2-25-14255/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 9. juuni 2026

Tsiviilasja number

2-25-14255

Tsiviilasi

C.N hagi H.M ja B.V vastu matusekulude

hüvitise ja kõrvalnõuete saamiseks

Tsiviilasja hind

5750 eurot 89 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja C.N (isikukood XXX, elukoht XXX-i ),

lepinguline esindaja Harri Paabo (e-post XXX)

Kostja H.M (isikukood XXX, elukoht XXX,

XXX , e-post XXX)

Kostja B.V (isikukood XXX, elukoht XXX,

XXX, e-post XXX)

Kostjate lepinguline esindaja Georg Hiiesalu (e-

post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

19.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada C.N 01.09.2025 hagi H.M ja B.V vastu matusekulude hüvitise ja

kõrvalnõuete saamiseks osaliselt.

2. Mõista H.M-ilt ja B.V-lt solidaarselt C.N kasuks välja 1592 eurot 38 senti, millest

1476 eurot 59 senti on põhivõlg ja 115 eurot 79 senti 08.06.2026 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3. Jätta menetluskuludest 18% solidaarselt H.M ja B.V kanda ning 72% C.N kanda.

3.1. Mõista H.M-ilt ja B.V-lt solidaarselt C.N kasuks välja menetluskulud 582

eurot 53 senti.

3.2. Mõista C.N-ilt solidaarselt H.M ja B.V kasuks välja menetluskulud 805 eurot

20 senti.

3.3. Saldeerida kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3.1 ja 3.2 nimetatud menetluskulude

nõuded ning mõista selle tulemusel C.N-ilt solidaarselt H.M ja B.V kasuks

välja menetluskulud 222 eurot 67 senti.

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on

TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja

järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks

on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.N (hageja) esitas 01.09.2025 hagiavalduse H.M (kostja I) ja B.V (kostja II) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja täpsustas nõuet ja täiendas hagiavaldust 29.10.2025 (dtl

75–98), 07.02.2026 ja 08.02.2026 (dtl 104–136), 12.02.2026 ja 13.02.2026 (dtl 139–167),

13.03.2026 (dtl 185–198), 24.04.2026 (dtl 217–248), 15.05.2026 (dtl 261–279).

Hagiavalduse ja selle täiendust kohaselt suri 13.05.2025 hageja poeg ja kostjate isa (H.M)

(pärandaja). Kostjad on pärimistunnistuse kohaselt pärijad. Hageja sõnul keeldusid kostjad

pärandaja matuste korraldamises ja selle rahastamises osalemisest, hageja tegi kulutusi ja

soovib need kostjatelt tagasi saada, lisaks põhinõuetele soovib ta kõigi nõuete puhul viivist.

Hageja korraldas matused ja kulutas matustele 3102 eurot 44 senti. Kostjad küll lubasid

matusekulud hagejale hüvitada, kuid on neist hüvitanud üksnes 2529 eurot 61 senti. Hageja

soovib matusekulude tasumata osa 572 eurot 83 senti (3102,44 – 2529,61).

Hageja leiab, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista üürivõlg, mis on kohtuotsuse

tegemise päeva seisuga (08.06.2026) 750 eurot. Üürivõlg tuleneb hageja ja pärandaja vahel

sõlmitud üürilepingust, millest tulenevad kohustused on kostjatele kui pärijatele üle läinud.

Hageja sõlmis 06.12.2023 pärandajaga 10 aastaks tähtajalise üürilepingu, mille järgi kohustus

pärandaja tasuma hagejale korteri üürimise eest üüri 25 eurot kuus. Kuivõrd pärandaja üüri ei

tasunud, läks üürikulude tasumise kohustus pärijatele üle. Kostja I on tunnistanud 525 euro

suurust üürivõlga 420 euro ulatuses, kuid ei ole seda tasunud.

Hageja leiab, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista kommunaalkulude võlgnevus, mis

on 24.04.2026 seisuga 916 eurot 96 senti. Kommunaalkulude võlgnevus põhineb hageja ja

pärandaja vahel sõlmitud üürilepingul, millest tulenevad kohustused on kostjatele kui

pärijatele üle läinud. Kostjad on tasunud kõrvalkulude eest juuni ja juuli 2025 eest täies

ulatuses. Tasumata on augustikuu kõrvalkulude eest korteriühistule 70 eurot 15 senti ja

tarbitud elektri eest 10 eurot 99 senti. Täiendav võlgnevus on kogunenud ka kohtumenetluse

kestel.

Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista 3090 eurot, mis on kulutused hauakivi ja

hauapiiride paigaldamise tööde eest. Nende tööde kogumaksumus oli 3800 eurot, millest on

tasunud 3090 eurot hageja ning 710 eurot kolmas isik. Hageja leidis, et kostjad peavad talle

hauakivi ja hauapiirde paigaldamise hüvitama, sest nad vastutavad matusekulude eest

pärijana, alternatiivselt tuleneb neile kohustus hageja ja kostjate vahelisest lepingust.

Hageja palub kostjatelt hageja kasuks välja mõista ka 461 eurot 20 senti, mis on

mälestusürituse läbiviimise kulu kalmistul õigeusu traditsioonide järgi pärandaja surmast 9. ja

40. päeval. Kostja I oli lubanud mõistlikud ja vajalikud kulud seoses

mälestuskoosviibimistega katta pärandvara arvelt, kuid ei ole seda teinud.

Hageja palub hagi ja selle 24.04.2026 täienduste kohaselt (dtl 219–231) kokkuvõttes mõista

kostjatelt hageja kasuks välja:



572 eurot 83 senti matusekulude tasumata osa (3102,44 – 2529,61)



750 eurot üürivõlg (08.06.2026 seisuga)



916 eurot 96 senti kommunaalkulude võlg 24.04.2026 seisuga (1188,88 – 271,92)



3090 eurot hauakivi ja hauapiirde kulu



461 eurot 20 senti 9. ja 40. päeva mälestusürituste kulu

Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka iga põhinõude kohta viivis:



209 eurot 91 senti viivis matusekulude tasumata osalt 08.06.2026 seisuga (dtl 220)



555 eurot 35 senti viivis üürivõlalt 08.06.2026 seisuga (dtl 220–221)



222 eurot 48 senti viivis kommunaalkuludelt 24.04.2026 seisuga (dtl 221–222)



360 eurot 89 senti viivis hauakivi ja hauapiirde kulult 08.06.2026 seisuga (dtl 222)



48 eurot 75 senti viivis 9. ja 40. päeva mälestusüritustelt 08.06.2026 seisuga (dtl 223)

2. Tartu Maakohus võttis 13.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning toimetas kostjatele

hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte. Kohus andis kostjatele tähtaja 21 päeva,

et esitada hagile kirjalik vastus.

