2-25-7875/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2026.a, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-7875

Tsiviilasi

J R H hagi A O H vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

5620,86 eurot (9 x 624,54)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J R H, isikukood: XXX, elukoht: XXX,

Hageja seaduslik esindaja: K V, isikukood: XXX, elukoht:

XXX

Kostja: A O H, isikukood: XXX, elukoht: XXX-i, e-posti

aadress: XXX

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Simo Soolo; e-

posti aadress: XXX

Asja läbivaatamine

24.03.2026 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A O H-lt J R H kasuks elatis 139,18 eurot perioodi 01.05.2025-21.05.2025

eest.

3. Välja mõista A O H-lt J R H kasuks elatis alates 22.05.2025 summas 246,88 eurot kuus

kuni J R H täisealiseks saamiseni xxxx, mis on arvestatud järgmiselt: 569 eurot

(baassumma) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mida on vähendatud 53,33% võrra (lapse isa

juures viibimise aeg 8 ööpäeva kuus, s.o summas 282,12 eurot) PKS § 101 lg 6 kohaselt.

4. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse (PHS) § 17

lg 3 suuruse muutumisest alates lapsetoetuse muutumisele järgnevast kuust) muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-le 5 ja kohustatud vanema juures veedetud ajast vastavalt PKS § 101

lg-le 6.

5. A O H kohustub väljamõistetud elatise tasuma hageja seadusliku esindaja K V

arvelduskontole nr xxxx jooksva kuu eest iga kuu 10. kuupäevaks.

6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal hagejale tasutud

elatisemakseid.

7. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Viru Maakohtu menetluses on J R H (hageja) hagi A O H (kostja) vastu elatise nõudes.

2. Kohus selgitab, et kuna pooled on edasises kohtumenetluses kokku leppinud, et vanemate varaline

seisund loetakse võrdseks ning selle asjaolu tõendamiseks ei ole vaja täiendavaid tõendeid koguda

ning kohus on selle kokkuleppe 15.12.2025 määrusega kinnitanud, ei käsitleta poolte vastustes

vanemate varalise seisundi tuvastamisega seotud asjaolusid ja tõendeid.

Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad

3. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt on hageja oma seadusliku esindaja (ema) ja kostja (isa)

laps. Alates vanemate lahkuminekust jaanuar 2024 on hageja elanud emaga eramajas, xxxx. Pooltel

oli kokkulepe, et hageja viibib isaga iga nädalavahetus alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.

Pooltel oli samuti kokkulepe, et laps võib mõlema vanemaga aastas kaks korda kaks nädalat reisimas

käia. Elatise osas nõustus isa tasuma alates august 2024 hagejale 128,91 eurot kuus, võttes arvesse

asjaolu, et laps pidi isaga viibima keskmiselt 10 päeva kuus (sh arvestades lisaks aasta jooksul

täiendavaid puhkusereise isaga) (Lisa 1 – elatise kokkulepe; Lisa 2 – elatise kokkulepe tõlge). Lisaks

sätestab viidatud elatise kokkulepe, et elatise suurus vaadatakse üle igal aastal, lähtudes kohustatud

vanema sissetulekust, lapse vajadustest ja kummagi vanemaga lapsega veedetud aja muutustest.

Kusjuures, enne august 2024 ei maksnud isa lapsele elatist. Seejuures ei ole vaidlust, et käesoleva

aasta suhtluskord on muutunud selliselt, et laps viibib keskmiselt alla 5 päeva kuus isaga. Hageja

esitab käesoleva aasta suhtluskorra päevad (Lisa 3 – suhtluskorra graafik; vt ka lisa 34 allpool).

Seejuures, isegi kui lisada lapsega kuus keskmiselt veedetud 5 päevale (i) isa täiendava puhkuse

alusel 2 korda 2 nädalat ehk 28 päeva aastas ja (ii) maha arvata täiendavad 2 korda aastast pukkust

emaga (ehk täiendavad 2 nädalavahetust aastas ehk 8 päeva, mil laps viibib puhkusel emaga), ei

esine alust elatise vähendamiseks. Ema kanda on kõik lastega seonduvad kulud, sh sünnipäeva

pidamine, suuremad kulud (mänguteraapia, ratas jne), huvialaringid, riided, jalanõud, ravimid jm.

Selgunud on ka, et lapse vajadused on suuremad kui esialgselt kokku lepitud miinimumelatis tagab

(seejuures rõhutab hageja, et ka poolte elatiskokkulepe annab aluse elatise ümberarvutamiseks

vastavalt hageja vajadustele). Hageja vajadusi ja elustandardit arvesse võttes, on hageja igakuised

kulutused keskmiselt 1329,08 eurot (Lisa 4 – hageja kulud). Lisast 4 nähtuvad kogu perekonna kulud

(sheet 2) ning eraldi hageja osa nendest kuludest (sheet 1).

Muuhulgas on hageja kulud keskmiselt arvestatuna viimase kuue kuu lõikes (november 2024-aprill

2025) järgnevad: 1) toidule 180 eurot kuus; 2) hageja osa eluaseme, sh kindlustused, kuludest 388,30

eurot kuus; 3) kommunaalidele, sh elekter, vesi, prügi, 182,73 eurot kuus; 4) TV/Wifi (sh Netflix)

30,51 eurot kuus; 5) transpordile, sh kindlustus, 100 eurot kuus; 6) tervisele, sh ravimid ja

mänguteraapia, 170,15 eurot kuus; 7) meelelahutusele, sh sünnipäevakingid, 35,92 eurot kuus; 8)

haridusega, sh huvialaringid, seotud kulud 156,92 eurot kuus; 9) hügieenitarvetele, sh teenused,

12,17 eurot kuus; 10) mängasjadele 83,49 eurot kuus; 11) väljas söömised 15 eurot kuus; 12) riietele

22,27 eurot kuus. Hageja selgitab, et täiendavad tõendid iga kulukategooria kohta on esitatud allpool.

Seejuures ei väljenda esitatud arved kõiki hagejaga seotud arveid, kuivõrd kõikide kulude

kuludokumendid ei ole hageja emal alles. Kostjal ei ole teadaolevalt peale hageja rohkem alaealisi

ülalpeetavaid. Hagejale teadaolevalt on kostja täielikult töövõimeline. Hageja vanemate varaline

seisund on selline, millega saab põhjendada lapse ülalpidamiseks keskmisest suuremate kulutuste

tegemist.

Enne käesoleva hagiavalduse kohtule esitamist on hageja ema pöördunud kostja poole täiendava

elatise/kulude hüvitamise nõudes ja/või mõistliku kokkuleppe saavutamiseks, sh nii 15.07.2024,

05.10.2024, 04.11.2024, 05.02.2025 ja 26.04.2025 (Lisad 22-35). Kostja on seejuures hageja

vajadustele vastava elatise maksmisest keeldunud, viidates kokkulepitud suhtluskorra graafikule, mis

tegelikkuses on muutunud. Samuti on kostja keeldunud tasumast poole teraapiast, millega ta nõustus.

Seega ei jäänud hageja seaduslikul esindajal üle muud kui esitada alaealise hageja huvide ja õiguse

kaitseks käesolev hagiavaldus kohtusse. Vanemate elatiskokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg

3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist, küll aga võib kohus lapse

elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud

ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda (vt ka Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasja nr 3-

2-1-78-13, p 13). Seejuures rõhutab hageja, et ka elatiskokkulepe andis pooltele õiguse vajaduspõhist

elatist nõuda, mille maksmisest kostja on keeldunud.

Eluruum

Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus

turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada muuhulgas

lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud

või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud

laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab

ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse

kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem

vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka

lapse eluasemevajaduse rahuldamisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13 p 17, p 18 II lõik). Senises

kohtupraktikas on leitud, et laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid

TsÜS § 62 lg 1 mõttes, mida saab arvestada lapse eluasemevajaduse hindamisel (RKTKo

16.10.2013, 3-2-1-69-13, p-d 17-21). Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava

eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi

osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust

ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on

ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse

kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt.

Kuigi üldiselt on ebaõige lähtuda kasutuseelise väärtuse määramisel tasutud laenumaksete suurusest,

vaid hinnata tuleks sarnaste elukohtade üürihinda ja arvestada mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa

suurust ning asjaolu, mis osas eluruum on ühiskasutuses, siis kuivõrd xxxx linnas ei leidu hageja

eluasemega sarnaseid elumaju üüriks (tegelikkuses pole võimalik üleüldse xxxx üürimaja leida), ei

ole hagejal võimalik tõendada selliste kasutuseeliste väärtust (Lisa 40 – portaali KV kuvatõmmis;

Lisa 41 – portaali City24 kuvatõmmis; Lisa 42 – portaali kinnisvara24 kuvatõmmis). Hageja esitab

siiski xxxx naabruskonnas üüril olevate majade kuulutused, mille keskmine ruutmeetri üürihind on

9,13 eurot (Lisa 43 – üürikuulutus 1 ). Hageja elukoha ehitise pindala nähtub ehitisregistrist - 244

ruutmeetrit (Lisa 44 – ehitisregistri väljavõte 2 ). Lapse ainukasutuses on tema tuba, mille

hinnanguline suurus on 30 ruutmeetrit, mille kasutuseelis oleks hinnanguliselt 273,90 eurot.

Ühiskasutuses on hinnanguliselt seega 180 ruutmeetrit, millest lapse kasutuseelis on hinnanguliselt

821,70 eurot (180x9,13/2). Eluaseme kasutuseelis lapsele langevas osas on seega hinnanguliselt

1095,62 eurot kuus. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et tegemist ei ole xxxx linnas asuvate

üüriobjektidega. Seoses kasutuseelise väärtuse tuvastamisega väärib märkimist Tallinna

Ringkonnakohtu 30.01.15.a lahend asjas nr 2-14-6706, milles teise astme kohus leidis, et

kasutuseelise väärtuse väljaarvutamisel võib lähtuda ka eluruumi soetamiseks võetud laenu

tagasimakse ja kindlustusmakse igakuisest suurusest. Seega leiab hageja, et põhjendatud on

käesoleval juhul laenumaksetele tuginemine ning kohus saab kasutuseeliste väärtuse määrata TsMS

§ 233 lg 2 alusel. Hageja seaduslik esindaja maksab igakuiselt keskmiselt 712,63 eurot

laenukohustuse eest (Lisa 45 – laenumaksed). Seega on hageja osa sellest pool, s.o. 356,32 eurot

kuus (vt Lisa 4). 21. Samuti on kohtud leidnud, et arvesse tuleb võtta ka eluaseme kindlustusmaksete

kulusid. Riigikohtu arvates võib nende kulutuste eesmärgiks sõltuvalt eluaseme kasutamise

õiguslikust alusest, krediidisuhetest jm asjaoludest olla tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine

juhuks, kui eluruum nt hävib (Riigikohtu 3-2-1-69-13, p 23). Analoogselt tuleb asuda seisukohale, et

vajalik kulu on laenumakse kindlustus, et tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine olukorras, kus

ema peaks sissetuleku kaotama. Ema tasub nii eluaseme kindlustusmakset, mis on kodulaenu puhul

kohustuslik, keskmiselt summas 38,95 eurot kuus, kui ka elusasemelaenu kindlustuse makset 25

eurot kuus (Lisa 46 – kodukindlustusmaksed; Lisa 47 – laenukindlustuse makse). Seega on hageja

osa sellest pool, s.o. 31,98 (19,48+12,50) eurot kuus (vt Lisa 4).

Kommunaalkulud

Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu

kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja

kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Samuti on kohtud leidnud, et

voogedastusplatvormidega, nt Netflix, seotud kulu on samuti põhjendatud (TlnRnKo 28.05.2024, 2-

21- 18633/69). Nimetatu osas esitab hageja kulude osas järgnevad tõendid: 1) elekter – keskmiselt

287,93 eurot kuus (Lisa 48 – elektriarved november-aprill), millest hagejale langev osa on

keskmiselt 143,97 eurot kuus; 2) prügi – keskmiselt 4,26 eurot kuus (Lisa 49 – prügi arved

november-aprill), millest hagejale langev osa on keskmiselt 2,13 eurot kuus; 3) vesi – keskmiselt

24,81 eurot kuus (Lisa 50 – veearved november-aprill), millest hagejale langev osa on keskmiselt

12,41 eurot kuus; 4) internet/TV, sh Netflix – keskmiselt 61,02 eurot kuus (Lisa 51 – Elisa arved;

Lisa 52 – Netflixi kinnitus), millest hagejale langev osa on keskmiselt 30,51 eurot kuus.

Transport

Transpordi osas märgib hageja, et kulud tulenevalt peamiselt asjaolust, et kostja kolis vanemate

lahkumineku järgselt xxxx. Kostja ei olnud sunnitud xxxx kolima ning see oli tema vabatahtlik valik.

Ema on aga tulnud isale vastu ning on iga kord, kui toimub lapse üleandmine, xxxx parklasse sõitma,

kus toimub tavaliselt lapse üleandmine. See distants on edasi- tagasi 103,60 km. Ehk ühe

nädalavahetuse jooksul vähemalt 207,20 km. Kui võtta keskmiselt kolm nädalavahetust kuus, on see

621,60 km. Arvestades keskmist kütusekulu 6-7l ja kütuse (95) hinda 1,539 eurot, kulub kütust

ainuüksi lapse transportimiseks isaga kokku saama keskmiselt 73,87-86,18 eurot kuus. Seejuures

tekib emal see kulu üksnes seetõttu, et hageja isa otsustas xxxx kolida. Hageja ema ei peaks

vastutama selle kulu eest. Lisaks koosneb hageja transport (i) lasteaeda tulekust ja minekust; (ii)

terapeudi, arsti jm teenuseosutajate juurde sõidust ja (iii) lasteaiavaba päeva tegemiseks (mida on

soovitanud terapeut) xxxx vanaema juurde sõitmisest. Eeltoodust johtuvalt ei saa hageja

transpordikulusid pidada tavapärasest väiksemateks. Käesolevaga esitab hageja kütusearved (Lisa 53

– kütuse arved I; Lisa 54 – kütuse arved II). Seega saab hageja igakuiselt vajalikeks kütusekuludeks

pidada keskmiselt vähemalt 90-100 eurot kuus. Täiendavalt märgib hageja, et kuigi hageja ema

töötab xxxx, siis ei kasuta ta tööle sõitmiseks autot, vaid sõidab vastavalt vajadusele nädalas 3 korda

tööle rongiga. Lisaks, kuivõrd ema peab last sõidutama, on vajalik kulu ka sõiduki kindlustus, mis on

55,98 eurot kuus ehk hageja osa 27,99 eurot kuus (Lisa 55 – kindlustusmaksed_kasko; Lisa 56 –

kindlustusmaksed_kohustuslik). Täiendavalt märgib hageja, et hageja ema ostis hageja vanaisalt

sõiduki, mille eest tasub 500 eurot kuus, mida ei ole käesolevaga elatise arvutusse arvestatud.

Kuivõrd sõiduki olemasolu on hageja elukorraldust arvestades vajalik, jätab hageja endale õiguse

selle kulu osas elatise summat korrigeerida.

Hariduskulud

Hariduskuludena võetakse arvesse koolikulu, kuid ka harrastustele ja huvialadele kuuluvaid kulutusi

(TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58/32). Nimetatu osas esitab hageja kulude osas järgnevad tõendid: 1)

lasteaia kohatasu, 79,74 eurot kuus (Lisa 57 – lasteaia arved); 2) lasteaia söök, keskmiselt 35,75

eurot kuus (Lisa 58 – lasteaia söögiarved); 3) huviring – jalgpall, 20 eurot kuus (Lisa 59 – jalgpalli

arved); 4) huviring SEPPS, 20 eurot kuus (Lisa 60 – SEPPS arved); 5) haridusliku rakenduse Alpa

aastatellimus 14,99 eurot aastas, s.o. 1,25 eurot kuus (Lisa 61 – Alpa tellimuse kinnitus).

Täiendavad kulud

Meelelahutusele ja sünnipäevadele kulub hagejal keskmiselt 35,92 eurot kuus. Täiendavalt kulub

hagejal keskmiselt (i) hügieenitarvetele, sh teenused, 12,17 eurot kuus; (ii) mängasjadele, sh

suuremad ostud nagu ratas ja lumetuub, 83,49 eurot kuus; (iii) väljas söömisele 15 eurot kuus; ja

riietele 22,27 eurot kuus (Lisa 62 – kombineeritud arved I; Lisa 63 – kombineeritud arved II; Lisa 64

– kombineeritud arved III; Lisa 65 - ratta ost I; Lisa 66 - ratta ost II; Lisa 67 - ratta ost III). Jalgratta

osas märgib hageja, et kostja tõi vabanduseks miks mitte osa ratta hinnast maksta selle, et plaanis

lapsele jalgratta sünnipäevaks osta - mis oleks olnud alles juuni lõpus ja laps ei oleks saanud seni

rattaga sõita, mistõttu leidis hageja ema, et kuivõrd uueväärne ratas oli võimalik varem saada ja käes

oli kevadhooaeg, oli mõttekas ratas kohe osta. Eriti teades, et kostja nagunii ei ole eelnevalt olnud

nõus kulutusi jagama.

Kulud tervisele

Samuti on hageja kulud tervisele suuremad kui keskmise lapse kulud. Nimelt käib hageja lasteaias ja

kodus avaldunud käitumisprobleemide tõttu alates september 2025 iganädalaselt mänguteraapias (iga

seanss maksab 45 eurot), mis on suure tõenäosusega seotud vanemate lahkuminekuga ja sellest

tingitud emotsionaalse stressiga. Nimetatud teenuse tarbimiseks andis nõusoleku ka lapse isa (Lisa

68 – vestlus seoses teraapiaga). Mänguteraapia on teaduslikult tunnustatud psühhoteraapia vorm, mis

võimaldab lapsel turvalises ja toetavas keskkonnas väljendada oma tundeid ja kogemusi läbi mängu

– lapse loomuliku suhtlusviisi. See aitab lapsel töötada läbi trauma, ärevuse, hirmud ja segadustunde,

mis võivad kaasneda vanemate lahkuminekuga. Arvestades lapse vanust ja arenguetappi, on

mänguteraapia oluline vahend tema vaimse tasakaalu ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks.

Nimetatut on kinnitanud ka lapse terapeut, G M ja lapse lasteaiaõpetaja (Lisa 69 – terapeudi kiri;

Lisa 70 – lasteaiaõpetaja kiri). Seetõttu on hageja põhjendatult ja tõendatult kandnud suuremaid

tervishoiukulusid, mis ületavad keskmise lapse tavapärased kulud. Seoses tervisega on hageja

kandnud keskmiselt kulusid summas 170,15 eurot kuus (Lisa 71 – mänguteraapia arved; Lisa 72 -

apteegi arve; vt lisa 62, 64). Perel kulub toidule keskmiselt 396,71 eurot kuus, millest hageja osa

moodustab 180,63 eurot kuus (Lisa 73 – toiduarved I; Lisa 74 – toiduarved II; Lisa 75 – toiduarved

III; Lisa 76 – toiduarved IV; Lisa 77 – toiduarved V). Puudub alus asuda seisukohale, et hageja

vanemad suudaksid hagejale vajalike esemete ostmises ja võimalike suuremate kulude kandmises

hageja huvides omavahel kokkulepet saavutada. Nimelt on hageja ema ka eelnevalt lapsega seotud

kulutuste osas isalt tagasimakset küsinud, mida isa ei ole kas teinud või nõustudes küll kulutuse

vajalikkusega, kuid keeldudes selle maksmisest.

Kokkuvõtlikult, arvestades lapse igakuiseid tõendatud vajadusi summas 1329,08 eurot, on hageja

seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma hagejale igakuist elatist alates hagiavalduse esitamisest

kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 624,54 eurot kuus, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust summas 40 eurot. Juhul kui kohus leiab, et elatise suurendamine PKS § 102 lg 3 alusel

ei ole põhjendatud (millele hageja vaidleb täies ulatuses vastu), palub hageja välja mõista elatise

seaduses sätestatud miinimummääras.

