2-25-15070/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2026

Tsiviilasja number

2-25-15070

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi C.J-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7740,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood

10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

kostja C.J , isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi C.J-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja tuleb esitada Tartu

Maakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti tuleb esile tuua

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib

menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1,

51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group (hageja) esitas 11.09.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse C.J-i

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kohtul kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõla 5008,18 eurot, intressi 575,36 eurot, haldustasu 6 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 948,09 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt

5008,18 eurolt alates 12.09.2025 kuni täitmiseni lepingujärgses määras 24% aastas.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Pank AS (esialgne võlausaldaja)

13.09.2022 tarbijakrediidilepingu nr L448675, mille alusel sai kostja laenu 5440,00

eurot. Lepingu p 3.2 kohaselt arvestas esialgne võlausaldaja laenu väljamaksmisel

laenusummast maha lepingutasu 108,80 eurot, kandes kostja kontole 5331,20 eurot.

Kostja kohustus lepingu järgi tagastama krediidisumma 120 kuu jooksul

maksegraafiku alusel, tasudes põhisummalt intressi 24% aastas ja igakuise lepingutasu

1,5 eurot. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr on 29,26% aastas ja krediidi

kogukulu 15113,80 eurot.

3. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, jättes tasumata 15.08.2024,

15.09.2024 ja 15.10.2024 osamaksed. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 31.10.2024

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale täiendava kahenädalase tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul,

ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27.11.2024 üles ning loovutas nõude hagejale.

4. Tartu Maakohus võttis 15.09.2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat

kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise

korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja

hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 28.02.2026.

Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu

määratud ajaks 23.03.2026 ega ka hiljem hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata ning tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud, seega loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole teatanud, et ei soovi

tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 4 ei välista tagaseljaotsuse tegemist

tarbijakrediidilepingust tulenevas vaidluses. TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 loetletud

tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Eeldused tagaseljaotsuse

tegemiseks on seega täidetud.

7. Kohus märgib TsMS § 444 lg-st 3 juhindudes järgmist.

8. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel,

mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada

tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid

ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-

2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-

137-09, p 12).

9. Hageja on kostja vastu esitanud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. VÕS § 4034

lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1)

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama

tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse

hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et

tarbija on krediidivõimeline.

10. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida

ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21,

RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

11. Kohus on seisukohal, et hageja esile toodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et

krediidiandja on krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hagiavalduse kohaselt tegi krediidiandja kindlaks, et kostja igakuised sissetulekud

olid 987 eurot ja finantskohustused 268 eurot. Lepingu alusel lisanduks igakuine

osamakse 125,04 eurot, pärast mida oleks kostja finantskohustused 393,04 eurot kuus,

mis moodustaks 40% kostja sissetulekust. Krediidiandja leidis, et kostja on

krediidivõimeline, kuna pärast finantskohustuste täitmist jääks kostjale

majapidamiskulude ja muude kulude katteks 593,96 eurot kuus. Kohus sellega ei

nõustu. Krediidiandja ei järginud KAVS § 49 lg 1 p-st 4 tulenevat kohustust teha

kindlaks tarbija majapidamiskulud. Omamata teavet kostja majapidamiskulude ja

seega kostja terviklike kohustuste osas, ei saanud krediidiandja kostja krediidivõimet

sisuliselt hinnata. Kuigi krediidiandja on küsinud kostjalt konto väljavõtet, ei ole

hageja esile toonud, milliseid andmeid peale kostja sissetuleku ja finantskohustuste on

sellelt tuvastatud ja kuidas on neid krediidianalüüsis arvesse võetud. Eeltoodust

tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole kogunud piisavat teavet kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks ja on rikkunud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).

12. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla, seadusjärgses

määras intressi ja viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

13. Hageja on 29.09.2025 esitanud nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Nõude ümberarvestuse järgi on kostja saanud 5311,20 eurot ja tasunud esialgsele

võlausaldajale 2660,80 eurot. Pärast lepingu loovutamist on kostja tasunud hagejale

200 eurot. Arvestades intressimäära ja muude kulude vähenemisega, ei saa lugeda

lepingut 27.11.2024 kehtivalt üles öelduks. Lepingu järgi oli viimase osamakse

tähtpäev 15.09.2032, seega ei ole leping lõppenud ka tähtpäeva saabumisega.

Ümberarvestuse kohaselt on täies ulatuses tasutud 15.10.2022-15.04.2029 osamaksed

ning osaliselt 15.05.2029 osamakse. Hageja palub kohtul kostjalt TsMS § 369 alusel

välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõla 3241,71 eurot ja seadusjärgne

intressi 135,25 eurot osamaksetena vastavalt nende sissenõutavaks muutumise

kuupäevale.

14. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmiseks võib hagi esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada

hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud

kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

15. Hageja esitatust nähtub, et kostja ei ole lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja

jooksul. Kostja tegi viimase osamakse esialgsele võlausaldajale 15.07.2024 ja on

pärast seda tasunud hagejale vaid 200 eurot. Ümberarvestuse järgi ei ole kostja

kohtuotsuse tegemise ajaks osamaksetega võlgnevuses. Kohus on tuvastanud

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise ja sellega seonduva kõrvalnõuete

vähenemise ning lepingu ülesütlemise kehtetuse. Esimene tulevikus sissenõutav

osamakse muutub sissenõutavaks alates juunist 2029.

16. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik, kuid kohustuse

täitmine toimub kokkulepitud tähtpäevadel (VÕS § 82 lg 1). Sellest tulenevalt saab

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist nõuda üksnes juhul, kui

võlgnik on kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses eeldab

aga, et kohustus on muutunud sissenõutavaks ning seda ei ole täidetud või on täidetud

mittekohaselt.

17. Käesolevas asjas on tuvastatav, et lepinguline täitmise tähtaeg saabub 2029. aastal

ning hageja ei ole esitanud tõendeid ega asjaolusid, millest nähtuks, et kohustus oleks

muutunud enne tähtaega sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 alusel või et esineks muu

õiguslik alus ennetähtaegseks täitmise nõudmiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud

TsMS § 369 kohaldamise eeldusi, st ei ole põhistanud reaalset ohtu, et kohustust ei

täideta tulevikus.

18. Seetõttu ei ole kostja suhtes tuvastatav kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses,

kuna puudub nii sissenõutavaks muutunud kohustus kui ka alus selle varasemaks

täitmiseks. Kui rikkumist ei ole, ei saa tekkida ka VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1

alusel täitmisnõuet.

19. Sellises olukorras on hagi esitatud enneaegselt ning selle rahuldamiseks puudub

materiaalõiguslik alus. Kohus ei käsitle seda mitte üksnes menetlusliku puudusena,

vaid sisulise nõude puudumisena, kuna hageja ei ole tõendanud sissenõutavust ega

kohustuse rikkumist.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata, kuna nõue ei ole sissenõutav ning

kohustuse rikkumist VÕS § 100 tähenduses ei ole tuvastatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades, et hageja nõue jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole käesolevas seisukohti esitanud, seega puuduvad tal hüvitatavad

menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik