3-26-1540/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1540

Haldusasi

N.A’i kaebus Siseministeeriumi 20.05.2026 vaideotsusele nr

2-2/243-4

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada N.A’i kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta N.A’i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

3. Avaldatavas kohtulahendis asendatakse isikute nimed ja sünniajad tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1, § 252 lg 7).

Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata.

Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega

menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg

2).

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued

kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.A-l (kaebaja) ja X.X on enda alaealise lapse Y.Y (sünd XX.XX.XXXX) ühine

hooldusõigus (vaidlus hooldusõiguse üle on pooleli tsiviilasjas nr 2-24-10816).

2. Kaebaja esitas 11.12.2023 Tallinna Kesklinna Valitsusele elukohateate (nüüdseks on

Tallinna Kesklinna Valitsuse elukoha registreerimise pädevus üle läinud Tallinna

Perekonnaseisuametile (PSA)) Y.Yi elukoha registreerimiseks aadressile Eesti, XXX.

3-26-1540

Elukoha registreerimiseks nimetatud aadressile andsid nõusoleku lapse isa X.X ja ruumi

(elamu) omanik A.A.

3. Tallinna Kesklinna Valitsus kandis Y.Yi elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse (RR)

korteri nr 8 asemel korteri nr 4, kuna korter nr 8 ei olnud vormistatud eluruumina.

4. X.X pöördus 28.01.2026 PSA poole selgituste saamiseks ja järgmisel päeval taotles

menetluse algatamist lapse tegeliku elukoha tuvastamiseks, kuna laps elab võrdselt mõlema

vanema juures.

5. PSA parandas 06.02.2026 Y.Yi elukoha andmed, märkides selleks XXX (vastavalt

elukohateatele).

6. X.X esitas 19.03.2026 vaide lapse elukoha andmete kandmise ja muutmise õiguspärasuse

kontrollimiseks ning elukoha andmete viimiseks tegelikkusega vastavusse (X.Xi algatatud

vaidlus tsiviilasjas nr 2-26-9412 lapse koolikoha valiku otsustusõiguse andmiseks pooleli).

X.X selgitas, et andis enda alaealise lapse elukohateatele nõusoleku just XXX aadressile

elukoha registreerimiseks. Korter nr 4 kanti registrisse ilma X.Xi nõusolekuta. PSA

registreeris 06.02.2026 omal algatusel elukoha aadressi korterisse nr 8 – kuid X.X ei ole

selleks nõusolekut andnud. Kuna ei ole esitatud ühtki kontrollivat tõendit, et korteris on

võimalik elada, puudub selgitus korteri numbri muutmise kohta (rahvastikuregistri seaduse

(RRS) § 77 lg 2). Selline menetlus ei ole kooskõlas perekonnaseaduse mõttega (et

hooldusõiguslikud vanemad peavad olulistes küsimustes otsustama ühiselt). Laps viibib

vaheldumisi isa juures Tallinna Mustamäe linnaosas kui ka ema juures Saue vallas, Laagris.

RR-i kantud aadress ei vasta lapse tegelikule elukohale (RRS § 68).

7. Siseministeerium rahuldas 20.05.2026 vaideotsusega nr 2-2-/243-4 (dtl 20-25) X.Xi

vaide ja tegi PSA-le ettekirjutuse uuendada 11.12.2023 esitatud elukohateate alusel avatud

elukoha registreerimise menetlus ning algatada Y.Yi elukoha andmete kandmine, arvestades

vaideotsuses toodud põhjendusi. PSA-l tuli teavitada Siseministeeriumi ettekirjutuse täitmisest

5 tööpäeva jooksul. Põhjendused:

7.1. X.X taotleb sisuliselt PSA 11.12.2023 kande kehtetuks tunnistamist ja kohaliku

omavalitsuse poolt elukoha registreerimismenetluse algatamist. RR-i menetlustarkvara

toimikus nr 2023/317091 on selle kohta selgitus, et korter nr 8 on küll olemas, kuid ei ole

eluruumina vormistatud. Elukoha registreerimisel kanti elukoha aadressina RR-i korter nr 8

asemel korteri numbriks 4. Kuna aadressiandmete süsteemis (ADS) puudus korter nr 8 RR-i

aadressi valikus, ei olnud võimalik elukohta sellesse korterisse registreerida. Sageli on

korterid erinevatel põhjustel ADS-is märgitud mitteeluruumidena. Mitteeluruum lisatakse

