2-25-19103/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-19103

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

9.juuni 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19103

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X.I vastu võla nõudes

Hagihind

13 998,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht: XXX , 10149 XXX);

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post: );

Kostja: X.I (isikukood: XXX; aadress: XXX, 50112 XXX;

e-post:).

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X.I vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista X.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89015136498

tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2443,78 eurot. Välja mõista X.I-lt

Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude 2443,78 eurot tasumata osalt

määraga 16,90% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

3. Välja mõista X.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89015136498

tulenevad sissnõutavaks muutuvad põhiosamaksed vastavalt maksegraafikule

alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksepäev

Põhiosa jääk

Põhiosa

Igakuine osamakse

06.07.2026

6925,22

115,62

115,62

06.08.2026

6809,60

114,05

114,05

06.09.2026

6695,55

115,71

115,71

06.10.2026

6579,84

120,48

120,48

06.11.2026

6459,36

119,15

119,15

06.12.2026

6340,21

123,86

123,86

06.01.2027

6216,35

122,68

122,68

1 (10)

06.02.2027

6093,67

124,47

124,47

06.03.2027

5969,20

134,69

134,69

06.04.2027

5834,51

128,24

128,24

06.05.2027

5706,27

132,79

132,79

06.06.2027

5573,48

132,04

132,04

06.07.2027

5441,44

136,52

136,52

06.08.2027

5304,92

135,95

135,95

06.09.2027

5168,97

137,93

137,93

06.10.2027

5031,04

142,30

142,30

06.11.2027

4888,74

142,01

142,01

06.12.2027

4746,73

146,30

146,30

06.01.2028

4600,43

146,20

146,20

06.02.2028

4454,23

148,33

148,33

06.03.2028

4305,90

154,53

154,53

06.04.2028

4151,37

152,74

152,74

06.05.2028

3998,63

156,84

156,84

06.06.2028

3841,79

157,24

157,24

06.07.2028

3684,55

161,26

161,26

06.08.2028

3523,29

161,88

161,88

06.09.2028

3361,41

164,23

164,23

06.10.2028

3197,18

168,12

168,12

06.11.2028

3029,06

169,07

169,07

06.12.2028

2859,99

172,87

172,87

06.01.2029

2687,12

174,04

174,04

06.02.2029

2513,08

176,58

176,58

06.03.2029

2336,50

182,44

182,44

06.04.2029

2154,06

181,80

181,80

06.05.2029

1972,26

185,37

185,37

06.06.2029

1786,89

187,15

187,15

06.07.2029

1599,74

190,62

190,62

06.08.2029

1409,12

192,64

192,64

06.09.2029

1216,48

195,45

195,45

06.10.2029

1021,03

198,77

198,77

06.11.2029

822,26

201,18

201,18

06.12.2029

621,08

204,40

204,40

06.01.2030

416,68

207,09

207,09

06.02.2030

209,59

209,59

209,59

4. Välja mõista X.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis iga tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhiosa osamakse tasumata osalt määraga 16,90%

aastas alates vastava osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni

vastava põhinõude tasumiseni.

5. Punktides 2, 3, 4 märgitust suuremas osas jääb hagi rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud 75% ulatuses X.I kanda ja 25% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

7. Välja mõista X.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 952,50

eurot (ilma käibemaksuta).

8. Välja mõista X.I-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohustuse tasumiseni.

Edasikaebamise kord

2 (10)

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10.11.2025 Tartu Maakohtule hagi, milles palub

X.I-lt (kostja) välja mõista tarbijakrediidilepingust nr L89015136498 tuleneva põhivõla 9375

eurot, intressi 613,80 eurot, lepingutasu 187,50 eurot, haldustasu 15,60 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2172,50 eurot, samuti

edasiulatuva viivise määras 16,90% aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 08.02.2024

tarbijakrediidilepingu nr L89015136498, mille alusel kostja sai laenu 9375 eurot. Lepingu

sõlmimisel pidi kostja tasuma lepingutasu 187,50 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

maksegraafiku alusel perioodil 06.03.2024-06.02.2030 ja tasuma intressi 16,90% aastas.

Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 20,33%.

Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 17.06.2024 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatused ning kostjale anti täiendav

tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. 27.06.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teate

lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul.

Lepingu nr L89015136498 ülesütlemise seisuga oli kostja võlas kolme osamaksega, s.o 06.03,

06.04 ja 05.06.2024 osamaksetega.

Esialgne võlausaldaja loovutas 28.06.2024 kostja vastased nõuded koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid hagejale.

Hageja selgitab, et on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning

hinnanud kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403¹ ja § 403⁴ ning krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse nõuetele. Hageja märgib, et enne krediidilepingute sõlmimist kontrolliti

kostja sissetulekuid, kohustusi ja maksekäitumist ning tehti päringud maksehäireregistritesse.

Hageja väitel puudusid kostjal krediiditaotluste esitamise ajal kehtivad või varasemad

maksehäired. Hageja tugineb laenutaotlusele ja maksehäireregistri väljavõttele.

Hageja märgib, et lepingu nr L89015136498 puhul tehti krediidiotsus kostja konto väljavõtte

alusel ning lepingu nr L89015271803 taotluse lahendamisel lähtuti samadest varasemalt

esitatud andmetest, mis hageja väitel olid jätkuvalt kehtivad. Otsuse tegemisel kasutati

kinnitatud sissetulekuid summas 625 eurot ning kohustusi summas 0 eurot. Hageja märgib, et

kuna õigusaktides ei ole krediidiandjatele kehtestatud sissetulekute ja kohustuste konkreetset

suhtarvu, lähtuti krediidiandja sellel ajal kehtinud laenupoliitika kohaselt põhimõttest, et

kliendi sissetulekud peavad olema suuremad kui tema igakuised kohustused. Hageja

hinnangul olid lepingutest tulenevad maksekohustused kostjale jõukohased, arvestades

laenusummasid, kuumaksete suurust ning kostja sissetulekut, mistõttu pidas hageja kostjat

usaldusväärseks krediidivõtjaks, kes on võimeline lepingulisi kohustusi täitma.

Samuti märgib hageja, et krediidiandjal puudub võimalus arvestada asjaoludega, mis ei ole

talle avaldatud või kättesaadavad. Hageja leiab, et kui kostja esitas krediidi taotlemisel

ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, ei saa krediidiandjale ette heita vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumist ning tarbija hilisem makseraskustesse sattumine ei tähenda

iseenesest krediidiandja hooletust.

3 (10)

Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et esialgne võlausaldaja on enne krediidilepingu

sõlmimist kogunud ja kontrollinud piisava teabe kostja majandusliku olukorra kohta,

hinnanud kostja krediidivõimelisust ning andnud kostjale vajalikud selgitused, mistõttu ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud.

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 24.01.2026 isiklikult allkirja vastu. Kostja

hagiavaldusele vastanud ei ole.

3. Hageja esitas 20.04.2026 täiendava seisukoha ja nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus

peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on kostjale laenu andmisel on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Täiendavalt selgitas hageja, et tema hinnangul oli kogutud teave piisav veendumaks kostja

krediidivõimelisuses ja võimes võtta krediidikohustusi. Hageja märkis, et enne lepingu

sõlmimist tuvastati kostja igakuiseks sissetulekuks ligikaudu 625 eurot ning kohustuste

puudumise tõttu jäi pärast 217,05 euro suuruse igakuise osamakse arvestamist kostjale hageja

arvutuse kohaselt kasutusse vähemalt 407,95 eurot. Hageja märkis, et krediidiandja arvestab

krediidivõimelisuse hindamisel ka statistikapõhise elatusmiinimumiga, mis oli 2024. aastal

345,81 eurot, mistõttu oli hageja hinnangul kuumakse kostjale jõukohane. Samuti viitas

hageja sellele, et kostja suhtes puudusid lepingu sõlmimise ajal maksehäired. Hageja tugines

ka Finantsinspektsiooni juhendile „Vastutustundliku laenamise nõuded“ ning Riigikohtu

praktikale, mille kohaselt sõltub kogutava teabe ulatus krediidi olemusest ja konkreetse

juhtumi asjaoludest. Hageja hinnangul oli kogutud teave piisav ning krediidiandja järgis

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel.