Võttes arvesse (i) hageja vajadusi ning selle põhjal arvutatavat elatist; (ii) kostja igakuist sissetulekut

vähemalt summas 4200 eurot (bruto); (iii) vaidlust ei ole selles, et laps on viibinud käesoleval aastal

isaga keskmiselt 5 päeva kuus; ning (iv) asjaolu, et ema on isalt korduvalt lapse vajaduste

rahuldamiseks abi küsinud, mida kostja on põhjendamatult keeldunud andmast (vt Lisa 22-35), leiab

hageja, et välja tuleks mõista ka vajaduspõhine elatis tagasiulatuvalt perioodil 01.01.2025 kuni

hagiavalduse esitamiseni, s.o. 21.05.2025, summas 2921,24 eurot (4 kuud x 624,54)+ 21 päeva x

(624,54/31 päevaga)). Nimetatud summast tuleb maha arvutada seni makstud elatis perioodil

01.01.2025-21.05.2025 summas 644,55 eurot(128,91x5) (Lisa 79 – elatise maksekorraldused). Seega

taotleb hageja tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 2276,69 eurot. Hageja taotleb

tagasiulatuva elatise väljamõistmist ühekordse summana. Juhul kui kohus leiab, et kostja on

kohustatud tasuma seaduses sätestatud miinimumelatist, taotleb hageja tagasiulatuva elatise

maksmist miinimummääras, sh arvestades kostja igakuist sissetulekut 4200 (bruto), alates

01.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. summas 1722,74 eurot (4 kuud x 368,31+ (368,31/31

päevaga x 21 päeva). Nimetatud summast tuleb maha arvutada seni makstud elatis perioodil

01.01.2025-21.05.2025 summas 644,55 eurot (128,91x5) (vt Lisa 79). Seega taotleb hageja

tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 1078,19 eurot. Hageja taotleb tagasiulatuva elatise

väljamõistmist ühekordse summana.

Hageja palub 1) rahuldada hagi; 2) mõista kostjalt vastavalt PKS § 102 lg-le 3 alates hagi esitamisest

kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis summas 624,54 eurot kuus, millest on maha

arvatud pool lapsetoetust summas 40 eurot; 3) juhul kui kohus ei rahulda punktis 2 sätestatut, mõista

kostjalt alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis muutuvas

suuruses, mis hagi esitamise päeval on 368,31 eurot (baassumma 282 eurot 31 senti, 3% kohustatud

isiku brutokuupalgast 126 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot, mis muutub

vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi ja kohustatud isiku palga muutumisele

PKS § 101 lg 4. Elatise suurus vaadatakse üle igal aastal 01. aprillil vastavalt EV Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi ja kohustatud isiku brutokuupalga

muutustega. Esimene ümberarvutamise päev on 1. aprill 2026. Elatise ümberarvutamiseks iga aasta

1. aprillil võib kasutada elatiskalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/; 4) mõista kostjalt

tagasiulatuvalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus ühekordse summana perioodil 01.01.2025 kuni

hagiavalduse esitamiseni summas 2276,69 eurot; 5). juhul kui kohus ei rahulda punktis 4 sätestatut,

mõista kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus vastavalt miinimumelatise

suurusele ühekordse summana perioodil 01.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1078,19

eurot; 6) määrata jooksva elatise tasumine K V arvelduskontole xxxx jooksva kuu eest iga kuu 10.

kuupäevaks. Hageja kompromissettepanek: hageja jääb eelnevalt 26.04.2025 esitatud kompromissi

juurde, olles nõus vähendama nõutavat vajaduspõhist elatist 500 eurole kuus. Hageja loobuks

tagasiulatuva elatise nõudest (dtl 2-12).

4. Hageja seisukoha ja täpsustatud nõude kohaselt ei ole lapse ema käitumine olnud vastuolus pacta

sunt servanda, mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS §

100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. Asjaolu, et ema on

vandeadvokaat, ei vähenda lapse vajadusi ega vabasta isa tema ülalpidamiskohustusest. Samuti ei

muuda see hageja ema käitumist hea usu või mõistlikkuse põhimõtte vastaseks – seda enam, et

vanem on kohustatud nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes seda kohustust rikub.

Lapse isa väide, et tal on piiratud teadmised kohaliku õiguse või elu-olu kohta, ei saa olla

põhjenduseks lapse vajadusetele vastava elatise mittemaksmiseks. Elatise maksmise kohustus

tuleneb seadusest ning välisriigi kodakondsus ei vabasta vanemat kohustusest oma õiguste ja

kohustustega kurssi viia. Kostja ei ole täpsustanud, milliseid „kohaliku elu nüansse“ ta silmas peab,

mistõttu jääb see väide ka põhjendamatuks ja õiguslikult ebaoluliseks.

Hageja palub jätta tähelepanuta hageja viited 2024. aasta kuludele ja sellega seonduvalt esitatud

tõendid. Kui elatise väljamõistmiseks pöördutakse kohtusse, siis tuleb vanematel kohtus kinnitada,

kui palju aega laps kummagi vanema juures viibib. Kui vanemad seda omavahel kindlaks teha ei

suuda, siis tuvastab kohus, millises proportsioonis tuleb elatise summa puhul arvesse võtta, kui palju

aega laps teise vanemaga veedab. Esmalt märgib ema, et ema ja isa ei ole suhtluskorra osas

kokkulepet sõlminud nagu seda väidab kostja. Viidatud ei ole kostja ka tõendanud. Vanemad

sõlmisid 2024. juuli üksnes elatise kokkuleppe, mida ei saa pidada suhtluskorda reguleerivaks

kokkuleppeks.

Lapse sa on esitanud kohtule enda koostatud Exceli tabeli, mis kajastab väidetavalt isa kulusid

lapsele. Isa väidab, et temal kulub lapsele keskmiselt 933,75 eurot/kuus (mis teeb isa väidet

arvestades, et laps viibib temaga keskmiselt 7 päeva kuus, 133,39 eurot päevas (933,75/7)

(võrdluseks ema kulud lapsele 1329,08/23=57,79 eurot päevas). Esiteks, isa ei ole kohtule esitanud

konkreetseid ja kontrollitavaid tõendeid oma väidetud kulude kohta. Lisaks, dokumendist ei nähtu,

millal ja kelle poolt maksed tehti, milliseid makseid tehti, puuduvad seosed konkreetsete kulutustega

ning ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et need kulud on seotud lapse vajaduste katmisega.

Seejuures märgib hageja, et arvesse tuleb võtta üksnes vajalikud kulud. Kui kulutus ei ole seotud

lapse ülalpidamisega või see ei ole piisavalt tõendatud, siis kohus seda arvesse ei võta. Eeltoodust

tulenevalt ei saa kostja lisa 3 lugeda asjakohaseks ega usaldusväärseks tõendiks. Isegi kui leida, et

kostja lisana esitatud kostja poolt koostatud Exceli tabel tuleb vastu võtta (millele hageja vaidleb

vastu), märgib hageja järgnevat. Seejuures märgib hageja, et menetlusökonoomikast lähtuvalt ei

hakka hageja igale kulureale või -veerule eraldi vastu vaidlema, vaid esitab üldised vastuväited:

tabelist ei nähtu selgelt, kas tegemist on kostja kogukuluga või lapse osaga kuludest; kostja on

tabelisse märkinud kostjaga seonduvad kulud; väidetavad kulud perioodil jaanuar 2024-detsember

2024 on asjakohatud; tabelist ei nähtu, kuidas arvutatud lõpptulemuseni on jõutud; isa esitatud

väidetavad kulud ei ole eluliselt usutavad ning on ülepaisutatud; Isa ei ole tõendanud, et on pidanud

lapsele riideid ostma või et vanematel oli selles osas kokkulepe; isa ei ole tõendanud, et kulutused

mööblile on olnud vajalikud; samuti ei saa mõistlikuks pidada igakuiseid kulutusi mänguasjadele või

sellisel määral meelelahutusele; mõistlikuks ei saa pidada lapse kulusid golfile; elatise arvutamisel ei

võeta arvesse reisikulusid.

Kostja väide, et laps viibib väidetavalt ca 30% ajast tema juures (millele hageja vaidleb vastu), ei

anna alust eeldada, et kõik lapse kulud jagunevad 70/30 proportsioonis. Seejuures leiab hageja, et

hageja viibib kostjaga üksnes maksimaalselt 24,1% ajast. Enamik püsikulusid (eluase,

kommunaalkulud, riided, haridusega seotud kulud, teraapia) on fikseeritud ja sõltuvad vähe lapse

ajutisest viibimisest isaga. Laps viibib regulaarselt ka vanaema ja hageja tädide juures, mis tähendab,

et osa lapse toidu- ja hageja osa nende kommunaalkuludest katavad need pereliikmed.

Kostja väited seoses kinnisasja suuruse ja laenumaksete arvestamisega elatise määramisel ei ole

käesoleval juhul asjakohased. Tegelikult ei ole hageja senises menetluses tuginenud kasutuseelistele,

vaid on esitanud argumentatsiooni, mis põhineb laenumaksete summadel, jättes kõrvale kinnisasja

tegeliku kasutusväärtuse. Hageja jätab endale õiguse esitada ja taotleda ekspertarvamust, mis

kajastab kinnisasja kasutuseelist vastavalt üüri maksumuse põhimõtetele. Selline hinnang on oluline,

sest aiaga maja üüriväärtus (eriti 244,9 m² suuruse ja kolme korrusega elamu puhul) on oluliselt

suurem kui hageja viidatud laenumaksete summa. Kui kostja soov on siiski tugineda eluasemekulude

arvutamisel keskmisele üürihinnale, on tal võimalus ka vastavad tõendid esitada. Täiendavalt, hageja

esitatud elamispinna näitaja (126,2 m²) ei kajasta kogu tegelikku kasutatavat pinda. Hagiavalduse

lisa 44 järgi on registris märgitud elamispind küll 126,2 m², kuid see ei hõlma kogu hoone suletud

netopinda, mis on 244,9 m² ja mis jaguneb kolmele korrusele, sh keldrikorrusele. Tegelikkuses on

kasutuses oluliselt suurem pind, mis suurendab oluliselt ka kasutuseelist võrreldes isa väidetava 60

m² suuruse korteriga (mis on tõendamata). Elamispinna definitsioon registris ei arvesta näiteks

keldrikorrust, abiruume või muid pindasid, mis on reaalselt kasutuses pere ja lapse hüvanguks (nt

mänguala, panipaik, tehnoruumid, garaaž, aed). Need on funktsionaalsed pinnad, mille olemasolu

suurendab elukvaliteeti ja mugavust lapse kasvatamisel. Isa väide, et lapse tuba on sarnane isa

eluasemel asuva toaga, ei vasta tõele. Hoone kogupind (244,9 m²) ja ruumide jaotus näitavad, et

lapsele on võimalik eraldada ema juures oluliselt suurem ruum kui isa väidetavas 60 m² korteris (mis

on tõendamata). See kinnitab, et lapse olme- ja elamistingimused ema juures on ruumikamad.

Lapse üleandmine toimub valdavalt xxxx parklas. Tõele ei vasta isa väide nagu isa „tuleks lapsele

järgi“ või „viiks lapse ära“ ning on seetõttu eksitav. Põhiosa üleandmistest toimub kokkulepitud

kohas, mitte hageja kodus. Selliseid juhtumeid, kus isa tuleks lapsele lapse koju järele või tooks ta

sinna ära, on esinenud harva ja erandina, mitte regulaarse praktikana.

Isa väide, et 07.07.2024 sõlmitud elatiskokkulepe on „kehtiv ja muutmist ei vaja“, ei ole

põhjendatud. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kokkulepe ei tohi lapse õigusi piirata. Kui kokkuleppes

määratud elatis ei kata lapse põhjendatud vajadusi, on kohtul õigus ja kohustus määrata elatis

vastavalt lapse huvidele. Kokkuleppe sõlmimisest on möödunud üle aasta, kuid see ei välista elatise

suurendamist, kui asjaolud on muutunud ja lapse huvid seda nõuavad. PKS sätestab, et lapse

ülalpidamise kohustus ja selle ulatus määratakse lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist

lähtudes. Kui asjaolud muutuvad, tuleb varasemat kokkulepet muuta. Käesoleval juhul on asjaolud

oluliselt muutunud: Suhtluskorra muutus: lapse viibimine isa juures on vähenenud võrreldes

varasema kokkuleppe sõlmimise ajaga, mistõttu ema kannab suurema osa lapse igapäevasest

ülalpidamisest; Isa sissetuleku muutus: ema on esitanud tõendid, mis kinnitavad, et isa varaline

seisund on paranenud ja tal on oluliselt suurem maksevõime võrreldes kokkuleppe sõlmimisega.

Seejuures varjab isa oma sissetulekuid; Lapse vajaduste suurenemine: lapse kulud (sh kool,

huviringid, tervisekulud) on kasvanud, mh tulenevalt elukalliduse kasvust, mistõttu ka ülalpidamise

tegelik vajadus on suurem.

Isa väide, et teda ei kaasatud teraapia valiku protsessi, ei vasta tõele. Lapse teraapiasse suunamiseks

oli vajalik mõlema vanema nõusolek ning isa andis selle eelnevalt (vt hagiavalduse lisa 68). Seega ei

saa väita, et ema on jätnud isa kõrvale olulistest otsustest (mis annaks aluse isal kulude hüvitamisest

kõrvale hiilida). Isa eksitab kohut väitega, et teraapia põhjus ei ole kinnitatud eriteadmistega isiku

poolt. Terapeut ja lasteaia töötajad on andnud hinnangu, et lapsel on raskusi sotsiaalses keskkonnas

tugevate emotsioonidega toimetulekuga. See ei ole pelgalt ema „subjektiivne arvamus“, vaid tugineb

erialasele soovitusele. On üldteada, et vanemate lahkuminek võib lapsel põhjustada: (i) stressi

sotsiaalses keskkonnas, (ii) raskusi tugevate emotsioonide kontrollimisel, ning sellest tulenevalt

vajadust toetava teraapia järele (nt mänguteraapia), mis aitab lapsel turvaliselt väljendada ja töödelda

oma tundeid. Heaks näiteks olukordadest, mis viitasid lapse vajadusele saada teraapia näol täiendavat

tuge, olid olukorrad, kus (i) hageja ründas oma õpetajat kaks korda; (ii) hageja ründas oma õpetajat

ning (iii) hageja kiusas lasteaiakaaslast (vt lisa 88; Lisa 160 – vestlus seoses rünnakuga I; Lisa 161 –

vestlus seoses rünnakuga I_tõlge; Lisa 162 – vestlus seoses rünnakuga II; Lisa 163 – vestlus seoses

rünnakuga II_tõlge). Antud juhul on teraapia eesmärk parandada lapse toimetulekut emotsionaalselt

pingelistes olukordades, ennetada kohanemisraskuste süvenemist ja toetada lapse arengut. Selle

toimimist on nii terapeut kui ka õpetaja kinnitanud (vt hagiavalduse lisad 69, 70). Kuigi isa andis

nõusoleku teraapias osalemiseks, on ta keeldunud katmast sellega seotud kulu võrdsetes osades. Isa

seisukoht, et tema peaks kandma üksnes 25% teraapiakuludest, ei ole kooskõlas PKS põhimõttega,

mille kohaselt on vanemad kohustatud katma lapse erivajadustest tulenevad kulud. Arvestades isa

sissetulekuid ja varalist olukorda, on 50% kulu katmine põhjendatud ja õiglane.

Täiendavalt märgib hageja, et kostja ei ole vastu vaielnud, ja on seega omaks võtnud, mh järgnevad

asjaolud: 1) Ka emal on õigus lapsega täiendavalt aastas 2x2 nädalat puhata, mis annab emale

täiendavad 8 suhtluskorra päeva aastas (võttes arvesse, et laps viibib juba niigi esmaspäev-reede

emaga); 2) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses TV/Wifi-ga (sh Netflix) keskmiselt

summas 30,51 eurot kuus; 3) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses lapse tervisega, sh

ravimid ja mänguteraapia, keskmiselt summas 170,15 eurot kuus; 4) Isa ei ole vastu vaielnud lapse

kuludele seoses meelelahutusega, sh sünnipäevakingid, keskmiselt summas 35,92 eurot kuus; 5) Isa

ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses haridusega, sh huvialaringid, keskmiselt summas 156,92

eurot kuus; 6) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses hügieenitarvetega, sh teenused,

keskmiselt summas 12,17 eurot kuus; 7) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses

mängasjadega keskmiselt summas 83,49 eurot kuus; 8) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele

seoses väljas söömistega keskmiselt summas 15 eurot kuus; 9) Isa ei ole sõnaselgelt vastu vaielnud

hageja eluaseme kulude arvutamisel laenu- ning kindlustusmaksete aluseks võtmisele. Kostja ei ole

tõendanud, et hagejal oleks võimalik sama suurt maja xxxx odavamalt üürida, kui hageja pakutud

eluasemelaenuga seotud kulude jaotus isikute vahel, kes hageja kodus elavad; 10) Isa ei ole vastu

vaielnud, et hageja transpordikulud on suurenenud tulenevalt asjaolust, et isa otsustas teise linna

kolida.

Hageja esitab täiendatud kulude tabeli (Lisa 164 – hageja kulud_täiendatud). Võttes arvesse, et alates

aprill 2025 on hagejaga elanud ka ema elukaaslane, kajastab kulutabel ka tema osa söögi-, eluaseme-

ja kommunaalkuludest. Kokkuvõtlikult on hageja kulud perioodil keskmiselt arvestatuna viimase

üheksa kuu lõikes (november 2024-juuli 2025) järgnevad, kokku summas 1379,69 eurot: 1) toidule

212,55 eurot kuus (Lisa 165 – toiduarved VI; Lisa 166 – toiduarved VII; Lisa 167 – toiduarved VIII;

Lisa 168 – toiduarved IX; Lisa 169 – toiduarved X); 2) hageja osa eluaseme, sh kindlustused,

kuludest 323,79 eurot kuus (Lisa 170 – laenumaksed II; Lisa 171 – kodukindlustusmaksed II; Lisa

172 – laenukindlustuse makse II); 3) kommunaalidele, sh elekter, vesi, prügi, 143,38 eurot kuus

(Lisa 173 – elektriarved mai-juuli); Lisa 174 – prügi arved mai-juuli); Lisa 175 – veearved mai-juuli;

Lisa 176 – Elisa arved II; Lisa 177 – Netflixi maksed); 4) transpordile, sh kindlustus, 105,41 eurot

kuus (Lisa 178– kütuse arved III; Lisa 179– kütuse arved IV; Lisa 180 – kindlustusmaksed_kasko II;

Lisa 181 – kindlustusmaksed_kohustuslik II). 5) tervisele, sh ravimid ja mänguteraapia, 142,73 eurot

kuus (Lisa 182 – mänguteraapia arved II); 6) haridusega, sh huvialaringid, seotud kulud 153,21 eurot

kuus (Lisa 183 - lasteaia arved II; Lisa 184 – lasteaia söögiarved II; Lisa 185 – jalgpalli arved II;

Lisa 186 – SEPPS arved II); 7) meelelahutusele, sh sünnipäevakingid, 68,65 eurot kuus (Lisa 187 –

koondarved) 8) hügieenitarvetele, sh teenused, 12,23 eurot kuus (vt lisa 183); 9) mängasjadele 86,37

eurot kuus (sh hageja sünnipäevakingitused) (Lisa 188 – mänguasjade arved); 10) lapsehoid 22,22

eurot kuus; 11) mööbel 7,78 eurot kuus (vt lisa 187); 12) riided ja jalanõud vastavalt RAKE uuringu

keskmisele 105,67 eurot kuus, võttes arvesse THI tõusu. Täiendavalt märgib hageja, et igakuine

summa riietele ja jalanõudele kujuneb kogu aasta jooksul tehtavatest kulutustest, mille hulka

kuuluvad ka suuremad ja kallimad riideesemed (joped, mantlid), samuti jalanõud ja spordiriided

(TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58/32). Hageja toidu ja meelelahutuskulud olid suuremad juulis, kuivõrd

hageja sünnipäeva tähistamine toimus 12.07.2025. Seejuures oli sünnipäevapeol ligikaudu 35 inimest

ning tellitud oli batuut, mis kajastub meelelahutuse arvetest (vt lisa 187). Nagu eelnevalt välja

toodud, ei soovinud kostja sellesse panustada, kuigi sünnipäevast osa võttis (vt lisa 2_2). Kuigi kõik

asjaomased kulutused ei ole kulupõhiselt tõendatud, siis mingi kulu tablettidele, vitamiinidele ja

muudele apteegikaupadele on elementaarne (TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58/32). Lisaks tõuseb alates

01.09.2025 igapäevane lasteaia toidutasu (Lisa 189 – lasteaia teavitus).

Seejuures täpsustab hageja oma taotlusi ning lisab vajaduspõhise elatise indekseerimise.

Vajaduspõhise elatise arvutamisel on edasine indekseerimine põhjendatud, kuivõrd kostja sissetulek

ning elukallidus eeldatavasti jätkavad tõusmist ning hageja saab täisealiseks alles 2038 aastal.

Seetõttu tuleb arvutada ka väljamõistetava elatise baassumma. Elatise baassumma on pool lapse

keskmisest ülalpidamiskulust kuus. Hagiavalduses on see välja toodud kui 664,54 eurot (1329,08/2).

Kusjuures, kui vaadata hageja keskmisi kulutusi perioodil november 2024-juuli 2024 on baassumma

692,06 eurot (1384,11/2) (vt lisa 164). Hageja taotleb baassumma indekseerimist edaspidi iga aasta

1. aprillil, mis muutub esimest korda 01.04.2026, vastavalt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga

aasta 1. aprillil. Elatisest arvestatakse maha summad, milles kostja I vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuste arvel.