ADS-i vajaduspõhiselt kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimusel Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) kaudu. Korteri numbri tellimisel peab KOV

olema veendunud, et ruumis tegelikult elatakse. Y.Yi elukoha registreerimisel korterisse nr 4

asemel tulnuks SMIT-i kaudu korteri number tellida, kui ruumis elamine oli tõendatud. Kuna

elukoha menetluse toimikust ei nähtu, et ruumis elamine olnuks ametniku poolt kontrollitud,

ei olnud tegelik elamine korteris nr 8 tõendatud. Samuti pidanuks ametnik teavitama

korterisse nr 4 Y.Yi elukoha registreerimisel sellest lapse isa ja korteri omanikku. Seega ei

vastanud ametniku tegevus elukoha andmete RR-i kandmisel õigusaktidele.

7.2. PSA pidanuks uue kande tegemisel mitte käsitlema eelmist kannet veana, vaid viima läbi

sisulise menetluse ja uurima, kas tegemist on elamiseks kõlbliku ruumiga. PSA-l tulnuks

11.12.2023 esitatud elukohateate alusel tehtud elukoha kanne kehtetuks tunnistada, kuna on

mõistlik eeldada, et korteris nr 8 ei elatud ka elukohateate esitamise hetkel ning vaatamata

nõusolekutele ei olnuks alust elukoha andmete kandmiseks korteri nr 8 aadressile. Alles siis,

2(8)

3-26-1540

kui menetluse uuendamise tulemusel oleks selgunud, et tegemist on elamiskõlbliku ruumiga,

olnuks õige korteri number parandada.

7.3. Seega tuleks PSA-l elukoha menetlus uuendada ja kontrollida, kas tegemist on elamiseks

kõlbliku ruumiga. Juhul kui selgub, et korter nr 8 ei ole kohandatud eluruumiks, tuleks

elukoha kanne kehtetuks tunnistada ja taastada RR-is olev XXX tänava aadressile eelnenud

endise Tallinnas Pirital asuva elukoha aadressi kehtivus. Vastupidisel juhul saab jätta kande

kehtima.

7.4. Vaatamata sellele, kas 11.12.2023 menetluse uuendamise tulemusena tunnistatakse

elukoha kanne kehtetuks ja taastatakse endise Pirital asuva aadressi kehtivus või jääb kanne

aadressile XXX kehtima, tuleb RR-is Y.Yi elukoht registreerida tänasel päeval kehtivale

tegelikule aadressile.

7.5. Vaideotsuse läbivaatamise seisuga ei ole kumbki vanematest RRS §-s 68 sätestatud nõuet

täitnud ja ei ole lapse aadressi korrastamiseks elukohateadet esitanud. Kuna nii PSA-le kui

Saue Vallavalitsusele on teada, et laps enam oma RR-i järgses elukohas ei ela, siis peaksid

viidatud KOV-id ise algatama lapse RR-i järgse elukoha vastavusse viimise tegeliku

elukohaga (vt RRS § 68). Alaealise lapse elukoha registreerimisel tuleb menetlus läbi viia

arvestades mh RRS § 87 lg-s 5 ning perekonnaseaduses ja lastekaitseseaduses sätestatut.

8. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 22.05.2026 kaebuse Siseministeeriumi

20.05.2026 vaideotsuse nr 2-2/243-4 tühistamiseks. Põhjendused:

8.1. Siseministeerium viis X.Xi vaide menetluse läbi ilma kaebajat (lapse ema) kaasamata ja

seega menetlusosalise seisukohti välja selgitamata. Selline oluline menetluslik viga on aluseks

haldusakti tühistamisele.

8.2. Elukohateate menetlus 2023/2024 toimus vanemate ühisel kokkuleppel. Isa andis kandele

enda selgesõnalise kirjaliku nõusoleku. Tegemist ei ole fiktiivse kandega – laps on sellel

aadressil lapsepõlves sageli viibinud ja tegemist on tema jaoks tuttava ning koduse

keskkonnaga. Isa vaidlustas kande alles tagantjärele.