Hageja selgitas, et kuna kostja ei olnud lepingu ülesütlemise ajaks kolme põhiosa osamaksega

võlgnevuses, vaid võlgnevus puudutas lepingujärgseid intressimakseid, tehti nõude

ümberarvestus VÕS § 94 lg 1 alusel. Hageja hinnangul oli kostja ka pärast ümberarvestust

võlgnevuses kolme osamakse ulatuses ning seetõttu jäi lepingu ülesütlemine kehtima.

Hageja märgib, et juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti, tuleb

kostjal tagastada lepingu alusel saadud põhivõlg summas 9375 eurot, tasuda intress summas

142,73 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot ning viivis lepingujärgses määras 16,90%

aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (28.06.2024) kuni nõude täitmiseni.

Lisaks märgib hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa kogu

lepingu tühisust, vaid üksnes krediidilepingu osalise tühisuse kokkuleppelise intressi osas.

Hageja viitab Riigikohtu praktikale ning leiab, et viivisekokkulepe jääb kehtima ka juhul, kui

kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise.

4. Kohus juhtis 21.05.2026 kirjas hageja tähelepanu asjaolule, et nõude lahendamiseks tuleb

hinnata, kas tarbijakrediidileping on VÕS § 416 lg 1 nõuete kohaselt kehtivalt üles öeldud.

Kohus palus hagejal täpsustada ja tõendada kostja makseviivituse asjaolusid, vähemalt

kahenädalase täiendava tähtaja andmist koos ülesütlemise hoiatusega ning

ülesütlemisavalduse kostjale kättetoimetamist. Samuti juhtis kohus tähelepanu, et seaduses

nõutud tähtaja järgimata jätmisel võib lepingu ülesütlemine olla tühine.

5. Hageja esitas 22.05.2026 kohtule täiendava seisukoha.

Hageja selgitab, et kostjal oli võlgnevus alates 1.osamaksest (06.03.2024) kuni ülesütlemisele

eelnenud 4-osamakseni (06.06.2024). Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme

järjestikuse osamaksega.

Kostja ei täitnud lepingus tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja kostjale 17.06.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

4 (10)

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, 27.06.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Ülesütlemise hoiatus ja teatis saadeti kostja aadressile, mille viimane andis lepingu

sõlmimisel. Hageja möönab, et ülesütlemise hoiatuse ja teatise saatmise vahe on 10 päeva.

Hageja esitab nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et lepingu ülesütlemine on

tühine.

Kostja sai lepingu alusel laenu 9375 eurot ning tagasimakseid teinud ei ole. Kui kohus leiab,

et lepingu ülesütlemine on tühine, tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 2339,02 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 3127,86 eurot, lepingutasu 187,50

eurot, sissenõutavaks muutunud haldustasu 105,30 eurot ning viivis lepingujärgses määras

(16,90% aastas põhiosalt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja esitab alternatiivse lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub

kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus ja lepingujärgne viivis

(16,90% aastas) igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt esitatud maksegraafikule.

Kostja ei ole üle kahe aasta täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning ei osale ka

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et ta ei täida ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid

osamakseid tähtaegselt.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid

tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on

saanud laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud, ning et vastav nõue on hagejale loovutatud.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 9375 eurot, intressi 613,80 eurot, lepingutasu

187,50 eurot, haldustasu 15,60 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 2172,50 eurot.

Samuti viivise alates 11.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni määraga 16,90% aastas.

Juhul, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, palub

hageja kostjalt välja mõista põhivõla 9375 eurot, intressi 142,73 eurot ja viivise alates

28.06.2024 kuni 10.11.2025 lepingujärgses määras 16,90% aastas.

8. Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel

koostoimes VÕS § 164 lg-ga 1 eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping kehtib (ei

ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus

tagastada krediit ja maksta intressi, kostja on rikkunud kohustust tagastada krediit ja maksta

intressi ning lepingust tulenevad nõuded on hagejale loovutatud.

9. Kohus tuvastas, et kostja on 08.02.2024 digitaalselt allkirjastanud tema ja AS Inbank

(krediidiandja) vahelise auto24 laenu lepingu nr L89015136498, mille dokumendid

koosnevad Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehest, põhitingimustest,

maksegraafikust ja üldtingimustest (dtl 14-26), samuti laenutaotlusest (dtl 30).

10. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli laenusumma 9375 eurot tagastada ja lepingutasu

187,50 eurot tasuda koos intressi määraga 16,90% aastas kord kuus 6.kuupäeval 72

osamaksega ning lepingu täitmise tähtpäevaks oli kokkulepitud 06.02.2030 (dtl 14-16).

11. Kohus tuvastas, et krediidiandja tegi kostjale 09.02.2024 makse summas 9375 eurot

viitega laenulepingule nr L89015136498. Kohtu hinnangul on krediidiandja seeläbi VÕS §

396 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes kostjale lepingu alusel laenu välja maksnud ehk täitnud oma

lepingujärgse põhikohustuse.

12. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja ja krediidiandja on lepingu sõlminud.

5 (10)

13. Kohtu hinnangul on lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuivõrd krediidiandja andis oma majandus- või kutsetegevuses krediiti tarbijale

VÕS § 1 lg 4 tähenduses ehk füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondu iseseisva

majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

14. Kuivõrd kostja tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks on digitaalselt

allkirjastatud ja kostja on krediidi kätte saanud, ei ole tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 sätestatust

alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija

tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud

andmete puudumise tõttu.

15. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2023 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%

(kohaldus alates 01.01.2024 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 x 15,31% = 52,08%. Lepingu

kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 20,33% (dtl 14).

Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud

lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu

hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062

lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu.

16. Hageja selgituste kohaselt on krediidi andmisel järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning hinnatud kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 403¹ ja § 403⁴ ning

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse nõuetele. Hageja märgib, et enne krediidilepingute

sõlmimist kontrolliti kostja sissetulekuid, kohustusi ja maksekäitumist ning tehti päringud

maksehäireregistritesse. Hageja väitel puudusid kostjal krediiditaotluste esitamise ajal

kehtivad või varasemad maksehäired. Hageja tugineb laenutaotlusele ja maksehäireregistri

väljavõttele.

Hageja märgib, et lepingu nr L89015136498 puhul tehti krediidiotsus kostja konto väljavõtte

alusel ning lepingu nr L89015271803 taotluse lahendamisel lähtuti samadest varasemalt

esitatud andmetest, mis hageja väitel olid jätkuvalt kehtivad. Otsuse tegemisel kasutati

kinnitatud sissetulekuid summas 625 eurot ning kohustusi summas 0 eurot. Hageja märgib, et

kuna õigusaktides ei ole krediidiandjatele kehtestatud sissetulekute ja kohustuste konkreetset

suhtarvu, lähtuti krediidiandja sellel ajal kehtinud laenupoliitika kohaselt põhimõttest, et

kliendi sissetulekud peavad olema suuremad kui tema igakuised kohustused. Hageja

hinnangul olid lepingutest tulenevad maksekohustused kostjale jõukohased, arvestades

laenusummasid, kuumaksete suurust ning kostja sissetulekut, mistõttu pidas hageja kostjat

usaldusväärseks krediidivõtjaks, kes on võimeline lepingulisi kohustusi täitma.

Samuti märgib hageja, et krediidiandjal puudub võimalus arvestada asjaoludega, mis ei ole

talle avaldatud või kättesaadavad. Hageja leiab, et kui kostja esitas krediidi taotlemisel

ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, ei saa krediidiandjale ette heita vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumist ning tarbija hilisem makseraskustesse sattumine ei tähenda

iseenesest krediidiandja hooletust.

17. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et krediidiandja järgis käesoleval juhul

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohaselt. Kuigi hageja on märkinud, et

krediidiotsus tugines kostja konto väljavõttele, ei tähenda konto väljavõtte olemasolu

iseenesest veel krediidivõimelisuse nõuetekohast hindamist. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte eesmärk ei ole üksnes andmete formaalne kogumine, vaid kogutud andmete

sisuline analüüsimine ja nende põhjal põhjendatud järelduste tegemine tarbija võime kohta

täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel.

6 (10)

Konto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekud koosnesid töövõimetoetusest ja

sotsiaaltoetustest ning laekunud vahendeid kasutati igakuiste tavapäraste elamiskulude

katmiseks. Konto väljavõttest ei nähtu, et kostjal oleks olnud püsivalt vabu rahalisi vahendeid

või sääste, mis võimaldanuks põhjendatult järeldada täiendava pikaajalise krediidikohustuse

teenindamise võime olemasolu.

Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et krediidivõimelisuse piisavaks hindamiseks saab

pidada statistikapõhise elatusmiinimumi arvestamist. Asjaolu, et hageja hinnangul jäi kostjale

pärast krediidikohustuse arvestamist alles statistikapõhist elatusmiinimumi ületav summa, ei

võimalda iseenesest järeldada kostja tegelikku maksevõimet. Statistikapõhine elatusmiinimum

kujutab endast üldist arvestuslikku näitajat ega asenda tarbija tegelike sissetulekute ja

väljaminekute hindamist.

Seetõttu ei saa kohus nõustuda hageja seisukohaga, et pelgalt kostja sissetulekute ja

deklareeritud kohustuste võrdlemine või üldisele elatusmiinimumi näitajale tuginemine

võimaldas pidada kostjat krediidivõimeliseks. Hageja viidatud põhimõte, et sissetulekud

peavad olema suuremad kui kohustused, ei asenda krediidiandja kohustust hinnata tarbija

tegelikku majanduslikku olukorda ning tema võimet võtta täiendav krediidikohustus.

18. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei saanud krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusel olla veendunud, et tarbija

on krediidivõimeline ning VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks

ei olnud täidetud.

19. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et VÕS § 403⁴ lg 7 alusel tuleb lepingus

kokkulepitud intressimääraks lugeda VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning leping on

muude krediidiga seotud tasude osas tühine.

20. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt alates 1.osamaksest, s.o

alates 06.03.2024 kuni ülesütlemisele eelnenud 4.osamakseni, s.o kuni 06.04.2024. Seega oli

kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega.

Ülesütlemisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed vaid siis, kui ülesütlemise formaalsed ja

materiaalsed eeldused on täidetud. VÕS § 416 lg 1 esimese lause kohaselt võib krediidiandja

osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles

öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase

täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja

jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks peavad olema seega täidetud järgmised eeldused: 1)

tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega,

2) krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võla

tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab võla tasumist, 3) tarbija on krediidiandja avalduse kätte saanud (tsiviilseadustiku

üldosa seadus (TsÜS) § 69).

Lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 27) kohaselt teavitas esialgne võlausaldaja 17.06.2024

kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale täiendava tähtaja (s.o

25.06.2024) võlgnevuse tasumiseks. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine

järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks

7 (10)

tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui kostjale anti 17.06.2024 tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks, siis tuli kostjale anda vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg, mis

oleks saabunud 01.07.2024. Kuna hageja väljatoodud asjaoludel ei antud kostjale vähemalt

kahenädalast täiendavat tähtaega võla tasumiseks, siis ei ole leping kehtivalt üles öeldud.

Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

21. Hageja esitas alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks leidma, et ülesütlemine on

tühine.

Ümberarvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud osamaksed alates 06.03.2024 kuni

06.06.2026 (kaasa arvatud), s.o 1.-28.osamakse summas 2443,78 eurot.

Hageja taotleb kostjalt sissenõutavaks muutunud intressi välja mõistmist summas 3127,86

eurot (1.-27.osamakseni), s.o lepingujärgses määras 16,9% aastas.

Kohus on tuvastanud, et krediidiandja rikkus VÕS § 403⁴ lg-s 6 sätestatud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb VÕS § 403⁴ lg 7 alusel lugeda lepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ning tarbija ei võlgne krediidiandjale muid tasusid. Lisaks

on kohus leidnud, et lepingut ei ole VÕS § 416 lg 1 nõudeid järgides kehtivalt üles öeldud.

Hageja on esitanud intressinõude lepingujärgse intressimäära alusel. Kuivõrd hageja ei ole

esitanud nõuet ega arvutuskäiku, mis lähtuks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt kohaldatavast

intressimäärast ja arvestaks asjaolu, et lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole kohtul

võimalik nõude suurust kontrollida. Seetõttu jätab kohus intressinõude rahuldamata.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu ega ka

haldustasu.

22. Lepingu viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku kohaselt 06.02.2030. Seetõttu ei

ole kohtuotsuse tegemise ajaks kogu laenu põhiosa muutunud sissenõutavaks ning hagejal

puudub alus nõuda kogu laenujäägi viivitamatut tasumist.

Hageja on palunud mõista kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhiosamaksed. TsMS § 369 kohaselt võib hageja nõuda ka pärast hagi esitamist

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist, kui on alust eeldada, et kostja ei

täida kohustusi nõuetekohaselt ka edaspidi. Arvestades, et kostja ei ole lepingu alusel teinud

ühtegi makset ning ei ole menetluses osalenud ega hageja nõudele vastu vaielnud, on alust

eeldada, et kostja ei täida ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi vabatahtlikult.

Seetõttu kuuluvad TsMS § 369 alusel väljamõistmisele ka pärast kohtuotsuse tegemist

sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed. Maksegraafiku kohaselt on ajavahemikul

06.07.2026 kuni 06.02.2030 sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma 6931,22

eurot.

Intressinõue alates 2026. aasta juulist jääb samuti rahuldamata. Kohus on leidnud, et VÕS §

403⁴ lg 7 kohaselt tuleb lepingus kokkulepitud intressimäära asemel kohaldada VÕS §-s 94

sätestatud intressimäära. Hageja ei ole aga esitanud nõuet ega arvutuskäiku, mis lähtuks VÕS

§ 94 kohasest intressimäärast, vaid on arvutanud tulevikus sissenõutavaks muutuva intressi

lepingujärgse intressimäära alusel. Lisaks on VÕS § 94 kohane intressimäär muutuv ning ette

ei ole võimalik kindlaks teha, milline intressimäär kuulub kohaldamisele alates 2026. aasta

juulist. Seetõttu ei ole kohtul võimalik tulevikus tekkivat intressinõuet kindla summana välja

mõista ning selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Hageja nõuab kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Lepingu

põhitingimuste kohaselt leppisid pooled viivisemääraks kokku 16,90% aastas. Kohus leiab, et

VÕS § 403⁴ lg 7 teises lauses sätestatud keeld nõuda muid tasusid ei hõlma viivist, mis

kujutab endast õiguskaitsevahendit rahalise kohustuse täitmisega viivitamise puhuks. Seetõttu

ei välista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine kokkulepitud viivise nõudmist.

