamise tagatisi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine halduskohtu määrusele

on lubatav vastavalt HKMS § 119 lõikele 1. Halduskohus on kohtute infosüsteemis märkinud, et

21.01.2026 kohtumäärus tuleb lugeda taotlejale kätte toimetatuks 11.02.2026. Seega on

26.02.2026 esitatud määruskaebus tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

5. Määruskaebus jääb rahuldamata. Halduskohus on kokkuvõttes õigesti leidnud, et taotluses

kirjeldatud asjaoludel oleksid hüvitamisnõude eduväljavaated kasinad ning seetõttu ei ole

taotlejale riigi õigusabi andmine põhjendatud sõltumata tema majanduslikust olukorrast.

Seejuures ei ole esmatähtis ei see, kas taotleja vara välistamine CoinLoan OÜ pankrotivarast

oleks võimalik või mitte. Määrav ei ole ka see, et kuni 2024. aasta lõpuni teostas CoinLoan OÜ

kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuse üle järelevalvet Rahapesu Andmebüroo. Taotleja

hinnangul seisneb FI õigusvastane tegevusetus nimelt selles, et ta võimaldas üksnes

virtuaalvääringu teenuse tegevusluba omaval CoinLoan OÜ-l faktiliselt osutada pangateenust

ehk tegeleda majandustegevusega, mis on FI järelevalve esemeks. Sisuliselt väidabki taotleja, et

ta hoiustas oma vara CoinLoan OÜ-s nagu pangas ning jäi sellest varast ilma CoinLoan OÜ

maksejõuetuse tõttu. Seejuures näib taotleja olevat seisukohal, et CoinLoan OÜ

majandustegevus, mille raames taotleja oma vara sellele äriühingule usaldas ja mille tulemusena

2(3)

3-26-72

taotleja sellest kokkuvõttes ilma jäi, osutus võimalikuks vaid seetõttu, et FI ei teostanud

nõuetekohaselt järelevalvet CoinLoan OÜ tegevuse üle.

6. FI kui finantsjärelevalveasutus ei vastuta sellise järelevalve esemeks oleva

majandustegevusega ilma sellekohase loata tegelevate ettevõtjate klientide ees nende ettevõtjate

poolt võetud kohustuste mittenõuetekohase täitmise eest ega ka sellise ettevõtja

maksejõuetusega kaasnevate tagajärgede eest. Taotluses kirjeldatud kahju võis taotlejale

põhjustada CoinLoan OÜ, kui ta jättis täitmata oma kohustused, mis tulenesid tema ja taotleja

vahelistest õigussuhetest. Kohustatud isiku ehk CoinLoan OÜ pankrotistumise korral on

taotlejal võimalik oma õigusi kaitsta pankrotiseaduses sätestatud viisil, mitte aga seeläbi, et

nõuda kaotatud vara hüvitamist riigilt. Isegi kui leiaks tuvastamist, et FI oleks saanud või

pidanud oma järelevalvepädevust teostades võtma mingisuguseid meetmeid CoinLoan OÜ

väidetavalt õigusvastase tegevuse takistamiseks, ei saa sellest siiski järeldada, et taotlejale

väidetava kahju tekkimine on põhjuslikus seoses FI tegevusetusega. Otsene ja tegelik põhjuslik

seos tekkinud kahju ja avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse vahel on aga avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise üks vääramatu eeldus. Hüpoteetiline võimalus, et

FI või teiste Eesti pädevate järelevalveasutuste aktiivsema järelevalve-alase tegevuse korral ei

oleks taotlejal tekkinud võimalust (või motivatsiooni) oma vara CoinLoan OÜ-s hoiustada või et

oleks olnud võimalik vältida taotleja varast ilma jäämist CoinLoan OÜ maksejõuetuse tõttu, ei

luba jaatada riigilt kahju hüvitamise eelduseks oleva põhjusliku seoses olemasolu. Seetõttu asus

halduskohus õigesti seisukohale, et taotleja võimalused oma õiguste kaitseks riigi vastu kahju

hüvitamise nõudega on ilmselt vähesed. Seetõttu oleksid taotleja kavandatava kaebuse

eduväljavaated ilmselt vähesed ning sellise kaebuse esitamiseks ja kohtumenetluses

esindamiseks riigi õigusabi andmine ei oleks eesmärgipärane

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

3(3)