3. Kostjad esitasid 14.10.2025 hagile vastuse, milles vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad esitasid kostja vastuse täiendused

17.02.2026 (dtl 168–172), 24.03.2026 (dtl 199–216), 11.05.2026 (dtl 249–260) ja 18.05.2026

täiendustes (dtl 280–284).

Kostjad märkisid hagi vastuses, et neile jääb arusaamatuks, et millisel õiguslikul alusel

hageja nende vastu nõude esitab. Hageja ei ole matusekulude, hauakivi ja hauapiirde ning

mälestusürituse kulude puhul välja toonud vastutuse aluseid ega selgitanud kahju olemust,

hageja ei ole enda nõuet ega selle suurust tõendanud. Kostjate hinnangul on üüri ja

kommunaalkulude nõue alusetu, sest hageja ei olnud sõlminud pärandajaga eluajal

üürilepingut, kohtule tõendina esitatud üürilepingul olev pärandaja allkiri on võltsitud.

Pärandaja müüs hagejale 06.12.2023 vaidlusaluse korteri tagasiostuõigusega 3000 eurot eest,

pärandajal oli tagasiostuõigus, mis kehtib kuni 06.12.2033. Kostjad leidsid, et nad ei pea üüri

ega kommunaalkulusid tasuma, sest nad on teinud pärandaja üldõigusjärglastena hagejale

notariaalse tagasiostuavalduse, kuid hageja ei ole sellele reageerinud.

4. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 19.02.2025 kohtuistungi. Kohtuistungil osalesid

hageja ja tema lepinguline esindaja ning kostja I ja kostjate lepinguline esindaja. Kohus

arutas pooltega kohtuasja aluseks olevaid asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest

ning selgitas pooltele tõendamiskoormist.

Kohus selgitas, et ta analüüsib matusekulude tasumata osa nõuet, hauakivi ja hauapiirde kulu

ning 9. ja 40. päeva mälestusürituste kulu üksnes käsundita asjaajamise ja teise isiku

kohustuse täitmisest tuleneva mittesoorituskondiktsiooni sätete järgi VÕS §-d 1018 ja 1041.

Kohus ei analüüsi muude kulutuste hüvitamise nõudeid muudel õiguslikel alustel. Hageja

kinnitas, et ta ei soovi, et kohus analüüsiks muude kulutuste hüvitamise nõudeid muudel

alustel kui käsundita asjaajamine ja teise isiku kohustuse täitmisest tulenev

mittesoorituskondiktsioon. Kohus selgitas, et analüüsib hageja nõuet kostjate vastu VÕS §

1041 järgi üksnes juhul, kui käsundita asjaajamise sätete alusel kulutuste hüvitamise

nõudmise eeldused VÕS §-de 1018 ja 1023 mõttes ei ole täidetud, sest VÕS § 1041 alusel

saab nõude esitada vaid juhul, kui nõue ei tulene lepingust või käsundita asjaajamisest ning

seda, kui ta oli teise isiku kohustust täites heauskne VÕS § 1024 lg 4 mõttes (RKTKo

13.12.2017, 2-15-15138/56, p 29). Kohus selgitas, et analüüsib üüri ja kommunaalkulusid

üksnes üürilepingu alusel. Hageja kinnitas, et ei soovi, et kohus analüüsiks üüri- ja

kõrvalkulusid muul õiguslikul alusel kui üürileping (dtl 181–182).

Kohus määras hagejale vastavalt kohtuistungil arutatule hagi täpsustamiseks tähtaja kuni

13.03.2026 (k.a), kostjale vastuse tähtaeg kuni 03.04.2026 (k.a). Kohus määras lõplike

seisukohtade esitamise tähtajaks 24.04.2026 (k.a). Eelmenetlus lõpeb samal kuupäeval, pärast

seda enam uusi asjaolusid ja tõendeid esitada ei saa.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning korraldanud kohtuasja arutamiseks

kohtuistungi. Kohus arutas kohtuistungil pooltega kohtuasja nii faktilisest kui ka õiguslikust

küljest ning selgitas tõendamiskoormist (dtl 174–183). Kohus jätkas kohtuasja arutamist

kirjalikus menetluses poolte nõusolekul ning määras tähtajad täpsustatud hagiavalduse, kostja

vastuse ja lõplike seisukohtade esitamiseks kohtuistungil arutatu pinnalt. Mõlemad pooled

kasutasid ka võimalust täiendavaid seisukohti esitada.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt.

Kohus käsitleb esmalt üürilepingust tulenevat üüri ja kommunaalkulude nõuet (I) ning

analüüsib seejärel matusekulude tasumata osa nõuet, hauakivi ja hauapiirde kulu ning 9. ja

40. päeva mälestusürituste kulu lepinguväliste võlasuhete alusel (II).

I

4. Kohus selgitab, et hagejal võib olla õigus nõuda kostjatelt üüri ja kommunaalkulude

tasumist üürilepingu täitmisnõudena VÕS § 108 lg 1 kohaselt järgmistel eeldusel:



hageja ja kostjate vahel on kehtiv üürileping



kostjad on üürilepingut rikkunud



kostjad vastutavad üürilepingu rikkumise eest



puuduvad üürilepingu täitmise nõuet välistavad asjaolud

4.1. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostjate vahel oleks kehtiv

üürileping. Kostja väitis, et üürileping on tühine, sest seda ei ole allkirjastanud pärandaja,

pärandaja allkiri on võltsitud. Kostjad esitasid võltsituse vastuväite põhistamiseks kohtule

TsMS § 277 lg 2 järgi tõendina muud dokumendid, millel oli pärandaja allkiri ning selgitasid,

et üürilepingul olev allkiri erineb oluliselt muudel lähedasel ajal allkirjastatud dokumentidel

olevatest allkirjadest, sealjuures samal kuupäeval notari juures antud allkirjast (dtl 65, 214,

üürileping – dtl 21).

4.2. Riigikohus on leidnud, et kui isik väidab, et tema nimel on keegi teine dokumendile alla

kirjutanud, on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel

juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku

samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi, mida kohtul üldjuhul ei

ole (RKTKo 11.12.2019, 2-17-1722/31, p 10.2; RKTKo 14.09.2016, 3-2-1-63-16, p 10;

RKTKO 23.09.2015, 3-2-1-79-15, p 10). Kohus märgib, et praegusel juhul ei ole kohtul

eriteadmisi, et hinnata allkirja ehtsust.