Hageja teeb õigusrahu, menetlusökonoomia ja tarbetu menetluskulu edasiseks vältimiseks ettepaneku

lõpetada käesolev vaidlus kompromissiga alljärgnevatel tingimustel ja põhimõtetel: 1) isa tasub

lapsele vajaduspõhist elatist summas 450 eurot kuus alates 01.06.2025; 2) elatist indekseeritakse iga-

aastaselt 1. aprillil vastavalt THI ja kostja sissetuleku muutusele võrreldes eelmise aastaga. Kostja on

kohustatud esitama oma sissetuleku tõendamiseks EMTA väljavõtted; 3) isa tasub tagasiulatuva

elatise kuni hagiavalduse esitamiseni ühekordse summa 1605,45 eurot (5x450-5x128,91); 4) isa

tasub kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlgnevuse ühekordse summana 30 päeva jooksul alates

kompromissi kinnitava määruse jõustumisest (seejuures võetakse aluseks alates 01.06.2025

kohalduva elatise summas 450 eurot kuus, millest on maha arvutatud isa tehtud maksed); 5) isa tasub

elatise ema kontole hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks; 6) menetluskulud jäävad poolte endi

kanda

Kokkuvõtteks palub hageja täpsustatud nõudena mõista kostjalt vastavalt PKS § 102 lg-le 3 alates

hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis summas 624,54 eurot kuus,

millest on maha arvatud pool lapsetoetust summas 40 eurot. Baassumma (664,54 eurot)

indekseeritakse edaspidi iga aasta 1. aprillil, mis muutub esimest korda 01.04.2026, vastavalt

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Elatisest arvestatakse maha

summad, milles hageja vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuste arvel (dtl

377-401).

5. Hageja täiendava seisukoha kohaselt ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et tagasiulatuva elatise

nõue tuleks jätta rahuldamata põhjusel, et hagi esitamise ajaks ei olnud hageja esitanud isale

kohtuväliselt konkreetset või hagiga samas ulatuses nõuet. Esiteks tuleb märkida, et seadus ei näe

ette kohustust esitada elatisenõue kohtuväliselt enne hagi esitamist. Elatise nõue on lapse seadusest

tulenev õigus, mitte ema või isa kokkuleppeline õiguslik sooritus. Seega ei saa kohtuvälise nõude

puudumine olla aluseks tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmisele. Teiseks on ema juba enne

hagi esitamist korduvalt pöördunud kostja poole ja palunud suurendada elatise makseid või maksta

täiendavalt osa lapse kuludest, viidates sellele, et lapse vajadused on kasvanud ja seni makstav

summa ei kata tegelikke kulutusi. Sellest tulenevalt ei saa väita, et kostjat poleks elatise suuruse

küsimuses eelnevalt teavitatud või et ema oleks käitunud ootamatult või pahatahtlikult. Kolmandaks

on ema tegutsenud heas usus ja kompromissivalmilt, esitades kostjale kompromissettepaneku, mis

nägi ette, et hageja loobub tagasiulatuva elatise nõudest, kui pooled saavutavad kokkuleppe elatise

edasise suuruse osas. Kostja aga ei suvatsenud sellele ettepanekule isegi vastata, näidates üles

ükskõiksust lapse huvide ja menetluse kiire lahendamise vastu. Täiendavalt, vanemate kokkulepe ei

välista lapse elatise nõudeõigust, nagu hageja on korduvalt välja toonud. Kokkuvõttes on ema

tegutsenud heas usus ja järjepidevalt pöördunud kostja poole lapse vajaduste katmise

suurendamiseks. Seetõttu ei ole alust tagasiulatuva elatise nõuet jätta rahuldamata, ning kostja väide

kohtuvälise nõude esitamata jätmine ei oma õiguslikku tähendust. Hageja juhib tähelepanu sellele, et

Riigikohus on 12. mai 2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 selgitanud, et tagasiulatuva elatise

väljamõistmisel tuleb lisaks võtta arvesse ka vanema enda käitumist lapse suhtluskorra täitmisel.

Hageja palub kohtul mh arvestada, et enne elatishagi esitamist viibis hageja keskmiselt 5 päeva kuus

isaga. Seejuures ei viibinud hageja kostjaga perioodil 20.01.2025-13.02.2025 ühtegi päeva ning

märtsis üksnes 3 päeva, ja isa keeldus lapsele täiendavat ülalpidamist pakkumast (dtl 836-840).

6. Hageja lõpliku seisukoha kohaselt peab hageja tõendama (i) lapse konkreetsed vajadused ja kulud

summas 1329,08 eurot kuus; (ii) iga kuluartikli põhjendatust ja vajalikkust; (iii) lapse viibimise aja

jaotumine vanemate vahel.

(i) lapse konkreetsed vajadused ja kulud ning nende põhjendatus ja vajalikkus: Kuivõrd hageja on

enamuse kuluartiklite suurust tõendanud, selgitab hageja eelkõige lapse kuluartiklite põhjendatust ja

vajalikkust.

Eluase

Hageja on eelnevalt selgitanud, et xxxx puudub toimiv ja võrreldav üüriturg, mille alusel oleks

võimalik lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust objektiivselt kindlaks teha. xxxx

ei ole praktiliselt saadaval üürimaju ega võrreldavaid üüripindu, mille põhjal saaks tuletada

turupõhist üüriväärtust. Lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtuse kindlakstegemine

eeldaks seega eksperthinnangu koostamist. Hagejale teadaolevalt oleks vastava eksperthinnangu

koostamise maksumus 1963 eurot (+km), mis on käesoleva vaidluse esemeks oleva lapse

ülalpidamiskohustuse kontekstis selgelt ebaproportsionaalne ning ei ole menetlusökonoomia

põhimõttega kooskõlas (Lisa 1 – hinnapakkumine). Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa

kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik

väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 lg 2 järgi otsustada

lapse kasutuseelise väärtuse suuruse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt (vt ka

RKTKo 02.10.2019, 2-18-187/87, p 12; 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 21). Hageja selgitab täiendavalt,

et juhul, kui kohus otsustab TsMS § 233 lg 2 alusel kujundada lapse kasutuses oleva eluruumi osa

kasutuseelise väärtuse oma siseveendumuse kohaselt, on võimalik tugineda üldisele turuloogikale ja

teadaolevatele asjaoludele. xxxx jääb üürikorterite keskmine üürihind ligikaudu 8 euro juurde

ruutmeetri kohta, kuid ka see näitaja põhineb eelkõige korterite, mitte elamute üüripakkumistel (Lisa

2 – xxxx üürikorterid I; Lisa 3 – xxxx üürikorterid II). Seega tuleb hageja hinnangul kasutuseelise

väärtuse hindamisel arvesse võtta ka hoone tegelikke tehnilisi ja ruumilisi näitajaid ning asjaolu, et

laps ei kasuta (või lapse heaks ei kasutata) üksnes üksikuid eluruume, vaid kogu elamut tervikuna.

Hageja eluruumiks olev hoone asub xxxx, XXX, ning tegemist on kahekorruselise elamuga koos

täiskeldriga. Eelprojekti andmetel on hoone: 1) suletud netopind kokku 247,6 m², 2) köetav pind

218,1 m², 3) eluruumide pind 129,2 m², 4) lisaks üldkasutatav pind 111,1 m² (sh esikud, koridorid),

5) hoonel on täiskelder, mida kasutatakse elamu toimimiseks vajalike ruumidena (tehnilised ja

panipinnad, saun, söögikelder, küttepuude panipaik, kuivõrd maja köetakse osaliselt kaminaga) (Lisa

4 – ehitusprojekt). Lapse elukorraldus on seotud kogu nimetatud elamuga tervikuna, mitte üksnes

eluruumide pinnaga. Arvestades lapse kasutuses oleva eluruumi suletud netopinda 247,6 m²,

tähendaks isegi korterite üürihinna rakendamine hüpoteetiliselt märkimisväärset kuukulu, mis ei

kajastaks tegelikku turuolukorda ega oleks võrreldav xxxx reaalselt kättesaadavate üüripindadega.

Lisaks tuleb arvesse võtta, et korterite üürihinnad on üldjuhul madalamad kui elamute üürihinnad,

mistõttu ei ole korterite ruutmeetrihind sobiv ega adekvaatne võrdlusalus lapse kasutuses oleva

elamuosa väärtuse hindamisel, vaid kohaldada tuleks kõrgemat ruutmeetri üürihinda. Samuti tuleb

kohtu siseveendumuse kujundamisel arvesse võtta, et tegemist ei ole üksnes eluruumiga, vaid lapse

kasutuses on ka aed ja hoovi ala, sh lapsele loodud keskkond ja rajatised, mida korterite puhul

üldjuhul ei ole. Laps kasutab mh mängumaja, mänguväljakut, liivakasti ja suvel aias basseini, mis

suurendavad kasutusväärtust, kuid mida ei ole võimalik käesoleval juhul eraldiseisvalt ega

turupõhiselt hinnastada ning millele xxxx puuduvad võrreldavad üüripakkumised. Juhul, kui kohus

lähtuks üksnes xxxx üürikorterite hinnatasemest ja rakendaks seda lapse kasutuses oleva elamu

suletud netopinnale 247,6 m², kujuneks hüpoteetiliseks üüriväärtuseks ligikaudu 247,6 m² × 8 €/m² =

1980,80 eurot kuus. Lapse ainukasutuses on ruum suurusega 12,2 ruutmeetrit (vt lisa 4). Seega lapse

ainukasutuses olev pinna kasutuseelise väärtus on vähemalt 12,2 m² × 8 €/m² = 97,60 eurot kuus.

Ülejäänud ühiskasutuses olev pind on 235,4 m² (247,6−12,2-12,5 (ema magamistuba)), mille

kasutuseelise väärtus on: 222,9 m² × 8 €/m² = 1 783,20 eurot kuus. 24. Eeldades, et ühiskasutuses

olev pind jaguneb kolme kasutaja vahel, langeb lapsele sellest 1783,20 ÷ 3 = 594,40 eurot kuus.

Seega oleks lapsele langev hüpoteetiline kasutuseelise väärtus kokku 97,60 + 594 = 692 eurot kuus

(lähtudes xxxx üürikorterite kasutuseelise väärtusest, mis on väiksem kui elamu kasutuseelise

väärtus). 25. Eeltoodu kinnitab, et lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtuse täpne

kindlaksmääramine turupõhiselt ei ole võimalik ning selle hindamine eksperthinnangu abil oleks

ebamõistlikult kulukas ja ebaproportsionaalne. Seetõttu on põhjendatud, et kohus kujundab lapse

kasutuseelise väärtuse TsMS § 233 lg 2 alusel oma siseveendumuse kohaselt, tuginedes kõigile

eelpool väljatoodud asjaoludele tervikuna. Hageja on välja toonud ja tõendanud eluasemekindlustuse

kulud. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et tegemist on lapse igapäevaseks eluks vajalike ja

vältimatute kulutustega, mis kuuluvad lapse eluasemevajaduse hulka. Eluasemekindlustus ei ole

käesoleval juhul vabatahtlik ega luksuslik kulu. Elamu on soetatud eluasemelaenu abil ning

laenulepingu kohaselt on eluasemekindlustuse olemasolu kohustuslik. Ilma kindlustuseta ei oleks

võimalik eluasemelaenu teenindada ega eluruumi säilitada, mistõttu on tegemist otseselt lapse

eluasemevajaduse rahuldamiseks vajaliku kuluga. Samuti on vajalik eluaseme laenukindlustus,

milline tagab hageja heaolu ja eluaseme säilimise hageja ema sissetuleku kaotuse puhul. Mõistlikku

vaidlust ei saa olla selles, et eluaseme kindlustuskulude ja laenukindlustuse puhul on tegemist

mõistlikus suuruses kuluga. Kindlustuskulude jaotamisel on põhjendatud lähtuda põhimõttest, et neid

ei ole võimalik ega ka mõistlik siduda üksikute leibkonnaliikmete konkreetse tarbimisega. Tegemist

on kuludega, mis tekivad ühise eluaseme kasutamise tulemusena ning mille täpne isikuline

eristamine ei ole objektiivselt võimalik.

Kommunaalkulud

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub eluruumi kasutamine, sh

selle ülalpidamisega seotud kulud. Ei ole oluline, kas eluruum on üüritud, liisitud või kuulub

vanemale omandina. Hageja on välja toonud ja tõendanud kommunaalkulud seoses elektriga, vee ja

kanalisatsiooniga, prügiveoga, interneti ja sidekuludega jm. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et

tegemist on vajalike kulutustega. Kommunaalkulude jaotamisel on põhjendatud lähtuda põhimõttest,

et neid ei ole võimalik ega ka mõistlik siduda üksikute leibkonnaliikmete konkreetse tarbimisega.

Tegemist on kuludega, mis tekivad ühise elamise ja ühise elukeskkonna kasutamise tulemusena ning

mille täpne isikuline eristamine ei ole objektiivselt võimalik. Elektritarbimist ei ole võimalik jagada

üksikute leibkonnaliikmete vahel, kuna valdav osa tarbimisest toimub olukorras, kus pereliikmed

viibivad kodus samaaegselt. Valgustus, kodumasinad, küte, veesoojendus, interneti- ja

võrguühenduse toimimine on pidevas kasutuses ning ei ole võimalik tuvastada, millises osas on

tarbimine seotud konkreetse isikuga. Seetõttu on põhjendatud lugeda elektrikulu ühiseks

elamiskuluks, mis jaotub võrdselt leibkonnaliikmete vahel. Vee ja kanalisatsiooniga seotud kulude

osas tuleb arvesse võtta, et laps kasutab vett igapäevaselt. Laps käib regulaarselt iga õhtu duši all või

vannis, veetes sealjuures tavapäraselt vähemalt 15 minutit, sh mängides. Selline veekasutus on lapse

ea ja vajadusi arvestades tavapärane ning vältimatu ning moodustab sisuliselt samaväärse osa

leibkonna veetarbest (kui mitte rohkem). Prügiveokulud tekivad sõltumata konkreetsete isikute

täpsest tarbimisest. Lapse igapäevane elu (toit, pakendid, mänguasjad jms) tekitab vältimatult

jäätmeid, mistõttu on põhjendatud lugeda ka prügiveokulud lapse vajadustega otseselt seotuks.

Interneti- ja sidekulud on lapse igapäevaelus vajalikud. Laps kasutab internetti igapäevaselt, mh

multikate ja lastesaadete vaatamiseks, mis on lapse eakohaseks meelelahutuseks ja arenguks

tavapärane. Samuti kostjale videokõnede tegemiseks. Lisaks on internetiühendus vajalik lapsele ka

reisimisel, sh meelelahutuse ja suhtluse tagamiseks (nt Netflixi kasutamine, mis võimaldav vaadata

multikaid ka interneti ühenduseta), mis on kaasaegses elukorralduses tavapärane ning ei ole käsitatav

luksusena. Internetiühendus on olemuselt püsikulu, mida ei ole võimalik ajaliselt ega isikuliselt

jaotada. Eeltoodust tulenevalt on kommunaalkulude jaotamine võrdselt leibkonnaliikmete vahel

(kolmeks) põhjendatud, proportsionaalne ning vastab nii lapse tegelikule tarbimisele kui ka

kohtupraktikas kujunenud arusaamale lapse eluasemevajaduse sisust. Tegemist on kuludega, mis

tekivad ühisest elamisest. Täiendavalt ei saa asuda seisukohale, et tõendatud kommunaalkulud oleks

ebamõistlikult suured.

Transport

Hageja on tõendanud transpordikulud. Tegemist on lapse igapäevase elukorralduse seisukohalt

vajalike ja vältimatute kulutustega, mis kuuluvad lapse ülalpidamisvajaduste hulka. Lapse

elukorraldus eeldab regulaarset liikumist elukoha ja erinevate tegevuskohtade vahel.

Transpordikulud on vajalikud eelkõige lapse lasteaeda viimiseks ja sealt toomiseks, huvitegevustel ja

arendavatel tegevustel osalemiseks, tervishoiuteenuste (sh arsti- ja teraapiavisiiitide) kasutamiseks.

Lisaks on transpordikulud vajalikud lapse suhtlemise korraldamiseks teise vanemaga. Arvestades

vanemate elukohtade vahemaad (ning eelkõige kostja ainuisikulist otsust lapsest nii kaugele kolida)

ning lapse vanust, ei ole mõistlik ega lapse huvides eeldada, et laps liiguks iseseisvalt. Seetõttu on

lapse transportimine vanemate vahelise suhtluskorra realiseerimiseks objektiivselt vajalik ning

sellega seotud kulud kuuluvad lapse ülalpidamiskulude hulka. Hageja märgib täiendavalt, et poolte

kokkuleppel toimub lapse üleandmine iga nädalavahetus xxxx parklas, mistõttu on hageja ema

kohustatud lapse üleandmiseks sõitma iga nädalavahetus xxxx ja sealt tagasi. See tähendab, et lapse

üleandmisega seotud transpordikulu tekib iga nädalavahetus kaks korda (sõit üleandmisele ja

tagasisõit).Hageja on eelnevalt välja toonud ja tõendanud üleandmise vahemaa ning sellega seotud

kütusekulu. Täiendavalt märgib hageja, et liikluskorraldus Tallinn–Narva maanteel (E20) on

muutunud (xxxx tagasipööre ei ole enam võimalik xxxx juurest, vaid hageja ema peab sõitma

täiendavad 6,6 km), mistõttu on lapse üleandmisega seotud sõiduaeg ja kütusekulu reaalselt

suurenenud (seejuures on pikenenud üksnes hageja ema sõidukulu, kuivõrd isal on võimalik xxxx

juurest endiselt tagasipööre teha). Liikluskoormus ja liikluspiirangud mõjutavad otseselt sõitude

kestust ning sellega kaasnevat kütusekulu, mida hageja ei saa mõjutada ega vältida. Täiendava

liikluskorralduse muudatuse tõttu lisandub lapse üleandmisega seotud sõitudele (seejuures üksnes

hagejale, kuivõrd xxxx poolt xxxx mahasõit ei ole muutunud) ligikaudu 686 km aastas, s.o. 12 km

iga nädalavahetus, 52 nädalat, mis tähendab täiendavat kütusekulu ca 86 eurot aastas ehk ligikaudu 7

eurot kuus. Tegemist on regulaarse ja vältimatu kuluga, mis tuleneb lapse suhtluskorra täitmisest

ning ei ole hageja poolt mõjutatav. Transpordikulud ei piirdu üksnes kütusekuluga, vaid hõlmavad ka

sõiduki igapäevase kasutamisega seotud vältimatuid kulusid (nt kindlustus, hooldus), kuna ilma

töökorras ja kindlustatud sõidukita ei oleks võimalik lapse igapäevast liikumist tagada (sh kostjaga

kohtumisi). Tegemist ei ole hageja isiklike mugavuskuludega, vaid kuludega, mis tekivad otseselt

lapse vajadustest lähtuvalt. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et hageja ema kasutatav

hübriidsõiduk xxxx on mõistlikult ökonoomne ning sellest tulenevalt on ka selle kasutamisega seotud

kulud mõistlikud.

Haridus

Hageja on välja toonud ja tõendanud lasteaia kulud, sh lasteaias pakutava toidu maksumuse.

Tegemist on lapse ea ja arengutaset arvestades vajalike ja vältimatute kulutustega, mis kuuluvad

lapse igapäevaste põhivajaduste hulka. Hageja ei saa nimetatud kulude suurust mõjutada. Samuti on

põhjendatud ja vajalikud lapse huviringidega seotud kulud. Huviringides osalemine toetab lapse

arengut, liikumisvajadust, loovust ja sotsiaalseid oskusi ning on kohtupraktikas käsitatud lapse

tavapärase elulaadi osana. Oluline on rõhutada, et laps ei tegele kallite ega eriharrastustega, nagu

ratsutamine, motosport või muud märkimisväärseid väljaminekuid eeldavad spordialad. Lapse

huviringid on mõistliku hinnatasemega, tavapärased ning ei ületa keskmist, mida samas vanuses laste

puhul üldjuhul aktsepteeritavaks peetakse.

