2-25-21508/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-21508 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2026, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-25-21508 Tsiviilasi P.Y hagi Z.C vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: P.Y (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, 49014 XXX ); Hageja seaduslik esindaja: N.J (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, 49014 XXX; e-post: Kostja: Z.C (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, 62401 Tartu maakond; e-post: Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Piret Pallo (Advokaadibüroo Pallo & Partnerid; e-post:. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Rahuldada poolte taotlus. 2. Kinnitada hageja seadusliku esindaja N.J-i kostja Z.C vahel 09.06.2026 sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 2.1 Kostja tasub hagejale tagasiulatuva elatise perioodi 11.12.2025-31.05.2026 eest kokku summas 375,20 eurot kahe osamaksena. Esimese osamakse summas 187,60 eurot tasub kostja hiljemalt 10.06.2026 N.J-i arvelduskontole nr EE152200001100070230 ja teise osamakse summas 187,60 eurot tasub kostja hiljemalt 10.07.2026 N.J-i arvelduskontole nr EE152200001100070230. 2.2 Kostja tasub hagejale elatist alates 01.06.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (25.03.2035) summas 200 (kakssada) eurot, kuid mitte vähem kui 70% (seitsekümmend protsenti) PKS § 101 alusel arvutatavast elatise miinimumsummast. 2.3 Kostja tasub igakuise elatise vastavalt iga kalendrikuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja N.J-i arvelduskontole nr EE152200001100070230, märkides selgitusse „Elatis P.Y". 2.4 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-21508 menetlus P.Y hagis Z.C vastu elatise nõudes. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

2-25-21508 P.Y esitas kohtule hagiavalduse Z.C vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt alates 10.12.2025 hageja kasuks välja igakuise elatise miinimumsummas. Kohus pidas 20.05.2026 poolte osavõtul kohtuistungi, kus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. 09.06.2026 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 2