Kohus leiab, et kuivõrd kostja esitas pärandaja allkirja ehtsuse vaidlustamiseks kohtule väite,

oli see üürilepingul oleva pärandaja allkirjas ehtsuse vaidlustamiseks piisav. Kostja esitas

kohtule ka TsMS § 277 lg 2 järgi võrdlusmaterjalina allkirjad teistest lähedasel ajal

allkirjastatud dokumentidest, mis oli piisav pärandaja allkirja võltsituse vastuväite

põhistamiseks. Kohus leiab, et sellega pöördus tõendamiskoormis taas hagejale, kes pidi

tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi, et ta oli sõlminud pärandajaga eluajal kehtiva üürilepingu.

4.3. Kostja esitas kohtule hageja ja pärandaja vahel 06.12.2023 sõlmitud vaidlusaluse korteri

üürilepingu tõendamiseks üürilepingu dokumendi (dtl 16–22) ning kirjalikud selgitused S. K.,

T. K. ja N. K. (dtl 84–88), kes väitsid, et üürilepingu on allkirjastanud pärandaja, nad ütlesid,

et pärandaja sõlmis hagejaga eesti keeles üürilepingu, et ta saaks Elva vallavalituselt toetust

puude ostmiseks.

4.4. Kohus leiab, et eeltoodud hageja tõendid kogumis, neid TsMS § 232 lg 1 järgi

igakülgselt objektiivselt ja täielikult hinnates ei ole piisavad, et tõendada, et hageja sõlmis

pärandajaga eluajal üürilepingu ja ümber lükata võltsituse vastuväide. Hageja väitel sõlmisid

pärandaja ja hageja üürilepingu. Hageja on pärandaja ema, nende mõlema suhtluskeel on

vene keel, kuid üürileping sõlmiti eesti keeles ning üürilepingu järgi oli igakuine üür vaid 25

eurot (dtl 17). Kohtu hinnangul ei ole tõendid piisavad, et lükata ümber võltsituse vastuväide

ning selleks, et kohtul kujuneks siseveendumus, et vene keelt kõnelevad ema ja poeg sõlmisid

omavahel varem pojale kuulunud korteri üürimiseks eestikeelse üürilepingu. Arvestades seda

koostoimes asjaoluga, et kostjad esitasid võltsituse vastuväite ja võrdlusmaterjali, leiab

kohus, et hageja ei ole tõendanud, et tema ja pärandaja vahel oli eluajal sõlmitud kehtiv

korteri üürileping.

4.5. Riigikohus on leidnud, et isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul

üldjuhul ei ole), milleks tuleks üldjuhul määrata käekirjaekspertiis (RKTKo 14.09.2016, 3-2-

1-63-16, p 10; RKTKO 23.09.2015, 3-2-1-79-15, p 10). Kuivõrd kohtul ei ole eriteadmisi, et

hinnata allkirja võltsitust, ei ole praegusel juhul kirjalikud selgitused piisavad, allkirja ehtsust

saanuks Riigikohtu praktika järgi tõendada eelkõige käekirjaekspertiisiga.

Hagimenetluses määrab pool TsMS § 5 lg 2 järgi ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja üksnes viitas

võimalusele, et kui kostjad esitavad kohtu poolt määratud tõendite esitamise viimaseks

tähtajaks (24.04.2026) asjatundja arvamust sisaldava dokumentaalse tõendi, mis allkirja

võltsitust kinnitab, siis taotleb hageja kohtuliku ekspertiisi määramist (dtl 225, 265). Hageja

käekirjaekspertiisi aga ei taotlenud.

4.6. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kostjate kahtlus pärandaja allkirja ehtsuse kohta

on õhku visatud ning kostjad oleksid pidanud võltsituse vastuväidet TsMS § 277 lg 1 järgi

tõendama ning esitama asjatundja arvamuse (dtl 225, 265). Kostjad pidid TsMS § 277 lg 1

järgi võltsituse vastuväite põhistama, mitte seda tõendama. Riigikohtu praktika järgi

piisanuks võltsituse vastuväite põhistamiseks võltsituse vastuväite esitamisest. Kostjad on

esitanud nii võltsituse vastuväite kui ka võrdlusmaterjali TsMS § 277 lg 2 järgi.

4.7. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas üürilepingu võltsituse vastuväite ümber

lükkamiseks kohtu jaoks piisavad hageja esitatud kolme isiku kirjalikud selgitused arvestades

kohtuasja aluseks olevaid asjaolusid kogumis. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole

tõendanud, et ta on sõlminud pärandajaga tema eluajal kehtiva üürilepingu, ei ole hageja

ühtlasi tõendanud, et tal on kostjate kui üldõigusjärglastega kehtiv üürileping, millest saanuks

tulla võlasuhe, mis oleks üüri ja kommunaalvõla tasumise nõude alus. Kohus selgitas

hagejale nõude õiguslikku alust ja tõendamiskoormist kohtuistungil (dtl 181–182). Kohus

leiab, et eeltoodut arvestades tuleb hagi üüri ja kommunaalkulude nõudes rahuldamata jätta.

Kuivõrd põhinõuded jäetakse rahuldamata, jäävad rahuldamata üürivõla ja

kommunaalkuludega seotud viivisenõuded.

II

5. Kohus analüüsib järgmisena matusekulude tasumata osa nõuet, hauakivi ja hauapiirde kulu

ning 9. ja 40. päeva mälestusürituste kulu hüvitamise nõuet. Kohus käsitles faktilisi

asjaolusid ja nõude õiguslikku alust kohtuasja arutamiseks 19.02.2026 korraldatud

kohtuistungil. Kohus on kohtuistungi protokolli alguses kohtuasja lühikokkuvõtte osana

teinud hagiavaldusest ka väljavõtte nende asjaolude kohta, mille üle pooled hageja hinnangul

ei vaidle (dtl 176). Kohus märgib, et kohtuistungil ilmnes, et kuigi kostjad nõustusid

tunnustama seda, et hageja kohtule esitatud sõnumivahetuse väljavõtted on ehtsad, mille

peale hageja loobus telefoni vaatluse korraldamise taotlusest (dtl 175–176), vaidlesid kostjad

täielikult vastu matusekulude tasumata osa nõudele, hauakivi ja hauapiirde kulule ning 9. ja

40. päeva mälestusürituste kulu hüvitamise nõudele vastu (dtl 179).