8.3. X.X algatas ühepoolselt 2026. a jaanuaris lapse elukohamuutuse registreerimise enda

elukoha aadressile Mustamäel. Kaebaja keeldus kirjalikult nõusoleku andmisest ja RR-is

tühistati seaduses sätestatud tähtaja möödumisel aegunud taotlus.

8.4. Kaebaja tegi X.Xile ametliku kirjaliku ettepaneku registreerida lapse andmed tema

tegelikku põhikoju Laagrisse (XXX), kus on lapse peamine elukeskkond ja lisada

sekundaarseks aadressiks isa kodu Mustamäel. X.X ignoreeris ettepanekut.

8.5. Siseministeeriumi 20.05.2026 vaideotsus suunab haldusorganeid teostama toiminguid

olukorras, kus vanemate vahel puudub seaduses nõutud kokkulepe (RRS § 79) ja käimas on

tsiviilkohtumenetlused. Haldusakt ei saa olla õiguspärane, kui on tehtud ühe menetlusosalise

täieliku elimineerimise teel.

9. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaideotsuse

kehtivus ja täitmine kuni haldusasjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Põhjendused:

9.1. Vaideotsus rikub kaebaja kui lapse ühise hooldusõigusega vanema menetlusõigusi, kuna

kaebajat ei kaasatud vaidemenetlusse. Vaideotsuse kohene täimine kahjustab otseselt alaealise

lapse huve ja stabiilsust.

9.2. Kui haldusorgan muudab 20.05.2026 vaideotsuse alusel RR-i kandeid enne tsiviilkohtu

lahendeid, sekkutakse meelevaldselt pooleliolevasse kohtumenetlusse. Õiguskaitse

3(8)

3-26-1540

rakendamata jätmine võimaldab X.Xil kasutada haldusmenetlust tsiviilkohtust

möödahiilimiseks.

10. Siseministeerium palus jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata ja leidis, et kaebuse

rahuldamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Põhjendused:

10.1.

Vaideotsusega ei tunnistatud senist elukohakannet kehtetuks, vaid PSA-le tehti

ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Seega ei muudetud vaideotsusega lapse

elukohaandmeid. Kui tsiviilkohtumenetluses jõustub lahend, millega elukoha määramise

õigus antakse üle ühele vanemale, on temal pärast kohtulahendi jõustumist seda õigust

võimalik teostada. Seega ei ole täidetud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeltingimus, kuna

õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi ja samuti

ei pea ta taluma kohtumenetluse ajal ebamõistlikke piiranguid. Hetkel ei saa pidada

lubatavaks mitteeluruumi kajastamist RR-is ilma, et kohalik omavalitsus oleks veendunud

selle ruumi sobivuses elukohana.

10.2.

Mõlemad lapsevanemad on kinnitanud, et laps elab tegelikult pool ajast isa juures

Mustamäel ja pool ajast ema juures Saue vallas. Seega on mõlemad vanemad kinnitanud, et

lapse tegelik elukoht ei asu Tallinnas XXX tänaval. Kaebaja on 21.05.2026 e-RR-is alustanud

lapse uue elukoha elukohateate esitamist, milles palub lapse elukoht registreerida aadressile

XXX. Seega möönab ka kaebaja, et lapse tegelik elukoht ei asu XXX tänaval.

10.3.

Olukorras, kus vaideorganile selgus elukohateate menetluse aluseks olevate

asjaoludega tutvudes, et on põhjendatud kahtlus lapse RR-i järgse elukoha vastavuses

tegelikkusele, ning veelgi enam, elukoht oli registreeritud mitteeluruumi, ei olnud

Siseministeeriumil RR-i vastutava töötlejana võimalik tekkinud olukorda eirata (vt Riigikohtu

21.06.2022 määruse nr 3-21-2230 p 12.3). Kuna isikul ei saa olla õigustatud ootust RR-is

enda alaealise lapse kohta ebaõigete andmete kajastamiseks, puudub alus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Vältav tsiviilkohtumenetlus lapse hooldusõiguse ja koolivaliku üle, milliste

raames ei ole jõustunud lahendit, ei anna kohalikule omavalitsusele alust eirata RRS §-st 68

tulenevat kohustust tagada registris tegelike elukohaandmete kajastamine. RRS § 87 lg 5 p 2

annab KOV-ile ka sellisel juhul elukohakande tegemiseks õiguse, kui teine hooldusõiguslik

vanem ei anna lapse elukoha andmete RR-i kandmiseks nõusolekut ja tal ei ole sellest

keeldumiseks mõistlikku põhjendust.

10.4.

Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja väidab küll, et vaideotsus riivab tema ja

alaealise lapse õigusi. Samas ei ole kaebaja välja toonud ja jääb arusaamatuks, kuidas riivab

vaideotsus tema ja lapse õigusi. Vaideotsuse eesmärk oli kohustada KOV-i selgitama välja

tegelikke faktilisi asjaolusid, et tagada lapse elukohakande vastavus tegelikkusele.

Vaideotsusega ei tunnistatud kehtetuks senist elukohakannet ega riivatud kuidagi

eraldiseisvalt kaebaja ega lapse õigusi. Juhul, kui KOV teeb uuendatud menetluse käigus

otsuse muuta lapse elukoha kannet, on vastavat otsust võimalik vaidlustada. KOV-i läbiviidav

elukoha andmete kandmise menetlus on haldusmenetlus, mille läbiviimisel tuleb järgida

haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid, sh kaasatakse kaebaja menetlusse ärakuulamiseks.

Kaebaja on kohtusse pöördunud ennatlikult, s.o enne, kui haldusmenetlus lapse elukohta

puudutavate faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks on läbi viidud. Seega ei ole vaideotsusega

eraldiseisvalt rikutud kaebaja ega lapse subjektiivseid õigusi, kuna vaideotsusega ei

tunnistatud senist kannet kehtetuks ega muudetud kannet.

10.5.

Kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki, s.o tagada lapse koolikoht

lähtuvalt RR-i kantud elukohast XXX tänaval. Vaidlustatud vaideotsus seda olukorda ei

muuda, kuna RR-i kannet kehtetuks ei tunnistatud. Koolivaliku küsimuses on pooleli

4(8)

3-26-1540

tsiviilvaidlus. Kaebaja on ise 21.05.2026 elukohateate esitamisega asunud korrastama lapse

elukohaandmeid RR-is.

11. X.X palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja leidis, et kaebajal puudub

kaebeõigus. Põhjendused:

11.1.

Kaebajal puudub vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vaideotsuse täitmine ei

põhjusta pöördumatut või raskesti kõrvaldatavat kahju. RR-i andmete muutmine ei oma

pöördumatut mõju ja võimaliku hilisema kohtulahendi korral on registrikande muutmine

võimalik. RR-i menetluse eesmärk on registriandmete vastavus tegelikele asjaoludele, mitte

vanematevahelise hooldusõigusvaidluse lahendamine. Menetluslikud etteheited on hinnatavad

asja sisulisel lahendamisel ega anna iseenesest alust vaideotsuse kehtivuse peatamiseks.

11.2.

Kaebaja ei ole põhjendanud, millist tema subjektiivset õigust vaideotsus rikub.

Vaideotsusega kohustati PSA-d viima RR-i andmed vastavusse tegelike asjaoludega. Kaebaja

esitas ise 21.05.2026 RR-is uue elukohateate lapse kohta (XXX), asudes konkludentselt

registriandmeid tegelikkusega kookkõlla viima (dtl 70). Seega asus kaebaja vaideotsust

sisuliselt täitma juba enne kaebuse esitamist. X.X kooskõlastas elukohateate 29.05.2026.

Kaebaja on sidunud 21.05.2026 elukohateate teiste osalistega (eeldatavalt kaebaja poegade

isa) ja kui viimane nõusolekut ei anna, on reaalne oht, et elukohateade ei jõustu 20.06.2026

ning lapse RR-i järgseks elukohaks jääb XXX. Järelikult ei ole kaebaja eesmärk lapse

elukohaandmete korrastamine seni kuni kehtib Tallinna Haridusameti koolikoha määramise

otsus. Kaebaja 07.04.2026 e-kirjast nähtub, et ta sidus elukohaandmete korrastamise

kooliküsimuse lahendamisega ja nõustus RR-i andmete parandamisega alles pärast koolikoha

kinnitamist (dtl 72-73).

11.3.

Kaebajal oli võimalik lapse elukohaandmed tegelikkusega kooskõlla viia juba 2026. a

alguses, kui X.X algatas RR-is lapse elukoha korrastamise menetluse. Kaebajal puudub

põhjendatud õiguslik huvi vaidlustada vaideotsust, mille eesmärk oli üksnes RR-i andmete

õiguspärasuse kontroll ja tegelike asjaoludega kooskõlla viimine.

11.4.

RR-i varasem ebaõige aadressiandmestik mõjutas otseselt lapse koolikoha määramise

menetlust, kuna Tallinna Haridusamet lähtus koolikoha määramisel RR-i andmetest. Samas

oli ametile teada, et andmed ei pruugi vastata lapse tegelikule elukohale. Arvestades, et pärast

koolikoha määramise menetlust on ilmnenud olulised asjaolud lapse tegeliku elukoha ja RR-i

andmete tegelikkusele mittevastavuse kohta, esinevad HMS § 44 lg 1 p 2 järgi alused Tallinna

Haridusametil koolikoha määramise haldusmenetluse uuendamiseks.

11.5.

Lapse elukoha tuvastamisel ei saa olla määravaks asjaolu, et laps on mingit aadressi

„läbi kogu lapsepõlve sageli külastanud“ ja et tegemist on talle „tuttava ja koduse

keskkonnaga“. Vastupidisel juhul saaks elukohana käsitleda mistahes regulaarse viibimise

paika – töökoht, huvitegevuse ruumid, meelelahutusasutused vmt.

11.6.

Vaide ese puudutas KOV ja PSA tegevuse õiguspärasust (RRS, HMS) ning isa õigusi.

Kaebaja ei saa tugineda väitele, et vaideotsus rikkus tema subjektiivseid õigusi, kuna kaebaja

hooldusõigus ega muud õiguslikud positsioonid ei muutunud. KOV-i ülesanne on hinnata

esitatud andmete ja tegeliku olukorra vastavust ning vajadusel edastada asjaolud pädevale

uurimisasutusele edasiseks kontrolliks.

11.7.

Praegune kaebus on seotud poolte vahel paralleelselt käimasolevate tsiviilvaidlustega

lapse suhtluskorra, elukorralduse ja koolivaliku küsimustes. Vaideotsus puudutab üksnes RR-i

menetluse õiguspärasuse kontrolli ega lahenda lapse hooldusõiguse, suhtluskorra, koolivaliku

ega tegeliku elukoha küsimusi.

5(8)

3-26-1540

12. Tallinna linn palus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada ja nõustub, et kaebajal on

kaebeõigus. Lapse huvides ei ole enne tsiviilasjades tehtavate otsuste jõustumist muuta lapse

elukohta. Kaebajal on kaebeõigus, kuna kaebuse esitas lapse hooldusõiguslik vanem. Ühise

hooldusõiguse korral on mõlemad vanemad lapse seaduslikud esindajad ja menetlusosalised

(HMS § 11).

13. XXX palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja leidis, et kaebajal on

kaebeõigus. Põhjendused:

13.1.

RR-i kanne ei saa puudutada lapse heaolu ja stabiilsust. Tegemist on üksnes

registrikandega RR-i pidamisel. RRS-i sätted ei määra otseselt, et pooleliolev kohtumenetlus

hooldusõiguse üle oleks elukohakande tegemise absoluutseks takistuseks. Elukohakandeid

tehakse vastavalt RRS-ile ja seda ei ole põhjust pidada pooleliolevatesse kohtumenetlustesse

sekkumiseks.

13.2.

Vaidlus on võimalik lahendada kaebaja ja X.Xi vahelise kompromissiga. X.X tegi

21.05.2026 ettepaneku registreerida Y.Y aadressile Laagri, XXX. Kaebaja nõustus

26.05.2026 kompromissettepanekus tsiviilasjas nr 2-26-9412, et lapse Y.Yi elukoht võiks olla

Laagris (YYY). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja enda tegelik elukoht on Saue vallas,

Laagri alevikus ja seega vajab ka kaebaja elukoht RRS § 68 kohaselt täpsustamist.

13.3.

Vaidluse probleemiks on, et millises koolis laps enda kooliteed alustab. Kui kaebaja

esitab Saue Vallavalitsusele elukohateated nii enda kui lapse osas ja elukohakanded saab

RR-is tehtud XXXa, siis on lapsele kooli koht tagatud piirkonna koolis. Saue valla koolides

on tagatud õpilaste vajadusest lähtuv tugispetsialistide võrgustik ja vajalikud tugiteenused.

Otstarbekas oleks jõuda kõigi osapoolte huve arvestava kompromisslahenduseni, mis

võimaldaks lõpetada kohtuvaidlused ja tagaks lapse huvide kaitse.

13.4.

Isikul, kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtusse (HMS §

87 lg 1). Kaebaja kaebeõigust tuleb HKMS § 44 lg 1 ja § 87 lg 2 alusel jaatada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse nõue

14. Kohus palus esitada seisukohad kaebaja kaebeõiguse osas. Kohus ei välista, et kaebajal

kui alaealise lapse hooldusõigusega vanemal on õigus osaleda lapse elukoha aadressiandmete

määramisel ja olla osaliseks ka selle toimingu õiguspärasuse üle toimuvas vaidemenetluses.

15. Vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine, st ilma algset haldusakti või toimingut

vaidlustamata on lubatav vaid erandjuhtudel, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide

esemest (HKMS § 45 lg 4). Kohus leiab, et praeguses asjas on vaideotsuse eraldi

vaidlustamine lubatav, sest see kohustab PSA-d kaebaja 11.12.2023 esitatud avaldust uuesti

läbi vaatama ehk kaebaja soovitud toimingu tagajärgi (elukoha registreerimine ADS-is)

võidakse muuta (HMS § 87 lg 2 p 2 ja HKMS § 45 lg 4). Vaidemenetlus on haldusmenetlus ja

vaidemenetlusse tuleb kaasata ka kolmandad isikud, kelle õigusi või kohustusi vaideotsus

võib puudutada (HMS § 11 lg 1 p 3). Kaebaja oleks tulnud kaasata vaidemenetlusse, milles

otsustati tema hooldusaluse lapse elukoha registreerimise toimingu õiguspärasuse üle.

16. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6(8)

3-26-1540

17. RRS § 65 lg 1 järgi esitab isik RR-i kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või

peamiselt elab. RRS § 68 alusel on RR-i subjektiks olev isik kohustatud tagama RR-is enda ja

oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-is

sätestatu kohaselt. RRS § 77 p 2 alusel on mitteeluruumi elukoha registreerimine lubatud vaid

juhul, kui isik seda tegelikult elukohana kasutab ja suudab seda tõendada. KOV-i üksus

kontrollib elukohateate saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul elukohateates esitatud

andmete ja elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi RR-i

või keeldub kande tegemisest RRS § 84 lg-s 1 sätestatud alustel (RRS § 81 lg 1). Teise

hooldusõigusliku vanema nõusolekuta on lapse elukoha aadressi RR-i kandmine võimalik

vaid erandjuhul (RRS § 87 lg 5).

18. Seega ei ole kaebajal RRS-i kohaselt subjektiivset õigust sellele, et tema või tema lapse

elukoht oleks registreeritud mistahes kaebaja soovitud aadressile, vaid KOV üksus kannab

RR-i üksnes sellised elukohaandmed, mis vastavad kontrollitult isiku tegelikule alalisele või

peamisele elukohale. RRS § 33 kohaselt on RR-i volitatud töötlejal kohustus kontrollida ka

omal algatusel RR-i sisestatud andmete õigsust ja ebaõiged andmed parandada.

19. Käesoleval juhul ei tehtud vaideotsusega ettekirjutust elukohakande muutmiseks või

konkreetse aadressi kandmiseks RR-i Y.Yi elukohana. Ettekirjutuse sisuks oli 11.12.2023

elukohateate alusel elukoha registreerimise menetluse uuendamine ning selles menetluse

läbiviimine vastavalt RRS-i nõuetele. Isegi kui vaidemenetluse läbiviimisel rikuti kaebaja

menetluslikke õigusi, ei näe kohus, et elukohateate registreerimise menetluse uuendamine ja

uuendatud menetluses andmete õiguspärasuse kontrollimine saaks riivata intensiivselt kaebaja

õigusi. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga on nii kaebaja kui Y.Yi elukoht RR-i

andmetel jätkuvalt XXX 9-8 ja elukohaandmete muutmise otsustamise korral on kaebajal

võimalik see otsus eraldi vaidlustada.

20. Kaebusest ja lisatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja eesmärk halduskohtusse

pöördumisel mitte Y.Yi aadressiandmete korrastamine ega Siseministeeriumi vaideotsuse

tühistamine põhjusel, et kaebajat kui Y.Yi hooldusõigusega vanemat ei kaasatud menetlusse,

vaid et kindlustada Y.Yi võimalus alustada 2026/2027 kooliteed Tallinna 21. Koolis. Kohtule

nähtuvate andmete põhjal on Y.Y Tallinna 21. Kooli 2026/2027 õppeaastal kooliteed

alustavate laste nimekirjas (tsiviilasja nr 2-26-9412 dtl 218 ja 228). Halduskohtumenetluses ei

ole võimalik lahendada kaebaja ja lapse teise vanema vahel tsiviilasjades pooleliolevaid

vaidlusi lapse hooldusõiguse ja lapse koolikoha valiku otsustusõiguse üle.

21. Kohtu hinnangul ei saa kaebuse rahuldamist (vaideotsuse tühistamist) pidada

tõenäoliseks. Siseministeerium koostas vaideotsuse lähtuvalt temal olevast järelevalve

pädevusest ja RRS-i nõuetest (RRS § 65 lg 1, § 68, § 77 lg 2, § 81 lg 1, § 104). Kaebusest ja

kohtule esitatud materjalidest saab järeldada, et kaebaja ja tema laps Y.Y ei ela tegelikult

XXX 9-8 mitteeluruumis (vt kaebaja väide käesoleva määruse p-s 8.2.), mistõttu on

elukohaandmete õigsuse kontrollimine uuendatud menetluses asjakohane. Samuti pole

vaidlust, et X.X ei ole andnud nõusolekut lapse elukoha registreerimiseks aadressile XXX tn

9-4. Puudutatud isiku haldusmenetlusse kaasamata jätmine ei ole absoluutne haldusakti

kehtetuks tunnistamise või tühistamise alus, vaid põhjendatud üksnes siis, kui rikkumine võis

sisuliselt mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kaebaja ei ole kaebuses põhjendanud,

millised konkreetsed asja otsustamist sisuliselt mõjutada võinud asjaolud ja andmed jäid

vastustajal kaebaja kaasamata jätmise tõttu vaideotsuse tegemisel arvestamata.

22. Kokkuvõttes on praeguse kaebuse rahuldamine kohtu hinnangul ebatõenäoline ja kaebus

tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

7(8)

3-26-1540

23. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmajärjekorras kontrollida, kas

kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.

24. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on õiguskaitse vajadus. Peab

eksisteerima olukord, milles kaebaja õiguste kaitse oleks ilma viivitamatu sekkumiseta hiljem

oluliselt raskendatud või võimatu (vt Riigikohtu 25.11.2021 otsuse nr 3-21-2241/11 p 15 ja

21.06.2024 määruse nr 3-23-885 p 12).

25. Kohtule ei nähtu kaebaja vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vaideotsuse

täitmine enne praeguse kaebuse võimalikku rahuldamist ei muuda võimatuks hilisemat ADS-i

muutmist ja vanemate ärakuulamist.

26. Eeltoodud põhjustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Muud selgitused

27. Kaebaja tasus halduskohtusse pöördumisel riigilõivu 30 eurot. Kaebajal tulnuks tasuda

praeguse kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõivu 20 eurot. Kohus loeb, et kaebaja tasus riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel 20 eurot ja kaebuse esitamisel 10 eurot.

28. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, puudub alus kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 10

eurot tagastada.

29. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebajate nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3 ja § 179 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

8(8)