3-25-4666/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4666

Haldusasi

G.A ja M.D kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

12.09.2025 ettekirjutusele nr 2512899/00298 ja Tallinna

Linnavalitsuse 25.11.2025 vaideotsusele nr 1109

Menetlusosalised

Kaebajad – G.A ja M.D

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Artur

Aland

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada G.A ja M.D kaebus. Tühistada Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 12.09.2025 ettekirjutus nr

2512899/00298 ja Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2025

vaideotsus nr 1109.

2. Mõista Tallinna linnalt välja G.A ja M.D kasuks

menetluskulu 200 eurot. Tallinna linna menetluskulud jätta

tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

08.07.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi G.A ja M.D-le 12.09.2025 ettekirjutuse nr

2512899/00298 kohustusega esitada TLPA-le XXX korteri nr 9 (XXX) kasutuskorra alusel

kuuluva katusealuse pinna ja katusel teostatud ehitustööde (sh rajatud rõdu) kohta ehitise audit

hiljemalt 30.01.2026. TLPA-l on põhjendatud kahtlus, et korteris nr 9 ja selle juurde kuuluvas

katusealuses ruumis ja katusel on tehtud omavolilisi ehitustöid. Ettekirjutuse tegemise seisuga ei

ole TLPA-le esitatud ohutuse hindamiseks auditit, samuti ei ole ehitisregistrisse (edaspidi EHR)

kantud ehitusteatist ja TLPA kinnitatud ehitusprojekti, mis vastaks reaalsele olukorrale. Seega ei

ole TLPA-le esitatud nõuetekohast dokumentatsiooni, mille alusel oleks võimalik kinnitada

ehitustööde nõuetele vastavust, muuhulgas ka ohutust ning sobivust.

2. Kaebajad esitasid nimetatud ettekirjutusele vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis 25.11.2025

korraldusega nr 1109 rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 23.12.2025 G.A ja M.D kaebus TLPA 12.09.2025 ettekirjutuse

nr 2512899/00298 ja Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2025 vaideotsuse nr 1109 tühistamiseks, TLPA

kohustamiseks tegema toimingud, et Ehitisregistri (EHR) avalikus vaates avaldatud ettekirjutuse nr

2512899/00298 ning sellega seotud EHR kannete ja avalikustatud dokumentide tekstis ei kajastuks

kaebajate teiste kinnistute aadressid ja osaluste suurused, tuvastada TLPA 23.10.2024 toimingu

(paikvaatlus/sisenemine kaebajate ainuvaldusesse ja ainukasutusse antud ruumidesse)

õigusvastasus. Kohus võttis menetlusse G.A ja M.D kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

12.09.2025 ettekirjutuse nr 2512899/00298 ja Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2025 vaideotsuse nr

1109 tühistamiseks, kuivõrd teised kaebajate nõuded olid tühistamisnõudega hõlmatud. Kaebajad

eelnevat ei vaidlustanud.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

4. Päästeamet lõpetas 02.12.2025 haldusmenetluse, kuna Päästeameti ettekirjutusega pandud

kohustused on täidetud (sh kõrvaldatud küttesüsteemi hooldusega seotud takistused, katusele

paigaldati korstnapühkija käiguteed ja katuseredelid). Sellest järeldub, et Päästeameti 08.04.2024

TLPA-le saadetud märgukirjas viidatud tuleohutusalased riskid on kõrvaldatud.

5. Vaidlustatud ettekirjutusest ja vaideotsusest ei nähtu, millised konkreetsed ja tõendatud ehitus-

või ohutusalased asjaolud olid auditikohustuse määramise aluseks (haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 56 lg 2–3).

6. Vaidlustatud ettekirjutuse resolutsioon paneb kaebajatele kohustuse esitada „katusel teostatud

ehitustööde (sh rajatud rõdu)“ kohta ehitise audit. Selline objekti määratlus ei ole haldusakti

täitmiseks selge ega kontrollitav. Ettekirjutus ei piiritle auditi objekti mõõtmete, asukoha,

konstruktsiooniliste osade ega ruumilise ulatuse järgi ning ei näita ära, kas audit peab hõlmama

hoone katuse üldpinda tervikuna või üksnes teatud osa. Samuti puudub ettekirjutusest üheselt

kontrollitav kriteerium, mille alusel oleks hiljem võimalik hinnata, kas adressaadid on kohustuse

nõuetekohaselt täitnud.

7. TLPA on menetluses kasutanud samas küsimuses erinevat objektikirjeldust: 2025. aasta märtsis

kohustati esitama audit „korteri nr 9, korteri juurde kuuluva katusealuse ja katusel tehtud tööde

kohta“, samas 12.09.2025 ettekirjutuses on märgitud „kasutuskorra alusel kuuluv katusealune pind

ja katusel teostatud tööd (sh rajatud rõdu)“. TLPA on 22.10.2024 e-kirjas maininud ettekirjutuse

võimalikku koostamist hoopis paikvaatluse osas.

8. Ettekirjutuses kasutatud formuleering „kasutuskorra alusel kuuluv” tekitab õiguslikult eksitava

mulje, nagu määraks kasutuskord omandi kuuluvuse. Tegelikkuses ei muuda notariaalne

kasutuskord kaasomandi õiguslikku olemust, katus ja üldpinnad kuuluvad kaasomanikele ühiselt

ning ühist asja valdavad ja kasutavad kaasomanikud kokkuleppel. Kui ettekirjutus hõlmab

auditeerimise objektina hoone üldpinda, võib kohustus osutuda vähemalt osaliselt objektiivselt

piiratuks või vajada teiste kaasomanike kaasamist.

9. XXX hoone katus katab neljandat ja viiendat korrust, sh teiste kaasomanike ainuvalduses

olevaid ruume ja eluruumideks välja ehitamata pööninguala, millele kaebajad ei pääse juurde ilma

konstruktsioone avamata. Katusekorruse eluruumideks väljaehitamise käigus vahetati välja ka

2(11)

kogu katusekate ja renoveeriti korstnate tipud, st katusel teostatud ehituslikud tööd hõlmavad

lisaks pööningukorrusele ka neljandat korrust.