5.1. Kohtus tuvastab ja pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on nõus kandma matusekuludest

2529 eurot 61 senti ning on selle summa hagejale juba ka tasunud (dtl 4, 219). Samal ajal

väljendasid kostjad ka kohtuistungil selget seisukohta, et nende hinnangul ei ole hageja

tõendanud, millises ulatuses ta pärandaja matusekulusid kandis ning hageja tõendina esitatud

sõnumivahetusest (dtl 32, 34, 149) ei tulene poolte kokkulepet selle kohta, et kostjad oleks

nõus kandma matusekulusid 2529 eurot 61 senti ületavas osas (dtl 179).

5.2. Kohus tuvastab, et kostjad on võrdsetes osades pärandaja pärijad 07.07.2025 pärandaja

pärimisasjas väljastatud pärimistunnistuse kohaselt (dtl 14–15). Kohus selgitab, et pärija

kannab pärimisseaduse (PärS) § 131 lg 1 järgi pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid

ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija

need kulud oma arvel. Iga pärija kannab PärS § 131 lg 2 järgi pärandaja matuse kulud

võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti.

Välissuhtes kolmandate isikute ees vastutavad kaaspärijad ka matusekulude eest aga PärS §

151 lg-te 1 ja 2 järgi solidaarvõlgnikena.

5.3. Kohus selgitas sellest lähtudes pooltele kohtuistungil, et kohustuse täitnud kolmas isik

võib esitada VÕS § 78 lg 4 järgi tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist

üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest.

Seega olukorras, kus hageja on kandnud pärandaja matusekulusid, on tal õigus nõuda

kostjatelt solidaarvõlgnikena nende hüvitamist üksnes eeldusel, et ta tõendab ära, et tal on

selline õigus tulenevalt seadusest või enda ja kostjate vahelisest suhtes.

5.4. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kolmanda isiku kohustuse täitnud isikul saab olla

nõudeõigus kolmanda isiku vastu eelkõige tulenevalt nendevahelisest lepingust, olukorras,

kus kohustuse täitnud isik omandab tagasinõudeõiguse kolmanda isiku vastu seaduse jõul

(näiteks kolmandast isikust pantija nõue võlgniku vastu) või ka käsundita asjaajamisest või

alusetust rikastumisest tulenev nõue, kui raha maksmine reaaltoiminguna toimus õigusliku

aluseta (RKTKo 16.06.2008, 3-2-1-54-08, p 13; RKTKo 11.10.2005, 3-2-1-91-05, p 12;

RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 11–12) (VÕS-I Komm/Varul § 78, p 4.5).

6. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostjate vahel oleks olnud leping, mis

võinuks olla VÕS § 78 lg 4 mõttes õiguslik alus, millest tulenev võlasuhe oleks saanud anda

hagejale õiguse nõuda kostjatelt matusekulude tasumata osa, hauakivi ja hauapiirde kulu ning

9. ja 40. päeva mälestusürituste kulu hüvitamist.

6.1. Hageja on nende kulude kandmise kohta hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingu

tõendamiseks esitanud kohtule tõendina hageja ja kostjate vahelise sõnumivahetuse:



venekeelse 20.05.2025 sõnumivahetuse (dtl 31 ja 97) tõlge eesti keelde (dtl 32)



venekeelse 21.05.2025 sõnumivahetuse (dtl 33 ja 98) tõlge eesti keelde (dtl 34)



venekeelse 04.07.2025 sõnumivahetuse (dtl 148) tõlge eesti keelde (dtl 149).

6.2. Kohtu hinnangul ei nähtu ühestki neist tõenditest, et pooled oleksid sõlminud enne

kulude kandmist lepingu selle kohta, et kui hageja teeb kulutused, siis kostjad on nõus need

kulutused hüvitama ega heakskiitu kuludele ja hilisemat lepingu sõlmimist. Kostjad viitasid

20.05.2025 sõnumivahetuses, et otsused oleks tulnud nendega kooskõlastada ning palusid

kulutuste kohta tehtud dokumendid notarile edastada. Lisaks ütlesid kostjad, et nad on valmis

paigaldama hauakivi ja piirded, mitte aga seda, et nad on nõus sõlmima sellise kokkuleppe, et

hageja ostab enda äranägemise järgi hauakivi ja hauapiirded ning nõuab raha kostjatelt (dtl

32).

Kui hageja kirjutas kostjatele 21.05.2025 kirikuõpetaja tasu ja mälestusürituse kohta,

selgitasid kostjad, et nad tasuvad mõistlikud ja vajalikud kulud, sest nad ei saa kohe oma raha

arvel maksta välja niisuguseid summasid nagu hageja tahtis ning nad palusid ära oodata

korteri müügi ja lubasid kulud hüvitada selle arvel (dtl 34). Mälestusürituste puhul räägiti

kirikuõpetaja tasust (dtl 246, 248), kuid pooltel olid mälestusürituste kulutuste suuruse kohta

erinevad nägemused, kostjad pakkusid, et tasuvad kirikuõpetaja kulu, sellest ei saa aga

järeldada, et pooltel oleks olnud leping selle kohta, et hageja võiks kanda mälestusürituste

kulud oma äranägemise järgi ning pooled oleksid andnud sellekohase vastastikuse lepingu

sõlmimiseks tahteavaldused.

Sõnumivahetuses 04.07.2025 kirjutas kostja I hagejale, et kui hageja ei lõpeta ,,siku

mängimist“ oma advokaadiga, läheb ta televisiooni Kuuuurijasse ja kõik saavad teada

missugune sa oled. Ma pakkusin sulle lisaks 1200le eurole mille sa saanud oled, anda veel

2000 eurot isa matuste eest, kogusumma oleks 3200 eurot ja see kataks vajalikud kulud.

Kostja I küsis hagejalt, kas hageja ei ole selle summaga nõus, mille peale hageja vastas, et

pöördu kõikide küsimustega meie advokaadi poole. Ma ei saa rohkem vastata küsimustele

(dtl 149).

6.3. Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt oli poolte vahel sõnelus ja kostja I pakkus, et ta

hüvitab hagejale matusekuludest 3200 eurot, kuid sellest ei nähtu, et pooled oleksid

kokkuleppele jõudnud lepingu sõlmimises, mille järgi võinuks hageja teha kulutusi nii, et tal

oleks tekkinud lepingu järgi tagasinõudeõigus kostjate vastu ega ka selles, et kostjad oleksid

kinnitanud, et nad on kohustatud tasuma hagejale 3200 eurot deklaratiivse võlatunnistusena.

Lepingu sõlmimine eeldab kattuvaid tahteavaldusi ja kokkulepet olulistes lepingutingimustes,

sõnumivahetus ei eelne kulutuste tegemisele ning sellest ei nähtu, et hageja ja kostjad oleksid

andnud kattuvad tahteavaldused ja leppinud kokku olulistes lepingutingimustes.