8 (10)

Kuna kostja ei ole sissenõutavaks muutunud põhivõlga tasunud, on hagejal õigus nõuda

viivist lepingus kokkulepitud määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla osalt määraga 16,90% aastas alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava põhivõla osa tasumiseni.

23. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja sissenõutavaks muutunud põhivõla summas 2443,78 eurot ning TsMS § 369 alusel

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosamaksed summas 6931,22 eurot, kokku 9375 eurot.

Samuti kuulub rahuldamisele viivisenõue. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata,

sealhulgas intressinõude summas 3127,86 eurot, lepingutasu nõude summas 187,50 eurot ja

haldustasu nõude summas 105,30 eurot. Seega jääb hagi rahuldamata kokku 3420,66 euro

ulatuses.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta

75% ulatuses kostja kanda ning 25% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja menetluskulud on kokku 1628,25 eurot, millest riigilõiv on 910 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 718,25 eurot (käibemaksu ei lisandu).

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt

tuleb hagilt hinnaga 13 998,78 eurot tasuda riigilõivu 910 eurot. Arvestades hagi osalist

rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt

hüvitamisele.

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu 718,25 eurot on põhjendatud üksnes osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esindaja on õigusabi osutanud 4 tundi 45 minutit tundi (nõude aluseks olevate

dokumentide tellimine, nende analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine

ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule ning 17.04, 22.05 ja 27.05.2026

menetlusdokumentide koostamine) tunnitasuga 169 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus

hindab, et arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi

eest nõutud summas põhjendatud osaliselt.

Kohus leiab, et tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab,

et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist.

Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks

120 eurot/tund.

Kohus ei pea hageja esindaja menetluskulusid taotletud ulatuses põhjendatuks. Tegemist on

tavapärase võlanõudega, mis ei olnud faktiliselt ega õiguslikult eriliselt keerukas. Nõudeid

samaliigilise õigussuhte alusel on hageja poolt kohtus esindatud hulgaliselt. Samas nähtub

9 (10)

menetlusmaterjalidest, et oluline osa menetluse käigus tehtud tööst oli tingitud hageja esitatud

nõude puudustest ja vajadusest nõuet menetluse kestel korduvalt täpsustada.

Hagi oli esitatud eeldusel, et tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud ning hagejal on

õigus nõuda kogu võlgnevuse tasumist. Menetluse käigus ilmnes aga, et hageja ei olnud

andnud kostjale VÕS § 416 lg 1 kohast vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega võlgnevuse

tasumiseks, mistõttu ei olnud lepingu ülesütlemine kehtiv. Samuti tuli menetluse käigus

hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning VÕS § 403⁴ lg 7 kohaldamise

tagajärgi. Hageja esitatud nõue ei arvestanud nimetatud sätte õiguslike tagajärgedega ning

hageja esitas intressiarvestuse lepingujärgse intressimäära alusel olukorras, kus kohaldamisele

kuulus VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohus on vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimisega seonduvat selgitanud paljudes menetlustes osalevale hagejale korduvalt, kuid

samad puudujäägid ja vead korduvad jätkuvalt.

Kohus leiab, et kui hageja oleks juba hagi esitamisel nõuetekohaselt hinnanud lepingu

ülesütlemise kehtivust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise võimalikke

õiguslikke tagajärgi, oleks olnud võimalik vältida osa menetluse käigus esitatud täiendavatest

seisukohtadest ja nõude ümberkujundamisest. Menetluskulude hüvitamise eesmärk ei ole

panna vastaspoolele kohustust kanda kulusid, mis on tekkinud menetlusosalise enda

õiguslikult puudulikult ettevalmistatud nõude tõttu.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja taotletud menetluskulud ei ole täies ulatuses

vajalikud ega põhjendatud ning kuuluvad vähendamisele mõistliku suuruseni.

Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 1270 eurot

(910+3x120).

Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

menetluskulud 952,50 eurot (1270 eurost 75%).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

10 (10)