Tervis

Hageja on välja toonud ja tõendanud mänguteraapia kulud ning selgitab, et tegemist on lapse tervise

ja arengu seisukohalt vajaliku ja põhjendatud teenusega. Lapsel on esinenud käitumisraskusi ning

korduvaid konflikte lasteaias, mis on mõjutanud lapse igapäevast toimetulekut ja sotsiaalset

kohanemist. Tegemist on laste vaimse tervise toetamisega, mis on kohtupraktika kohaselt käsitatav

lapse põhivajaduse osana ning ei ole luksus- ega vabatahtlik kulu. Kuigi laps ei käi hetkel

mänguteraapias, on see tingitud teenuse kättesaadavusest, mitte vajaduse puudumisest. Laps on

mänguteraapia järjekorras, mis kinnitab teenuse objektiivset vajalikkust. Lisaks on lapse ema

pöördunud lapse arenguga seotud murede tõttu Rajaleidja poole, et saada lapsele täiendavat

professionaalset hindamist ja tuge (Lisa 5 – e-kiri Rajaleidjale). Ka see näitab, et tegemist ei ole

juhusliku ega ülemäärase kuluga, vaid läbimõeldud sammuga lapse heaolu tagamiseks. Eeltoodust

tulenevalt on mänguteraapia kulud põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad lapse ülalpidamiskulude

hulka ka juhul, kui teenus ei ole ajutiselt kättesaadav. Lapse vaimse tervise toetamine on ennetav

meede, mille eesmärk on vältida probleemide süvenemist ning tagada lapsele turvaline ja stabiilne

arengukeskkond. Lapse tervise ja ravimitega seotud kulud on vältimatud ning lahutamatu osa lapse

igapäevastest elatusvajadustest. Eriti tuleb arvestada hooajaliste haigestumistega, nagu

külmetushaigused, viirusnakkused ja muud perioodiliselt esinevad tervisehäired, mille ennetamine ja

ravi eeldavad väljaminekuid ravimitele. Lisaks on põhjendatud vitamiinide soetamine, eriti sügis- ja

talveperioodil, mil lapse immuunsüsteemi toetamine on vajalik. Vitamiinide kasutamine ei ole

luksuskulu, vaid tervise ennetava hoidmise meede, mis aitab vähendada haigestumiste sagedust ja

raskust ning seeläbi ka suuremaid ravikulusid tulevikus. Hageja esitatud ja tõendatud kulud on

mõistlikud.

Riided ja jalanõud

Täiendavalt märgib hageja, et igakuine summa riietele ja jalanõudele kujuneb kogu aasta jooksul

tehtavatest kulutustest, mille hulka kuuluvad ka suuremad ja kallimad riideesemed (joped, mantlid),

samuti jalanõud ja spordiriided (TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58/32). Hageja märgib, et teatud liiki

kulutused on olemas iga lapse puhul ning nende kandmise vajaduses ei saa olla kahtlust. Küll võib

nende tõendamine euro täpsusega olla võimatu ning ka menetlust liigselt koormav. Sellisel juhul (nt

mis puudutab riideid, jalanõusid, hügieeni) saab lähtuda vajaduspõhiste kulutuste hindamisel ka

RAKE uuringust. Seda isegi juhul kui kuludokumente ei ole esitatud, kuid tegemist on kuludega,

mida tuleb igal juhul kanda. Seejuures tuleb arvestada, et RAKE uuring avaldati küll 2020. aastal,

kuid selles on lähtutud veel varasematest andmetest. On üldteada fakt, et elukallidus on tõusnud. Kui

hageja on mingi vajaduse kohta esitanud tõendid, mis tõendavad suuremaid kulutusi kui RAKE

uuringu keskmine, siis tuleb lähtuda esitatud tõenditest (TlnRnKo 21.04.2025, 2-23-8058/71;

TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58/32). Seega kulude osas, mille osas hagejal ei ole kõiki või osasid

kuludokumente esitada, palub hageja arvestada RAKE uuringus sätestatuga, millele tuleb juurde

arvestada THI muutusest tulenev tõus. THI tõus võrreldes 2020. aasta RAKE uuringuga on

käesoleval hetkel 48,40%. Kohtupraktikas on selgelt välja kujunenud põhimõte, et lapse

ülalpidamiskulude katmiseks tehtavaid kulutusi ei pea dubleerima mõlema vanema juures. Kui laps

elab peamiselt ühe vanema juures, on põhjendatud ja tavapärane, et lapse igapäevased esemed (sh

riided, jalanõud, hügieenitarbed, mänguasjad jm) paiknevad eelkõige selle vanema juures ning teisel

vanemal ei ole kohustust ega vajadust samu esemeid paralleelselt soetada. Lahus elava vanema

ülalpidamiskohustus realiseerub üldjuhul elatise maksmise kaudu, mitte lapse vajaduste iseseisva ja

dubleeriva katmisega. Üksnes selliseid kulutusi, mille kandmises on vanemad selgesõnaliselt kokku

leppinud, saab käsitada ülalpidamiskohustuse täitmisena väljaspool elatise maksmist.

Meelelahutus

Meelelahutusega seotud tegevused (nt lasteüritused, sünnipäevad, mängukeskused, kino, eakohased

digitaalsed teenused) võimaldavad lapsel osaleda oma eakaaslastega ühistes tegevustes, soodustavad

sotsiaalsete oskuste kujunemist ning pakuvad lapsele positiivseid kogemusi väljaspool kohustuslikke

tegevusi (lasteaed, huviringid). Hageja hinnangul on hageja igakuised kulud meelelahutusele

tõendatud ja põhjendatud.

Söök

Hageja on välja toonud ja tõendanud lapse toidukulud summas ca 198 eurot kuus, mis on lapse

tegelikku elukorraldust, elukallidust ja viibimise aega emaga arvestades põhjendatud. Laps viibib

valdava osa ajast ema juures, mistõttu langeb lapse igapäevase toitmise kohustus peamiselt emale.

Ka lasteaia päevadel sööb laps hommikusöögi kodus, üldjuhul kodujuustu või jogurti. Arvestades, et

hageja viibib emaga keskmiselt 22 päeva kuus ja sööb seda igal hommikul on ainuüksi selle kulu 44

eurot kuus. Lasteaias pakutav õhtuoode ei ole õhtusöök, vaid kerge vahepala, mis ei asenda lapse

õhtust põhitoidukorda. Seetõttu tuleb lapsele ka lasteaia päevadel tagada täisväärtuslik õhtusöök

kodus, mille kulud jäävad samuti ema kanda (keskmiselt 22 päeva kuus). Lisaksselle tarbib hageja ka

aeg-ajalt maistusi, vahepaladena puu- ja juurvilju ning muid tooteid. Lisaks tuleb arvesse võtta, et

lapsel esineb lasteaiavabu päevi, mil laps viibib terve päeva ema juures või lapsehoidja juures.

Nendel päevadel katab hageja ema lapse kõik toidukorrad, sh vajadusel ostab toidu koju või

lapsehoidja juurde (kuivõrd üldjuhul ema pereliikmetele lapsehoidmise eest ei tasu, siis katab ema

vähemalt toidule kuluva osa). Tegemist on vältimatute ja lapse vajadustest tulenevate kuludega.

Eeltoodust tulenevalt on lapse toidukulud summas 198 eurot kuus põhjendatud ning mõistlikud,

vastavad lapse tegelikule viibimisajale ja elukorraldusele ning kuuluvad lapse igakuiste

ülalpidamiskulude hulka.

Mänguasjad

Mänguasjad on lapse ea ja arengutaset arvestades vajalikud ning põhjendatud kulutused, mis

kuuluvad lapse igapäevaste põhivajaduste hulka. Mäng ei ole lapse jaoks üksnes meelelahutus, vaid

oluline viis maailma mõistmiseks, emotsioonide väljendamiseks ning sotsiaalsete ja kognitiivsete

oskuste arendamiseks. Mänguasjade puhul tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse

vanust ja tegelikku kasutust. Käesoleval juhul ei ole tegemist ebamõistlikult kallite ega ülemääraste

ostudega, vaid tavapäraste ja eakohaste mänguasjadega. Hageja selgitab täiendavalt, et soetatud

mänguasjad ja arendavad esemed ei ole juhuslikud ega luksuslikud, vaid lähtuvad lapse tegelikest

vajadustest ning elukorraldusest. Näiteks on hageja soetanud lapsele suuremad ja püsivad esemed,

mida ei ole võimalik ega ka mõistlik teise vanema juures dubleerida. Hagejale on soetatud bassein,

mida laps kasutab hageja elukohas asuvas aias. Tegemist on esemega, mida ei ole võimalik

füüsiliselt teise vanema juurde üle viia ega seal kasutada. Samuti on soetatud lumetuub, mida laps

kasutab hooajaliselt ning mis on mõeldud lapse liikumis- ja mänguvajaduse rahuldamiseks. Need

esemed on seotud konkreetse elukeskkonnaga ega ole dubleeritavad. Lisaks on hageja ema ostnud

lapsele jalgratta, mille soetamisel keeldus kostja poole kulude katmisest. Jalgratas on lapse ea ja

arengu seisukohalt oluline vahend, mis toetab lapse liikumisvajadust, koordinatsiooni ja iseseisvuse

arengut. Tegemist ei ole luksusesemega, vaid lapse tavapärase arenguga seotud vajadusega. Samuti

on hageja kandnud lapse hariduslikud arenduskulud, sh haridusliku keskkonna ALPA kasutamise

kulud. Tegemist on lapse kognitiivset arengut, keeleoskust ja õpioskusi toetava vahendiga, mis on

kooskõlas lapse ea ja arenguvajadustega. ALPA kasutamine võimaldab lapsel veeta ekraaniaega

sisukalt ja arendavalt, pakkudes struktureeritud õpitegevusi, mis toetavad lapse arengut ning erinevad

sisult ja eesmärgilt passiivsest meelelahutusest. Selline lähenemine on lapse huvides ning vastab

kaasaegsele arusaamale lapse arengut toetavast kasvukeskkonnast. Eeltoodud näited kinnitavad, et

lapsele soetatud mänguasjad ja arendavad esemed on vajalikud, põhjendatud ja lapse heaolust

lähtuvad. Hageja hinnangul on esitatud kulud mõistlikus suuruses. Lisaks tuleb arvesse võtta, et lapse

esemed, sh mänguasjad, ei pea olema dubleeritud mõlema vanema juures. Kui laps elab peamiselt

ühe vanema juures, on põhjendatud, et suurem osa mänguasjadest paikneb lapse põhilises elukohas,

kus laps veedab valdava osa ajast.

Kingitused

Hageja on välja toonud lapsega seotud kingituste kulud, mis jäävad keskmiselt 30-40 euro ulatusse

kuus. Tegemist on lapse tavapärase sotsiaalse elu ja suhtlusringiga seotud kuludega, mis on lapse ea

ja elukorraldust arvestades mõistlikud ja põhjendatud. Võrdluseks võib hageja välja tuua, et ei tea

ühtegi olukorda, kus hageja oleks isa suhtluskorra ajal sünnipäevapidudel käinud. Laps osaleb

regulaarselt lähikondsete laste ja sõprade sünnipäevadel ning muudel tähtpäevadel, kus kingituse

tegemine on üldiselt aktsepteeritud ja eeldatav. Kulude suurus on mõõdukas ning vastab tavapärasele

hinnatasemele sarnastes olukordades. Tegemist ei ole ülemääraste ega ebamõistlike väljaminekutega.

Lapsehoidjad

Hageja on välja toonud ja tõendanud lapsehoiu kulud, mis tekivad olukordades, kus laps on haige või

kui hagejal on lapse hooldamiseks vaja võtta vaba päev. Tegemist on lapse heaolu ja turvalisuse

seisukohalt vajalike ja vältimatute kulutustega, mis kuuluvad lapse ülalpidamisvajaduste hulka.

Lapse haigus eeldab täiendavat järelevalvet ning pidevat hoolt, mida ei ole alati võimalik ühildada

hageja ema töö- ja elukorraldusega. Sellistel juhtudel on lapsehoiuteenuse kasutamine objektiivselt

vajalik, et tagada lapsele pidev hool, turvalisus ja terviseseisundile vastav tähelepanu. Hageja

selgitab täiendavalt, et kuigi lapsehoiuga abistavad üldjuhul perekonnaliikmed (sh hageja tädid või

vanaema), ei toimu lapse hoidmine üldjuhul tasuta. Hageja tasub vahel ka perekonnaliikmetele

lapsehoiu eest (või ostab neile täiendavalt toitu), kuna tegemist on reaalse ajakulu ja vastutusega,

mida ei ole põhjendatud käsitada tasuta vastuteenusena. Lapse käitumisraskustest tulenevalt püüab

hageja teha lapsele vähemalt ühe lasteaia vaba päeva nädalas, et toetada lapse emotsionaalset

tasakaalu ja vähendada lasteaias tekkivaid pingeid ja konflikte. Selline lähenemine on lapse huvidest

lähtuv ning suunatud lapse heaolu ja arengu toetamisele, kuid toob paratamatult kaasa täiendava

hooldusvajaduse. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lapse ülalpidamiskulude hulka kuuluvad

ka kulud, mis tekivad lapse ajutise hooldusvajaduse tõttu, sh haiguse korral, kui need kulud on

mõistlikud ja lapse huvidest lähtuvad. Eeltoodust tulenevalt on lapsehoiu kulud põhjendatud ja

vajalikud ning tuleb arvesse võtta lapse igakuiste ülalpidamiskulude hulgas.

Hügieen

Hügieenikulud on lapse igapäevase toimetuleku ja tervise seisukohalt vältimatud ning kuuluvad

lahutamatult lapse tavapäraste elatusvajaduste hulka. Hügieenikulud hõlmavad mh seepi, šampooni,

hambahügieeni vahendeid, nahahooldustooteid ning muid igapäevaseks puhtuseks ja tervise

säilitamiseks vajalikke tarbeid. Need kulutused on regulaarsed ja vältimatud ning nende tegemata

jätmine mõjutaks otseselt lapse tervist ja heaolu. Hageja esitatud hügieenile tehtavad kulutused on

mõistlikud.

Lapsega viibimise aja jagunemine vanemate vahel

Hageja esitab kohtule täiendava tõendi lapse viibimise aja jaotumise kohta vanemate vahel aastal

2025 (Lisa 6 – lapse viibimised_uuendatud 2025). Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et laps

viibis ajavahemikus 01.01.2025–31.12.2025 kokku 270 päeva ehk ligikaudu 74% ajast ema juures

ning 95 päeva ehk ligikaudu 26% ajast viibis laps kostja juures. Keskmisena tähendab see, et laps

viibis 2025. aastal ema juures umbes 22,5 päeva kuus ning kostja juures umbes 7,9 päeva kuus.

Eeltoodud jaotus kajastab lapse tegelikku elukorraldust ning hoolduskoormuse jaotumist vanemate

vahel. Lapsel on ema juures püsiv elukoht, ema korraldab hageja igapäevast elu, sh lasteaia,

huvitegevuse, tervishoiuga seotud toimingud ning tagab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise.

Kostja juures viibimised toimuvad vastavalt suhtluskorrale ning moodustavad väiksema osa lapse

ajast (dtl 871-879).

7. 24.03.2026 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et põhiline küsimus on tagasiulatuva elatise

nõude suurus. Hageja nõustus, et laps viibib isa juures kaheksa päeva kuus, millega ka kostja

nõustus. Lapse vajadused on suuremad ja on tõendatud. Elukaaslane enam ei ela majas, kulud tuleks

jaotada kaheks. Vanemate vaheline kokkulepe ei muuda lapse elatised nõude eeldust. Lapse ema

võttis vastu kokkuleppe, et ta ei peaks hakkama edaspidi kostjaga ühisvara kohtus jagama.

Elatiskokkulepe sõlmiti enne varajagamise kokkulepet, et tagada, et ühisvara kokkulepe oleks

sõlmitud. Hageja on nõus kokkulepet tegema kui kostja on nõus maksma tagasiulatuvalt 3000 eurot.

See, et väidate, et laps ei ole selle aja jooksul kahjustada saanud, ei tähenda, et temal kui kohustatud

vanemal, ei oleks kohustust last ülal pidada. Lapsel on kaks vanemat, kes on kohustatud teda ülal

pidama ja kui on tõendatud lapse vajaduspõhised kulud, siis peaks isa ka osalema, mitte maksma 128

eurot. 400 eurot kuus ja tagasiulatuvalt 2992 ja see on viimane pakkumine. Hageja on nõus asja

edasise arutamisega kirjalikus menetluses (dtl 960-971).

8. Hageja lõpliku seisukoha kohaselt ei välista ega piira vanemate elatise kokkulepe lapse seadusest

tuleneva elatise nõude esitamist, eriti arvestades käesoleval juhul kokkuleppe sõlmimise asjaolusid.

Täiendavalt, hageja seisukohal on muutunud kolm kokkuleppes sätestatud alusasjaolu: isa sissetulek

on kasvanud, lapse vajadused on muutunud ning isa poolt lapsega veedetud aeg on vähenenud

võrreldes kokkuleppe sõlmimise ajal eeldatuga. Need asjaolusid tingisid elatise muutmise, millest isa

kohtuväliselt keeldus. Hagiavalduse esitamise seisuga viibis laps keskmiselt 5 päeva kuus isaga.

Üksnes pärast hagiavalduse esitamist ja kartusest, et elatise suurust ei vähendata PKS § 101 lg 6

alusel, hakkas isa last võtma keskmiselt 7,9 päeva kuus. Lisaks, isa sissetulek oli võrreldes

kokkuleppe sõlmimisest ajaga muutunud, mida ise vabatahtlikult ei avaldanud – isa avaldas

sissetuleku suurenemise 4200 eurole alles oma 30.04.2025 e-kirjas ning muutuse 4200 eurolt 5400

eurole alles 02.10.2025 menetlusdokumendis, esitamata kummalgi juhul ühtegi tõendit.

Käesoleval juhul ei ole hageja nõudnud elatiskalkulaatori alusel miinimumelatist, vaid vajaduspõhist

elatist. Hageja on tõendanud tema vajaduste rahuldamiseks kuluva summa vähemalt 1329,08 eurot

kuus, selle põhjendatust ning iga kuluartikli vajalikkust. Lapse vajaduste rahuldamisel tuleb osad

kulud jagada kaheks, st hageja ja hageja ema vahel, kuivõrd täiendavaid isikuid nende

majapidamises ei ela. RAKE uuring kajastab keskmist last keskmises peres - käesoleval juhul on

tõendatud konkreetsed, põhjendatud kulud, sh mänguteraapia, huvialaringid, isa kolimisest tingitud

suuremad transpordikulud, mis ületavad statistilist keskmist objektiivsetel põhjustel. Samuti tuleb

arvesse võtta, et lapse elustandard oli nii vanemate kooselu ajal kui ka pärast lahkuminekut

keskmisest kõrgem, mida ilmestavad ka lapse igakuised vajadused. Lisaks tuleb kohtul võtta arvesse

asjaolu, et kulude puhul ei piisa kostja üldsõnalisest vastuväitest, vaid kostjal tulnuks esitada

vastuväide iga kuluartikli vajalikkuse või põhjendatuse osas, millele kohus on kostja tähelepanu ka

juhtinud.

Kohtupraktikas on kujunenud põhimõte, et lapse ülalpidamiskulusid ei pea dubleerima mõlema

vanema juures. Lahus elava vanema ülalpidamiskohustus realiseerub üldjuhul elatise maksmise

kaudu, mitte lapse vajaduste iseseisva ja dubleeriva katmisega. Kostja esitas oma kulud tabelina ning

väidab, et perioodil jaanuar 2024 kuni juuni 2025 on tema kulud lapsele keskmiselt 933,75 eurot

kuus (!!!). Kostja kulud sisaldavad suures osas tema isiklikke tarbimiskulusid (kaskokindlustus

luksusautole, Elisa TV+internet, Netflix, kommunaalid), mida jagatakse lapsega ainult formaalselt ja

mitte igapäevaselt. Lapse tegelik ülalpidamine isaga keskmiselt 7,9 päeva kuus ei õigusta sellises

mahus isiklike kulude omistamist lapsele. Seetõttu leiab hageja, et arvesse ei tule võtta kostja

väidetavaid kulusid, mis on ülepaisutatud ning tõendamata.

Enne hagiavalduse esitamist on hageja ema korduvalt pöördunud kostja poole täiendava elatise ja

mõistliku kokkuleppe saavutamiseks: 15.07.2024, 05.10.2024, 04.11.2024, 05.02.2025 ja

26.04.2025. Kostja on seejuures hageja vajadustele vastava elatise maksmisest keeldunud ning jätnud

pahatahtlikult avaldamata ka oma sissetuleku suurenemise. Seega ei saa kostja tugineda asjaolule, et

talle ei esitatud kohtueelset nõuet – nõue esitati korduvalt, kostja keeldus sellele sisuliselt vastamast.

Seejuures lasub mõlemal vanemal lapse ülalpidamiskohustus. Asjaolu, et üks vanem on olnud

suuteline lapse vajadusi ainuisikuliselt rahuldama, ei tähenda, et kostja peaks sellest kohustusest

vabastatama. Seda enam, et isa teenib vähemalt 5400 eurot kuus, kuid on lapsele maksnud elatist

üksnes ca 128 eurot kuus ning keeldunud suuremaid kulutusi, nt lapse teraapia või jalgratas, pooleks

tegemast.

Kostja on 1) keeldunud korduvalt hageja kohtueelsetest nõuetest ilma sisulise põhjenduseta; 2)

venitanud menetlust, sh esitanud korduvalt tähtaja pikendamise taotlusi; 3) esitanud oma seisukohad

ühtegi asjakohast tõendit lisamata; 4) esitanud vastukäivaid andmeid oma sissetuleku kohta (esmalt

3800 eurot, seejärel 4200 eurot, seejärel 5400 eurot – iga kord ilma tõenditeta). Eeltoodust lähtuvalt

palub hageja, et kohus jätaks kõik menetluskulud kostja kanda (dtl 986-988).

Kostja vastuväited

9. Kostja hagiavaldusele esitatud vastuse kohaselt hagiavalduse punktis 1 toodud asjaoludega isa

nõustub s.o et hageja on oma seadusliku esindaja (ema) ja kostja (isa) laps. Alates vanemate

lahkuminekust jaanuar 2024 on hageja elanud emaga eramajas, xxxx. Pooltel oli kokkulepe, et

hageja viibib isaga iga nädalavahetus alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Pooltel oli samuti

kokkulepe, et laps võib mõlema vanemaga aastas kaks korda kaks nädalat reisimas käia.

Hagiavalduse punktis 2 esitatuga isa nõustub vaid osaliselt. Kuigi isa ei maksnud elatist alates

lahkuminekust (13.01.2024), maksis siiski seda, milles lahkumineku ajal vanemad kokku leppisid –

st J R H lasteaia õppemaksu ja sealsete toitude kulud (tõendab lisa 1). Lisaks maksis ema ja lapse

kodu maja telefoni-, tele- ja internetiarvet 2024. aasta jaanuaris ning oma osa Telia arvest 2024. aasta

veebruaris, mil jagasime telefoni-, tele- ja internetiteenused. Ema on esitanud oma nõudes vaid alates

jaanuarist 2025 tehtud makseid, mis moonutab olukorda ema ülalpidamise kasuks. Isa esitab

pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2024-22.07-2025 kohta (tõendab lisa 2). Esitatud tõendist

nähtub lisaks, et isa tasus elatist ka nii juuli kui august 2024.

Hagiavalduse punktis 3 esitatuga isa nõustub vaid osaliselt. Ema esitatud isa ja J R H kohtumiste

graafik ajakava algab alles 2025. aasta algusest. Ema ei arvestanud esialgse kokkuleppe perioodiga

augustist 2024, mis tegelikult annab keskmiseks 7,7 päeva kuus ja õigustab elatise vähendamist.

Lapse viibimised vanematega ja isa kulud on tabelis (tõendab lisa 3), millest nähtub, et 1) perioodil

19.01.2024 kuni 20.07.2025 viibis laps emaga 342 ning isaga 164 päeva, st laps viibis isaga 32%

ajast ning 2) isa kulud lapsele perioodil jaanuar 2024 kuni juuni 2025 on keskmiselt 933,75

eurot/kuus. Isa ei pea mõistlikuks esitada kõikide kulude kohta tõendeid, kuna see koormaks

menetlust käesoleval hetkel ebamõistlikult, kuid isa on seda valmis menetluse jätkudes ja

kompromissi ebaõnnetumise korral koheselt tegema.

Hagiavalduse punktis 4-5 esitatuga isa nõustub osaliselt. Kokkuvõttes - mõlemal vanemal on kulud

seoses lapsega, sj arvestades asjaolu, et ca 30% ajast viibib laps isaga ja on isa vahetul ülalpidamisel.

Puutuvalt lapse eluaseme kulude, kommunaalidega, toidukulude ja kütuse arvetega esitab isa

vastuväite – lisaks lapsele ja emale elab ema majas ka ema uus elukaaslane (kelle osa eluaseme

kuludele ega kommunaalkuludele ema eraldi välja ei too) ja tihti viibib ning ööbib seal ka lapse

vanaema (mõju kommunaalkuludele). Isa ei nõustu ema väitega, et lapse igakuised ema kantavad

kogukulud on kokku 1329,08 eurot – tegemist on põhjendamatult suure summaga, lapse (sh eri)

vajadused ei ole sellises suurusjärgus. Nt ema väidab, et hoone on 244 ruutmeetrit, kuid ema esitatud

tõendis (vt hagi lisa 44) on registreeritud elamispinnaks 126,2 ruutmeetrit. Ülejäänud ala ei ole

elamispind, mida ei saa selliselt arvestada. Lapse tuba ema juures ei ole 30 ruutmeetrit. Lapse tuba

ema juures on väga sarnane suurusega, mis on lapsel isa 60m2 suuruses korteris, st ca 15-20m2 .

Lapse üleandmine toimub vaikimisi ja valdavalt xxxx parklas, kuid on olnud mitmeid kordi, kui isa

sõidab lapsele järele ema elukohta või kohta, kus laps parasjagu viibib (nt emapoolse tädi juurde).

Hagiavalduse punktis 7 esitatuga isa olulises osas ei nõustu. 07.07.2024 sõlmisid vanemad lapse

elatise kokkuleppe, millest isa on kinni pidanud. Kokkulepe on kehtiv. Ema ei ole kohtu ette toonud

selliseid erakordseid asjaolusid, millest tingituna peaks elatis ühtäkki olema ca 5 (!) korda kõrgem

elatisest, milles vanemad hagi esitamisest vähem kui aasta (!) tagasi kokku leppisid. Ema väidetud

lapse kulud pidid olema väidetavalt sellised juba kokkuleppe sõlmimise ajal. Ema eksitab kohut

väitega, et on isa poole pöördunud kokkuleppe saavutamiseks. Ema esitas peamiselt „küsi raha“

nõudeid isale põhjendusi esitamata. Ema on Eesti Vabariigi kodanik ja lisaks xxxx – seevastu isa on

USA kodanik, kellel on emaga võrreldes oluliselt piiratumad teadmised nii juriidilistest kui ka

kohaliku elu nüanssidest.

Kui on esinenud perioode, mil igakuiselt ei ole täitunud eesmärk (so 8-10 päeva isaga), siis aastast

või pikemat perioodi kokkuvõttes viibib laps isaga siiski vähemalt 7-8 päeva/kuus keskmiselt. Tihti

juhtub, et ema soovib erandeid, st võtta lapse varem või soovib vahel laps minna varem ema juurde,

mis on tinginud marginaalse kõrvalekalde võrreldes vanemate kokkuleppega. Sellist vanemate

koostööd ei saa kuritarvitada elatise hagi õigustamiseks olukorras, kus vanemad ei ole teinud

kokkuleppeid suhtluskorra asendamiseks. Siinkohal juhib isa tähelepanu, et vanemate kokkulepe

sätestas konkreetselt fikseeritult igakuise elatise ega näinud ette täiendavates ja ema ainuisikuliselt

otsustatud kuludes osalemist. Eeltoodule vaatamata kinnitab isa, et on valmis osalema ka täiendavate

(sh nii erakordsete kui igakuiste täiendavate) kulude kandmises tingimusel, et need on eelnevalt

läbiräägitud ning ühist hooldusõigust omavate vanemate vahel kokkulepitud. See kehtib ka teraapia

küsimuses. Ema selgituste kohaselt on teraapia vajalik kuna on „suure tõenäosusega seotud vanemate

lahkuminekuga ja sellest tingitud emotsionaalse stressiga“, st põhjusel, mida eriteadmistega isik (so

terapeut) ega lasteaed aga ei ole kinnitanud. Terapeudi ja lasteaia hinnangul on lapsel kohati

raskused sotsiaalses keskkonnas tugevate emotsioonidega toimetulekuga, millest tulenevalt on

tegemist mänguteraapiaga, millesse ei ole kaasatud ei vanemad ega teised lapsed. Isa ei eita lapsele

võimaliku teraapia vajadust, kuid isa soovib olla selliste otsuste protsessi olla (eelnevalt!) kaasatud

ning otsida koos emaga lahendusi ja võimalusi. Isas tekitab segadust antud teraapia valiku seos lapse

käitumisega ning ema vastuolulised selgitused teraapia osas.

Kuivõrd isa on pidanud kinni vanemate vahel 07.07.2024 sõlmitud kokkuleppest ning ema ei ole

esitanud isale põhjendustega kohtueelset nõuet (sh selgitanud, miks asus ema nõudma igakuiselt

suuremaid summasid või võttis vastu ainuisikuliselt lapse kuludega seotud otsuseid), taotleb isa hagi

täielikku rahuldamata jätmist ning seega palub isa kohtul kõik menetluskulud jätta hageja seadusliku

esindaja kanda kas täielikult või vähemalt osaliselt.

Kostja teeb ettepaneku lõpetada käesolev vaidlus kompromissiga tühistades sellega vanemate

07.07.2024 kokkulepe täielikult ning uus kokkulepe alljärgnevatel tingimustel ja põhimõtetel: 1.

Laps viibib isaga igakuiselt kokku vähemalt kaheksa päeva selliselt, et: 1.1. iga kuu esimene

suhtluskord algab vastava kuu esimesel neljapäeva õhtul kuni pühapäeva õhtuni; 1.2. iga kuu teine

suhtluskord algab vastava kuu teise reede õhtul kuni pühapäeva õhtuni; 1.3. iga kuu kolmas

suhtluskord algab vastava kuu kolmanda neljapäeva õhtul kuni pühapäeva õhtuni. 2. Lisaks viibib

laps isaga vähemalt kaks korda aastas vähemalt kaks nädalat korraga isaga vaheaegadel või reisidel

(täiendavalt 28 päeva). 3. Lapse üleandmine toimub xxxx parklas (nagu seni on valdavalt toimunud).

4. Vanemad lepivad kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise hiljemalt ühe kuu jooksul selle

ärajäämisest. Kokkuleppe mittesaavutamise korral loetakse suhtluskord elatise arvestuse mõttes

toimunuks. 5. Isa tasub elatist vastavalt elatise kalkulaatorile, mis arvestab isa brutopalka summas

4200 eurot ning isa poolt lapse vahetut ülalpidamist. Käesoleva hetkel on selle kohaselt igakuise

elatise suuruseks 171,89 eurot (tõendab lisa 4). 6. Täiendavalt hüvitab isa ½ kõikidest kuludest, mis

vanemate vahel on eelnevalt kokkulepitud. Isa on valmis osalema toimuva teraapia kuludes

igakuiselt 45 eurot (mis hiljem võib asenduda lapsele vajaliku teraapia või huvitegevusega). Seega

kompromissi korras on valmis isa tasuma igakuiselt 216,89 eurot. 7. Täiendavalt on isa valmis

hüvitama detsember 2024 kuni mai 2025 teraapia kulust poole summa, so summas 381,50 eurot (vt

hagi lisa 71, kogu summa 763 eurot), kui kokkulepe on, et edaspidine igakuine summa on 216,89

eurot. 8. Isa tasub elatise ema kontole hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks (dtl 323-326).

10. Kostja märkis oma vastuses hageja seisukohale, et isa kokkuvõttev seisukoht, et esmalt tuleb

lähtuda elatise kalkulaatorist, mis põhineb mh ka RAKE uuringul ning millele ema ka ise viitab. Ema

väited kogumis lapse kulude kohta irduvad sellest aga olulisel määral (st kordades) ning sellises

ulatuses ei ole põhjendatud. Tuleb eristada vajalikke kulutusi teistest kuludest, mille tegemist kumbki

vanem saab ise otsustada ainuisikuliselt lähtudes enda ja oma pere vajadustest ja võimalustest,

tarbimise ja kasvatamise põhimõtetest ning ühtlasi need ka ise kanda. See kehtib mõlema vanema

suhtes (sh elupind, kommunaalkulud, reisimine jne). Elatise eesmärk on tagada lapse ülalpidamine

kas vahetult või elatise maksmise kaudu, kuid see ei ole kõikehõlmav ning absoluutne ega tekita

õigust nõuda mistahes ulatuses ja mistahes kulusid kohustatud vanemalt.

Lapse vajadusi ja suhtluskorda arvestades määratlesid vanemad august 2024 isa poolt tasutava elatise

suuruseks 128,91 eurot. Statistikaameti avalikel andmetel vastab see ostujõud täna 138 eurole. Ema

ei ole kohtu ette toonud selliseid erakordseid asjaolusid, millest tingituna peaks elatis ühtäkki olema

624,54 eurot ehk ca 5 (!) korda kõrgem elatisest, milles vanemad hagi esitamisest vähem kui aasta (!)

tagasi kokku leppisid. Ema väidetud lapse kulud pidid olema väidetavalt sellised juba kokkuleppe

sõlmimise ajal. Ema ei ole tõendanud, et lapse vajadused või ootused elustandardile oleks selliselt

muutunud. Isa jääb 23.07.2025 menetlusdokumendis esitatud kompromissi pakkumise juurde ning

on viidatud tingimustel nõus tasuma igakuiselt 216,89 eurot.

Ühtlasi märgib isa, et RAKE uuring avaldati 2020 ning selle kohaselt oli 3-6-aastaste laste igakuised

vajadused kokku summas 319 eurot. Statistikaameti avalikel andmetel on 2020.a 319 euro ostujõud

tõusnud 2025. aastaks 482 euroni. Ka selle käsitluse kohaselt tuleb pidada silmas seda, et kokkuleppe

kohaselt viibib laps isaga 1/3 kuni ¼ ajast, emaga 2/3 kuni ¾ ajast ning ühtlasi, et ema kontole

laekub peretoetus. Seega nii RAKE kui ka Statistikaameti ostujõu järgi, 3-6- aastase lapse igakuised

vajadused on 482 eurot, millest tuleb maha arvata lapsetoetus 80 eurot = 402 eurot kulusid, mida

vanemad peavad jagama. Kui 402 eurot jagada kahe vanema vahel võrdselt, tähendab see kummalegi

vanemale langevat osa 201 eurot, kuid seda üksnes juhul, kui laps teise vanemaga üldse ei viibi, mis

antud juhul on aga teisiti.

Isa leiab, et tagasiulatuva elatise osas tuleks hagi igal juhul jätta rahuldamata tulenevalt sellest, et

hagi esitamise seisuga ema ei olnud isale esitanud kohtuväliselt konkreetset (sh hagile sarnases

ulatuses) nõuet olukorras, kus vähem kui aasta tagasi oli kokkulepitud oluliselt väiksema elatise

maksmise summas ning isa seda kokkulepet täitis. Juhul, kui kohus rahuldab hagi osaliselt jooksva

igakuise elatise suhtes, palub isa jätta TsMS § 164 lg 1-2 tulenevalt isa menetluskulud ema kanda

tulenevalt ema poolt hagi esitamisel ja sellejärgselt menetluses menetlusõiguste kuritarvitamisest

ning alternatiivselt TsMS § 163 lg 2 alusel (dtl 811-816).

11. 24.03.2026 kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et pooled olid teinud kokkuleppe, mida kostja

on täitnud ja minna sellest kokkuleppest ajaliselt tagasi, elatist nõudma, kostja silmis saaks nõue olla

äärmiselt juhul põhjendatud hagi esitamisest. Kostja ei saa tagasiulatuvalt rääkida sellest nõudest,

pooled olid teinud kokkuleppe, milles asjaolud ei ole oluliselt muutunud, et tulla nõudma

tagasiulatuvalt uut summat. Kahtlemata hagejal on õigus nõuda rohkem kui seni on kokku lepitud

kuid mitte tagasiulatuvalt. Kompromissi läbirääkimiste käigus isa pakkus põhimõtteliselt hagejale

alternatiivnõude rahuldamist. Tegelikult tuleb arvestada ka seda, et laps viibib isaga ka keskelt läbi

kuskil kaheksa päeva kuus ja ka seda tuleb elatiskalkulaatori puhul arvestada, mis on siis hageja

alternatiivnõudes. Kostja nõustus, et laps viibib isa juures kaheksa päeva kuus, millega ka hageja

nõustus.

Kõige suurem vaidluseese ongi see, mis on eluasemega seotud kulud. Esiteks see eluase oli sama siis

kui vanemad selle kokkuleppe tegid aasta tagasi, need ei ole drastiliselt muutunud, ka siis ei olnud

elukaaslast. Teine on see, et asja lahendamisel tuleb hinnata tõendeid sellest, mis tuleneb RAKE

uuringust, see küll tehti aastal 2020, kuid selle juures on võimalik vaadata ka seda Statistikaameti

ostujõu kalkulaatorit. Kui 2020 hinnati lapse 7-12aastase ehk vaadates edasi J R H-d, siis temaealise

eluasemega seotud kulud 2020 aastal olid 26 eurot kuus, mis siis ostujõuga, arvestades inflatsiooni,

on midagi 39 eurot kuus. Sama RAKE uuringu kohaselt 7-12aastaste laste igakuine kulu kokku oli

aastal 2020 359 eurot, siis ostujõu kalkulaatorisse pannes oleks see summa täna 542 eurot. See on

RAKE uuringu kohaselt selline mõistlik ja vajalik kulu kuus, mis omakorda peaks ära jaotuma kahe

vanema vahel. See, et hageja elab nii suures majas, on ta siis kahekesi lapsega või kolmekesi, need

olud ei ole muutunud. Tulla väitma, et neli korda on tegelik elulaad ja vajadused suuremad, ilma, et

oleks mingi oluline muutus olnud, leiab kostja, et hagejal väga suur tõendamiskoormis ja see on

täitmata. Kostja on valmis maksma alates hagi esitamisest kui kohus peab seda põhjendatuks.

Kostja ettepanek on teha kompromiss selliselt, et igakuine elatis on 300 arvestades seda suhtluskorda

ja see kaheksa päeva on ka sees ja kostja on valmis tasuma tagantjärgi sellest arvutusest tulenevalt

2000 alates hagi esitamisest kokkuleppelise summana veel täiendavalt juurde, pluss, mis on lisaks

300 eurole kuus, kõik kokkulepitavad kulud, mida vanematel täiendavalt on vaja teha, näiteks kui on

vaja jalgratast, kui on mingi suurem ost, siis ikka sellest osast on kostja valmis võtma osa. Kostja on

nõus asja edasise arutamisega kirjalikus menetluses (dtl 960-971).

12. Kostja lõpliku seisukoha kohaselt jääb kostja menetluses seni esitatud seisukohtade ja tõendite

juurde ega hakka neid kordama. Kokkuleppe sõlmimise aja hetkel hindas hageja seaduslik esindaja,

et hageja ei vajanud üldse elatist kostjalt (ka see asjaolu on vastuolus hagiavalduses hageja keskse

väitega nagu emale langev ülalpidamise kohustus on ebaõiglane ja ülemäärane) ning kostjale oli

oluline võtta osa lapse kuludest ja tõepoolest, selles kontekstis kostja tõesti soovis elatise ja

suhtluskorra põhimõtteid kirjalikult fikseerida. Hagejal on igal ajal õigus pöörduda kohtusse ja nõuda

senisest suuremat elatist, kuid antud juhul saab hageja kostjalt nõuda elatist edasiulatuvalt ning

arvestades lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi.

Kohtupraktikas on leitud, et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult

nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult

ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse

majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega

püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid

laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema

kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud

püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele,

treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures

laps on (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165- 13, p 13; 3. juuni 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).

Kostja ei ole nõus hageja väidetatud eluasemekulude suurusega ning leiab, et need on ebamõistlikud.

Kostja ei väida, et hageja seaduslikul esindajal selliseid kulusid ei ole, kuid eristada tuleb hageja

vajadusi hageja seadusliku esindaja enda valitud kuludest. Iga lapse (sh hageja) elatis peaks ka

tervikvaates olema mõistlik, konkreetsele lapsele vajalik, vastama tema elulaadile ega tohi olla

oluliselt ületav elatise kalkulaatorit arvestades kehtivat suhtluskorda ja selle ulatust. Menetluses ei

ole leidnud tõendamist, et hagejal on erivajadused või mingid erilised muu kulud. Kostja hinnangul

tuleb ka juhul, kui kohus peab põhjendatuks arvestada lapse senist elulaadi, lähtuda eelkõige sellest,

et pooled on alles hiljuti, 07.08.2024 sõlmitud kokkuleppes hinnanud konkreetse lapse vajadusi ning

leppinud kokku elatise suuruses, mis vastas ka elatise kalkulaatori tulemusele. Kuna pooled on alles

hiljuti hinnanud lapse vajadusi ja saavutanud kokkuleppe olukorras, kus lapse elukorraldus on jäänud

samaks, ning arvestades, et kehtiv elatise arvutamise kord hõlmab juba nii lapse elulaadi, vanemate

sissetulekut kui ka lapsega koos veedetud aega, puudub alus järeldada, et lapse vajadused oleksid

vahepeal selliselt suurenenud, mis õigustaks olulist kõrvalekallet senisest tasakaalust ehk põhimõttest

lähtuda elatise kalkulaatorist.

Arvestades, et kostja täidab oma ülalpidamiskohustust vahetult keskmiselt umbes 8 päeva kuus, ei

ole põhjendatud määrata elatist summas, mis eeldaks, et kostja ei kanna lapse kulusid vahetult, vaid

üksnes rahaliselt. Seetõttu on põhjendatud määrata elatis summas, mis kajastab nii poolte varasemat

kokkulepet kui ka kehtiva arvutusloogika eesmärki tagada lapse vajaduste mõistlik katmine, vältides

samas olukorda, kus ühe vanema kanda jääks ebaproportsionaalselt suur osa kuludest.