Kohus leiab, et hageja ei ole eeltoodut arvestades tõendanud, et hagejal ja kostjatelt oleks

olnud sõlmitud leping, mis võinuks anda VÕS § 78 lg 4 kohaselt aluse matusekulude

tasumata osa nõude, hauakivi ja hauapiirde kulu ning 9. ja 40. päeva mälestusürituste kulu

hüvitamise nõudele. Kohus analüüsib seda arvestades järgnevalt nõudeid lepinguvälisel

alusel.

7. Kohus selgitas asja arutamiseks 19.02.2026 korraldatud kohtuistungil, et poolte vahel võib

olla käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses ning hagejal võib olla kostjate

vastu kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 1023 lg 1 kohaselt, kui hageja tõendab, et täidetud on

järgmised eeldused (RKTKo 31.10.2018, 2-15-1663/127, p 20):



üks isik teeb midagi teise isiku kasuks ehk ajab võõrast asja



isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1)



isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist

isikut (lg 2), piisab, kui kulutused on osaliselt kostja huvisfääris (RKTKo

18.10.2017, 2-14-61664/48, p 26)



täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest:

o

soodustatu kiidab asjaajamise heaks,

o

asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale

tahtele või

o

asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu

seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamine

on muul põhjusel avalikes huvides oluline.

7.1. Hageja täpsustas enda matusekulude tasumata osa nõude, hauakivi ja hauapiirde kulu

ning 9. ja 40. päeva mälestusürituste kulu hüvitamise nõuet, selle aluseks olevaid asjaolusid

ja õiguslikku käsitlust ning menetluslikke küsimusi pärast kohtuistungit 13.03.2026 (dtl 185–

198), 24.04.2026 (dtl 217–248) ja 15.05.2026 (dtl 261–279) menetlusdokumentides.

7.2. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta soovis pärandaja matusekulude kandmisega

matusekulude tasumata osa nõude, hauakivi ja hauapiirde kulu ning 9. ja 40. päeva

mälestusürituste kulu hüvitamise osas tegutseda kostjate kasuks ja ajada võõrast asja, mille

tegemiseks puudus tal õigus ja kohustus. Kohus leiab, et hageja on selle tõendanud kostjatega

peetud sõnumivahetusega, kus käsitleti matusekulude tasumata osa, hauakivi ja hauapiiret

ning mälestusürituste kulusid (dtl 32, 34, 149).

Kohus leiab, et kuigi matusekulude tasumata osa, hauakivi ja hauapiirde kulu ning 9. ja 40.

päeva mälestusürituste korraldamisel tegutses hageja ühest küljest ajendatuna soovist tagada

pärandajale, kes oli tema poeg, usutunnistusele vastav matusetalitus ja järgida kombestikku,

võib vestlusest järeldada, et kulutuste tegemisel soovis ta vähemasti osaliselt täita kohustusi

kostjate eest, mis nähtub suhtluse iseloomust ja osaliselt ka kulutuste üle arutamisest. Kohus

märgib, et Riigikohtu praktikast on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk selle tuvastamiseks,

et asjaajajal oli soov soodustada teist isikut on VÕS § 1018 lg 2 järgi piisav, kui kulutused on

osaliselt kostja huvisfääris (RKTKo 18.10.2017, 2-14-61664/48, p 26).

7.3. Kohus leiab, et tegemist oli õigustatud käsundita asjaajamisega, sest asjaajamisele

asumine vastas soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2

mõttes. Hageja on tõendanud ja kohus on tuvastanud, et kostjad on pärandaja pärijad, kellel

on kohustus kanda pärandaja matusekulud PärS §-de 131 ja 151 kohaselt solidaarselt.

7.4. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades võib olla hagejal õigus nõuda kostjatelt

matusekulude tasumata osa, hauakivi ja hauapiirde kulu ning 9. ja 40. päeva mälestusürituste

korraldamise kulu VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 järgi mõistlikult vajalikus ulatuses. Käsundita

asjaajaja saab nõuda üksnes kantud kulude hüvitamist, eeldusel ta on nende suuruse ära

tõendanud ning eeldusel, et puuduvad hüvitisnõuet välistavad tingimused. Käsundita asjaajaja

ei saa nõuda kulutuste hüvitamist kui vastavalt asjaoludele oli VÕS § 1023 lg 3 mõttes ilmne,

et asjaajamisele asumisel ei olnud tal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist.

8. Kohus selgitab, et kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist

võib käsundita asjaajaja VÕS § 1023 lg 1 järgi nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis

kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Kohus märgib, et

praeguses asjas on hageja ja kostjate vahel peamine erimeelsus selles, milliseid kulutusi võib

pidada mõistlikult vajalikeks. Kohus käsitleb esmalt matusekulude tasumata osa ning seejärel

hauakivi ja hauapiirde kulu ning 9. ja 40. päeva mälestusürituste korraldamise kulu.

8.1. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ta on kandnud matusekulusid 2529 euro 61 sendi

ulatuses. Kostjad on selles ulatuses matusekulude kandmise omaks võtnud ning pooled ei

vaidle ka selle üle, et selles ulatuses on kostjad hagejale matusekulud hüvitanud (dtl 206).

Hageja väitel on ta kandnud täiendavalt otseselt matustega seotud kulusid 572 euro 83 sendi

ulatuses, mille kohta ta on käesolevas menetluses esitanud nõude ja palunud need kostjatelt

hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et matusekulud oleksid

olnud 572 euro 83 sendi võrra täiendavalt suuremad. Poolte kohtueelsest kirjavahetusest ja

kohtuasja materjalidest nähtub, et kostjad on läbivalt välja toonud, et nad on iseenesest nõus

pärandaja matusekulusid kandma, kuid on selle eeldusena palunud hagejal esitada

matusekulude kandmise kohta tõendid. Kuigi hageja märkis enda seisukohas, et kohus peaks

täiendavalt täitma selgitamiskohustust ja enne eelmenetluse lõppemist hagejale veelkord välja

tooma, et ta peab enda nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama (dtl 224), ei pea kohus

seda põhjendatuks. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil tõendamiskoormist (dtl 181–182).

Kohus märgib, et tõendamiskoormise üldreegli järgi TsMS § 230 lg 1 mõttes on arusaadav, et

kui hageja soovib saada hüvitist kantud kulude eest, peab ta esitama tõendid selle kohta, et ta

on kulud kandnud. Seda eriti olukorras, kus kostjate peamine väide nii kohtueelses

menetluses kui ka kohtus on olnud, et kuigi nad oleksid nõus pärandaja matusekulusid kanda,

ei ole hageja nõutavas suuruses kulude tekkimise kohta ühtegi tõendit esitanud.