10. TLPA käsitleb ettekirjutuses ruume viitega „korter nr 9“, kuigi hoones ei ole moodustatud

korteriomandeid. Katusekorruse eluruumideks väljaehitamise ehitusprojekti järgi on „korter nr 9“

hoopis teine ruum kui kinnistusraamatusse kantud notariaalse kasutuskorra dokumentides.

Ehitusprojekti ja notariaalse kasutuskorra vaheline vastuolu süvendab ebaselgust ja välistab

adressaadil võimaluse mõista, millist ruumiala ettekirjutus tegelikult puudutab. TLPA ei ole

selgitanud, millised konkreetsed ruumid on auditi objektiks. Seetõttu ei ole rikkumise asukoht ega

ettekirjutuse täpne ulatus tuvastatav.

11. Tallinna Linnavalitsus väljastas 30.03.2010 hoonele kasutusloa nr 10409, millega kinnitati, et

valminud ehitis vastab nõuetele ning seda on võimalik kasutada nõuetele ja kasutusotstarbele

vastavalt. Seetõttu ei saa haldusorgan asendada kasutusloa järgselt kinnitatud olukorda uue

kontrolli nõudega, viitega oletuslikele projektivälistele muudatustele. TLPA ei ole toonud välja

uusi asjaolusid, mis oleksid ilmnenud pärast kasutusloa väljastamist.

12. TLPA viis 2013. a aprillis XXX katusealustes ruumides, sh katuseterrassil ja korteris nr 9, läbi

paikvaatluse. TLPA põhjendus, et 2013. a paikvaatluse kohta puudub dokumentatsioon, ei saa

vabastada haldusorganit tagajärgedest, mis tulenevad haldusorgani enda menetlusest. Kaebajad ei

välistanud paikvaatluse läbiviimist, vaid palusid selgitust, miks on sama ruumi osas uus

paikvaatlus vajalik.

13. Ettekirjutusest ja selle põhjendustest ei nähtu, milliste uute asjaolude tõttu on kehtiva

kasutusloa olemasolul vajalik nõuda ehitusseadustiku (EhS) § 18 tähenduses auditit ning miks ei

ole eesmärk saavutatav vähem koormavate meetmetega (HMS § 5 lg 2).

14. TLPA viis 23.10.2024 läbi paikvaatluse XXX hoone katusekorrusel asuvates ruumides (sh

korteris nr 9). TLPA-l puudus kaebajate nõusolek ning seaduslik alus ruumidesse sisenemiseks.

Paikvaatlus tehti kõrvalise isiku (Y.Y) juuresolekul, kes ei ole kaebajate ruumide valdaja ega oma

kasutuskorra alusel õigust nendes ruumides viibida. TLPA on keeldunud asjaolusid sisuliselt

selgitamast. TLPA lähtus ettekirjutuse põhjendustes tõdemusest, et kaebajad ei võimaldanud

paikvaatlust, kuid TLPA oli samas ruumis 23.10.2024 paikvaatluse juba läbi viinud. Seega rikkus

TLPA menetlusnõudeid ning riivas kaebajate põhiõigusi.

15. TLPA teatas 02.12.2025 kirjalikus vastuses, et audit peab hõlmama kogu katusealust pinda.

Sellega kinnitas TLPA, et ruumid 91–96 olid antud kaebajate ainuvaldusesse. See seab kahtluse

alla TLPA käsitluse, et paikvaatlust ei võimaldatud läbi viia. Hilisem kirjavahetus ei saa

tagantjärele asendada haldusakti põhjendust. TLPA ei ole vastanud kaebaja selgitustaotlusele,

miks TLPA väitis varasemalt, et paikvaatlus jäi tegemata ning millisel õiguslikul alusel siseneti

kaebajate eluruumidesse ilma nõusolekuta. Vaidlustatud ettekirjutus ja vaideotsus tuginevad

vähemalt osaliselt faktiliselt ebaõigetele või kontrollimata eeldustele. Haldusorgan ei ole

käsitlenud kaebajate esitatud selgitusi ja vastuväiteid viisil, mis võimaldaks kohtul kontrollida

auditi vajalikkust ja proportsionaalsust.

16. Ettekirjutuse kohaselt kohustatakse kaebajaid esitama ehitise auditi mh katusel teostatud

ehitustööde (sh rajatud rõdu) kohta. Selline kohustus ei ole kooskõlas kaasomandi regulatsiooni

ega haldusmenetluse nõuetega. Katus ja katusel paiknev rõdu/terrass on hoone üldosa, mis kuulub

kaasomanikele ühiselt. Notariaalsest kasutuskorrast ei tulene kaebajatele katuse ega katusel asuva

terrassi ainuomandit. Asjaolu, et füüsiline ligipääs katusele toimub kaebajate ainuvalduses olevate

ruumide kaudu, ei muuda katuse ega terrassi õiguslikku kuuluvust ega vastutuse jaotust. TLPA ei

ole selgitanud, miks kohustatakse üksnes kaebajaid tegema auditit.

3(11)

17. Ettekirjutus on õigusvastane osas, milles see paneb kaebajatele kohustuse auditeerida

kaasomandi eset ilma, et kontrollitavalt põhjendaks adressaadi valikut ja kohustuse täidetavust

(HMS § 56) ning kohaldub HMS § 63 lg 2 p 5.

18. TLPA pandud auditikohustus on ebaproportsionaalne ega ole kooskõlas põhiseaduse (PS) §-ga

11. TLPA ei ole tuvastanud ega tõendanud kontrollitavaid ohufakte, millest nähtuks, et kaebajate

kasutuses olev katusekorrus või katusel paiknev rõdu kujutaks endast ehitus- või tuleohutusriski,

mis nõuaks vältimatult niivõrd ulatusliku ja kuluka auditi kohaldamist. See muudab TLPA

järelduse auditi vajalikkusest oletuslikuks.

19. Ettekirjutus on vastuolus ka võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12). Hoone teistes osades

esineb TLPA-le teadaolevalt projektiväliseid muudatusi, sh kandvate konstruktsioonide avasid.

Selline valikuline lähenemine ei vasta haldusakti põhjendamisstandardile (HMS § 56 lg 2–3).

20. EhS § 18 ja § 19 ei tulene õigust hinnata varasemate ehitustööde õiguspärasust ega panna

kohustust tõendada aastakümnete taguseid asjaolusid kehtivate seaduste alusel. Katusealuse pinna

väljaehitamine tehti enne 2003.a. Ettekirjutusest ei nähtu, et TLPA oleks tuvastanud, millised

ehitustööd tehti ning milliseid seadusi rikuti. EhS § 18 kontekstis tehakse audit praeguse seisundi

(sh ohutuse) hindamiseks, mitte olukorras, kus puudub selgus, kas väidetavad tööd toimusid enne

või pärast 2003.a.

21. 01.01.2003 jõustus uus ehitusseadus, millega muutus ehitus- ja kasutuslubade regulatsioon

võrreldes varasema korraga detailsemaks. Kui vaidlusalused muudatused tehti enne 2003. a, ei saa

neid üksnes projekti või loa puudumise väitega käsitada ebaseaduslike ümberehitustena ilma, et

haldusorgan näitaks, millal tööd tegelikult tehti ning millist kehtinud loakohustust või nõuet rikuti.

TLPA ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et vaidlusalused tööd tehti pärast 31.12.2002.

Kaebajad esitasid vaidemenetluses selgitused ja tõendid selle kohta, et vaidlusalused ehitustööd

tehti enne 2003. a. Vaideorgan ei ole neid väiteid ja tõendeid sisuliselt hinnanud.

22. Katusekorruse ruume ja katuseterrassi puudutavad asjaolud olid TLPA-le teada hiljemalt 2013.

a (vt haldusasi nr 3-13-967). TLPA ei ole projektiväliste muudatuste suhtes pika aja jooksul

menetlustoiminguid teinud. Selline pikaajaline passiivsus on kaasa toonud ootuse, et samu

asjaolusid ei esitata hiljem uute rikkumistena ilma põhjendatud aluseta. TLPA ei ole ettekirjutuses

selgitanud, miks varasemalt teada olnud asjaolusid käsitletakse uute asjaoludena ning miks on

audit vajalik.

23. Põhjendamata on ettekirjutuses toodud väide, et korteris on ümber ehitatud küttesüsteem.

Korstnapühkimise akt on dokumentaalne tõend (HMS § 38 lg 2). Aktis on kirjeldatud üksnes

korstnalõõride seisukorda ega ole tuvastatud ühegi küttesüsteemi elemendi lisamist, torustiku

ümberpaigutamist, ehitustööde tegemise aega, ehitustööde teostajat, ehitustööde tellijat.

Korstnapühkijal ei ole ehitusjärelevalve pädevust tuvastada ehitustöö tegemist ega selle õiguslikku

kvalifikatsiooni.

24. Vaideotsuses viidatud HMS §-st 58 tulenev erand ei ole kohaldatav, sest küttesüsteemi väite

lisamine ja sellest tulenev auditi kohustuse laienemine võis otsustamist mõjutada. Lisaks kuulub

küttesüsteem kaasomandi tehnosüsteemide hulka, mistõttu ei saa selle võimaliku muutmise eest

vastutada üksnes üks kaasomanik ega panna küttesüsteemi ekspertiisi tegemise kohustust vaid

kaebajatele. Küttesüsteemi puudutav teave lisati pärast ärakuulamismenetluse lõppemist ilma, et

kaebajatele oleks antud võimalust oma seisukohta esitada.

25. Vaideotsuses ei ole käsitletud kaebajate väiteid küttesüsteemi ega ärakuulamisõiguse rikkumise

kohta. Selliste rikkumiste suhtes ei kohaldu HMS § 58.

26. TLPA ei ole tuvastanud ega tõendanud, et väidetav Päästeameti ligipääs katusele oleks asunud

kaebajate ainukasutuses olevates ruumides. Hoone ajalooline konstruktsioon ja kasutus ei kinnita,

4(11)

et pääs katusele oli rajatud ainult läbi nimetatud ruumide. TLPA ei ole tuvastanud, et hoones oleks

eksisteerinud tuletõrje sissepääs katusele. Eelnevaga on rikutud HMS § 6 ja § 56 ning see on

oluline menetlusviga, mis mõjutas ettekirjutuse sisu ja ulatust. Kaebajad on alati ligipääsu katusele

taganud.

27. Päästeameti 29.04.2024 ettekirjutusest nähtub, et puudused puudutasid katusel paiknevate

nõuetekohaste käiguteede ja redelite puudumist ning korstnaotste vaheseinte puudumist, mitte

eluruumideks väljaehitatud katusekorrust.

28. TLPA ei ole tõendanud, millel põhineb väide, et ümberehitustööde käigus on takistatud

ligipääsu küttesüsteemidele. XXX hoone ainsaks küttesüsteemiks on keldris paiknev

kondensatsioon-gaasikatel, mis on ühendatud korstnalõõri. Enne 2025. a oli lõõride hooldus

katusel küll mõnevõrra takistatud seoses korstnate hoolduseks mõeldud käiguteede ja redelite

puudumisega katusel, kuid seda asjaolu ei saa seostada pööningukorruse väljaehitamisega ning see

on kõigi kaasomanike ühine vastutus. Päästeamet oli 29.04.2024 teinud kõigile XXX

kaasomanikele ettekirjutuse. TLPA on rikkunud HMS § 6 uurimispõhimõtet ja HMS § 56

põhjendamiskohustust. Päästeamet on pidanud võimalikuks lahendada päästemeeskonna

juurdepääs katusele ka läbi korteri (st läbi eluruumide).