Hageja seaduslik esindaja ei ole kasutanud hagi esitamisel ega menetlemisel oma menetlusõigusi

heauskselt. Hageja seaduslik esindaja on pidevalt muutnud menetluses positsiooni, esitanud kohtule

eksitavaid väiteid, toonud hageja positsiooni vastuolusid, koormanud menetlust põhjendamatult

(äärmiselt mahukad menetlusdokumendid ja esitanud ülemääraselt, sh asjakohatuid tõendeid, millest

osa olid tingitud hageja katsest kohut eksitada suhtluskorra ulatusest) ning keeldunud hagejale

soodsast kompromissist. Kostja seisukoht on, et käesoleval juhul tuleb kostja menetluskulud jätta

täielikult või vähemalt osaliselt hageja seadusliku esindaja kanda (dtl 973-978).

Kohtuotsuse põhjendused

13. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on

põhjendatud osaliselt.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega

seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS §

99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse

vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või

kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise

kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui

pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva

nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui PKS §-s

101 alusel arvutatud summa, elatise võib kohus välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused, igakuise elatise

arvutamise aluseks on baassumma, so ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel

saadud baassumma, baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 1 kuni 4). PKS §

101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, mille lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere

kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6). PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja

mõista PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud

alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste

jaotusest vanemate vahel. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Riigikohus on selgitanud, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12;

09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda, et lapse

kasvamiseks ja arenguks oleks tagatud vajalik ülalpidamine (vt Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-2-

1-118-12, p 13; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Ülalpidamise ulatus määratakse lapse

vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes, mida kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised

vahendid (03.01.2014, 3-2-1-165-13, p 17; 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 17; 24.10.2012, 3-2-1-118-12,

p 15). Esmalt tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused, seejärel otsustada, kas elatis peab olema

lapse tavalisest elulaadist tulenevalt esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem

(26.11.2014, 3-2-1-120-14, p 14; 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15).

Igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt lapse tavalist elulaadi ja ülalpidamise

ulatust (19.04.2017, 3-2-1-15-17, p 12; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Miinimumelatisest suurema

elatise väljamõistmiseks peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema

tõendite alusel kindlaks tehtud (29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14; 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 17;

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi,

sõltumata sellest, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis

(16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 17). Kohtutel tuleb teha kindlaks mõlema vanema sissetulek ja varaline

seisund ning hinnata mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet (27.10.2021, 2-19-18082/74, p

11). Elatise suuruse saab kindlaks määrata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või lapsega seotud kulutuste

jaotusega vanemate vahel (22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.6). Tagasiulatuvalt välja mõistetava

elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, kas nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult,

kui lapsed ei ole varem elatist nõudnud (27.10.2021, 2-19-18082/74, p 13). Kohtupraktika kohaselt

tuleb tagasiulatuv elatis selguse ja täidetavuse huvides välja mõista kindla ühekordse summana, mitte

muutuva suurusena (22.06.2022, 2-19-19160/42, p 17.2). Kui vanemad on sõlminud elatise

maksmise kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel

teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks ilma VÕS § 97 alusel kokkuleppe muutmist

nõudmata (23.02.2016, 3-2-1-101-15, p 16). Vanemate kokkulepe ei välista ega piira

materiaalõiguslikult lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist kummagi vanema vastu. See

tähendab, et laps saab sõltumata vanemate kokkuleppest nõuda kohustatud vanemalt elatist

(26.04.2017, 3-2-1-111-16, p 15.3). Kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga alati ja automaatselt, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps

viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. See

toimub sõltumata poolte väidetest ja taotlustest (13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13; 31.03.2025, 2-17-

6713/196, p 34; 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.6). PKS § 101 lg 6 kohaldamine on imperatiivne -

see on üks kohustuslikest elementidest elatise suuruse kindlaksmääramise juures (29.10.2025, 2-21-

16454/58, p 14).

Kohus on seisukohal, et eelolevatest seisukohtadest saab lähtuda ka käesolevas vaidluses.

15. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida

tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit

asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 ja 4 kohaselt ei vaja poole

faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on

faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses

või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

Kuna pooled on kohtumenetluses kokku leppinud, et vanemate varaline seisund loetakse võrdseks

ning selle asjaolu tõendamiseks ei ole vaja täiendavaid tõendeid koguda, ning kohus on selle

kokkuleppe 15.12.2025 määrusega kinnitanud, on tegemist faktilise asjaolu omaksvõtuga TsMS §

231 lg 2 tähenduses. Sellisel juhul ei ole nimetatud asjaolu eraldi tõendamine vajalik. Eeltoodust

tulenevalt ei tuvasta kohus hagi lahendamisel ja elatise suuruse kindlaksmääramisel eraldi kummagi

vanema sissetulekut ega varalist seisundit ning ei hinda nende sissetuleku teenimise võimet, lähtudes

poolte kokkuleppest, mille kohaselt tuleb vanemate varalist seisundit lugeda võrdseks.

16. Hageja palub 1) rahuldada hagi; 2) mõista kostjalt vastavalt PKS § 102 lg-le 3 alates hagi

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis summas 624,54 eurot kuus,

millest on maha arvatud pool lapsetoetust summas 40 eurot; 3) juhul kui kohus ei rahulda punktis 2

sätestatut, mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuine

elatis muutuvas suuruses, mis hagi esitamise päeval on 368,31 eurot (baassumma 282 eurot 31 senti,

3% kohustatud isiku brutokuupalgast 126 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot,

mis muutub vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi ja kohustatud isiku palga

muutumisele PKS § 101 lg 4. Elatise suurus vaadatakse üle igal aastal 01. aprillil vastavalt EV

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi ja kohustatud isiku

brutokuupalga muutustega. Esimene ümberarvutamise päev on 1. aprill 2026. Elatise

ümberarvutamiseks

iga

aasta

1. aprillil

võib

kasutada

elatiskalkulaatorit

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/; 4) mõista kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks välja elatise

võlgnevus ühekordse summana perioodil 01.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 2276,69

eurot; 5) juhul kui kohus ei rahulda punktis 4 sätestatut, mõista kostjalt tagasiulatuvalt hageja kasuks

välja elatise võlgnevus vastavalt miinimumelatise suurusele ühekordse summana perioodil

01.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1078,19 eurot.

Hageja täpsustas oma nõuet punkti 2 osas ja palub mõista kostjalt vastavalt PKS § 102 lg-le 3 alates

hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis summas 624,54 eurot kuus,

millest on maha arvatud pool lapsetoetust summas 40 eurot. Baassumma (664,54 eurot)

indekseeritakse edaspidi iga aasta 1. aprillil, mis muutub esimest korda 01.04.2026, vastavalt

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal (elatise indekseerimine).

Kostja ei ole nõus hagiga ja esitas hageja nõudele järgmised vastuväited:

- kostja tugineb 07.08.2024 sõlmitud kokkuleppele ning leiab, et see on jätkuvalt kehtiv ja seda ei ole

põhjust muuta, kuna asjaolud ei ole tema hinnangul oluliselt muutunud;

- kostja väidab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud. Kostja

hinnangul ei vasta lapse tavapärastele vajadustele kulu suuruses 1329,08 eurot kuus ning nimetatud

summa ületab märkimisväärselt poolte varasema kokkuleppe aluseks olnud kulusid;

- kostja tugineb PKS § 101 lg-le 6, mille kohaselt võib elatist vähendada juhul, kui laps viibib

ülalpidamiskohustusliku vanema juures 7-15 ööpäeva kuus;

- kostja leiab samuti, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna

enne kohtusse pöördumist ei ole talle vastavat nõuet esitatud.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:

- hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;

- kostja peab ülalpidamiskohustust täitma;

- hageja elab koos emaga;

- hageja eest tasutakse lapsetoetust hageja ema kontole 80 eurot kuus;

- poolte vahel on sõlmitud 07.08.2024 elatise kokkulepe, mille kohaselt viibib hageja isaga

keskmiselt 8 päeva kuus ning kaks korda aastas kaks nädalat puhkuse kohta kohustatud vanemaga.

Elatise osas nõustus isa tasuma alates august 2024 hagejale 128,91 eurot kuus, võttes arvesse asjaolu,

et laps pidi isaga viibima keskmiselt 10 päeva kuus (sh arvestades aasta jooksul täiendavaid

puhkusereise isaga);

- hageja viibib kostja (isa) juures keskmiselt vähemalt kaheksa päeva kuus;

- kostja maksab hagejale elatist 128,91 eurot kuus;

- vanemate varaline seisund loetakse võrdseks.

Esmalt käsitleb kohus elatise kokkuleppe kehtivust (p 17) ja hageja nõude (lapse ülalpidamiskulude

suuruse) põhjendatust (p 18). Seejärel analüüsib kohus elatise proportsionaalset suurust (p 19) ning

tagasiulatuva ülalpidamise nõuet (p 20).

17. Kostja tugineb sõlmitud kokkuleppele ning leiab, et see on jätkuvalt kehtiv ja seda ei ole põhjust

muuta, kuna asjaolud ei ole tema hinnangul oluliselt muutunud. Hageja ei ole nõus kostja väitega.

Kohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud 07.08.2024 elatise kokkulepe, mille kohaselt viibib

hageja isaga keskmiselt 8 päeva kuus ning kaks korda aastas kaks nädalat puhkuse kohta kohustatud

vanemaga. Elatise osas nõustus isa tasuma alates august 2024 hagejale 128,91 eurot kuus, võttes

arvesse asjaolu, et laps pidi isaga viibima keskmiselt 10 päeva kuus (sh arvestades aasta jooksul

täiendavaid puhkusereise isaga). Kokkuleppe kohaselt vaadatakse elatise suurus üle igal aastal,

arvestades muudatusi kohustatud vanema sissetulekus, lapse vajadustes ja kummagi vanemaga koos

veedetud aja jaotuses. Olulistest muutustest (nt sissetuleku või elukorralduse muutus) tuleb teavitada,

ning see võib kaasa tuua elatise summa uuesti arvutamise sama kalkulaatori alusel (dtl 13-17). Seega

olid lapse vanemad sõlminud PKS § 100 lg 3 järgi kokkuleppe.

Riigikohus leidis oma lahendites, et kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kokkuleppe ja

kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi

elatise väljamõistmiseks ilma VÕS § 97 alusel kokkuleppe muutmist nõudmata (23.02.2016, 3-2-1-

101-15, p 16). Vanemate kokkulepe ei välista ega piira materiaalõiguslikult lapse seadusest tuleneva

elatisenõude esitamist kummagi vanema vastu. See tähendab, et laps saab sõltumata vanemate

kokkuleppest nõuda kohustatud vanemalt elatist (26.04.2017, 3-2-1-111-16, p 15.3). Samas

vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest

tuleneva elatisenõude esitamist (Riigikohtu 26.06.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).

Kohus tuvastas, et enne käesoleva hagiavalduse kohtule esitamist on hageja ema pöördunud

korduvalt kostja poole täiendava elatise/kulude hüvitamise nõudes ja/või mõistliku kokkuleppe

saavutamiseks, sh nii 15.07.2024, 05.10.2024, 04.11.2024, 05.02.2025 ja 26.04.2025 (lisad 22-35).

Eelnimetatud hageja ema sõnumitest kostjale nähtub, et hageja ema palus kostjal korduvalt osaleda

lapse teraapiakulude kandmises (dtl 78-91). Muu hulgas teatas hageja ema 26.04.2025 saadetud

kirjas, et on lapsega seotud kulud üle vaadanud ning taotleb lapsele vajaliku hoolduse, hariduse ja toe

tagamiseks elatise maksmist summas 500 eurot kuus alates 01.05.2025 (dtl 92-97). Kostja ei

nõustunud 30.04.2025 e-kirjas hageja ema ettepaneku ja hageja vajadustele vastava elatise

maksmisega, põhjendades seda poolte vahel kokku lepitud suhtluskorra graafikuga, ning pidas

põhjendatuks elatise maksmist summas 190,56 eurot kuus (dtl 95-96). Hageja esitas 21.05.2025 hagi

kostja vastu elatise nõudes.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostja väitega, et 07.08.2024 sõlmitud kokkuleppe olemasolu

välistab käesoleva nõude kohtule esitamise. Riigikohtu praktika kohaselt ei välista ega piira

vanemate vahel sõlmitud elatise kokkulepe lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. Seega oli

hagejal õigus pöörduda kohtusse elatise väljamõistmise nõudega sõltumata poolte vahel sõlmitud

kokkuleppest.

Lisaks tuleb arvestada, et poolte kokkuleppe kohaselt tuli elatise suurus perioodiliselt üle vaadata,

arvestades muu hulgas lapse vajaduste, vanemate sissetulekute ning kummagi vanemaga koos

veedetud aja muutusi. Samuti nähtub tõenditest, et hageja ema pöördus 26.04.2025 enne kohtusse

pöördumist kostja poole ettepanekuga elatise suurus üle vaadata ning osaleda suuremas ulatuses

lapse ülalpidamiskulude kandmises. Kostja nende ettepanekutega ei nõustunud. Seetõttu oli hagejal

pärast kohtuvälise kokkuleppe saavutamata jäämist õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse

elatisenõudega, kuna kohtuväliselt ei õnnestunud pooltel kokkulepet saavutada.

18. Hagiavalduse kohaselt on hageja vajadusi ja elustandardit arvesse võttes hageja igakuised

kulutused keskmiselt 1329,08 eurot. Muuhulgas on hageja kulud keskmiselt arvestatuna viimase

kuue kuu lõikes (november 2024-aprill 2025) järgnevad: 1) toidule 180 eurot kuus; 2) hageja osa

eluaseme, sh kindlustused, kuludest 388,30 eurot kuus; 3) kommunaalidele, sh elekter, vesi, prügi,

182,73 eurot kuus; 4) TV/Wifi (sh Netflix) 30,51 eurot kuus; 5) transpordile, sh kindlustus, 100 eurot

kuus; 6) tervisele, sh ravimid ja mänguteraapia, 170,15 eurot kuus; 7) meelelahutusele, sh

sünnipäevakingid, 35,92 eurot kuus; 8) haridusega, sh huvialaringid, seotud kulud 156,92 eurot kuus;

9) hügieenitarvetele, sh teenused, 12,17 eurot kuus; 10) mängasjadele 83,49 eurot kuus; 11) väljas

söömised 15 eurot kuus; 12) riietele 22,27 eurot kuus. (Kohtu märkus: kohtu arvutuste kohaselt

moodustab kogusumma 1377,46 eurot kuus).

Hageja esitas täiendatud kulude tabeli, mille kohaselt on arvestatud, et alates aprillist 2025 elab

hagejaga koos ka ema elukaaslane, mistõttu kajastab kulude tabel ka tema osa söögi-, eluaseme- ja

kommunaalkuludest (Lisa 164 – hageja kulud_täiendatud). Täiendatud hagi kohaselt on

kokkuvõtlikult hageja kulud perioodil keskmiselt arvestatuna viimase üheksa kuu lõikes (november

2024-juuli 2025) järgnevad, kokku summas 1379,69 eurot: 1) toidule 212,55 eurot kuus ; 2) hageja

osa eluaseme, sh kindlustused, kuludest 323,79 eurot kuus; 3) kommunaalidele, sh elekter, vesi,

prügi, 143,38 eurot kuus; 4) transpordile, sh kindlustus, 105,41 eurot kuus; 5) tervisele, sh ravimid ja

mänguteraapia, 142,73 eurot kuus (Lisa 182 – mänguteraapia arved II); 6) haridusega, sh

huvialaringid, seotud kulud 153,21 eurot kuus (Lisa 183 - lasteaia arved II; Lisa 184 –lasteaia

söögiarved II; Lisa 185 – jalgpalli arved II; Lisa 186 – SEPPS arved II); 7) meelelahutusele, sh

sünnipäevakingid, 68,65 eurot kuus (Lisa 187 – koondarved) 8) hügieenitarvetele, sh teenused, 12,23

eurot kuus (vt lisa 183); 9) mängasjadele 86,37 eurot kuus (sh hageja sünnipäevakingitused) (Lisa

188 – mänguasjade arved); 10) lapsehoid 22,22 eurot kuus; 11) mööbel 7,78 eurot kuus (vt lisa 187);

12) riided ja jalanõud vastavalt RAKE uuringu keskmisele 105,67 eurot kuus, võttes arvesse THI

tõusu. (Kohtu määrkus: kohtu arvutuste kohaselt moodustab kogusumma 1383,99 eurot kuus).

Hiljem selgitas hageja kohtuistungil, et tema elukaaslane ei ela enam majas ning seetõttu tuleb

eluasemekulud jaotada kahe isiku vahel.

Kostja väidab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud. Kostja

hinnangul ei vasta lapse tavapärastele vajadustele kulu suuruses 1329,08 eurot kuus ning nimetatud

summa ületab märkimisväärselt poolte varasema kokkuleppe aluseks olnud kulusid.

Kuna hageja nõuab kostjalt elatist PKS § 102 lg-s 3 sätestatud miinimummäära ületavas summas,

lasub hagejal kohustus tõendada nii väidetud kulude suurust kui ka nende põhjendatust ja vajalikkust

lapse ülalpidamiseks. Hageja on esitanud kohtule selgitused üksikute kuluartiklite põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ning neid kinnitavad tõendid. Kostja on omakorda esitanud vastuväited hageja

väidetud kuludele ja nende suurusele.

PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Lapse ülalpidamiseks on

vältimatult vajalikud kulutused toidule, riietusele, jalanõudele ja hügieenitarvetele ning eluasemega

seotud kulud.

Kohus hindab poolte väiteid ja esitatud tõendeid ning analüüsib iga kuluartiklit eraldi, et tuvastada,

millises ulatuses on vastavad kulud lapse vajadustega seotud, põhjendatud ja vajalikud.

Eluasemekulud

Hagi kohaselt kuivõrd xxxx linnas ei leidu hageja eluasemega sarnaseid elumaju üüriks

(tegelikkuses pole võimalik üleüldse xxxx üürimaja leida), ei ole hagejal võimalik tõendada selliste

kasutuseeliste väärtust. Hageja esitas siiski xxxx naabruskonnas üüril olevate majade kuulutused,

mille keskmine ruutmeetri üürihind on 9,13 eurot . Hageja elukoha ehitise pindala nähtub

ehitisregistrist - 244 ruutmeetrit. Lapse ainukasutuses on tema tuba, mille hinnanguline suurus on 30

ruutmeetrit, mille kasutuseelis oleks hinnanguliselt 273,90 eurot. Ühiskasutuses on hinnanguliselt

seega 180 ruutmeetrit, millest lapse kasutuseelis on hinnanguliselt 821,70 eurot (180x9,13/2).

Eluaseme kasutuseelis lapsele langevas osas on seega hinnanguliselt 1095,62 eurot kuus. Siinkohal

tuleb arvesse võtta, et tegemist ei ole xxxx linnas asuvate üüriobjektidega. Seoses kasutuseelise

väärtuse tuvastamisega väärib märkimist Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.15.a lahend asjas nr 2-14-

6706, milles teise astme kohus leidis, et kasutuseelise väärtuse väljaarvutamisel võib lähtuda ka

eluruumi soetamiseks võetud laenu tagasimakse ja kindlustusmakse igakuisest suurusest. Seega leiab

hageja, et põhjendatud on käesoleval juhul laenumaksetele tuginemine ning kohus saab

kasutuseeliste väärtuse määrata TsMS § 233 lg 2 alusel. Hageja seaduslik esindaja maksab igakuiselt

keskmiselt 712,63 eurot laenukohustuse eest. Seega on hageja osa sellest pool, s.o. 356,32 eurot

kuus. Samuti on kohtud leidnud, et arvesse tuleb võtta ka eluaseme kindlustusmaksete kulusid.

Riigikohtu arvates võib nende kulutuste eesmärgiks sõltuvalt eluaseme kasutamise õiguslikust

alusest, krediidisuhetest jm asjaoludest olla tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine juhuks, kui

eluruum nt hävib (Riigikohtu 3-2-1-69-13, p 23). Analoogselt tuleb asuda seisukohale, et vajalik

kulu on laenumakse kindlustus, et tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine olukorras, kus ema

peaks sissetuleku kaotama. Ema tasub nii eluaseme kindlustusmakset, mis on kodulaenu puhul

kohustuslik, keskmiselt summas 38,95 eurot kuus, kui ka elusasemelaenu kindlustuse makset 25

eurot kuus. Seega on hageja osa sellest pool, s.o. 31,98 (19,48+12,50) eurot kuus. Kokku hageja osa

eluaseme, sh kindlustused, kuludest 388,30 eurot kuus (356,32+31,98). täiendatud hagi kohaselt on

hageja osa eluaseme, sh kindlustused, kuludest 323,79 eurot kuus.