8.2. Kohtueelsetest sõnumivahetusest ja kirjavahetusest (dtl 32, 160) nähtub, et kostjate

peamine vastuväide on olnud, et hageja ei ole enda väidetud suuruses kulude kandmist

tõendanud. Kohtumenetluses tõi kostja hagi vastuses peamise argumendina välja, et hageja ei

ole esitanud reaalselt ühtegi kuludokumenti (dtl 59). Kohtuistungi protokolli alguses on

kohus teinud kokkuvõtte hagiavaldusest, tuues välja põhiväited, mida hageja enda hinnangul

tõendama ei pea (dtl 176), need on samad väited, mille hageja on märkinud hagiavalduses,

millele on protokollis ka viide (dtl 9). Kohus andis kostjale sõna pärast hageja nõude

täpsustamist (dtl 179). Kostja tugines ka kohtuistungil peamise väitena sellele, et kuigi hageja

on enda väitel kokku matustele kulutanud 3102 eurot 44 senti, ei ole selle kohta pole ühtki

tõendit, kui hageja tahab summat välja nõuda, peaks esitama kuludokumendid, mis sellist

summat kinnitavad (dtl 179). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades oli hagejale arusaadav, et

tõendid matusekulude kandmise kohta on tema nõude rahuldamise eeldus. Kohus leiab, et

hageja ei ole tõendanud, et matusekulud oleksid olnud suuremad kui 2529 eurot 61 senti.

8.3. Kohus lisab, et käsundita asjaajamise oluline põhimõte on, et käsundita asjaajamise

sätted ei võimalda isikule peale suruda soovimatuid teenuseid ega kohustada teda nende eest

tasu maksma, st sisuliselt luua lepingut, mida isik ei ole soovinud (RKTKm 07.06.2011, 3-2-

1-44-11, p 33; RKTKo 08.02.2019, 2-10-12908/156, p 15.2). Kohus leiab, et isegi kui hageja

oleks tõendanud, et ta on kandnud matusekulusid 2529 eurot 61 senti ületavas suuruses,

nähtub poolte hilisemast kirjavahetusest ja kulutuste tegemise aegsest sõnumivahetusest, et

kostjad olid selgelt seda ületavas osas kulutuste tegemisele vastu (dtl 32, 34, 149, 154–162),

mis välistaks õigustatud käsundita asjaajamise sätete kohaldamise.

8.5. Kohus leiab, et hageja ei ole matusekulude kohta 2529 eurot 61 senti ületavas suuruses

tõendanud ka seda, et hagejal oleks VÕS § 1024 lg 4 ja § 1041 alusel kulutuste hüvitamise

nõue kostjate vastu, sest ta ei teavitanud kostjaid ka täiendava info küsimise peale sellest, kui

suuri kulutusi tal on plaanis teha, ta ei esitanud kostjatele kulude kandmise kohta dokumente

ning jättis tähelepanuta kostjate soovid ja tegutses nende tahte vastaselt, nagu nähtub

eelviidatud tõenditest (dtl 32, 34, 149, 154–162). Kohus märgib, et käesolevas asjas ei anta

hinnangut sellele, milliseid kulutusi võis või pidi hageja pärandaja matusekulude jaoks

tegema, igal isikul on võimalik valida, millises ulatuses ta soovib kulutusi teha enda lähedase

matmiseks. Kostjatele ei saa aga peale suruda kulutusi, mis nende võimetele ei vasta, nagu

kostjad selgitasid kirjavahetuses ja kohtuistungil, on kostja I üliõpilane, kellele ei ole nii

suures ulatuses kulutuste tegemiseks vahendeid, pärandaja oli alkohoolik, kostja I ei elanud

tema juures ja pärandaja ei kasvatanud teda.

9. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et hauakivi ja hauapiirde kulu on olnud 3800 eurot

(dtl 95, 96), millest hageja on enda väitel kandnud 3090 eurot, mille ta palub kostjatelt hageja

kasuks välja mõista. Kohus leiab, et samuti on hageja tõendanud, et 9. ja 40. päeva

mälestusürituste korraldamise kulu on olnud 461 eurot 20 senti (dtl 89–94), mille

tõendamiseks on ta kohtule esitanud kviitungid ja kinnistuskirjad kirikuõpetajale 80 euro

ülekandmise kohta, samuti on hageja esitanud kohtule kirikuõpetaja selgitused usukommete

kohta (dtl 197, 198).

9.1. Kohus leiab, et hauakivi ja hauapiirde kulu on mõistlikult vajalikud matusekulud, mida

on käsitatud matusekuludena PärS § 131 lg 1 mõttes ka senises kohtupraktikas ja

õiguskirjanduses. Eesti õiguskirjanduses on Saksa õiguskirjanduse eeskujul leitud, et

matusekulude suurus ja koosseis võivad igal üksikjuhul erineda sõltuvalt pärandaja usulisest

ja kultuurilisest taustast, surma asjaoludest ning pärandaja elujärjest. Üldiselt hõlmavad aga

matusekulud saksa õiguskirjanduse järgi lisaks reaalsetele pärandaja matmisega seotud

kulutustele ka surnukeha transporti matmiskohta, hauakivi või mälestussamba püstitamist,

vajadusel ümbermatmise kulusid, surmakuulutuse avaldamist, hauaplatsi matmiseks

ettevalmistamist, ilmaliku või kirikliku matusetseremoonia korraldamist ja peielauda

(PankrS-Komm/Liin § 146, p 4). Ka Eesti senises kohtupraktikas on matusekuludena

käsitatud hauakivi, graveerimise, piirete ja hauaplatsi esmase korrastamise kulusid (PMKo

10.06.2025, 2-24-6960/25, p 18; HMKo 16.08.2021, 2-20-5645/18, p 8).

9.2. Kohtu hinnangul ei ole hageja hauakivi ja hauapiirde kulud põhjendatud aga tervikuna,

Hageja on esitanud hauakivi ja hauapiirde kohta arved (dtl 95, 96) ning selgitanud, et ta on

3800 eurost tasunud 3090 eurot. Arvete kirjeldusest nähtub aga, et hauaplats ja hauakivi on

tellitud kahele isikule. Eesti õiguskirjanduses on Saksa õiguskirjanduse eeskujul leitud, et

matusekulud ei hõlma hilisemaid kulutusi hauaplatsi korrashoiuks ega täiendavaid kulutusi

topeltsuurele hauaplatsile (PankrS-Komm/Liin § 146, p 4).

