4-26-1803/4 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2026. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-26-1803 Kohtunik Markus Kärner Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21. mai 2026. a määrus, millega kohus jättis Juri Aboltõni kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata Määruskaebuse esitaja Juri Aboltõn RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB: Jätta Harju Maakohtu 21. mai 2026. a määrus muutmata ja Juri Aboltõni määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 192 lg-st 1¹ ja VTMS § 193 lg-st 1 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalveameti (PPA) 8. aprilli 2026. a kiirmenetluse otsusega asjas nr 2315,26,003277 trahviti Juri Aboltõnit liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi 600 euroga. 2. J. Aboltõn esitas 20. mail 2026 Harju Maakohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele. Ennistamise taotluse kohaselt lõppes kaebetähtaeg 23. aprillil 2026. Kaebetähtaja möödalaskmine oli tingitud J. Aboltõni emotsionaalsest ja raskest olukorrast, mis tulenes tema lastest. Nimelt toimus 8. aprillil 2026. a XXX koolis juhtum, mis puudutas J. Aboltõni lapsi, s.o lapsed olid lasteaiast kadunud, kuid leiti hiljem. Väärteomenetlusega seotud kohustustele pööras J. Aboltõn tähelepanu alles 18. mail 2026, kui ta sai e-kirja PPA-lt. Pärast selle e-kirja saamist asus J. Aboltõn viivitamatult tegutsema. Kaebuses kohtuvälise menetleja väärteootsusele taotleb J. Aboltõn karistuse kergendamist või asja saatmist PPA-le tagasi uueks otsustamiseks.

4-26-1803 Maakohtu määrus 3. Harju Maakohus jättis 21. mai 2026. a määrusega VTMS § 117 lg 1 p 2, § 118 lg 2 p 1 alusel J. Aboltõni taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse läbi vaatamata. Kohus leidis, et J. Aboltõn ei järginud VTMS § 114 lg-s 3 sätestatud kaebetähtaega ning alus kaebetähtaja ennistamiseks puudub. Määruse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 4. VTMS § 114 lg 3 kohaselt esitatakse kaebus kiirmenetluses tehtud otsusele maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. VTMS § 57 lg 3 järgi koostatakse kiirmenetluse otsus kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist menetlusalusele isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Kiirmenetluse otsus tehti J. Aboltõni suhtes 8. aprillil 2026 ning tulenevalt otsusest sai kaebaja selle samal päeval kätte. Kaebusest nähtuvalt ei eita J. Aboltõn otsuse kättesaamist. Seega pidi J. Aboltõn olema teadlik, et kaebuse esitamise viimane päev on 23. aprillil 2026. J. Aboltõn on märkinud, et kaebetähtaja möödalaskmise tingis 8. aprillil 2026 XXX lasteaias toimunud intsident, mistõttu keskendus ta laste turvalisuse, juhtunu asjaolude väljaselgitamise ning olukorra lahendamisega seotud tegevustele. Kaebaja lisatud lasteaia protokolli kohaselt tegeleti juhtumi asjaolude tuvastamisega ja lahenduste leidmistega juba sama päeva pealelõunal toimunud ümarlaual. Muuhulgas sõlmiti koosolekul kokkulepe tegevusteks, mis aitaksid edaspidi vältida taoliste olukordade kordumist. Vanemate osa oli kokkuleppe kohaselt selgitusja teavitustöö, mis ei takistanu ülemääraselt igapäevaelu tegevusi. Kaebajal oli võimalik kaebus esitada järgnevate päevade jooksul. 8. aprillil 2026 lasteaias toimunud juhtum ei takistanud kaebuse õigeaegset esitamist. Seega ei anna J. Aboltõni kaebuses esitatu alust kaebetähtaja ennistamiseks. Määruskaebus 5. Samal päeval, s.o 21. mail 2026 esitas J. Aboltõn maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb kohtumääruse tühistamist, kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ning kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisulist läbivaatamist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 6. Kohus leidis, et 8. aprillil 2026 lasteaias toimunu ei takistanud kaebuse õigeaegset esitamist ning vanemate roll piirdus selgitusja teavitustööga. J. Aboltõni hinnangul hindas kohus asjaolusid liialt kitsalt. 8. aprillil 2026 lasteaias toimunu puudutas otseselt J. Aboltõni laste turvalisust. Olukord ei lõppenud 8. aprilli 2026 ümarlauaga. Lisaks arutati psühholoogi kaasamist, pakuti kohtumist. Lisaks oli üks J. Aboltõni lastest lasteaiast eemal alates 10. aprillist 2026. Toimus kohtumine lastekaitsega. Kaebetähtaja möödalaskmine ei olnud tahtlik. Pärast PPA-lt e-kirja saamist 18. mail 2026 reageeris J. Aboltõn viivitamata ja esitas kaebuse. J. Aboltõn märgib veel, et ta ei vaidlusta, et kiirmenetluse otsus vormistati 8. aprillil 2026 ja menetlus toimus samal päeval. J. Aboltõn märgib, et tal pole otsuse koopia säilinud. J. Aboltõn ei mäleta, mis tema otsuse koopiaga juhtus. J. Aboltõn märgib, et ta ei vaidlusta väärteootsuse kättesaamist, vaid selgitab, miks ta kaebetähtaja jooksul ei reageerinud. J. Aboltõn palub hinnata asjaolusid terviklikult. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus jätab J. Aboltõni määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 8. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätteid. VTMS § 118 lg 2 p 1, § 38 lg 1 ja KrMS § 172 kohaselt saab maakohus vaadata kohtuvälise menetleja otsusele esitatud mittetähtaegse kaebuse sisuliselt läbi üksnes siis, kui kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist ning 2(4)

4-26-1803 kaebetähtaja möödalaskmiseks esines mõjuv põhjus. J. Aboltõn taotleski maakohtult kaebetähtaja ennistamist. Maakohus ei võtnud sõnaselget seisukohta, kas J. Aboltõni esitatud asjaolud kujutasid endast kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvat põhjust või mitte. Vaatamata sellele jõudis kohus järeldusele, et kaebetähtaja ennistamise taotluses esitatud asjaolud ei takistanud J. Aboltõnil esitada kaebust kaebetähtaja jooksul, s.o tähtaja ennistamiseks ei olnud kokkuvõttes alust. 9. Ringkonnakohus juhib esmalt tähelepanu, et KrMS § 172 lg 3 kohaselt on võimalik taotleda ennistamist 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Määruskaebuses kinnitab J. Aboltõn, et ta sai kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse kätte selle tegemise päeval, s.o 8. aprillil 2026. VTMS § 114 lg 3 kohaselt tuli J. Aboltõnil esitada kaebus alates sellest 15 päeva jooksul maakohtule. KrMS § 171 lg 1 teise lause kohaselt oli kaebuse esitamise viimane, s.o 15. päev, seega 23. aprill 2026. J. Aboltõn esitas kaebuse ning ennistamise taotluse maakohtule peaaegu kuu hiljem, s.o 20. mail 2026. Tutvudes J. Aboltõni ennistamise taotluse ja määruskaebuse väidetega, ei ole ringkonnakohtul võimalik konkreetselt tuvastada, millal langes J. Aboltõni väidetav takistus, mis ei võimaldanud tal tähtaegselt kaebust esitada, ära. Ennistamise taotluses ja määruskaebuses on kirjeldatud eeskätt 2026 aprillis toimunud sündmusi. Määruskaebuses selgitab J. Aboltõn, et lisaks 8. aprillil 2026 toimunud sündmustele, leidsid hiljem veel aset laste toetamisega seotud tegevused, psühholoogi kaasamise arutelud, kohtumine lastekaitsega. Kõige viimane J. Aboltõni poolt takistusena kirjeldatud sündmus võis, nähtuvalt J. Aboltõni poolt kirjeldatud asjaoludest, toimuda 4. mail 2026, s.o kohtumine lasteaia ja lastekaitsega. See tähendab, et kaebetähtaja ennistamiseks ettenähtud 14-päevane tähtaeg pidi lõppema 18. mail 2026. Püüdes määratleda J. Aboltõni kirjeldatud takistusi, on tõenäoline, et ta esitas ka ennistamise taotluse hilinenult. Sel juhul pidanuks maakohus jätma lisaks kaebusele J. Aboltõni ennistamise taotluse läbi vaatamata, s.o KrMS § 172 lg-s 3 sätestatud tähtaja möödalaskmise tõttu. Ühest küljest on J. Aboltõni kirjeldatud takistuste raskuskese 8. aprillil 2026. Samas toonitab ta määruskaebuses, et sel päeval toimunu ei anna takistustest tervikpilti. Nii pole ringkonnakohtul iseenesest määruskaebusmenetluses võimalik tuvastadagi takistuse äralangemise aega KrMS § 172 lg 3 tähenduses. Arvestades kaebuse argumentatsiooni, on tõenäoline, et J. Aboltõni poolt kirjeldatud lasteaiaga seotud tegevused jätkusid ka mais. Seetõttu ei loe ringkonnakohus seda maakohtu poolt tuvastamata jäetud asjaolu oluliseks menetluslikuks minetuseks. 10. Riigikohtu praktika kohaselt mõistetakse kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud ‒ loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt RKKK 02.03.2022 1-21-5924/9, p 8). J. Aboltõn on kirjeldanud ennistamise taotluses kokkuvõtlikult olukorda, kus tema 2 last lahkusid loata lasteaia territooriumilt. Taotluse juurde lisatud XXX lasteaia koostatud protokollist nähtuvalt leiti lapsed samal päeval, s.o 8. aprillil 2026. Veel selgub samast protokollist, et kool ja lapsevanemad leppisid kokku rida tegevusi, mis olid suunatud tulevikus samalaadsete olukordade vältimisele. Ennekõike kujutasid need endast selgitavaid, teavitavaid tegevusi. Ringkonnakohus möönab, et inimlikult on arusaadav 8. aprilli 2026 sündmusest saadud ehmatus oma laste pärast. Samas oli J. Aboltõnil piisavalt aega ehmatusest ülesaamiseks. Ta ei pidanud esitama kaebust samal päeval, vaid sobiva aja leidmiseks oli 15 päeva. Vanemlik selgitustöö ja hoolitsus kuulub lapsevanema rolli juurde ega kujuta endast muud elutegevust halvavat objektiivset takistust. Nii oli J. Aboltõnil võimalik leida nende kohustuste kõrvalt kaebetähtaja jooksul mõni tund kaebuse koostamiseks ja esitamiseks. Pigem unustas J. Aboltõn lastega seotud sündmuste tõttu trahvi olemasolu vahepealsel ajal üleüldse. Võrreldes laste heaolu tagamise vajalikkusega on seegi inimlikult mõistetav. Seetõttu meenus liiklustrahv J. Aboltõnile alles siis, kui politsei talle e-kirjaga selle tasumise vajadust meelde tuletas. Ent ka unustamine ei kujuta endast mõjuvat põhjust. Kokkuvõtlikult ei kujuta J. Aboltõni poolt kohtutele kirjeldatud olukord endast kohtupraktika pinnalt mõjuvat põhjust, mis võiks anda alust kaebetähtaja ennistamiseks. 3(4)

4-26-1803 11. Maakohus jättis kaebetähtaja seega õigustatult ennistamata. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 sätestatud tähtaja möödumist ning tähtaja ennistamise taotlus jäi rahuldamata. Nõnda maakohus tegi, s.o maakohtu on määrus seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21. mai 2026 määruse VTMS § 147 lg 1 p 1, § 194 lg 3 ja § 196 lg 2 alusel muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)