29. TLPA on rikkunud kaebajate põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele,

avalikustades EHR-s ja ettekirjutuses kaebajaid puudutavaid isikuandmeid ulatuslikumalt, kui see

oli menetluse eesmärgist tulenevalt vajalik. Ettekirjutuses on avalikustatud kaebajate isikuandmeid

(sh elukohtade ja muude kinnistute täpsed aadressid ning omandiosad) viisil, mis ei ole auditi

kohustuse menetlemiseks vältimatult vajalik.

30. TLPA ei ole selgitanud, millised faktilised asjaolud muutusid menetluse käigus selliselt, et

varasemast oluliselt kitsama ulatusega auditinõudest loobuti ning see asendati ulatusliku ja kogu

katusekorrust hõlmava auditi kohustusega. Selline põhjenduste puudumine on vastuolus

põhjendamiskohustusega. Auditi ulatuse laiendamine ilma selgitusteta kahjustab haldusmenetluse

läbipaistvust ning on vastuolus põhiõiguste kaitse põhimõtetega.

31. Kaebajad on XXX hoone järelevalvemenetluse käigus esitanud TLPA-le korduvalt kirjalikke

pöördumisi (sh teabe küsimisi ja selgitustaotlusi). TLPA ei vastanud mitmetele pöördumistele, mis

on vastuolus haldusmenetluse põhinõuetega. Vastamata jätmine mõjutas vaideotsuse

seaduslikkust. TLPA tegevusetus kahjustas kaebajate võimalust esitada informeeritud vastuväiteid

ja muutis menetluse tõendid läbipaistmatuks.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

32. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja nõustub vaideotsuses toodud

põhjendustega. TLPA-l puudub XXX korteri nr 9, selle kohal asuval katusealusel pinnal ja katusel

tehtud ümberehitustööde dokumentatsioon. Seega ei olnud TLPA-l võimalik hinnata, kas teostatud

tööd tagavad ehitise ohutuse. TLPA ei tuginenud ettekirjutuse tegemisel väidetavale 23.10.2024

teostatud paikvaatlusele. TLPA viitas, et pole saanud viia paikvaatlust läbi hoolimata korduvatest

taotlustest. TLPA-le teadaolevalt ei viidud 2024. a läbi paikvaatlust.

33. Ettekirjutuses on piisavalt selgelt määratletud, millise XXX elamu osa kohta kaebajad ehitise

auditi esitama pidid. Seejuures olid kaebajad korrektsed ettekirjutuse adressaadid. Kaebajad on

XXX kinnistu kaasomanikud, mõlemale kaebajale kuulub 3/128 kaasomandi mõttelisest osast.

Sama nähtub ka kinnistusraamatust. Kaebajad on XXX elamu ruumide tähistusega nr 91-96 (korter

nr 9), sh katusekorruse ainuvaldajad ja kasutajad. Sama tuleneb ka ettekirjutusest. Kaebajad on ise

samuti leidnud, et nende ainuvaldusesse ja ainukasutusse on antud kogu katusekorrus (pööning ja

ruumid kasutuskorra plaanidel tähistega nr 91, 92, 93, 94, 95 ja 96), sh katusekorrusel paiknevad

ruumid plaanitähistega nr 91, 92, 93, 94 ja 95 (ateljee/korter nr 9).

5(11)

34. 08.12.2011 notariaalses abieluvaralepingus ja kasutuskorra kokkuleppes ja 08.03.2013

notariaalses kinnistu mõttelise osa müügilepingus on viidatud XXX elamu katusekorruse

ruumidele 91-95 kui korterile nr 9, kuigi hoones ei ole moodustatud korteriomandeid. Selline

viitamine on põhjendatud ja tavapärane, et lihtsustada mõistetavust, millised elamu osad on

konkreetsel juhul käsitletavad. Seejuures on kaebajad ka ise viidanud ruumidele kui „korterile nr

9“.

35. Rikutud ei ole HMS § 55 lg 1 kohase haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõuet. Ka

Päästeamet tõi 29.04.2024 ettekirjutuse nr 7.2-6- 2024-613-7 punktis 2 XXX elamu kohta välja, et

osad korterid ei ole nõuetekohaselt tähistatud. Seega on korterite tähistamine numbriga ilma

korteriomandeid moodustamata ka õigusaktidest tulenevalt teatud juhtudel kohustuslik.

36. Maa- ja Ruumiameti geoportaali aerofotodelt on näha rõdu asukohta ja sissepääsu rõdule ning

katusekorruse plaani XXX elamu kohta. Seega pandi ettekirjutuses kaebajatele põhjendatult

kohustus esitada ehitise audit mh ka hoone katusele rajatud rõdu kohta, mille ligipääsuks on

rajatud avatäited (uks/aknad). Elamu kasutuskorra alusel on üksnes kaebajatel valdus ruumide

suhtes, mille kaudu on rõdule ligipääs võimalik. Vastustaja ei määratlenud ettekirjutuses auditi

tegemise kohustust tervele katusele, vaid üksnes katuse osale, mis oli seotud võimalike

omavoliliste ehitustöödega seoses rõdu rajamisega.

37. Kaebajad kinnitasid kaasomandi osa omandades, et nad on teadlikud, et korteris nr 9 on

teostatud projektivälised muudatused, milledel puudub ametlik ehitusluba (s.h rõdu, rõduukse,

köögi ja vannitoa asetus). Auditi esitamise kohustuse panemine kaebajatele oli proportsionaalne,

sest TLPA määratles selgelt ja korrektsete põhjendustega, milliste hoone osade kohta audit esitada

tuleb. TLPA ei seadnud kohustust esitada terve hoone kohta auditit.

38. Kuigi riikliku järelevalve menetluse alustamisele ajendas TLPA Päästeameti poolne

pöördumine TLPA poole, siis ei muuda Päästeameti haldusmenetluse lõpetamine ettekirjutuse

täitmist võimatuks.

39. XXX elamule anti 27.11.2000 ehitusluba nr 25068 elamu katusekorruse väljaehitamiseks

eluruumideks. Kuigi ehitusprojekti seletuskirja ja lisade pinnalt nähti ette võimalus ka rõdu

rajamiseks, siis nähti see ette teise asukohta võrreldes rõdu praeguse asukohaga.. 30.03.2010

kasutusluba nr 10409 anti välja üksnes XXX elamu pööningukorrusel paiknevale korterile nr 9

kasuliku pinnaga 69,5 m2. Seega esineb põhjendatud kahtlus, et korteris nr 9 ja selle juurde

kuuluvas katusealuses ruumis ja katusel on tehtud omavolilisi ehitustöid, mille kohta puudub

ehitusprojekt ja ehitusluba.

40. Rikkumise (omavolilise ehitustegevuse) aset leidmise aega ei olnud võimalik kindlaks teha.

TLPA hindas teatavaks saanud informatsiooni ja tuvastas, et võimalike omavoliliste

ümberehitustööde kohta puudub ametil ehitusprojekt ja ehitusluba. Sellega olid täidetud eeldused

ettekirjutuse tegemiseks korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg-te 1 ja 2 ning EhS § 130 lg 2 p-de 2 ja 3

kohaselt, et TLPA saaks ehitise osa kohta auditi, hindamaks ehitise osa nõuetelevastavust.

41. Kuna vaidlust pole, et XXX elamu on ehitatud enne 01.01.2003 ja seda on kasutatud EhSRS

jõustumise ajal, peab ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Kuna ehitusprojekti

võimalike omavoliliste ümberehitustööde kohta TLPA-l infot ipole, siis nõudis TLPA põhjendatult

ehitise osa kohta auditi esitamist. EhS § 18 ja majandus- ja taristuministri 12.10.2020 määruse nr

61 „Ehitise auditi tegemise kord“ kohane ehitise audit võimaldab lisaks võimalike omavoliliste

ehitustööde ulatusele ja sobivusele tuvastada ka, millal ehitustööd aset leidsid.

42. Kaebajatel ei saa olla õigustatud ootust, et TLPA ei vii läbi põhjendatud kahtluse korral

riiklikku järelevalvemenetlust, et kontrollida, kas ehitamine ja ehitis vastab õigusaktidest

tulenevatele nõuetele. Tegemist on TLPA kohustustega EhS § 130 lg 2 p 2 ja p 3 kohaselt. TLPA-l

on õigus põhjendatud juhul alustada järelevalvemenetlus ka teiste XXX hoone osade kohta ning

6(11)

kaasomanike suhtes. TLPA otsustab seda igas olukorras eraldi, kaebajad ei saa kohustada

vastustajat menetlust alustama.

43. Korstnapühkimise 20.08.2025 akti nr 7.2-16-2025-19273 koostas korstnapühkija Q.Q, kelle

kutsetunnistuse nr on 207676. EhS § 23 ja 24 kontekstis on Q.Q pädev isik, kelle koostatud

hinnangutega arvestas TLPA ettekirjutuses põhjendatult. TLPA-l puudus alus ja vajadus

täiendavate asjaolude tuvastamiseks seoses elamu korteri nr 9 küttetorustiku puudustega.

44. Kuigi küttetorustiku puuduste osas ei olnud kaebajatel võimalust esitada seisukohti enne

ettekirjutuse tegemist, ei saa nad seetõttu nõuda ettekirjutuse tühistamist (HMS § 58). Asjaolud

küttetorustiku puuduste kohta oli tuvastanud EhS § 23 ja 24 kontekstis pädev isik, kes omab

vastavat kutsestandardit.

45. Päästeamet andis TLPA-le 08.04.2024 teada, et alustas haldusmenetlust XXX haldusühingu

suhtes seoses hoone mittevastavusega kehtivatele tuleohutusalastele nõuetele. Haldusmenetluse

käigus selgus, et XXX hoone pööningukorrusele on välja ehitatud korter (korter 9), mille tõttu

hoones ei ole tagatud päästemeeskonna juurdepääs pööningule ja katusele, samuti ei ole tagatud

juurdepääs küttesüsteemide kontrollimiseks ja hooldamiseks. Päästeamet viitas, et Päästeameti

infosüsteemis puudub info XXX 9 korteri väljaehitamise või kooskõlastamise kohta.

46. Päästeameti haldusmenetlus ei käsitlenud XXX elamu korteri nr 9 võimalike

ümberehitustöödega seonduvat, vaid teisi tuleohutuslikke aspekte terve elamu osas. Sellest

tulenevalt oli põhjendatud TLPA järelevalvemenetluse läbiviimine kaebajate suhtes.

47. EhS § 60 lg 1 p 10 ja Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 vastu võetud määruse nr 69

„Ehitisregistri põhimääruse“ § 11 p-de 38-43 kohaselt peab ettekirjutus vastama HMS nõuetele.

Vastustaja pädevuses pole ehitisregistri vaate ning IT-süsteemi muutmine ja vastustajal pole alust

keelduda kehtivate õigusaktide täitmisest.

48. TLPA on selgitanud menetluse käigus enda seisukohti kaebajatele korduvalt. Samuti on TLPA

pakkunud võimalust ettekirjutuse sisu suuliseks selgitamiseks kohtuda. Kohtumist pole toimunud.

