2-24-19003/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 20xx, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-24-19003

Tsiviilasi

AS-i Terminal hagi solidaarselt SA kuivati OÜ (endise

nimega Savikoti Agro OÜ) ja W.T vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

25 xx,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS Terminal (registrikood 10171518)

Hageja lepinguline esindaja Johannes Moor

Kostja I SA kuivati OÜ (endise nimega Savikoti Agro OÜ,

registrikood 11439495)

Kostja II W.T (isikukood XXX)

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja

advokaat Helena Mutso

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista SA kuivati OÜ-lt ja W.T-lt solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja 25 xx,95 eurot

(sealhulgas põhivõlg 12 780 eurot ja 13. detsembri 2024 seisuga põhivõlalt sissenõutavaks

muutunud viivis 12 485,95 eurot).

3. Otsus toimetada kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud solidaarselt SA kuivati OÜ ja W.T kanda.

5. Mõista SA kuivati OÜ-lt ja W.T-lt solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja menetluskulu

3500 eurot.

6. Mõista SA kuivati OÜ-lt ja W.T-lt solidaarselt AS-i Terminal kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. AS Terminal (hageja) esitas 13. detsembril 2024 Tartu Maakohtule hagi solidaarselt SA

kuivati OÜ (endise nimega Savikoti Agro OÜ, kostja I) ja W.T (kostja II) vastu

võlgnevuse 12 780 euro ja viivise väljamõistmiseks.

Hageja ja kostja I sõlmisid 7. juunil 2021 lepingu nr H21/058, mille alusel hageja müüs

kostjale I naftasaadusi ja muid kaupu. Hageja andis kostjale I kütuse üle ning esitas selle

eest arved. Kostjale I müüdud kütuse kohaleviimist tõendavad 12. augusti 2023, 17.

augusti 2023 ja 25. augusti 2023 veokirjad. Veokirjad allkirjastati nii vedaja kui ka ostja

poolt kütuse tarnimisel. Iga veokiri ühtib detailselt selle alusel koostatud arvega.

Hageja väljastas kostjale I 12. augustil 2023 arve nr 009155-23VL summas 2880 eurot

maksetähtajaga 10. november 2023, 17. augustil 2023 arve nr 009529-23VL summas

4939,80 eurot maksetähtajaga 15. november 2023 ja 25. augustil 2023 arve nr 010055-

23VL summas 4960,20 eurot maksetähtajaga 23. november 2023. Kostja I arveid ei

tasunud.

Hageja müüs kostjale eriotstarbelist diislikütust, mille müük tuleb deklareerida Maksu- ja

Tolliameti (MTA) kütuse käitlemise andmekogus. Kostja I on kütuse käitlemise

andmekogus kinnitanud hagejalt ostetud ja hageja poolt tarnitud kütuse saamise.

Hageja on omapoolsed kohustused kostja I ees täitnud, kuid kostja I ei täitnud oma

kohustust tasuda kütuse eest.

Hageja ja kostja II sõlmisid 7. juunil 2021 käenduslepingu nr K21/138, millega kostja II

vastutab solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust nr H21/058

tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest. Naftasaaduste ja muu kauba müük kostjale I

toimus müügilepingu nr H21/058 alusel, muul viisil (nt lepinguta) hageja eriotstarbelise

diislikütuse müüki ei paku. Käendaja vastutuse ülempiiriks on 40 000 eurot.

Käendusleping on kehtiv.

15. novembril 2024 esitas hageja kostjatele kohustuse täitmise nõude, millele kostjad ei

vastanud ning kohustust ei täitnud. 4. detsembril 2024 tuletas hageja kostjatele nõudekirja

meelde ning kostjad vastasid sellele, et ei suuda kohustust hetkel täita.

28. mail 2024 sõlmisid pooled võlgnevuse tasumise kokkuleppe, millega kostjad

kinnitasid oma võlgnevust (sh viivisvõlgnevust) hageja ees. Samuti kinnitasid kostjad

tasumata kohustuste olemasolu 9. jaanuari 2025 e-kirjaga. Kuna käenduse andnud W.T on

kostja I seaduslik esindaja, tuleb W.T poolt kostja I nimel võlakokkuleppes ja e-kirjas

antud kinnitusi lugeda ka käendaja kinnitusteks.

2

Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevuse tasumist summas 12 780 eurot.

Müügilepingu nr H21/058 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt I viivist 0,25% päevas

tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku

tasumiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja viivisenõue kostjate vastu 12

485,95 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista.

2. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata.

Hageja nõuded ei ole tõendatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid hagi

aluseks olevaid asjaolusid, sh tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale I üldse mingeid

kaupu tarninud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostjal I on tekkinud

maksekohustus. Hageja poolt veokirjadena esitatud dokumentidelt ei nähtu kauba vastu

võtnud isiku nimi. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kes vastavad isikud olid ning kas

tegemist oli kostja I poolt selleks volitatud isikutega. Veokirjadel ei ole kostja I seadusliku

esindaja W.T allkirja.

Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid müügilepingu täitmise kohta, ei ole tõendatud ka

kostja II kohustus tasuda kostja I väidetav kohustus. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud

käenduslepingust nähtub, et kostja II vastutab üksnes müügilepingust nr H21/058

tulenevate kohustuste eest. Kostjatele ei ole teada millise lepingu alusel on arved esitatud.

Käenduskohustuse määratletavuse põhimõtte kohaselt peab tulevase kohustuse tekkimise

hetkeks olema selge, et sellise kohustuse käendamine oli hõlmatud käendaja

käendustahtega käenduslepingu sõlmimisel. Kostja I oli nõus käendama vaid

müügilepingust nr H21/058 tulenevaid kohustusi. Kuna hageja ei ole tõendanud, kuidas ja

millisel alusel võlgnevused on tekkinud, ei ole võimalik tuvastada hageja väidetavate

nõuete seotust müügilepingust nr H21/058 ja käenduslepingust nr K21/138 tulenevate

kohustustega.

Kuna hageja ei ole tõendanud põhinõuet, ei saa rahuldada ka viivisenõuet. Kui kohus

peaks leidma, et hagi tuleb põhinõude osas rahuldada, paluvad kostjad kohtul viivist

vähendada mõistliku suuruseni. Hageja nõuab viivist määras 0,25% päevas, st 91,25%

aastas. See on ebamõistlikult suur viivisemäär, kuivõrd ületab seadusejärgset viivisemäära

ca 9 korda. Mõistlik suurus oleks seadusjärgne, st võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

järgse viivisemääraga arvestatud viivis.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas hagiavalduses järgmised nõuded: 1) mõista solidaarselt kostjatelt hageja

kasuks välja põhivõlg 12 780 eurot; 2) mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja

viivise võlg 12 485,95 eurot.

4. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja (müüja, varasema nimega AS Tartu

Terminal) ja kostja I (ostja) sõlmisid 7. juunil 2021 müügilepingu nr H21/058 (dateeritud

9. aprillil 2021, kostja I poolt allkirjastatud 12. aprillil 2021 ja hageja poolt 7. juunil

2021; dtl 7-9). Lepingu punkt 1.1. alusel müüs hageja kostjale I naftasaadusi ja muid

kaupu vastavalt kostja I poolt esitatud ja hageja poolt aktsepteeritud tellimustele ning

kostja I kohustus kauba vastu võtma ja selle eest hagejale tasuma lepingus ettenähtud

korras ja tähtaegadel.

Kostja I kohustus kauba vastu võtma ja tasuma hagejale kauba eest 90 kalendripäeva

jooksul (müügilepingu punkt 5.1.).

Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu puhul on VÕS § 208 lg 1 alusel tegemist

müügilepinguga. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning

3

tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja

ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

5. Hageja ja kostja II sõlmisid 7. juunil 2021 käenduslepingu nr K21/138 (dateeritud 9.

aprillil 2021, kostja II poolt allkirjastatud 12. aprillil 2021 ja hageja poolt 7. juunil 2021;

dtl 11-12), mille punktide 1. ja 2. alusel vastutab kostja II käendajana solidaarselt

kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingust nr H21/058 tulenevate

maksekohustuste täitmise eest. Kostja II vastutuse rahaliseks ülempiiriks on 40 000 eurot.

6. Vaidlust ei ole, et hageja väljastas kostjale I tasumiseks järgmised arved:

-

12. augustil 2023 arve nr 009155-23VL summas 2880 eurot maksetähtajaga 10.

november 2023 (dtl 60),

-

17. augustil 2023 arve nr 009529-23VL summas 4939,80 eurot maksetähtajaga 15.

november 2023 (dtl 61) ja

-

25. augustil 2023 arve nr 010055-23VL summas 4960,20 eurot maksetähtajaga 23.

november 2023 (dtl 62).

7. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I ei tasunud otsuse punktis 6 märgitud arveid. Hageja

hinnangul on kostjal I sellega tekkinud võlg hageja ees summas 12 780 eurot.

8. Kostjad leiavad, et hageja ei ole tõendanud kostjale I kaupade tarnimist ning kostjal I

maksekohustuse tekkimist. Kostjad tuginevad müügilepingu punktile 3.2., mille kohaselt

kohustub müüja väljastama kauba koos veokirjaga ning kauba koguseline ja

kvaliteediline üleandmine loetakse toimunuks veokirjale allkirja andmisega. Kuigi hageja

on esitanud kohtule veokirjad, ei nähtu neilt kauba vastu võtnud isikute nimed. Kostjad ei

tea, kelle allkirjad veokirjadel on.

9. Kohus möönab, et veokirjadelt ei nähtu kauba vastu võtnud isikute nimesid, vaid ainult

allkirjad. See ei tähenda aga koheselt seda, et kostja I kaupa kätte ei saanud. Kohus

hindab tõendeid kogumis. Müügilepingu alusel kostjale I müüdud kütuse kostjale I

üleandmise tõendamiseks esitas hageja kohtule 12. augusti 2023, 17. augusti 2023 ja 25.

augusti 2023 veokirjad (dtl 57-59), GPS väljavõtted kütust tarninud veokite GPS-i

programmist (dtl 107-109) ja väljavõtted MTA kütuse käitlemise andmekogust (dtl 86-

97).

9.1. 12. augusti 2023 veokirja nr 009155-23VL kohaselt laadis hageja kauba saaja kostja I

asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maha 3000 liitrit

eriotstarbelist suvist diislikütust (dtl 57). Viidatud veokirja kuupäev, number, samuti

veokirjal märgitud kauba nimetus ja kogus langevad kokku hageja poolt kostjale I 12.

augustil 2023 väljastatud arvega nr 009155-23VL ja sellelt nähtuvate andmetega (dtl 60).

GPS väljavõttelt (videolt) nähtub all vasakul kuupäev, s.o 12. august 2023, ning veoki

numbrimärk xxxxx, veoki liikumine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja nr xx juures

peatumine kell 11.41 kuni 12.03 (mis on kütuse mahalaadimiseks piisav ajavahemik)

ning seejärel lahkumine (dtl 107). GPS väljavõttelt nähtuv kuupäev langeb kokku nii 12.

augusti 2023 arve kui veokirja kuupäevaga. Samuti langeb GPS väljavõttelt nähtuv veoki

numbrimärk kokku veokirjal märgitud sõiduki numbrimärgiga xxxxx.

9.2. 17. augusti 2023 veokirja nr 009529-23VL kohaselt laadis hageja kauba saaja kostja I

asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maha 5000 liitrit

eriotstarbelist suvist diislikütust (dtl 58). Viidatud veokirja kuupäev, number, samuti

veokirjal märgitud kauba nimetus ja kogus langevad kokku hageja poolt kostjale I 17.

augustil 2023 väljastatud arvega nr 009529-23VL ja sellelt nähtuvate andmetega (dtl 61).

GPS väljavõttelt (videolt) nähtub all vasakul kuupäev, s.o 17. august 2023, ning veoki

4

numbrimärk xxxxx, veoki liikumine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja nr xx juures

peatumine kell 10.39 kuni 10.53 (mis on kütuse mahalaadimiseks piisav ajavahemik)

ning seejärel lahkumine (dtl 108). GPS väljavõttelt nähtuv kuupäev langeb kokku nii 17.

augusti 2023 arve kui veokirja kuupäevaga. Samuti langeb GPS väljavõttelt nähtuv veoki

numbrimärk kokku veokirjal märgitud sõiduki numbrimärgiga xxxxx.

9.3. 25. augusti 2023 veokirja nr 010055-23VL kohaselt laadis hageja kauba saaja kostja I

asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maha 5000 liitrit

eriotstarbelist suvist diislikütust (dtl 58). Viidatud veokirja kuupäev, number, samuti

veokirjal märgitud kauba nimetus ja kogus langevad kokku hageja poolt kostjale I 25.

augustil 2023 väljastatud arvega nr 010055-23VL ja sellelt nähtuvate andmetega (dtl 62).

GPS väljavõttelt (videolt) nähtub all vasakul kuupäev, s.o 25. august 2023, ning veoki

numbrimärk xxxxx, veoki liikumine xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja nr xx juures

peatumine kell 10.15 kuni 10.32 (mis on kütuse mahalaadimiseks piisav ajavahemik)

ning seejärel lahkumine (dtl 109). GPS väljavõttelt nähtuv kuupäev langeb kokku nii 25.

augusti 2023 arve kui veokirja kuupäevaga. Samuti langeb GPS väljavõttelt nähtuv veoki

numbrimärk kokku veokirjal märgitud sõiduki numbrimärgiga xxxxx.

9.4. Vaidlust ei ole, et kostja I asukoht on XXX, Viljandi vald, XXX (nii on kostja I oma

asukoha menetlusdokumentides märkinud).

9.5. Hageja on kohtule esitanud väljavõtted MTA kütuse käitlemise andmekogust (dtl 86-97),

mille alusel saab tuvastada, et hageja on 12. augustil 2023, 17. augustil 2023 ja 25.

augustil 2023 deklareerinud kostjale I eriotstarbelise diislikütuse müügi ja veo ning kostja

I vastuvõtu otsus on olnud: võtan vastu lähetatud kogustes ja mõõtühikus (dtl 88, 92, 96).

Väljavõtetelt nähtuv kütuse kogus, liik, sõiduki registreerimismärk ja ladustamise koht

kattuvad veokirjadel ja arvetel märgituga.

9.6. Kohus on eeltoodut hinnates seisukohal, et kohtule esitatud veokirjad koos GPS andmete

ja MTA kütuse käitlemise andmekogu andmetega tõendavad, et hageja andis kostjale I

arvetel märgitud kütuse kostjale I üle ning tegi võimalikuks omandi ülemineku kostjale I

vastavalt 12. augustil 2023, 17. augustil 2023 ja 25. augustil 2023. Asjaolu, et kostja I

võttis kütuse vastu, kinnitab ja tõendab ka kostja I / kostja II edasine käitumine ning

suhtlus hagejaga.

9.7. Hageja poolt esitatud tõenditest ilmneb, et hageja esitas 15. novembril 2024 kostjale I ja

kostjale II kohustuse täitmise nõude (dtl 13-16), milles palus võlgnevuse 24 371,35 eurot

(põhinõue 12 780 eurot + viivis 11 591,35 eurot) tasuda 14 päeva jooksul alates

nõudekirja saamisest. Hageja esindaja ja kostja I seadusliku esindaja W.T (kes on ühtlasi

ka käendaja ehk kostja II) e-kirjavahetusest (dtl 17-19) nähtub, et W.T sai hageja 15.

novembri 2024 nõudekirja kätte ning ei esitanud sellele sisulisi vastuväiteid. W.T avaldas

4. detsembri 2024 e-kirjas hageja esindajale, et ta tahab tasuda, aga hetkel ei ole

vahendeid (dtl 18).

9.8. 28. mail 2024 sõlmisid hageja ja kostja I kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks (dateeritud

10. mail 2024, kostja I seadusliku esindaja poolt allkirjastatud 28. mail 2024, dtl 63-65).

Kokkuleppe kohaselt tasub kostja I hagejale põhivõla 12 780 eurot hiljemalt 31.

augustiks 2024. Kokkuleppe lisaks on ülevaade võlgnevusest, milles on viidatud

samadele 12. augusti 2023, 17. augusti 2023 ja 25. augusti 2023 arvetele nr 009155-

23VL, 009529-23VL ja 010055-23VL (dtl 65). Vaidlust ei ole, et kostja I kokkulepet ei

täitnud.

9.9. Lisaks eeltoodule tegi kostja I seaduslik esindaja / käendaja 9. jaanuaril 2025 hageja

esindajale e-kirja teel pakkumise võla tasumiseks ning viitas seal samadele arvetele nr

5

009155-23VL, 009529-23VL ja 010055-23VL (dtl 66). Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja

I uuele kokkuleppele ei jõudnud.

9.10.

Mõistlikult võttes ei oleks kostja I e-kirjavahetuses hagejaga oma võlga tunnistanud

ega võla tasumise kokkulepet sõlminud, kui ta ei oleks hagejalt kütust saanud. Kui kostja

I tegelikkuses hagejalt üldse kütust ei saanud, oleks loogiline arvata, et kostja I koheselt

ka hagejale teatas, et temale esitatud arved on alusetud. Kostja I seda ei teinud, vaid

vastupidiselt tunnistas maksekohustust ja tekkinud võlga. Kohtu hinnangul on seega

veenvalt tõendamist leidnud, et kostja I sai tegelikkuses arvetel märgitud kauba kätte.

Asjaolu, et kostja I väidetavalt ei suuda tuvastada, kelle allkirjad on veokirjadel, ei oma

tähtsust.

10. Kostjal I tekkis seega müügilepingu nr H21/058 alusel temale väljastatud arvete tasumise

kohustus. Arvete tasumise tähtaeg on möödunud ning need on sissenõutavad. Kuna kostja

I arveid pole tasunud, on ta sellega rikkunud oma lepingulist kohustust kauba eest tasuda.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab õiguskaitsevahendina võlausaldaja õiguse nõuda kohustuse

täitmist. Kostjal I tuleb seega hagejale tasuda arvete nr 009155-23VL, 009529-23VL ja

010055-23VL alusel tekkinud põhivõlg 12 780 eurot (2880 + 4939,80 + 4960,20).

11. Kostjal I on hageja ees ka viivise võlg. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 esimene lause).

Lepingu punktis 4.2. leppisid hageja ja kostja I kokku, et kui ostja viivitab müüjalt

saadud kauba eest tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,25% päevas

tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni võlgnevuse

täieliku tasumiseni.

Lepingu punkti 5.1. järgi muutus 12. augusti 2023 arve nr 009155-23VL summas 2880

eurot sissenõutavaks alates 11. novembrist 2023. Hagiavalduse esitamise, s.o 13.

detsembri 2024 seisuga oli viivise võlg 399 päeva eest arvestusega 0,25% päevas arve

summalt 2872,80 eurot.

17. augusti 2023 arve nr 009529-23VL summas 4939,80 eurot muutus sissenõutavaks

alates 16. novembrist 2023. Hagiavalduse esitamise, s.o 13. detsembri 2024 seisuga oli

viivise võlg 394 päeva eest arvestusega 0,25% päevas arve summalt 4865,70 eurot.

25. augusti 2023 arve nr 010055-23VL summas 4960,20 eurot muutus sissenõutavaks

alates 24. novembrist 2023. Hagiavalduse esitamise, s.o 13. detsembri 2024 seisuga oli

viivise võlg 386 päeva eest arvestusega 0,25% päevas arve summalt 4786,59 eurot.

Kostja I viivise võlg hageja ees oli 13. detsembri 2024 seisuga kokku 12 525,09 eurot

(2872,80 + 4865,70 + 4786,59). Hageja on ise nimetanud viivisvõla summaks 13.

detsembri 2024 seisuga kokku 12 485,95 eurot (viivisearvestus, dtl 20-21). Kuna kohus ei

saa ületada haginõude piire, lähtub kohus hageja poolt nimetatud viivisvõla summast.