Hageja leiab, et kasutuseelise väärtuse hindamisel tuleb arvestada kogu elamu tegelikku suurust ja

kasutusviisi, mitte üksnes eluruumide pinda. Laps kasutab tervet kahekorruselist elamut koos

täiskeldri ning hoovi- ja aiaga, sh erinevate rajatistega (mänguväljak, mängumaja, liivakast, bassein),

mis suurendavad eluaseme kasutusväärtust. Hageja hinnangul ei ole korterite üürihind sobiv

võrdlusbaas, kuna elamu kasutusväärtus on suurem ning xxxx puuduvad otseselt võrreldavad

üüripakkumised. Hüpoteetilise arvutuse kohaselt, lähtudes 8 €/m² üürihinnast, kujuneks kogu elamu

kasutuseeliseks ligikaudu 1980,80 eurot kuus, millest lapsele langev osa oleks hageja arvutuste järgi

umbes 692 eurot kuus. Lisaks märgib hageja, et eluasemekindlustus ja laenukindlustus on vältimatud

eluasemega seotud kulud, kuna need on laenulepingust tulenevalt kohustuslikud ning tagavad

eluaseme säilimise. Tegemist ei ole vabatahtlike või luksuskuludega, vaid eluaseme kasutamise ja

säilitamisega otseselt seotud vältimatute kuludega, mille jaotamine ei saa sõltuda üksikute

leibkonnaliikmete tarbimisest.

Kostja esitas vastuväite lapse eluaseme-, kommunaal-, toidu- ja kütusekulude osas, viidates sellele, et

lisaks lapsele ja emale elab majas ka ema elukaaslane, kelle osa kuludest ei ole eraldi välja toodud,

ning et majas viibib ja ööbib ka lapse vanaema, mis võib mõjutada kommunaalkulude suurust.

Kohus tuvastas, et hageja esitas täiendatud kulude tabeli, mille kohaselt on arvestatud, et alates

aprillist 2025 elab hagejaga koos ka ema elukaaslane ning kulude tabelis kajastatakse tema osa

söögi-, eluaseme- ja kommunaalkuludest. Hageja selgitas lisaks, et laps viibib regulaarselt ka

vanaema ja hageja tädide juures, mistõttu osa lapse toidukuludest ning hageja osa nendega seotud

kommunaalkuludest katavad nimetatud pereliikmed. Hageja selgitas kohtuistungil ka seda, et ema

elukaaslane enam majas ei ela ning kulud tuleb seetõttu jagada kahe isiku vahel.

Kohus leiab, et arvestades eeltoodud selgitusi ning asjaolu, et osa kulude jagunemine pereliikmete

vahel ei mõjuta otseselt lapse põhjendatud ülalpidamiskulude suurust, ei ole kostja vastuväited selles

osas määravad. Kohus peab põhjendatuks lähtuda sellest, et eluaseme-, kommunaal-, toidu- ja

kütusekulud jagatakse käesolevas asjas kahe isiku (lapse ja lapse ema) vahel. Kohus lähtub

nimetatud hinnangust eluaseme-, kommunaal-, toidu- ja kütusekulude analüüsimisel.

Kostja vastuse kohaselt väidab ema, et hoone on 244 ruutmeetrit, kuid ema esitatud tõendis (vt hagi

lisa 44) on registreeritud elamispinnaks 126,2 ruutmeetrit. Ülejäänud ala ei ole elamispind, mida ei

saa selliselt arvestada. Lapse tuba ema juures ei ole 30 ruutmeetrit. Lapse tuba ema juures on väga

sarnane suurusega, mis on lapsel isa 60m suuruses korteris, st ca 15-20m.

Riigikohus on leidnud, et TsMS § 233 lg 2 kohaldamine on võimalik ka kasutuseeliste väärtuse

kindlaksmääramisel, eeldusel et kasutuseelise väärtuse väljaselgitamine on ebamõistlikult raske.

(02.10.2019, 2-18-187/87, p 12; 03.12.2024, 2-24-523/38, p 15). Lapse kasutuses oleva eluruumi osa

kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas;

kui seda ei õnnestu kindlaks teha, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada kasutuseelise väärtuse

siseveendumuse kohaselt. (16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 21; 03.12.2024, 2-24-523/38, p 15). Kui lapse

kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle

kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas,

võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma

siseveendumuse kohaselt.

Arvestades poolte vastandlikke seisukohti, esitatud tõendeid ning asjaolu, et xxxx piirkonnas puudub

piisav võrdlusmaterjal elamute üürituru kohta, leiab kohus, et lapse kasutuseelise täpne turupõhine

kindlaksmääramine ei ole võimalik ning selle väljaselgitamine oleks ebamõistlikult raske TsMS §

233 lg 2 mõttes.

Kohus märgib, et 6-aastase lapse mõistlikuks eluaseme kasutuseks tuleb lugeda eelkõige lapse

tegelikku eluruumi (tuba ja sellega vahetult seotud ruumid), tavapäraseid ühiskasutuses olevaid

eluruume (köök, elutuba, sanitaarruumid) ning elukeskkonda toetavat hoovi- ja õueala ulatuses, mis

on lapse igapäevases kasutuses. Kohus ei pea põhjendatuks lähtuda kogu elamu suletud netopinna

hüpoteetilisest turuüürist ega jagada kogu kinnisvara kasutuseelist matemaatiliselt kõigi ruutmeetrite

alusel, kuna see ei kajasta lapse tegelikku kasutusulatust ega vastaks elulisele tõenäosusele. Samas

leiab kohus, et lapsele langeva kasutuseelise hindamisel tuleb arvestada eluruumi kvaliteeti,

ruumikust ning lapsele loodud elukeskkonna terviklikkust, mis ületab tavalise korteripinna

kasutusvõimalusi. Lisaks tuleb arvesse võtta ka eluasemekindlustuse ja laenukindlustuse makseid,

kuivõrd need on lahutamatult seotud eluruumi säilitamise ja kasutamisega ning mõjutavad eluaseme

tegelikku kasutusväärtust.

Kõiki asjaolusid kogumis hinnates ning tuginedes TsMS § 233 lg-le 2, peab kohus põhjendatuks

määrata lapse eluaseme kasutuseelise suuruseks 250 eurot kuus, arvestades lapse vanust, tegelikku

kasutusulatust ning elukeskkonna kvaliteeti. Arvestades, et kohus määras lapse eluaseme

kasutuseelise suuruse kogumis hinnates kõiki asjaolusid, tuleb selle hulka arvata ka

eluasemekindlustuse ning eluasemelaenu kindlustuse maksed. Seega on hageja osa eluaseme

kuludest 250 eurot kuus.

Toidukulud

Hagi kohaselt on hageja toidukulud keskmiselt arvestatuna viimase kuue kuu jooksul (november

2024- aprill 2025) 180 eurot kuus ning täiendatud hagi kohaselt 212,55 eurot kuus. Hageja lõpliku

seisukoha kohaselt on lapse toidukulud ligikaudu 198 eurot kuus. Kostja seisukohalt tuleb esmalt

lähtuda elatise kalkulaatorist, mis põhineb muu hulgas ka RAKE uuringul. Kostja ei ole toidukulude

suurust sisuliselt vaidlustanud, kuid on samas märkinud, et tema hinnangul kulub tema juures lapse

toidule keskmiselt 54,42 eurot kuus.

Kohus tuvastas, et RAKE uuring (lapse vajaduspõhine miinimumelatis) avaldati 2020 ning selle

kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot

kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod) (vt uuringu lk 45).

Uuringu koostajad soovitavad uue meetodi kasutuselevõtu korral elatise summat igal aastal

tarbijahinnaindeksiga korrigeerida ning iga viie aasta tagant kas standardeelarved tervikuna üle

vaadata või võrdlevanalüüs uuesti läbi viia. RAKE uuringu standardeelarve kohaselt on 3-6-aastaste

laste päevane energiavajadus 1400 kcal ning vastava toidukorvi maksumus 98,60 eurot (vt uuringu lk

21-22). Statistikaameti avalike andmete kohaselt on 2020. aasta 99 euro ostujõud tõusnud 2026.

aastaks 151 euroni.

Elatise väljamõistmisel tuleb hinnata lapse esmavajadusi ja mõistlikku toidukulu suurust. On

üldteada, et kasvav laps vajab arenguks tervislikku ja mitmekesist toitu. Hagile on lisatud toiduarved,

mis tõendavad hageja kulutusi toidule. Kohus ei eelda, et hageja peaks kulude koosseisu

üksikasjalikult tõendama, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Toiduarvete väljavõtetest ei nähtu ega ole

võimalik järeldada, kes kui palju ja mida täpselt tarbis.

Kohtu hinnangul ei ole toidukulu suurus ülemäärane. Arvestades hageja vanust, toiduainete

maksumust, elukallidust ning asjaolu, et lähtuda tuleb lapse mõistlikest vajaduspõhistest kuludest

(s.o võimalusel keskmistest, kuid mitte miinimumstandarditest), leiab kohus, et põhjendatud

toidukulu suurus on 200 eurot kuus, s.o ligikaudu 6,66 eurot päevas.

Kohus märgib lisaks, et selle summa on kooskõlas ka kostja hinnanguga, mille kohaselt kulub tema

juures lapse toidule keskmiselt 54,42 eurot kuus. Arvestades, et laps viibib isa juures keskmiselt 8

päeva kuus, mis vastab ligikaudu 6,80 eurole päevas (54,42 eurot/8 päeva), kujuneks

proportsionaalselt kogu kuu toidukuluks ligikaudu 204 eurot (6,80 eurot*30 päeva). Seega on

põhjendatud hageja toidukulu suuruseks 200 eurot kuus.

Kommunaalkulud

Hagi kohaselt on hageja kommunaalkulud (sh elekter, vesi ja prügi) 182,73 eurot kuus. Hageja

selgituste kohaselt on elekter - keskmiselt 287,93 eurot kuus, millest hagejale langev osa on

keskmiselt 143,97 eurot kuus (elektriarved november-aprill); 2) prügi - keskmiselt 4,26 eurot kuus,

millest hagejale langev osa on keskmiselt 2,13 eurot kuus; 3) vesi - keskmiselt 24,81 eurot kuus,

millest hagejale langev osa on keskmiselt 12,41 eurot kuus. Seega on hageja osa kommunaalkuludest

kokku 158,51 eurot kuus. Täiendatud hagi kohaselt on kommunaalkulud (sh elekter, vesi ja prügi)

143,38 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning

ülepaisutatud.

Kohus leiab, et hageja on välja toonud ja tõendanud kommunaalkulud seoses elektriga, vee ja

prügiveoga (dtl 715-726, teenuste osutamise arved). Vaidlust ei ole selles, et tegemist on vajalike

kulutustega. Kommunaalkulude jaotamisel on põhjendatud lähtuda põhimõttest, et neid ei ole

võimalik ega ka mõistlik siduda üksikute leibkonnaliikmete konkreetse tarbimisega. Tegemist on

kuludega, mis tekivad ühise elamise ja ühise elukeskkonna kasutamise tulemusena ning mille täpne

isikuline eristamine ei ole objektiivselt võimalik. Kommunaalkulude jaotamine leibkonnaliikmete

vahel võrdselt on põhjendatud, kuna need on ühise elukeskkonna säilitamise kulud.

Kuna hageja esitas elektriarved perioodi november-aprill eest, tuleb arvestada, et nimetatud

ajavahemikul võib elektritarbimine olla suurenenud võrreldes suve- ja kevadperioodiga. Seetõttu on

põhjendatud lähtuda elektrikulu keskmise suuruse määramisel kogu aasta arvestusest. Arvestades

eeltoodud asjaolusid peab kohus põhjendatuks hageja kommunaalkulude suuruseks 130 eurot kuus.

Interneti- ja televisiooniteenuse kulud

Hagi kohaselt on TV/Wifi (sh Netflix) eest kulud keskmiselt 61,02 eurot kuus, millest hagejale

langev osa on keskmiselt 30,51 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult

suured ning ülepaisutatud.

Kohus leiab, et hageja on tõendanud interneti- ja televisiooniteenuse kulusid osaliselt. Hagile on

lisatud Elisa arved ja Netflixi maksed (dtl 140-151, 158, 727-733). Kohus tuvastas, et Netflixi tasu

on 11,99 eurot kuus. Elisa teenuse arvete kohaselt sisaldab kuutasu hageja ema mobiiltelefoni

teenust, koduinterneti teenust ning TV-paketti (sealhulgas lastepaketti), kokku keskmiselt 48 eurot

kuus.

Arvestades, et Elisa teenuse arve sisaldab ka hageja ema mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulusid,

ei ole põhjendatud kogu summa jagamine üksnes kahe isiku vahel. Kohtu hinnangul on põhjendatud

arvestada hageja osaks 1/3 Elisa teenuse kuludest, mis vastab koduinterneti ja televisioonipaketi

kasutamise osale. Seega on põhjendatud hageja interneti- ja televisiooniteenuse kulud hageja osas 22

eurot kuus (48/3+12/2).

Transpordikulud

Hagi kohaselt on hageja transpordikulud, sh kindlustus, 100 eurot kuus. Täpsustatud hagi kohaselt on

transpordikulud, sh kindlustus, 105,41 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on

põhjendamatult suured ning ülepaisutatud.

Kohus leiab, et hageja on põhjendatud transpordikulude suurust kütuse osas. Hagile on lisatud kütuse

arved ja kindlustusmaksed (dtl 159-175 ja 734-750). Kohus nõustub hagejaga, et transpordikulud on

vajalikud lapse suhtlemise korraldamiseks teise vanemaga (poolte kokkuleppel toimub lapse

üleandmine iga nädalavahetus xxxx raba parklas, mistõttu on hageja ema kohustatud lapse

üleandmiseks sõitma iga nädalavahetus xxxx ja sealt tagasi). See kulu on käsitatav lapse vajadusena

suhelda mõlema vanemaga (PKS § 143 lg 1). Lisaks koosneb hageja transport lasteaeda tulekust ja

minekust; terapeudi, arsti jm teenuseosutajate juurde sõidust ja lasteaiavaba päeva tegemiseks xxxx

vanaema juurde sõitmisest. Tegemist on lapse igapäevase elukorralduse seisukohalt vajalike ja

vältimatute kulutustega, mis kuuluvad lapse ülalpidamisvajaduste hulka.

Liikluskindlustuse (keskmiselt 13 eurot kuus) ja kaskokindlustuse (keskmiselt 43 eurot kuus) osas

märgib kohus, et nimetatud kulude jaotamine leibkonnaliikmete (lapse ja lapse ema) vahel võrdselt ei

ole põhjendatud. Eluliselt ei ole usutav, et sõidukit kasutatakse üksnes lapse vajaduste katteks. Kohtu

hinnangul on põhjendatud arvestada hageja osaks 1/3 liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse

kuludest.

Seega on põhjendatud hageja transpordikulud, s.o kütusekulud ja kindlustus, hageja osas 90 eurot

kuus.

Tervisekulud

Hagi kohaselt on hageja tervisekulud, sh ravimid ja mänguteraapia, 170,15 eurot kuus. Täiendatud

hagi kohaselt on hageja tervisekulud, sh ravimid ja mänguteraapia, 142,73 eurot kuus.

Kostja ei eita lapsele võimaliku teraapia vajadust, kuid kostja soovib olla selliste otsuste protsessi

olla (eelnevalt) kaasatud ning otsida koos emaga lahendusi ja võimalusi. Isas tekitab segadust antud

teraapia valiku seos lapse käitumisega ning ema vastuolulised selgitused teraapia osas.

Hageja selgituste kohaselt on lapse tervisekulud keskmisest suuremad, kuna laps on käinud

käitumisprobleemide tõttu mänguteraapias (iga seanss maksab 45 eurot). Hageja hinnangul on lapse

raskused seotud vanemate lahkuminekust tingitud emotsionaalse stressiga. Mänguteraapia

vajalikkust on toetanud nii lapse isa, terapeut kui ka lasteaiaõpetaja. Hageja leiab, et tegemist on

lapse vaimse tervise ja arengu toetamiseks vajaliku teenusega, mitte luksus- ega vabatahtliku

kulutusega. Kuigi laps hetkel mänguteraapias ei käi, on see tingitud teenuse kättesaadavusest ning

laps viibib teraapia järjekorras. Lisaks on lapse ema pöördunud lapse arenguga seotud küsimustes

Rajaleidja poole täiendava hindamise ja toe saamiseks. Hageja hinnangul on seetõttu

mänguteraapiaga seotud kulud lapse vajadustest lähtudes põhjendatud ja vajalikud.

Hagile on lisatud lapse isa nõusolek (vestlus seoses teraapiaga) (dtl 214-215), terapeudi kiri (dtl 217-

218), lapse lasteaiaõpetaja kiri (dtl 219), mänguteraapia arved (dtl 220-225, 751-752), apteegi arve

(dtl 226) ja e-kiri Rajaleidjale (dtl 920).

Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on piisavalt tõendatud, et mänguteraapia näol on tegemist

lapse tervise ja arengu seisukohalt vajaliku ning põhjendatud teenusega. Tegemist ei ole juhusliku

ega ülemäärase kuluga, vaid lapse heaolu tagamiseks tehtava põhjendatud kulutusega. Asjaolu, et

kostja soovib olla lapse ravi või teraapiaga seotud otsuste tegemisse kaasatud, ei sea iseenesest

kahtluse alla teraapia vajalikkust. Kostja ei ole põhistanud, miks ei olnud tal võimalik osaleda lapse

abivajaduse hindamise protsessis või teha koostööd lapse emaga sobivate lahenduste leidmiseks.

Kohus arvestab, et mänguteraapia arvete kohaselt osales laps teraapias keskmiselt ligikaudu kolm

korda kuus (4+3+2+2+4+3+3+2). Samas nähtub lapse ema vastusest, et laps hetkel teraapias ei käi

ning viibib teenuse järjekorras. Seetõttu peab kohus põhjendatuks arvestada mänguteraapia kuluks

keskmiselt kaks seanssi kuus ehk 90 eurot kuus (45 eurot*2). Lisaks märgib kohus, et tavapäraselt

kannavad kõik inimesed aeg-ajalt kulutusi ravimitele, vitamiinidele, arstivisiitidele ning muudele

tervise säilitamiseks vajalikele teenustele. Arvestades lapse vanust ja vajadusi, peab kohus

põhjendatuks arvestada muude tervisekulude suuruseks 15 eurot kuus. Seega loeb kohus põhjendatud

hageja tervisekuludeks kokku 105 eurot kuus.

Haridusega seotud kulud

Hagi kohaselt on hageja haridusega seotud kulud, sh huvialaringide kulud, 156,92 eurot kuus.

Täiendatud hagi kohaselt on hageja haridusega seotud kulud, sh huvialaringide kulud, 153,21 eurot

kuus. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud.

Hagile on lisatud lasteaia arved, mille kohaselt on lasteaia osalustasu keskmiselt 79 eurot kuus (dtl

176-181, 753-755), lasteaia söögiarved, mille kohaselt on söögikulu keskmiselt 30 eurot kuus (dtl

134-139, 756-758). Samuti on esitatud jalgpallitreeningu arved kuutasuga 20 eurot (dtl 182-187,

759) ning eraspordikooli SEPPS arved kuutasuga 20 eurot (dtl 188-193, 760). Seega on hageja

tõendanud hariduse ja huvitegevusega seotud kulusid kokku ligikaudu 149 euro ulatuses kuus.

Kohtu hinnangul on tegemist lapse vanust, arenguvajadusi ja tavapärast elukorraldust arvestades

vajalike ning mõistlike kulutustega. Lasteaias käimine, lasteaias toitlustamine ning huvitegevuses

osalemine kuuluvad lapse tavapäraste ülalpidamis- ja arenguvajaduste hulka. Tegemist ei ole

juhuslike ega ülemääraste kuludega, vaid lapse hariduse, sotsiaalsete oskuste, füüsilise arengu ja

vaba aja sisuka sisustamise tagamiseks tehtavate põhjendatud kulutustega. Seetõttu peab kohus

põhjendatuks arvestada hariduse ja huvitegevusega seotud kuludeks 149 eurot kuus.

Meelelahutusega seotud kulud

Hagi kohaselt on hageja meelelahutusega seotud kulud, sh sünnipäevakingid, 35,92 eurot kuus.

Täiendatud hagi kohaselt on hageja meelelahutusega seotud kulud, sh sünnipäevakingid, 68,65 eurot

kuus. Hageja täiendava selgituse kohaselt olid hageja toidu ja meelelahutuskulud suuremad juulis,

kuivõrd hageja sünnipäeva tähistamine toimus 12.07.2025. Seejuures oli sünnipäevapeol ligikaudu

35 inimest ning tellitud oli batuut, mis kajastub meelelahutuse arvetest. Kostja leiab, et hageja

esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud.

Kohus tuvastas, et hagile on lisatud arved lapse meelelahutusega seotud kulude kohta, sealhulgas

batuudi rent summas 160 eurot (dtl 761), pilet lastekontserdile summas 20 eurot (dtl 768) ning

fotostuudio arve summas 12 eurot (dtl 770).

Kohus peab hageja esitatud meelelahutuskulude suurust siiski osaliselt ülepaisutatuks. Kohus

nõustub hagejaga, et meelelahutusega seotud tegevused (nt lasteüritused, sünnipäevad,

mängukeskused, kino ning eakohased digitaalsed teenused) võimaldavad lapsel osaleda

eakaaslastega ühistes tegevustes, soodustavad sotsiaalsete oskuste arengut ning pakuvad lapsele

positiivseid kogemusi väljaspool kohustuslikke tegevusi, nagu lasteaed ja huviringid. Samas ei ole

hageja tõendanud sellises ulatuses kulude kandmise vajalikkust ega põhjendatust. Vanemal on

võimalik teha lapsele kulutusi ka ulatuses, mis ületab lapse tavapäraseid vajadusi, kuid tegemist ei

ole lapse esmavajadustega, mille rahastamist saaks samas ulatuses nõuda teiselt vanemalt.

Arvestades lapse vanust ja tavapäraseid vajadusi, peab kohus põhjendatud meelelahutuskuludeks 30

eurot kuus.

Hügieenitarvete kulud

Hagi kohaselt on hageja hügieenitarvete kulud, sh teenused, 12,17 eurot kuus. Täiendatud hagi

kohaselt on hageja kulud hügieenitarvetele, sh teenused, 12,23 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja

esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud.

Kohus nõustub hagejaga, et hügieenikulud on lapse igapäevase toimetuleku ja tervise seisukohalt

vältimatud ning kuuluvad lahutamatult lapse tavapäraste elatusvajaduste hulka. Hügieenikulud

hõlmavad mh seepi, šampooni, hambahügieeni vahendeid, nahahooldustooteid ning muid

igapäevaseks puhtuseks ja tervise säilitamiseks vajalikke tarbeid. Need kulutused on regulaarsed ja

vältimatud ning nende tegemata jätmine mõjutaks otseselt lapse tervist ja heaolu. Arvestades lapse

vanust ja tavapäraseid vajadusi, peab kohus põhjendatuks hügieenikulude suuruseks 12 eurot kuus.

Mänguasjadega seotud kulud

Hagi kohaselt on hageja mänguasjade kulud 83,49 eurot kuus. Täiendatud hagi kohaselt on hageja

mänguasjade kulud 86,37 eurot kuus (sh hageja sünnipäevakingitused). Hagile on lisatud arved

seoses mänguasjade soetamisega, s.o 29,95 eurot (puldiauto), 107,10 eurot (puldiauto), 30,70 eurot

(muud mänguasjad) ja 102 eurot (bassein) (dtl 772-775). Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on

põhjendamatult suured ning ülepaisutatud.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud sellises ulatuses kulude kandmise vajalikkust ega

põhjendatust. Samuti on sünnipäevakingitustega seotud kulud juba käsitletud eraldi

meelelahutuskuludena. Vanemal on võimalik teha lapsele kulutusi ka ulatuses, mis ületab lapse

tavapäraseid vajadusi, kuid tegemist ei ole lapse esmavajadustega, mille rahastamist saaks samas

ulatuses nõuda teiselt vanemalt. Arvestades lapse vanust ja tavapäraseid vajadusi, peab kohus

põhjendatuks mänguasjadega seotud kuludeks 30 eurot kuus.

Muud vältimatud kulud

Hagi kohaselt on hageja muud vältimatud kulud väljas söömise osas 15 eurot kuus ning riietele 22,27

eurot kuus. Täiendatud hagi kohaselt on hageja muud vältimatud kulud järgmised: lapsehoid 22,22

eurot kuus; mööbel 7,78 eurot kuus; ning riided ja jalanõud 105,67 eurot kuus, lähtudes RAKE

uuringu keskmisest ning arvestades tarbijahinnaindeksi (THI) tõusu. Hagile on lisatud kombineeritud

arved, mis kajastavad erinevaid lapsega seotud oste (dtl 195-210, 761). Hageja selgituse kohaselt

võib nende kulude tõendamine euro täpsusega olla võimatu ning menetlust liigselt koormav. Sellistel

juhtudel (nt riided ja jalanõud, hügieenikulud) on võimalik vajaduspõhiste kulude hindamisel lähtuda

ka RAKE uuringu andmetest. Seejuures tuleb arvestada, et RAKE uuring avaldati küll 2020. aastal,

kuid selles on lähtutud veel varasematest andmetest. On üldteada fakt, et elukallidus on tõusnud.

Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud.

Kohus nõustub, et antud juhul on otstarbekas lähtuda RAKE uuringust kui objektiivsest

võrdlusbaasist. RAKE uuringu (lapse vajaduspõhine miinimumelatis) kohaselt on 3-6-aastase lapse

riiete ja jalanõude kulu 70 eurot kuus (vt uuringu lk 24). Statistikaameti ostujõu kalkulaatori

andmetel on 2020. aasta 70 euro ostujõud kasvanud 2026. aastaks ligikaudu 107 euroni.

Kohus ei analüüsi kõiki muid vältimatuid kulusid eraldi (sh väljas söömine, lapsehoid, mööbel,

riided ja jalanõud), vaid hindab neid kogumis. Kohus leiab, et arvestades lapse vanust, vajadusi ning

elukalliduse üldist taset, on põhjendatud hinnata muude vältimatute kulude kogusummaks 120 eurot

kuus.

Seega on kohus seisukohal, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulutused arvestades tema tavalist

elulaadi ühes kuus on kokku 1138 eurot (s.o eluasemekulud - 250 eurot; toidukulud - 200 eurot;

kommunaalkulud - 130 eurot; internet ja TV - 22 eurot; transpordikulud - 90 eurot; tervisekulud -

105 eurot; haridus ja huvitegevus - 149 eurot; meelelahutus - 30 eurot; hügieen - 12 eurot;

mänguasjad - 30 eurot ja muud vältimatud kulud - 120 eurot).

Üldise põhimõtte kohaselt peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades (PKS § 105

lg 3). Riigikohus on selgitanud, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb

kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt nende sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile

(16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 18; 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 16). Kui vanemate varaline seisund on

võrdväärne, peavad nad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades (3-2-1-15-17, p 11).

Pooled on käesolevas kohtumenetluses kokku leppinud, et vanemate varaline seisund loetakse

võrdseks ning kohus ei tuvasta elatise suuruse kindlaksmääramisel eraldi kummagi vanema

sissetulekut ega varalist seisundit ega hinda nende sissetuleku teenimise võimet. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et kostja on võimeline andma hagejale ülalpidamist PKS § 101 alusel

arvutatud summaga võrreldes suuremas ulatuses, et katta hageja põhjendatud ja vajalikud kulutused

hageja emaga võrreldavas ulatuses.

Arvestades, et lapse põhjendatud ja vajalikud kulud on 1138 eurot kuus, peab kumbki vanem lapse

ülalpidamises osalema 569 euroga kuus (1138/2).

19. Kostja tugineb PKS § 101 lg-le 6, mille kohaselt võib elatist vähendada juhul, kui laps viibib

ülalpidamiskohustusliku vanema juures 7-15 ööpäeva kuus.

PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga. Riigikohus leidis, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati ja automaatselt, kui kohtumenetluses on tuvastatud,

et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

See toimub sõltumata poolte väidetest ja taotlustest (13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13; 31.03.2025, 2-

17-6713/196, p 34; 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.6). PKS § 101 lg 6 kohaldamine on

imperatiivne – see on üks kohustuslikest elementidest elatise suuruse kindlaksmääramise juures

(29.10.2025, 2-21-16454/58, p 14).

Kohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud 07.08.2024 elatise kokkulepe, mille kohaselt viibib

hageja isaga keskmiselt 8 päeva kuus ning kaks korda aastas kaks nädalat puhkuse kohta kohustatud

vanemaga. Hageja esitas lõplikus seisukohas kohtule täiendava tõendi lapse viibimise aja jaotumise

kohta vanemate vahel aastal 2025 (Lisa 6 – lapse viibimised_uuendatud 2025). Hageja poolt esitatud

tõendist nähtub, et laps viibis ajavahemikus 01.01.2025–31.12.2025 kokku 270 päeva ehk ligikaudu

74% ajast ema juures ning 95 päeva ehk ligikaudu 26% ajast viibis laps kostja juures. Keskmisena

tähendab see, et laps viibis 2025. aastal ema juures umbes 22,5 päeva kuus ning kostja juures umbes

7,9 päeva kuus (dtl 879). Kostja vastuse kohaselt, aastast või pikemat perioodi kokkuvõttes viibib

laps isaga siiski vähemalt 7-8 päeva/kuus keskmiselt (dtl 324). Pooled on kohtuistungil nõustunud, et

laps viibib isa juures keskmiselt 8 päeva kuus (dtl 962-963).

Kohus loeb tõendatuks, et laps viibib kostja juures keskmiselt kaheksa päeva kuus. Seetõttu esineb

käesoleval juhul alus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 järgi. Vastavalt Justiitsministeeriumi

lehel asuva elatiskalkulaatori poolt tehtavale arvutusele tuleb vähendada elatist 53,33% võrra (8

päeva* 100%)/15 päeva=53,33%).

20. Hageja palub mõista välja kostjalt ka elatis tagasiulatuvalt perioodil 01.01.2025 kuni

hagiavalduse esitamiseni, s.o. 21.05.2025 (4 kuud+21 päeva). Väljamõistetud summast tuleb maha

arvutada seni makstud elatis perioodil 01.01.2025-21.05.2025 summas 644,55 eurot (128,91x5).

Kostja leiab, et tagasiulatuva elatise osas tuleks hagi jätta rahuldamata tulenevalt sellest, et hagi

esitamise seisuga lapse ema ei olnud isale esitanud kohtuväliselt konkreetset (sh hagile sarnases

ulatuses) nõuet olukorras, kus vähem kui aasta tagasi oli kokkulepitud oluliselt väiksema elatise

maksmise summas ning isa seda kokkulepet täitis.

Riigikohus on leidnud, et lapse elatisenõude puhul tuleb arvestada vanemate kokkuleppega ettenähtut

PKS § 100 lg 3 teise lause järgi. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate

kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole

üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt elatist välja mõista.

(26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13).

Eeltoodust tuleneb, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine on üldjuhul põhjendatud juhul, kui

lapsega koos elav vanem on järjepidevalt nõudnud ülalpidamiskohustuse täitmist ning tõendanud, et

kohustatud vanema makstud summad ei olnud lapse põhjendatud vajaduste katmiseks piisavad. Kui

aga vanemate vahel oli elatise maksmise kokkulepe, kohustatud vanem täitis seda ning õigustatud

isik ei nõudnud enne kohtusse pöördumist suuremat elatist, võib kohus tagasiulatuva nõude

rahuldamata jätta.

Hageja väitel enne hagiavalduse esitamist on hageja ema korduvalt pöördunud kostja poole täiendava

elatise ja mõistliku kokkuleppe saavutamiseks: 15.07.2024, 05.10.2024, 04.11.2024, 05.02.2025 ja

26.04.2025. Kostja on seejuures hageja vajadustele vastava elatise maksmisest keeldunud ning

jätnud pahatahtlikult avaldamata ka oma sissetuleku suurenemise. Seega ei saa kostja tugineda

asjaolule, et talle ei esitatud kohtueelset nõuet - nõue esitati korduvalt, kostja keeldus sellele sisuliselt

vastamast (dtl 987). Kostja väidab, et hagi tuleks tagasiulatuvalt jätta rahuldamata, kuna puudus

kohtuväline nõue.

Kohus tuvastas, et elatise kokkuleppe kohaselt vaadatakse elatise suurus üle igal aastal, arvestades

muudatusi kohustatud vanema sissetulekus, lapse vajadustes ja kummagi vanemaga koos veedetud

aja jaotuses. Olulistest muutustest (nt sissetuleku või elukorralduse muutus) tuleb teavitada, ning see

võib kaasa tuua elatise summa uuesti arvutamise sama kalkulaatori alusel (dtl 13-17). Kohus tuvastas

lisaks, et enne käesoleva hagiavalduse kohtule esitamist on hageja ema pöördunud korduvalt kostja

poole täiendava elatise/kulude hüvitamise nõudes ja/või mõistliku kokkuleppe saavutamiseks, sh nii

15.07.2024, 05.10.2024, 04.11.2024, 05.02.2025 ja 10.03.2025 (lisad 22-35). Eelnimetatud hageja

ema sõnumitest kostjale nähtub, et hageja ema palus kostjal korduvalt osaleda lapse teraapiakulude

kandmises ja arutas temaga uue jalgratta ostmise vajadust (dtl 78-91). Muu hulgas teatas hageja ema

26.04.2025 saadetud kirjas, et on lapsega seotud kulud üle vaadanud ning taotleb lapsele vajaliku

hoolduse, hariduse ja toe tagamiseks elatise maksmist summas 500 eurot kuus alates 01.05.2025 (dtl

92-97). Kostja ei nõustunud 30.04.2025 e-kirjas hageja ema ettepaneku ja hageja vajadustele vastava

elatise maksmisega, põhjendades seda poolte vahel kokku lepitud suhtluskorra graafikuga, ning pidas

põhjendatuks elatise maksmist summas 190,56 eurot kuus (dtl 95-96). Hageja esitas 21.05.2025 hagi

kostja vastu elatise nõudes.

Kohus leiab, et hageja poolt kostjale 15.07.2024, 05.10.2024, 04.11.2024, 05.02.2025 ja 10.03.2025

saadetud sõnumitest, mis puudutasid lapse teraapiakulude kandmist ja uue jalgratta ostmist, ei saa

järeldada, et kostja makstud elatis ei olnud lapse põhjendatud vajaduste katmiseks piisav. Samuti ei

nähtu nimetatud sõnumitest, et hageja oleks enne kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt vanemate

kokkuleppes ettenähtust suuremat elatist. Seega ei ole hageja eelnimetatud sõnumitega tõendanud, et

ta oleks tagasiulatuva elatise nõudeperioodil järjepidevalt nõudnud kostjalt hagis toodud suuruses

elatise tasumist.

Kohtu hinnangul saab üksnes hageja ema 26.04.2025 saadetud kirjast, milles ta märkis, et on lapsega

seotud kulud üle vaadanud ning taotleb lapsele vajaliku hoolduse, hariduse ja toe tagamiseks elatise

maksmist summas 500 eurot kuus alates 01.05.2025, üheselt järeldada, et hageja ema pidas kostja

poolt seni makstud elatist lapse põhjendatud vajaduste katmiseks ebapiisavaks ning nõudis kostjalt

vanemate kokkuleppes ettenähtust suuremat elatist.

Arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud hageja nõue elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks alates

01.01.2025 kuni 30.04.2025. Kohus leiab, et elatise nõudmine tagasiulatuvalt on põhjendatud alates

01.05.2025, s.o alates hageja ema 26.04.2025 kirjas märgitud ajast, mil ta väljendas tahet suurendada

lapsele makstavat elatist, kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 21.05.2025.

Väljamõistetud summast arvatakse maha kostja poolt elatise kokkuleppe alusel ajavahemikul

01.05.2025-21.05.2025 tasutud elatis summas 87,33 eurot (elatis summas 128,91 eurot kuus

moodustab perioodi 01.05.2025-21.05.2025 eest 87,33 eurot). Lisaks kohaldatakse elatise suurusele

vähendust proportsionaalselt lapse kostja juures viibimise ajaga, mis on keskmiselt 8 päeva kuus,

PKS § 101 lg 6 alusel.

21. Täiendatud hagis täpsustas hageja oma taotlusi ning lisas vajaduspõhise elatise indekseerimise.

Vajaduspõhise elatise arvutamisel on edasine indekseerimine põhjendatud, kuivõrd kostja sissetulek

ning elukallidus eeldatavasti jätkavad tõusmist ning hageja saab täisealiseks alles 2038 aastal.

Seetõttu tuleb arvutada ka väljamõistetava elatise baassumma. Elatise baassumma on pool lapse

keskmisest ülalpidamiskulust kuus. Hagiavalduses on see välja toodud kui 664,54 eurot (1329,08/2).

Kusjuures, kui vaadata hageja keskmisi kulutusi perioodil november 2024-juuli 2024 on baassumma

692,06 eurot (1384,11/2). Hageja taotleb baassumma indekseerimist edaspidi iga aasta 1. aprillil, mis

muutub esimest korda 01.04.2026, vastavalt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega.

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-23-8058 tehtud 21.04.2025 otsuse punktis 20.1

märkinud, et perekonnaseadusest ei tulene, et elatise summa suurust on põhjendatud korrigeerida

vastavalt tarbijahinnaindeksile üksnes PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise puhul. Siinses asjas on

kohus tuvastanud hageja vajadused ja põhjendatud kulud, mis võivad ajas muutuda. Seoses

võimaliku elukalliduse tõusuga muutub seega hageja ülalpidamise ulatus mõlema vanema jaoks.

Käesolevas asjas on kohus tuvastanud hageja vajadused ja põhjendatud kulud, mis võivad lapse

kasvades ning hinnataseme muutudes suureneda. Arvestades lapse vanust, tema täisealiseks

saamiseni jäänud pikka ajavahemikku ning elukalliduse eeldatavat muutumist, leiab kohus, et hageja

taotlus edaspidi makstava elatise indekseerimiseks on põhjendatud. Seetõttu tuleb väljamõistetava

elatise baassummaks lugeda pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust ning indekseerida seda igal

aastal Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse võrra.

22. Kokkuvõttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kostjalt tuleb mõista välja hageja kasuks elatis 139,18 eurot perioodi 01.05.2025-21.05.2025 eest.

Tagasiulatuva elatise suuruse arvesetus on järgmine: Elatise baassumma 569 eurot kuus moodustab

perioodi 01.05.2025-21.05.2025 eest 385,35 eurot, millest tuleb maha arvata kostja poolt elatise

kokkuleppe alusel ajavahemikul 01.05.2025-21.05.2025 tasutud elatis summas 87,33 eurot (elatis

summas 128,91 eurot kuus moodustab perioodi 01.05.2025-21.05.2025 eest 87,33 eurot). Kohus ei

arva maha poolt lapsetoetust 40 eurot, kuna edasise elatise väljamõistmisel alates 22.05.2025 on pool

lapsetoetusest juba maha arvestatud. Sellest tulenevalt välditakse topelt mahaarvamist 2025 mai kuu

eest. Lisaks kohaldatakse elatise suurusele vähendust proportsionaalselt lapse kostja juures viibimise

ajaga, mille kohaselt

tuleb vähendada elatist 53,33% võrra. 385,35-87,33=298,02;

298,02*53,33%=158,84; seega lõplik summa 139,18 eurot.

Kostjalt tuleb mõista välja hageja kasuks elatis alates 22.05.2025 summas 246,88 eurot kuus kuni

hageja täisealiseks saamiseni 23.06.2038, mis on arvestatud järgmiselt: 569 eurot (baassumma) - 40

eurot (50% lapsetoetusest) ning mida on vähendatud 53,33% võrra (lapse isa juures viibimise aeg 8

ööpäeva kuus, s.o summas 282,12 eurot) PKS § 101 lg 6 kohaselt.

Käesolev elatis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse

(PHS) § 17 lg 3 suuruse muutumisest alates lapsetoetuse muutumisele järgnevast kuust) muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-le 5 ja kohustatud vanema juures veedetud ajast vastavalt PKS § 101 lg-le 6.

Hageja on esitanud tagasiulatuva ja edasise elatise osas alternatiivsed nõuded. Kuna kohus rahuldas

põhinõuded osaliselt, ei ole alternatiivseid nõudeid vaja käsitleda.

Kohus märgib, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kosta poolt menetluse ajal hagejale tasutud

elatisemakseid.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

23. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab TsMS §

445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. Kohus määrab, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale

väljamõistetud elatis hageja seadusliku esindaja arvelduskontole nr xxxx jooksva kuu eest iga kuu

10. kuupäevaks.

24. TsMS § 442 lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tsiviilasja

hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind

hagihind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse

täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem

kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ning TsMS 134 lg 1 sätestatust, mille

kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed,

määratakse hagihind suurema nõude järgi. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot

(9 x 624,54=5620,86 eurot).

25. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. TsMS § 164 lg 1 on erinorm TsMS § 163 suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust

hagilises perekonnaasjas, mille kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (03.03.2014, 3-2-1-183-13, p 10).

Pooled on taotlenud jätta menetluskulud vastaspoole kanda.

Kohtu hinnangul ei esine asjas asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud

menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte

endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud asjaolud. TsMS § 164

lg-s 1² sätestatud erand on olukorraks, kus vanem, kes lapse nimel hagi esitab, kasutab oma

menetlusõigusi elatisnõude esitamisel või menetluse vältel pahatahtlikult, ja hagi jäetakse

rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole siinsel juhul tegemist sellise olukorraga. Kohus rahuldas hagi

osaliselt. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, millest tulenevalt ei ole vajalik

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik