2-26-5885/31 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-5885

Kohtuasi

N J maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): N J (isikukood 48810190276)

Usaldusisik: T K

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku N J maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja N J pankrot 9. juunil 2026 kell 11.00 ning algatada N J kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada N J pankrotihalduriks T K (OÜ Civilex). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30.06.2026 kell 13.00. Võlausaldajate

esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN

number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest

teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud

asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on

võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle

kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja

2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei

saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule

üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud N J kanda.

10. Määrata usaldusisiku T K tasuks 836 eurot, millele lisandub käibemaks 200,64 eurot.

11. Anda N J menetlusabi usaldusisiku tasu 836 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu 200,64

eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel ilma

hüvitamiskohustuseta.

12. Määruse resolutsiooni p-s 11 märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Civilex

(arvelduskonto nr XXX AS-is Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 12

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

191 lg 1).

ASJAOLUD

1. N J (avaldaja, võlgnik) esitas 13.03.2026 Viru Maakohtule avalduse (täiendatud 26.03.2026),

milles palub algatada pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse.

Avalduse kohaselt on võlgnik üksik, puudub jagatav ühisvara. Võlgnikul on kaks alaealist

ülalpeetavat. Võlgnik on omandanud 2007 kutsehariduse (müüja). Võlgnik töötab alates 01.09.2025

XXX, netotöötasuga 1128 eurot. Võlgnikule kuulub ATV 4666TB (2021) ja äriühing J OÜ

(registrikood XXX), muu vara puudub. Võlgnikul on kohustused kolme võlausaldaja ees, kokku 45

926,99 eurot, millest kahe osas on algatatud täitemenetlused. Võlgniku selgituse järgi ei tule ta

kogunenud võlakoormaga toime ilmnenud terviserikke tõttu.

2. Usaldusisiku hinnangul võlgnikul puudub vara, mille arvel oleks võimalik olemasolevaid

kohustusi täita. Makseraskused ei ole usaldusisiku hinnangul ajutised ning võlgnik on muutunud

alaliselt maksejõuetuks.

Võlgniku eeldatavad kohustused on kokku 42 240,18 eurot. Esitatud nõuetest on tsiviilnõudeid 39

987,13 eurot, mootorsõidukimaks 50,95 eurot ning kohtutäituritasu ja -kulud 2202,10 eurot.

Võlgniku nimele on registreeritud ATV, mis on väidetavalt kingitus tema pojale. Sõidukil on

registris ajutine kustutamise kanne, sest see ei ole kasutamiskõlblik. Usaldusisik hindab selle vara

väärtusetuks. Võlgnik on J OÜ (rk XXX) osanik ja tegelik kasusaaja. Ühing on asutatud võlgniku

poolt sissemakset tegemata (osakapital 2500 eurot). Äriühing aktiivselt ei tegutse. Osa on

kohtutäituri poolt arestitud. Usaldusisiku hinnangul on osaühingu osa võõrandamine äärmiselt

problemaatiline, praktika kohaselt ei ole osa võimalik võlgniku väärtust omava varana arvestada.

Muud vara võlgnikule kuulunud ei ole ja ei kuulu.

Võlgniku tuludeks on töötasu (muutuv, töötamine sõltub võlgniku tervislikust seisundist),

töövõimetustoetus 608,72 eurot (puuduv töövõime on määratud kuni 15.01.2027), peretoetus (ei ole

arestitav) ja elatis ühele lapsele (150 eurot).

Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku mõtlematult tehtud

laenuotsused. Võlgniku sissetulek netona on üle vabariigi keskmise ja normaalse majandamisega

oleks võlgnik pidanud saama hakkama ilma lisalaenudeta. Võlgniku selgituste kohaselt saigi

tavapärase eluga hakkama, kuid soovis midagi enamat, mistõttu tekkis soov laenu võtta. Usaldusisik

leiab, et isegi juhul, kui võlgniku töövõime peaks taastuma täielikult (mis diagnoosi arvestades ei

ole reaalne), ei ole võlgnikul võimalik oma kohustusi täita. Usaldusisik tuvastas samuti, et võlgnik

on internetis mänginud hasartmänge kuni viimase ajani.

3. Kohus korraldas võlgniku ja usaldusisiku ärakuulamiseks istungi 4. juunil 2026. Võlgnik teatas

kohtule 3. juunil 2026, et ta ei saa osaleda kohtuistungil seoses tervise halvenemisega, mille tõttu

sattus ka EMO-sse. Võlgnik esitas kohtule epikriisi. Võlgnik teatas 4. juunil 2026 kohtule

täiendavalt, et on voodirežiimil, liikumine ja üleüldine olemine on vertiigo tõttu raskendatud,

võlgnik on hetkel haiguslehel.

Usaldusisik teatas kohtule, et ei pea tingimata vajalikuks võlgniku suulist ärakuulamist.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku

pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest

vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise

menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud

teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et

ta on maksejõuetu.

7. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (42

240,18 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim

menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik

ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise

palunud pankrotimenetluse algatamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Seetõttu

kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg

2).

Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Kohus leiab, et kuigi võlgnik ei osanud usaldusisikule välja tuua igakuiselt

kohustuste täitmiseks tehtava tagasimakse orienteeruvat suurust (dtl 527), kuivõrd see sõltub

võlgniku tervislikust seisundist, siis arvestades võlgniku menetluses üles näidatud

koostöövalmidust, eelkõige oma majandusliku seisundi kohta teabe ja täiendavate selgituste

andmisel, ning valmisolekut võetud kohustusi täita, et võlgnik on siiski motiveeritud täitma

kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku senine

hasartmängude mängimine, mis usaldusisiku selgituse järgi ei ole toimunud suurtes summades, ei

ole antud juhul selliseks asjaoluks, mis välistaks pankroti välja kuulutamise ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamise. Kohus nõustub samas usaldusisikuga, et selline finantskäitumine

ei ole lubatav ning selle jätkumine kohustustest vabastamise menetluse kestel ei oleks kooskõlas nii

võlgniku enda kui võlausaldajate huvidega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud anda võlgnikule võimalus kohustustest

vabastamise menetluse läbimiseks.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada

kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme

aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS § 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks T K, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel

jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 30.06.2026 kell 13.00

(PankrS § 78 lg 1).

10. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS §

18 lg 4 ja PankrS § 33).

11. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1036,64 eurot (käibemaksuga).

Kuna usaldusisiku tasu ei saa katta võlgniku vara arvel, palub usaldusisik hüvitada tasu menetlusabi

korras riigi vahenditest 1036,64 eurot (sh käibemaks).

11.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise

lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

11.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg,

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

11.3.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt

hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab

riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii

võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku

kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (946 eurot, millele lisandub

käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.

11.4.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 12 tundi 40 minutit.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku

hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud

ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud.

Kuivõrd põhjendatud töötunde on 12 tundi 40 minutit ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis

tuleb usaldusisikule riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot.

Arvestuslik usaldusisiku tasu suurus, mis katab ka kõik kulud, on eeltoodud tööajast ja tunnitasust

tulenevalt 836 eurot (12*66+(40/60*66)=792+44=836), mis ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud

piirmäära. Järelikult kuulub kogu põhjendatud tasu hüvitamisele riigi arvelt.

11.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul,

kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja OÜ-le Civilex (registrikood XXX), mille kaudu

ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR

XXX).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme

aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest

vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete

osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb

panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude

tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või

usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)