Kostja I viivisvõla suurus hageja ees on seega 12 485,95 eurot.

12. Kostjad esitasid kohtule taotluse viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel.

Kostjad leiavad, et hageja nõutud viivis määras 0,25% päevas, st 91,25% aastas, on

ebamõistlikult suur, kuivõrd ületab seadusejärgset viivisemäära ca 9 korda. Kostjad

leiavad, et mõistlik suurus oleks seadusjärgne, st VÕS § 113 lg 1 järgse viivisemääraga

arvestatud viivis.

Tulenevalt VÕS § 162 lõikest 1 võib kohus ebamõistlikult suurt viivist vähendada

mõistliku suuruseni, arvestades kohustuse täitmise ulatust võlgniku poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ning lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostjad ei ole

6

vaatamata kohtu selgitustele (dtl 79-80, p 11) toonud kohtu ette asjaolusid lepingu

sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju, lepingupoole

õigustatud huvi, lepingupoolte majanduslikku seisundi ja muu kohta, mis võimaldaks

kohtul diskretsiooni rakendades kaaluda võlgniku ja võlausaldaja huve. Kostjad

tuginevad pelgalt viivise määrale, mis kostjate hinnangul on ebamõistlikult kõrge. Samas

jätavad kostjad tähelepanuta, et hageja ja kostja I on müügilepingut nr H21/058 sõlmides

ise sellises viivisemääras kokku leppinud. Lepingu sõlmimine sellise viivisemääraga oli

kostja I vaba tahe. Kohtule nähtub, et hageja nõuab viivise väljamõistmist hagiavalduse

esitamise seisuga ning seda summas (12 485,95 eurot), mis ei ületa põhivõlga (12 780

eurot). Kohtule nähtub, et kostja I ei ole arvete nr 009155-23VL, 009529-23VL ja

010055-23VL tasumiseks teinud ühtki makset, st arved on täielikult tasumata alates

novembrist 2023. Seejuures on hageja kohtueelselt teinud pingutusi võlgnevuse

kättesaamiseks, on esitanud nõudekirja (sh nõudnud ka viivist) ja on teinud kostjaga I

võla tasumise kokkuleppe, kuid kostja I siiski kokkulepet ei täitnud. Ka kohtumenetluse

kestel ei ole kumbki kostja näidanud üles vähimatki tahet oma maksekohustust täita.

Viivise summa ei ole seega kasvanud seetõttu, et hageja oleks nõude maksmapanemisel

olnud tegevusetu. Kostja pole kirjeldanud ega tõendanud lepingupoolte majanduslikku

seisundit, mis annaks kohtule alust leida, et nõutud summas viivise väljamõistmise korral

oleks selle tasumine kostjale I / kostjale II ülejõukäiv. Kohus leiab seega, et kostjate

taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Kohus viivist ei vähenda.

13. Vastavalt käenduslepingu (dtl 11-12) punktidele 1. ja 2. vastutab kostja II käendajana

solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingust nr H21/058

tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Tulenevalt VÕS § 142 lõikest 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies

ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või

lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad

kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja

ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud

käenduslepingus ei ole pooled kokku leppinud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Järelikult vastutab kostja II

lepingust tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest kostjaga I solidaarselt ning seda nii

põhivõla kui viivise osas kokkulepitud vastutuse ülempiiri 40 000 euro ulatuses.

Lähtudes käenduslepingu punktidest 1. ja 2. vastutab kostja I ainult müügilepingust nr

H21/058 tulenevate kostja I kohustuste täitmise eest. Kohtule esitatud arvetelt nr 009155-

23VL, 009529-23VL ja 010055-23VL ei nähtu millise lepingu alusel on arved esitatud.

Hageja väitel müüs hageja kostjale I eriotstarbelist diislikütust ainult müügilepingu nr

H21/058 alusel. Kostjad ei esitanud hageja sellisele väitele vastuväiteid. Kumbki kostja

pole menetluses väitnud, et hageja ja kostja I vahel oleks sõlmitud veel mõni müügileping

peale müügilepingu nr H21/058. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ja kostja I olidki

sõlminud vaid ühe müügilepingu, puudub vajadus arvele lepingu numbri märkimiseks.

Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II (käendaja) on sama isik. Kui kostja II sai kätte

hageja kohtueelse nõudekirja 15. novembrist 2024, ei pöördunud ta hageja poole

küsimusega, millise lepingu alusel on arved esitatud. Kui kostjal II oleks olnud põhjus

arvata, et arved on väljastatud mõne teise lepingu alusel, oleks ta mõistlikult võttes

pidanud seda hagejale pärast nõudekirja saamist koheselt väljendama. Kostja II seda ei

7

teinud. See annab alust arvata, et kostja II teadis niigi, et arved on esitatud müügilepingu

nr H21/058 alusel. Kostja II hakkas väitma, et ta ei tea, millise lepingu alusel arved on

väljastatud, alles kohtumenetluses pärast hagiavalduse kättesaamist, mil ka kostja I võttis

menetlusliku positsiooni hagile täielikult vastu vaielda ning kõike eitada.

Kohus on seega seisukohal, et kostja II vastutab käendajana arvete nr 009155-23VL,

009529-23VL ja 010055-23VL tasumata jätmise tõttu hageja ees solidaarselt kostjaga I

ning seda nii põhivõla kui viivise osas.

14. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt I ja

kostjalt II tuleb VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 208 lg 1, § 142 lg 1, 2 ja § 145 lg

1 alusel solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 12 780 eurot ja

hagiavalduse esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12 485,95 eurot,

kokku 25 xx,95 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel

solidaarselt kostjate kanda.

16. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 128-131) kohaselt on hageja menetluskuluks:

tasutud riigilõiv summas 1400 eurot ja hageja lepingulise esindaja õigusabi kulu 17 tunni

30 minuti eest summas 2450 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 3850 eurot. Kostja

lepingulise esindaja tunnitasu hind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on

käibemaksukohustuslane.

17. Riigilõiv 1400 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1

järgi põhjendatud menetluskulu.

18. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlakstegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema esindaja ajakulu järgmine: 1) 13.

detsember 2024: hagiavalduse koostamine, kliendiga nõupidamised, tõendite kogumine ja

järjestamine, kohtusse esitamine – 5 tundi; 2) 10. jaanuar 2025 – 17. jaanuar 2025:

kompromissiläbirääkimised kostjatega – 1 tund; 3) 9. aprill 2025 – 10. aprill 2025:

kohtumäärustega tutvumine, kostjate taotluse analüüs, hageja seisukoha koostamine,

kohtusse esitamine – 1 tund; 4) 13. mai 2025 – 16. mai 2025: kohtumäärustega tutvumine,

kostjate vastuse ja tõendite analüüs, hageja seisukoha koostamine, tõendite kogumine ja

komplekteerimine, kohtusse esitamine – 4 tundi; 5) 19. veebruar 20xx –25. veebruar

20xx: hageja seisukoha koostamine, tõendite komplekteerimine, kohtusse esitamine – 4

tundi; 6) 20. mai 20xx: kohtumäärusega tutvumine, hageja täiendavate tõendite

komplekteerimine, esitamine kohtusse – 1 tund; 7) 21. aprill 20xx – 19. mai 20xx:

kohtumäärustega tutvumine, kostjate vastuväitega tutvumine, hageja menetluskulude

nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 1 tund 30 minutit.

Kohtu hinnangul ei sisalda hageja lepingulise esindaja poolt välja toodud ajakulu

üleliigseid toiminguid ning märgitud ajakulu vastab vaidluse mahule. Kohus peab hageja

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks.

Kohus leiab, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 140 eurot ilma käibemaksuta on

arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab kvalifitseeritud õigusabi osutaja, s.o

advokaadi tunnitasu määrale. Kohus peab juristi kvalifikatsiooni puhul põhjendatuks

8

tunnitasu määraks 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalik kulu 2100 eurot (17 tundi 30 minutit x 120 eurot), mis jääb

solidaarselt kostjate kanda.

19. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 3500 eurot

(1400 + 2100).

20. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marian Miilaste

kohtunik

9