TLPA selgitas korduvalt järelevalvemenetluse alustamist ja soovi viia läbi XXX elamus

paikvaatlus, vastates sealjuures ka kaebajate teabenõuetele ja selgitustaotlustele. TLPA selgitas

16.10.2025 kirjas nr 25000030/3, et tegemist on korduva taotlusega, millele on TLPA juba

varasemalt vastanud. TLPA lähtus põhjendatult avaliku teabe seaduse § 23 lg-st 2. Märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 9 p-d 8 ja 9

näevad ette, et vastamisest võib loobuda, kui selgitustaotluse või märgukirja adressaat on sama

isiku samasisulisele pöördumisele uue pöördumise esitamisele eelneva aasta jooksul vastanud ning

vajadus saada teavet uuesti ei ole põhjendatud, samuti siis, kui isik ilmselgelt kuritarvitab

pöördumise õigust. Kaebajate korduvatele pöördumistele põhjendatult vastamata jätmine ei

mõjutanud mingil viisil vaideotsuse tegemist ega selle õiguspärasust.

KOHTU PÕHJENDUSED

49. Kohus rahuldab kaebuse. Vaidlustatud ettekirjutusega kohustati kaebajaid esitama TLPA-le

XXX korteri nr 9 kasutuskorra alusel kuuluva katusealuse pinna ja katusel teostatud ehitustööde (sh

rajatud rõdu) kohta ehitise audit hiljemalt 30.01.2026. TLPA tugines ettekirjutuses EhS § 130 lg 2

p-dele 2 ja 3, mis sätestavad, et kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites

selleks järgmisi ülesandeid: ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas

ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele

kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine. KorS § 28 lg 1 järgi ohu või korrarikkumise

korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule

ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda

7(11)

käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei

täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

50. Kinnistusraamatust nähtuvalt on XXX kinnistu kaasomandis ning korteriomandeid

moodustatud ei ole. Kinnistuomanikud on sõlminud asjaõiguslepingu kinnistu valdamiseks ja

kasutamiseks. Omanikud leppisid kokku kinnistu kasutamiskorras. Lepingu punkti 3.1.7 järgi

kannavad kaasomanikud kaasomandis oleval asjal lasuvaid koormatisi, samuti kaasomaniku

omandis oleva osa alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt

nende kaasomandi suurusele ja vastavalt kaasomanike kasutuses ja valduses oleva kinnisasja osa

käsutamisest, kasutamisest ja valdamisest kulutuste tekkimisele (dtl 49). Kaebajad omandasid

vaadeldava mõttelise osa kinnistust 08.03.2013 notariaalse ostu-müügilepingu alusel. Lepingu p-s

1.5. on välja toodud, et kasutuskorra kokkuleppe kohaselt lepingu esemega seotud ala (korteri nr 9)

kohta riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist tehtud päringust nähtub, et lepingu

esemega seotud eluruumi koosseisu on kantud järgmised andmed: ehitise reaalosana 2-toaline

eluruum sissepääsuga 5. korrusel eluruumi pinnaga 69,5 m², elamispinnaga 43 m² (ehitisregistri

kood 101017759) (dtl 38). Seega vaatamata asjaolule, et majas ei ole moodustatud

korteriomandeid, on määratletud ainuvaldusesse- ja kasutusse minevad alad (dtl 52), mis on kantud

ka vastavalt kinnistusraamatusse. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi tegemist ei ole

korteriomandiga, on korteri nimetuse kasutamine, mh vaidlustatud ettekirjutuses, põhjendatud

õigusselguse huvides. Eelnevat tõendab ka vastava sõnastuse kasutamine kinnistu omandamisel.

Õiguslikult aga ei kohaldu korterile nr 9 korteriomandi- ja korteriühistuseadus, vaid lähtuda tuleb

AÕS §-st 72. Kaasomand ulatub kogu kaasomandi esemele. Kaasomandis on kogu maa ja kõik

maaga püsivalt ühendatud ehitised ja nende püsivalt ühendatud osad (TsÜS §-d 53–55). See

tähendab, et kaasomandi osa on kinnisasja füüsiliselt piiritlemata mõtteline osa ühisest omandist

ning on ekslik pidada mõnd hoonet või hoone osa ühele või teisele kaasomanikule kuuluvaks.

Kaasomandi kasutuskord reguleerib üksnes kaasomandi kasutust, mitte aga kaasomandi kuuluvust

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.10.2024 otsus nr 2-22-2159).

51. XXX elamule anti 27.11.2000 ehitusluba nr 25068 elamu katusekorruse väljaehitamiseks

eluruumideks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et vaidlusalused ehitustööd teostati enne

2003. aastat (dtl 20). Samuti ei saa vaielda selle üle, et kaebajad ise vaadeldavaid ehitustöid ei

teinud, kuivõrd kaebajad omandasid mõttelise osa kinnistust 08.03.2013. Notariaalse ostu-

müügilepingu punkti 1.8.9 järgi on lepingu esemega seotud korteris nr 9 teostatud projektivälised

muudatused, milledel puudub ametlik ehitusluba (s.h rõdu, rõduukse, köögi ja vannitoa asetus).

Sama lepingu 1.9.4. kohaselt on ostjad korteri ostmise hetkest alates olnud teadlikud korteris tehtud

omavoliliste ehitustööde ulatusest (dtl 40). EhS § 19 lg 1 järgi peab ehitise omanik tagama ehitise,

ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, see tähendab, et

ehitise igakordne omanik on vastutav selle eest, et hoones tehtud tööd oleksid teostatud

nõuetekohaselt. Kaebajad ei vaidlusta, et peale kinnistu omandamist ei ole neid ehitustöid

seadustatud.

52. Vaidlustatud ettekirjutusest nähtuvalt ajendas TLPA-d kaebajatele ettekirjutuse tegemist mh

Päästeameti tehtud ettekirjutus seoses tuleohutusega. Päästeamet tõi välja, et XXX hoone

pööningukorrusele on välja ehitatud korter (korter 9), mille tõttu hoones ei ole tagatud

päästemeeskonna juurdepääs pööningule ja katusele, samuti ei ole tagatud juurdepääs

küttesüsteemide kontrollimiseks ja hooldamiseks (dtl 160). Samuti tegi Päästeamet kaebajale

29.04.2024 ettekirjutuse nr 7.2-6-2024-613-7 (dtl 161). Päästeamet lõpetas 02.12.2025 kirjaga nr

7.2-6-2024-613 haldusmenetluse, kuna ettekirjutusega pandud kohustused XXX on täidetud (dtl

261). Seega kõrvaldasid kaebajad Päästeameti osundatud puudused peale vaidlustatud ettekirjutuse

tegemist. Eelneva tõttu ei hinda kohus väiteid seoses küttesüsteemiga. Kuigi kohus peab hindama

haldusakti õiguspärasust selle vastuvõtmise ajal (HKMS § 158 lg 2), tuleb vastustajal siiski

nimetatud asjaoluga arvestada.

8(11)

53. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 20.04.2019 otsuse nr 3-15-443 p-s 12, et

järelevalveasutuse ettekirjutusest peavad nähtuma adressaadile asetatava kohustuse tekkimise

eeldused ning nende sisu ja ulatus. Muu hulgas on kohustuse selgus ja täpsus vajalikud

ettekirjutuse täitmise tagamiseks. Ettekirjutust tagav haldussunnivahend saab üldjuhul olla

õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik võimalus ettekirjutuse täitmiseks. See

eeldab, et ettekirjutusega nõutav käitumine on adressaadile üheselt mõistetav. Kaebajad heidavad

vastustajale ette, et neile ei ole vaidlustatud ettekirjutuse ulatus üheselt arusaadav, kuivõrd tegemist

on kaasomandiga. Kohtul tuleb hinnata, kas vaidlustatud ettekirjutusest on üheselt arusaadav, mida

kaebajatelt oodatakse.

54. Kaebajad on tuginenud asjaolule, et XXX korterile 9 on väljastatud 30.03.2010 ehitise

laiendamisel kasutusluba nr 10409 (dtl 264), mis aga tühistati ja millele järgnes

halduskohtumenetlus (B.B, H.H, J.J, D.D, F.F, EM-INVEST OÜ ja Design Police Department OÜ

kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 05.04.2013 otsuse nr 4-4/494- 2 „Otsus XXX kasutusloa

nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse osas“ tühistamiseks ning Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kohustamiseks vaadata kaebuse esitajate 08.03.2013 taotlus uuesti läbi, haldusasi nr 3-13-

967, dtl 156). Tallinna Halduskohus tuvastas 17.09.2014 otsuses nr 3-13-967, et XXX korteris nr 9

on teostatud projektivälised muudatused, milliste tegemiseks puudus ehitusluba (sh rõdu, rõduukse,

köögi ja vannitoa asetus). 30.03.2010 kasutusloaga nr 25068 võeti vastu pööningukorrusel

paiknevad ruumid kasuliku pinnaga 69,5 m2. Vaidlusalusest kasutusloast ei olnud võimalik aru

saada, kas kasutusluba hõlmab ka neid ehitise elemente, mida ehitusloaga ettenähtud ei olnud.

Kohtuotsus jõustus 18.10.2014. Kaebajad olid nimetatud kohtuasjas kolmandate isikutena

kaasatud.

55. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, toimus vaidlusalune ehitamine väidetavalt 2003. a. Sellel ajal

kehtinud ehitusseaduse §-s 29 lg 1 p 1 järgi oli ehitise omanik kohustatud tagama enne ehitamise

alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav ning taotlema ehitamise lõpetamisel

ehitisele kasutusluba (§ 29 lg 2 p 4). EhSRS § 28 kohaselt peab ka varem ehitatud ehitis vastama

ohutusnõuetele. Kui projekt puudub, on audit sobiv vahend ohutuse kontrollimiseks.

56. EhS § 18 lg 1 järgi on ehitise auditi eesmärk tõendada ehitise nõuetele vastavust ning

ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang. Tõsi on, et

vastustaja viivitas järelevalvemenetluse algatamisega väga pika aja vältel. Eelnev aga ei tee

järelevalvemenetlust seetõttu õigusvastaseks. Järelevalve eesmärk on veenduda eelkõige ehitise

ohutuses, mitte pelgalt tuvastada minevikurikkumisi. Haldusorgan võib järelevalvemenetluse

alustada ja meetmeid kohaldada ka siis, kui asjaolud ei ole lõplikult selged, sest menetluse eesmärk

ongi asjaolude väljaselgitamine. Kuivõrd tõendatud ei ole, et XXX korteris 9 on ehitustegevus

toimunud õiguslikul alusel tervel kaebajate valduses oleval pinnal, on auditi tegemise nõue

põhjendatud.

57. Tulenevalt HMS § 55 lg-st 1 peab haldusakt olema üheselt arusaadav ning mõistetav. Kohus

nõustub kaebajatega, et vaidlustatud ettekirjutus ei piiritle auditi objekti mõõtmete, asukoha,

konstruktsiooniliste osade ega ruumilise ulatuse järgi ning ei näita ära, kas audit peab hõlmama

hoone katuse üldpinda tervikuna või üksnes teatud osa. Sealjuures ei ole arvestatud asjaoluga, et

osaliselt on kasutusluba kehtiv. Ettekirjutuses on kirjeldatud, et: „…/…/ hoone katusele on rajatud

rõdu, mille ligipääsuks on rajatud avatäited (uks/aknad) ja mille kohta Ameti arhiivis ja

ehitisregistris puudub ehitusprojekt ja ehitusluba (ehitustööd on omavolilised ja ebaseaduslikud).“

Ka kohtul ei ole võimalik hinnata, millises ulatuses ehitustööde osas auditit nõutakse, st kas üksnes

rõdu ning katuse osas või kui suures osas. Sealjuures ei ole vastustaja põhjendanud, miks nõutakse

vastava kohustuse täitmist üksnes kaebajalt olukorras, kus tegemist on kaasomandiga, mitte

kaebajale kuuluva korteriomandiga. Ka vaideotsuses on üksnes nenditud, et: „…/…/amet ja

kaasomanikud on olnud teadlikud projektivälistest muudatustest enam kui 10 aastat …./…/.“

Täpsemaid selgitusi auditi asjaolude osas vaideotsusest ei selgu. Nagu kohus eelnevalt välja tõi,

9(11)

reguleerib kaasomandi kasutuskord üksnes kaasomandi kasutust, mitte aga kaasomandi kuuluvust.

Samas kohustab EhS § 19 lg 1 ehitise omanikku tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise

vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kaasomandis olev kinnisasi, sealhulgas sellel asuva

hoone katus, on mõtteliste osadena kõigi kaasomanike ühises omandis (Riigikohtu 21.12.2001

määrus nr 3-3-1-67-01). Vastustajal tuli hinnata, millises ulatuses tuli kohustus panna isikule, kellel

on objekti üle otsustusõigus, st kaebajatele ning millises osas lasub kõigil kaasaomanikel vastutus

kinnistul asuva hoone ohutuse osas.

58. Kaebajad leiavad, et vastustaja on juba 23.10.2024 viinud läbi paikvaatluse ruumides, mida

TLPA 02.12.2025 vastuse järgi peab kaebajate ainuvalduses olevaks. Vastustaja eitab eelnevat. Ka

kaebajad ei ole esitanud tõendeid, et kaebuses nimetatud paikvaatlus läbi viidi, mistõttu on

kaebajate väited paljasõnalised. Kuivõrd vastustaja sõnul ei tuginetud vaidlustatud ettekirjutuses

2024. aastal väidetavalt toimunud paikvaatlusele ning ettekirjutuse sõnastust aluseks võttes, on see

usutav, ei ole kaebajate vastavad vastuväited asjakohased ning kohus jätab need tähelepanuta.

59. Kohus selgitab sellegipoolest, et kaebajatel tuleb võimaldada vastustaja ametnikele

paikvaatluse tegemine, et hinnata ehitustööde ulatust, mida ei ole kajastatud vastavalt ehitus- ja

kasutusloas. Selliselt saab vastustaja hinnata ehitustöid ning anda täpse juhise auditi tegemise

vajaduse ulatuse osas, kuivõrd vaidlust ei saa olla, et hoonele on tehtud ehitustöid, milliste

tegemiseks ei ole väljastatud vastavat luba.

60. Kaebajad heidavad vastustajale ette ka seda, et nad on XXX hoone järelevalvemenetluse käigus

esitanud TLPA-le korduvalt kirjalikke pöördumisi (sh teabe küsimisi ja selgitustaotlusi), millele

vastustaja ei vastanud. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse § 5 lg 9 p 8 sätestab, et selgitustaotluse või märgukirja adressaat on sama isiku

samasisulisele pöördumisele uue pöördumise esitamisele eelneva aasta jooksul vastanud ning

vajadus saada teavet uuesti ei ole põhjendatud. Vastustaja on tuginenud sama seaduse § 5 lg 9 p-le

9, mille kohaselt vastamisest võib loobuda, kui isik ilmselgelt kuritarvitab pöördumise õigust.

Esitatud tõenditest nähtub, et vastustaja on kaebajatele vastanud. Vastustaja tõi välja asjaolud,

millele ta ettekirjutuse tegemisel tugines. Lisaks selgitas vastustaja, et on pakkunud mitmel korral

võimalust kohtumiseks, et selgitada asjaolusid suuliselt, kuid kaebajad on sellest loobunud (dtl

520). Kohus on nõus vastustajaga, et kaebajad on, mh kohtumenetluses, esitanud järjepidevalt ja

hulgaliselt pöördumisi, mis suurendab märkimisväärselt menetluse mahtu. Õige on ka vastustaja

hinnang, et kaebajad oleksid võinud vastustajaga koostööd teha kaasomandi ehitamise

seadustamiseks. Küll aga on kohus ühel meelel kaebajatega, et suuline suhtlus ei vabasta

haldusakti põhjendamisest, kuivõrd haldusaktid peavad olema põhistatud selliselt, et see oleks

üheselt arusaadav ning haldusakti adressaadil oleks võimalik talle pandud kohustust täita.

Praegusel juhul vaidlustatud haldusaktid sellistele tingimustele ei vasta.

61. Seega on vaidlustatud haldusaktid oluliste põhjendamispuudustega ja kohus tühistab TLPA

12.09.2025 ettekirjutuse nr 2512899/00298 ja Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2025 vaideotsuse nr

1109. Eelneva tõttu ei hinda kohus teisi menetlusosaliste väiteid.

62. Kuivõrd vastustajal tuleb tagada ehitiste ohutus ja nõuetele vastavus, tuleb vastustajal vajadusel

teha uus ettekirjutus ning kõrvaldada need puudused, millele kohus kohtuotsuses viitas.

Alternatiivselt tuleb kaebajatel teha vastustajaga koostööd ehitustööde seadustamiseks.

63. Kaebajad esitasid ka nõude TLPA kohustamiseks tegema toimingud, et EHR avalikus vaates

avaldatud ettekirjutuse nr 2512899/00298 ning sellega seotud EHR kannete ja avalikustatud

dokumentide tekstis ei kajastuks kaebajate teiste kinnistute aadressid ja osaluste suurused.

Andmekaitse Inspektsioon selgitas 27.02.2026 otsuses nr 2.1-1/25/1465-3143-2, et 27.02.2026

seisuga ei ole vaidlustatud ettekirjutus enam EHR-s avalikult kättesaadav (dtl 616).

64. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi

otsuse kaebajate kasuks, mistõttu tuleb vastustajal hüvitada kaebajate menetluskulud. Kaebajad

10(11)

esitasid taotluse riigilõivu hüvitamisks. Kaebajad on menetluse jooksul tasunud riigilõivu kokku

200 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. Vastustaja menetluskulud jäävad

tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)