Kohus leiab, et ka praegusel juhul ei ole põhjendatud pidada VÕS § 1023 lg 1 järgi

mõistlikult vajalikuks kuluks kulutusi kahekohalisele hauaplatsile. Hauakivi on tellitud ja kiri

on tehtud tellimuse järgi kahele, samuti on laternaid kaks tükki (dtl 96). Hauapiire on ette

nähtud samuti 15 × 15 kahekohalisele hauale (dtl 95). Kohus leiab, et kuivõrd kulutused

topeltsuurele hauaplatsile ei ole põhjendatud, tuleb mõistlikult vajalike kulutuste alt välja

arvata kulutused, mis soodustavad hagejat või kedagi kolmandat ning seetõttu lugeda hageja

nõutud summast mõistlikult vajalikuks VÕS § 1023 lg 1 järgi pool summast. Kuivõrd hageja

on taotlenud hauakivi ja hauapiirde kulude hüvitisena 3090 eurot, on põhjendatud pool ehk

1545 eurot.

9.3. Kohus leiab, et Vene õigeusu kiriku traditsioone arvestades võib matusekuludeks pidada

PärS § 131 lg 1 mõttes ka 9. ja 40. päeva mälestustalitust, mis kuuluvad PärS § 131 lg 1

mõttes tavade järgi pärandaja usutunnistuse kohaselt matusetalituse juurde. Hageja on

esitanud usukommete tõendamiseks kohtule tõendina ka kirikuõpetaja selgitused

usukommete kohta (dtl 197, 198). Kohtu hinnangul nähtub hageja ja kostja I kirjavahetusest,

et pooled vestlesid omavahel nii 9. kui ka 40. päeva mälestustalitusest ning nende

korraldamist peeti vastavalt usukommetele tavadele vastavaks (dtl 246, 248). Kohus leiab, et

eeltoodut arvestades tuleb mõistlikult vajalikuks matusekuluks VÕS § 1023 lg 1 mõttes

lugeda ka 9. ja 40. päeva mälestustalituste kulusid 461 eurot 20 senti.

9.4. Kohus leiab, et kokkuvõttes on VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 mõistlikult vajalikud

matusekulud kokku 2006 eurot 2 senti (1545 eurot + 461 eurot 20 senti). Kohtu hinnangul

nähtub pooltevahelist sõnumivahetusest, et mõistlike kulutuste hüvitamise nõue ei ole

välistatud VÕS § 1023 lg 3 järgi, mis piirab hüvitisnõuet olukorras, kus käsundita asjaajajal

puudus asjaajamisele asudes kulutuste hüvitamist nõuda. Pooled vestlesid eeltoodud

matusekulude hüvitamise osas (dtl 32, 34, 149, 246, 248) ning hageja tõi selgelt välja, et

soovib kostjatelt kui pärijatelt kulutuste hüvitamist nõuda.

10. Kostjad on esitanud tasaarvestusavalduse, milles on palunud, et mõistlikult vajalike

kulutuste hüvitamise ulatusest arvataks maha 529 eurot 61 senti (dtl 206, 255), mille osas

nähtub, et hageja on kandnud raha pärast pärandaja surma enda arvelduskontole selgitusega

matusetoetuse väljamaks. Kostjad on esitanud selle kohta, et hageja on kandnud alusetult

pärandaja matusekulude jaoks pärandaja arvelduskontolt raha endale ka tõendina pärandaja

arvelduskonto väljavõtte (dtl 216).

10.1. Kohus leiab, et kostjate tasaarvestusavaldus on põhjendatud ning selle formaalsed ja

materiaalsed eeldused on täidetud. Tasaarvestus toimub VÕS § 198 esimese lause kohaselt

toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Riigikohtu hinnangul on võimalik

tasaarvestust teha muuhulgas konkludentselt kohtule esitatud dokumendis (RKTKo

15.04.2026, 2-20-11727/108, p 13).

10.2. Kohtu hinnangul on kostjad tõendanud, et neil on tasaarvestatav nõue hageja vastu, mis

on tekkinud sellega, et nad on saanud 13.05.2025 surnud pärandaja pärijatena tema

üldõigusjärglasteks (dtl 14) ning neile on sellest tulenevalt PärS § 130 lg 1 kohaselt üle läinud

ka pärandaja õigused ja kohustused, sealjuures pärandaja makseteenuse osutamise lepingust

tulenevad nõudeõigused panga vastu (arvelduskontol olevad rahalised vahendid). Kohtu

hinnangul on kostjad tõendanud, et hageja on kandnud endale pärandaja arvelduskontolt

matusekulude katmiseks juba 529 eurot 61 senti (dtl 216). Kuivõrd ühest küljest käsutas

hageja pärandaja arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid õigustamatu isikuna, teisalt aga

täitis käsundita asjaajajana sellega kostjate kohustusi pärijatena kanda matusekulud, tuleb

hageja mõistikult vajalike kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 1023 lg 1 mõttes ja kostjate kui

pärandaja üldõigusjärglaste alusetu rikastumise nõue õigustamatu isiku käsutusest tulenevalt

hageja nõudega tasaarvestada.

Kohus leiab, et pärandaja arvelduskontolt saadud raha ulatuses tuleb lugeda võlasuhe

lõppenuks tasaarvestusega VÕS § 197 lg 1 mõttes, mistõttu tuleb kokkuvõttes kostjatelt

hageja kasuks välja mõista VÕS § 1018 ja § 1023 lg 1 kohaselt 1476 eurot 59 senti (2006

eurot 2 senti (1545 eurot + 461 eurot 20 senti) – 529 eurot 61 senti). Tasaarvestuse poolte

nõuded lõpevad kattuvas ulatuses. Kuivõrd kaaspärijad vastutavad kolmandate isikute ees

pärandaja matusekulude eest solidaarselt, tuleb see kostjatelt välja mõista solidaarselt. Kohus

rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1476 eurot 59

senti.

10.3. Hageja on esitanud ühtlasi ka viivisenõude. Hageja on palunud hauakivi ja hauapiirde

kulutuste eest välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga (08.06.2026) sissenõutavaks

muutunud viivise 360 eurot 89 senti (dtl 222, 270). Hauakivi ja hauapiirde kulutuste eest on

hageja palunud välja mõista viivise alates kulutuste tegemise päevast 21.05.2025 ja

29.05.2025. Hageja on palunud 9. ja 40. päeva mälestusürituse kulutuste eest välja mõista

viivise 48 eurot 75 (dtl 223, 273). Mälestusürituste eest on hageja palunud välja mõista

viivise alates kulutuste tegemise päevast 21.05.2025 ja 29.05.2025.

10.4. Kohus leiab, et hageja viivisenõuded hauakivi ja hauapiirde ning mälestusürituste

kulutuste eest on põhjendatud osaliselt. Kohustuse täitmisega viivitamisel arvestatakse

võlgnetavalt rahalt VÕS § 113 lg 2 järgi viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule

oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse

olukorras, kus rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul. Kohus leiab, et kuivõrd nõude õiguslik alus on käsundita asjaajamine, tuleb

viivisenõue rahuldada alates hagi esitamise ajast. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas

hageja hagi 01.09.2025. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja 115 eurot 79 senti (põhivõlg 1476,59 eurot; viivitus 282

päeva × 0,410613 eurot päevas), mis on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivis. Seega on matusekulude ja viivisenõue kokku 1592 eurot 38 senti (1476,59 + 115,79).

11. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja

rahalise suuruse. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1

kohaselt kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt,

mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1592 eurot 38 senti (1476,59 + 115,79),

hageja kogunõue oli aga 7188 eurot 37 senti. Kohus leiab, et hageja menetluskuludest tuleb

seda arvestades jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 165 lg 1 kohaselt 18% solidaarselt kostjate kanda

ning 72% hageja kanda.

11.1. Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (dtl 274–276), milles

palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 665 eurot suurendatud

nõudelt (dtl 195) ning lepingulise esindaja kulud 59,35 tunni õigusabi eest tunnihinnaga 135

eurot, kokku 8012 eurot 25 senti. Hageja kinnitas TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik kulud on

kantud seoses praeguse tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja ei kinnitanud TsMS § 174 lg 10

järgi, et ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus

märkida menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 177 lg-le 4 märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast viivist.

Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta hageja menetluskuludele.

11.2. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 665 eurot.

Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2

mõttes. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1

kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et

menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid

tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus

peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu

lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu

tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab

kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei

ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj;

RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

11.3. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud juristi tunnitasu määr 85 eurot. Menetlusdokumentides olid

esitatud asjaolud ja arvutused nõude kohta, kuid õiguslikud põhjendused sisuliselt puudusid,

hageja lepinguline esindaja selgitas juba menetluse alguses, et ta ei soovi välja tuua

õigusnorme ega seda, millisele õiguslikule alusele tema nõue tugineb (dtl 77), ka

kohtuistungil jättis hageja lepinguline esindaja õiguslikud küsimused kohtu selgitada ja

analüüsida. Menetlusdokumentides on sisuliselt ainsate õigusnormidena viidatakse

võlaõiguse üldosa normidele ka pärast seda, kui kohus selgitas tõendamiskoormist

kohtuistungil koos asjakohaste sätete ja kohtupraktikaga. Hageja lepingulise esindaja tasu

suurus ei ole kooskõlas sarnase keskmise teenuse turuhinnaga, kogusumma, mis ületab 8000

eurot on suurem kui keerukamates õiguslikes vaidlustes, kus esindajaks on vandeadvokaat.

Kohus leiab, et põhjendatud tunnihind on 85 eurot, sarnase teenuse turuhind on tavapäraselt

85–100 eurot.

Kohus märgib, et hageja lepinguline esindaja esitas lisaks hagiavaldusele kohtule järgmised

menetlusdokumendid, mille sisu suures osas teineteist kordab või ka kasutab eelnevat teksti

muudetuna. Hageja täpsustas nõuet ja täiendas hagiavaldust 29.10.2025 (dtl 75–98),

07.02.2026 ja 08.02.2026 (dtl 104–136), 12.02.2026 ja 13.02.2026 (dtl 139–167), 13.03.2026

(dtl 185–198), 24.04.2026 (dtl 217–248), 15.05.2026 (dtl 261–279). Sealjuures on kogutud ja

kohtule esitatud tõendeid pigem keskmisest vähem. Kohus leiab, et esitatud

menetlusdokumentide eest on põhjendatud ajakulu 28,5 tundi ning kohtuistungil osalemise

eest 1,75 tundi, põhjendatud ajakulu kokku on seega 30,25 tundi. Põhjendatud hageja

lepingulise esindaja kulud on 85 × 30,25 = 2571 eurot 25 senti.

11.4. Kostjad esitasid 11.05.2026 menetluskulude nimekirja (dtl 257), milles palusid hagejalt

kostjate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 1247

eurot 89 senti 12,8 tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 95 eurot. Kohus leiab, et

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud

juristi tunnitasu määr samuti 85 eurot. Kohtu hinnangul on ajakulu 12,8 tundi põhjendatud.

11.5. Kohus märgib, et lepingulise esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei saa teiselt

poolelt nõuda (RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 12; RKTKm 12.06.2013, 3-2-1-64-

13, p 13; 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17). Kostjad on palunud välja mõista lepingulise

esindaja isikliku sõiduauto kasutamise eest kütusekulu hüvitise, sest lepinguline esindaja

kasutas 19.02.2026 toimunud kohtuistungile kohalejõudmiseks isiklikku sõiduautot. Soovitud

on hüvitist vastavalt tegelikule kütusekulule 30 eurot 34 senti (22 liitrit × 1,379 eurot).

Kohus leiab, et tegemist on hüvitatava menetluskuluga. Riigikohus on selgitanud, et

menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist TsMS üksikasjalikult ei reguleeri,

analoogia korras saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda Justiitsministri 26.07.2016 nr 16

määruses „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg-st 2

(RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 12). Kostjate lepinguline esindaja on palunud

sõiduauto hüvitisena välja mõista 30 eurot 34 senti. Kohus määrab eeltoodut arvestades

kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalike kulude suurusena kindlaks 1118 eurot 34

senti (12,8 × 85) + 30,34.

12. Kohus saldeerib menetluskulude nõuded ja arvestab menetluskulude jaotusega.

Põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust ja menetluskulude jaotust arvestades oleks

hagejal õigus nõuda solidaarselt kostjatelt menetluskuluna 582 eurot 53 senti (119,7 +

462,83). Kostjatel oleks õigus nõuda solidaarselt hagejalt 805 eurot 20 senti. Kohus mõistab

pärast tasaarvestust seda arvestades hagejalt solidaarselt kostjate kasuks välja 222 eurot 67

senti (805,2 – 582,53). Kostjad on palunud TsMS § 174 lg 10 järgi mõista menetluskulud

välja käibemaksuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin