3-24-3387/59 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3387

Haldusasi

Z.S kaebus Sotsiaalkindlustusameti 04.11.2024 otsuse nr

E14804-1 ja 19.11.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/32864-2

tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja

pensioniavaldus uuesti läbi ning soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.S

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Merle Magnus

Asja läbivaatamine

25.05.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Z.S kaebus osaliselt.

2. Tuvastada, et Z.S töötas perioodil 26.04.2013–28.12.2017 täistööajaga ametikohal,

mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud

„Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XX

„Ühiskutsed“ erialakoodis 13450 nimetatule „maaler töötamisel vähemalt 3. ohuklassi

kahjulike ainetega“.

3. Jätta Z.S kaebus muus osas rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja ja tunnistajate nimed tähemärkidega.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.07.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

3-24-3387

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigus-

abi, tuleb tal esitada Tallinna Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.S1 (kaebaja) esitas 05.08.2024 Sotsiaalkindlustusametile (vastustaja) avalduse (dtl

117121) ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, sest ta on töötanud

Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanadus-

pensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) osa XX „Ühiskutsed“ erialakoodis

13450 nimetatud ametikohal „maaler töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega“.

2. Vastustaja jättis 04.11.2024 otsusega nr E14804-1 (dtl 7375) kaebajale soodus-

tingimustel vanaduspensioni määramata. Vastustaja tuvastas kaebajal soodusstaaži maalrina

töötamise aja eest perioodidel

08.02.1984–31.12.1990, 02.01.1991–28.02.1992 ja

23.03.1992–25.10.1993 kokku 9 aastat 7 kuud 24 päeva, kuid ei pidanud võimalikuks lugeda

soodusstaaži hulka perioodi 21.12.1993–10.05.2011 kokku 17 aastat 4 kuud 19 päeva, sest

kaebaja ei töötanud sel ajal täistööaja ulatuses maalrina, vaid täitis ka meistri, objektijuhi ja

ettevõtte juhi ülesandeid. Seega ei ole kaebajal täidetud soodustingimustel vanaduspensionide

seaduse (SVPS) § 1 p-st 2 tulenev soodusstaaži nõue 12 aastat 6 kuud. Vastustaja selgitas

täiendavalt, et Sotsiaalministeeriumi 27.06.2002 selgituse kohaselt saab enne 01.07.1992

maalrina tööle asumisel soodusstaaži tõendada tööraamatu kandega ja ohuklassi kahjulikke

aineid tõendama ei pea. Kemikaaliseadus ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri

23.11.1998 määrus nr 57 „Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas“ kaotasid alates

01.01.1999 kemikaalide jaotamise ohuklassidesse. Alates 26.07.1999 kehtiv töötervishoiu ja

tööohutuse seadus (TTOS) sätestab ranged nõuded töökeskkonnale ning tööandja kohustused

selle tagamiseks. Pärast TTOS-i jõustumist on tööandjal kohustus tagada keemiliste

ohutegurite parameetrite selline ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise

tööpäeva jooksul ei põhjusta töötajale tervisekahjustusi. Tööandjale on seadusega kehtestatud

nõuete täitmine kohustuslik.

3. Kaebaja esitas 04.11.2024 otsuse peale samal päeval vaide (dtl 132). Vastustaja jättis

19.11.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/32864-2 (dtl 1215) vaide rahuldamata.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tühistada vastustaja 04.11.2024 otsus ja 19.11.2024 vaideotsus, kohustada vastustajat vaatama

kaebaja pensioniavaldus uuesti läbi ja tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andev staaž. Kaebuse põhjendused:

4.1. Kaebaja asutas 1993. a-l oma ettevõtte AS QQQ., kus töötas alguses üksi, olles nii

maaler, meister, objektijuht kui ka ettevõtte juht. Ta töötas täiskohaga maalrina, nagu oli

varem töötanud ka teistes ettevõtetes. Ta töötas igapäevaselt emailvärvide ja lahustitega.

Lisaks olid tervistkahjustavateks faktoriteks töö keskkond ja eripära: tolm, müra, vibratsioon,

töötamised sundasendis. Hiljem koolitas ta meistrina läbi praktilise õppe uusi maalreid, tehes

ettevõtte objektidel igapäevaselt krohvimis-, pahteldus- ja värvimistöid. Töödejuhatajana tegi

1 Rahvastikuregistri järgi endised nimed Laes, Pulk.

2(9)

3-24-3387

ta otsuseid ja vastutas selle eest, kes milliseid töid teeb. Töölepingus on töötamise kohana

märgitud ettevõtte objektid. Meistri ja töödejuhataja ametikohad erinesid üksnes vastutuse

osas. Töö sisu oli sama – teha maalritöid. Kontorit AS-il QQQ ei olnud ja igapäevane töö

toimus objektidel. Kaebaja töötas maalrina objektil täistööajaga kuni 20.01.1998. Siis toimus

AS-i QQQ. reorganiseerimine ja ümbernimetamine OÜ-ks WWW. Selleks ajaks töötasid

ettevõttes professionaalsed maalrid, kes olid ise võimelised tegema kvaliteetset tööd ja uusi

maalreid välja koolitama. Kuna tööde maht suurenes, siis ei olnud kaebaja enam igapäevaselt

objektidel. Kaebaja leiab, et tema töötamine AS-is QQQ. maalrina tuleks arvata soodusstaaži

hulka.

4.2. Kaebaja kinnitab, et töötas igapäevaselt ajavahemikul 19921998 maalrina, kasutades III

ohuklassi aineid, sh emailvärve, lakke, lahusteid, lakibensiini jm. Ettevõttes kehtinud ohutus-

ja maalritöö juhendid viitavad selgelt, et tööülesannete täitmisel puutus kaebaja igapäevaselt

kokku tervistkahjustavate kemikaalidega. Kuna remonttööd toimusid objektidel, mis olid

eelnevalt viimistletud õli- ja emailvärvidega, oli ainsaks võimalikuks viimistlusmeetodiks

emailvärvi kasutamine. Tol perioodil puudusid nii vajalikud teadmised kui ka materjalid, mis

võimaldanuks kasutada vesilahusel värve. Töötingimused olid tervisele ohtlikud, sest

objektidel sissehingatavas õhus olid kemikaalide aurud. Kasutati kohustuslikke

kaitsevahendeid (respiraatorid, kindad jm), kuid need ei olnud piisavad, et täielikult takistada

kemikaalide mõju. Remonditavates hoonetes puudusid ventilatsioonisüsteemid, mis

suurendasid keemiliste ainete kontsentratsiooni õhus. Kaasaegsemad töövahendid ja

ohutusmeetmed võeti kasutusele alles 1998. a lõpus, kui toimus ettevõtte reorganiseerimine.

Tööinspektsioon, kellega tehti tööohutusalast koostööd, sai esimesed mõõdistusseadmed

kasutusse alles 2000. a-te alguses. Seega seadmed, millega mõõta maalritöödes õhusaastet,

aastatel 19921998 puudusid. Kaebaja soovib tõendada tervist kahjustava töö tegemist

ametijuhenditega.

4.3. Kaebaja soovib, et soodusstaaži hulka arvataks ka tema õpilaseaeg. Kaebaja võeti

19.07.1983 maalri õpilaseks ja ta oli seda kuni 07.02.1984, mil talle omistati maalri kolmas

järk. Kaebaja ei omandanud maalriametit koolis, vaid objektidel kohapeal juhendaja

juhendamisel maalritöid tehes. Praktika võimaldas hinnata, kellele sobisid vastavad

töötingimused. Kaebaja töötas igapäevaselt täisööajaga, tegi samu töid ja kasutas samu

materjale nagu teisedki maalrid. Kaebajale hakati kohe esimesest kuust tehtud töö eest tasu

maksma.

4.4. Kaebaja töötas ajavahemikul 21.01.1998–10.05.2011 oma ettevõttes OÜ-s WWW

täistööajaga töödejuhina. Tegemist oli suurte ehitusobjektidega, millel kaebaja pidi

igapäevaselt kohal olema, et töid juhtida, juhendada, organiseerida ja kvaliteeti kontrollida.

Lisaks töötas kaebaja perioodil 26.04.2013–28.12.2017 oma ettevõttes YYY OÜ-s täistöö-

ajaga tööjuhatajana. Kaebaja oli neis ettevõtetes ainus tööjuhataja, teised töötajad olid

maalrid. Kaebaja juhtis töid ehitusobjektil hommikust õhtuni. Tööde iseloomu kinnitavad

tema tööleping ja ametijuhend.

4.5. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ega ole kogunud ise tõendeid.

5. Vastustaja seisukohad:

5.1. Maalrite meistri, maalrite koolitaja ja ettevõtte juhi ametikohta ei ole loetelus nr 2 nime-

tatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvana. Vastustajal ei ole õigust loetelus

toodut laiendada ega täiendada. Maalrina töötamise saab arvata soodusstaaži hulka, kui

kaebaja töötas maalrina täistööajaga.

3(9)

3-24-3387

5.2. Sotsiaalministeeriumi 27.06.2002 selgituse kohaselt piisab soodustingimustel vanadus-

pensionile õigust andva staaži tõendamiseks kuni 30.06.1992 maalrina töötamise kandest töö-

raamatus. Töötamisel perioodil 01.07.199231.12.1998 on lisaks vaja tõendada töötamist

vähemalt 3. ohuklassi ainetega.

5.3. Tööjuhatajana on võimalik soodustingimustel vanaduspensioni määrata ainult ehituse

juures remonttöid või restaureerimise töid juhatanud tööjuhatajale, st ka sanitaarremondi või

ehitisega seotud viimistlustööde juhatamisel (kohtulahendid asjades nr 3-15-725, 3-15-716).

Tööjuhataja kutsenimetusest tulenevalt kehtib tingimus, et ta juhib ehitustöid. Praegu kehtiva

kutsestandardi2 kohaselt peab tööjuhil lisaks ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele

olema ka juhtimisoskus. Tööjuht vastutab oma töövõtu ulatuses tehnilise ja majandusliku

tegevuse või tööohutuse eest objektil. Ta juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse

projektdokumentatsioonile ja ehitusnormile.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja soovib soodustingimustel vanaduspensioni määramist.

7. SVPS § 1 p 2 järgi on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul, kes on

töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2

järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on

töötatud nendel töödel.

Sama paragrahvi p 4 järgi ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži

hulka selles paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.

8. Vastustaja tuvastas kaebajal soodusstaaži maalrina (loetelu nr 2 osa XX „Ühiskutsed“

erialakoodis 13450 nimetatud ametikoht „maaler töötamisel vähemalt 3. ohuklassi kahjulike

ainetega“) töötamise aja eest perioodidel 08.02.1984–31.12.1990, 02.01.1991–28.02.1992 ja

23.03.1992–25.10.1993 kokku 9 aastat 7 kuud 24 päeva. Vastustaja ei pidanud võimalikuks

lugeda soodusstaaži hulka perioodi 21.12.1993–10.05.2011 kokku 17 aastat 4 kuud 19 päeva,

sest kaebaja ei töötanud sel ajal täistööaja ulatuses maalrina, vaid täitis ka meistri, objektijuhi

ja ettevõtte juhi ülesandeid. Seega jäi kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni määramisest

puudu soodusstaaž pikkusega 2 aastat 10 kuud 6 päeva.

9. Kaebaja on menetluses olevat kaebust korduvalt muutnud. Alguses taotles kaebaja

perioodil 21.12.1993–20.01.1998 maalrina töötamise aja tuvastamist soodusstaažina (dtl 94),

seejärel maalri õpilase aja 19.07.1983–07.02.1984 arvamist soodusstaaži hulka (dtl 227),

järgmisena perioodil 21.01.1998–10.05.2011 tööjuhatajana töötamise aja arvamist

soodusstaaži hulka (dtl 235), lõpuks perioodil 26.04.2013–28.12.2017 tööjuhatajana töötamise

aja arvamist soodusstaaži hulka (dtl 300). Kohus käsitleb neid perioode eraldi.

Maalri õpilase aeg 1983–1984

10. Kaebaja taotles perioodil 19.07.1983–07.02.1984 maalri õpilasena töötamise aja arvamist

soodusstaaži hulka.

11. Kaebaja tööraamat (dtl 30, 232) kinnitab, et ta töötas sel ajal Saare Kolhooside Ehitus-

kontoris viimistlusjaoskonna maalri õpilasena. Kaebaja selgitas, et ta töötas õpilase ajal täis-

koormusega ja tegi sama tööd mis teised maalrid. Õppimine toimuski praktilise töö käigus.

Õpilasele näidati ette, mida ja kuidas teha, seejärel pidi õpilane ise ette näidatud töid tegema.

2 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10878643.

4(9)

3-24-3387

Vajadusel teda kontrolliti ja parandati. Samasugust maalrite väljaõpetamise protsessi

kirjeldasid ka tunnistajad V.D ja T.Z 09.06.2025 istungil.

12. Kohus uuris varasemat kohtupraktikat ja leidis mitmeid otsuseid, kus kohus ja osadel

juhtudel ka vastustaja ise on arvanud õpilasena töötamise aja soodusstaaži hulka (nt asjad nr

3-21-3005, 3-21-2868, 3-21-1816, 3-20-1923, 3-17-1041, 3-16-1809, 3-16-1587, 3-08-1548,

3-08-1231, 3-08-272), sest õpilased tegid sama tööd mis väljaõppinud töölised. Samasisuline

otsus on tehtud ka maalri õpilase kohta asjas nr 3-11-2111, kusjuures viidatud asjas oli

õpilasena töötamise periood 10.09.1984–20.03.1985 samas ajaperioodis mis praeguses

vaidluses.

13. Kohus leiab, et kuna tunnistajad kinnitavad, et maalrite väljaõpe toimus täistööajaga

maalrina samasugust tööd tehes ja samasugust praktikat on näha ka varasemas kohtupraktikas,

siis peab kohus kaebaja selgitusi maalri õpilase töö kohta usutavaks. Tööraamatu kanne

erinevalt mitmetest teistest praeguses asjas vaidluse all olevatest tööraamatu kannetest ei ole

kaebaja enda tehtud, mistõttu võib tööraamatut selles osas pidada usaldusväärseks tõendiks.

Kuna kaebaja töötas õpilasena nö alluva töötajana, siis peab kohus usutavaks, et ta töötas sel

ajal täistööajaga ja tal puudusid muud ülesanded erinevalt sellest ajast, kui ta oli ka ettevõtte

juht. Ka tööraamat ei näita sel perioodil samaaegselt mitut erinevat ametinimetust nagu

hilisemad tööraamatu kanded.

14. Samuti loeb kohus usutavaks, et kaebaja töötas sel ajal vähemalt 3. ohuklassi kahjulike

ainetega, sest vastustaja tuvastas õpilase ajale järgneva maalrina töötamise aja alates

08.02.1984 soodusstaažina. Vastustaja viitas Sotsiaalministeeriumi 27.06.2002 selgitusele,

mille kohaselt piisab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tõendamiseks

kuni 30.06.1992 maalrina töötamise kandest tööraamatus. Seega ei vaja eraldi tuvastamist,

milliste konkreetsete ainetega kaebaja töötas. Seda, et tegemist oli vähemalt 3. ohuklassi

kahjulike ainetega, tuleb eeldada.

15. Neil põhjustel peab kohus põhjendatuks tuvastada kaebaja töötamise perioodil

19.07.1983–07.02.1984 maalri õpilasena ametikohal, mis vastab loetelu nr 2 osa XX

„Ühiskutsed“ erialakoodis 13450 nimetatud ametikohale „maaler töötamisel vähemalt 3.

ohuklassi kahjulike ainetega“. Kaebus tuleb selles osas rahuldada ja tuvastada soodusstaaž

pikkusega 6 kuud 20 päeva.

Maalrina töötamise aeg 1993–1998

16. Kaebaja taotles perioodil 21.12.1993–20.01.1998 maalrina töötamise aja arvamist soodus-

staaži hulka. Tööraamatu (dtl 33–34) järgi töötas kaebaja sel ajal AS-is QQQ. maalrite

meistrina ja objekti juhina. 20.12.1993 tööleping nr 1 (dtl 27–28) näitab kaebaja töötamist

maalri, meistri ja objekti juhina. 26.10.1993 ametijuhendid on koostatud tööde juhataja,

meistri ja maalri kohta (dtl 21–24). Kaebaja kinnitas, et tegemist oli temale kuulunud

ettevõttega.

17. Kohus jääb menetluses varem välja toodud seisukoha juurde, et kaebaja enda koostatud

dokumendid ei ole usaldusväärsed ja objektiivsed tõendid. Samamoodi ei ole tõendiks

menetlusosalise enda väide. Ei ole vahet, kas menetlusosaline väidab midagi suuliselt või

kirjalikult. Mõlemal juhul on väide temast endast sõltuv. Kohus ei saa asjas tähtsust omavaid

asjaolusid tuvastada kaebaja enda väidete ja tema enda koostatud dokumentide alusel. Kaebaja

on asjast huvitatud isik, seega ei saa ta olla asjas erapooletu ja objektiivne. Kaebajal on huvi

näidata asju endale kasulikult. Samal põhjusel ei saa olla tema enda koostatud dokumendid

asjas objektiivseteks tõenditeks. Kaebaja koostatud dokumendid ei näita, millal need koostati

ja kas need kajastavad tegelikke asjaolusid või on need koostatud tagantjärele selleks, et

5(9)

3-24-3387

kaebajale kasulikke asjaolusid näidata. Samuti ei ole dokumendid eluliselt usutavad. Kui isik

on iseenda tööandja, siis ei ole tal vaja iseendaga töölepingut sõlmida ehk iseendaga kokku

leppida tööaega, tööle asumise aega, tööülesandeid, vastutust, katseaega jm selliseid

tingimusi. Need on nagunii tema enda kujundada. Samuti ei ole tal vaja endale ametijuhendit

kehtestada. Lisaks on dokumentidele tehtud teadmata ajal käsitsi juurdekirjutusi ja parandusi,

mis vähendavad dokumentide usaldusväärsust veelgi. Tööleping on esitatud koopiana,

kusjuures erinevad leheküljed on erinevat värvi, mis ei ärata usaldust, et tegemist on samast

dokumendist samal ajal tehtud koopiaga. Sama kehtib ametijuhendite kohta, mis peaks olema

koostatud samal päeval. Kaebaja on samal päeval allkirjastanud kolme erineva ametikoha

ametijuhendid, mille tööülesanded on täpselt samasugused (meistri ja tööde juhataja

ametijuhendis on viide maalri ametijuhendile). Tööde juhataja ja meistri ametikohad ei saa

olla täpselt samasuguste ülesannetega nagu maalri ametikoht, vastasel korral puuduks vajadus

neid ametikohti eristada, neile erinevaid ametinimetusi panna ja neile erinevaid

ametijuhendeid koostada. Kohtu arvates on esitatud dokumendid fiktiivsed, ei ole tõsiselt

võetavad ega tõenditena kasutatavad.

18. Ka juhul, kui neist dokumentidest lähtuda, näitavad need seda, et kaebaja töötas viiel

(tööde juhataja, meister, maaler, objekti juht, ettevõtte juht) ametikohal korraga. Seega ei

saanud ta erinevate ametikohtadega kaasnevaid erinevaid tööülesandeid arvestades töötada

täistöökohaga maalrina (ega ka tööjuhatajana, kui arvestada tööjuhataja ametikoht samuti

soodusstaaži hulka). Seega ei toeta need dokumendid kaebaja väidet, et ta töötas täistööajaga

maalrina. Dokumendid on kaebaja enda koostatud, seega vastutab ta ise nende sisulise õigsuse

eest. Kohus ei pea määravaks kaebaja selgitusi, et erinevad ametinimetused pandi kirja

edevusest. Puudub põhjus kaebaja selgitusi tema esitatud dokumentidele eelistada või neid

usaldusväärsemaks pidada.

19. Kohus kuulas 09.06.2025 istungil tunnistajatena üle kaebaja endised töökaaslased V.D ja

T.Z-i. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja töötas

perioodil 21.12.1993–20.01.1998 täistööajaga maalrina vähemalt 3. ohuklassi kahjulike

ainetega.

20. Tunnistajad ei osanud anda ütlusi selle kohta, kus kaebaja igapäevaselt viibis. See, et

kaebaja töötas osa ajast koos nendega, ei tõenda, et ta oleks töötanud ka muul ajal täistööajaga

maalrina. Võimalik, et kaebaja ettevõttel oli mitu objekti ja kaebaja töötas vahepeal teistel

objektidel, kuid selle kohta ei ole tõendeid, ainult kaebaja enda paljasõnalised väited. Kohus ei

saa tugineda vaid kaebaja enda väidetele ega teha järeldusi oletuste pinnalt. Samal põhjusel ei

saa tuvastada ka täistööajaga töötamist tööjuhatajana samal perioodil.

21. Kuigi kaebaja vaidles sellele vastu, tuleb kohtu arvates arvestada sellega, et kaebaja oli

samal ajal ka ettevõtte juht. Ettevõtet ei ole võimalik juhtida selliselt, et juhatuse liikme üles-

andeid üldse ei täideta. Ettevõtte juhtimisega seotud ülesanded (mh personali ja raamatu-

pidamisega seotud ülesanded, aruanded, uute objektide leidmise, lepingute sõlmimise ja

tehtud tööde üleandmisega seotud ülesanded) vajavad paratamatult aega ega võimalda töötada

täistööajaga maalrina või tööjuhatajana. Tavaliselt eeldab ettevõtte juhatuse liikme ülesannete

täitmine täiskohaga tööd. Seetõttu ei ole tõendatud ega kohtu jaoks ka usutav, et kaebaja

töötas täistööajaga maalrina või tööjuhatajana (või täistööajaga nende kahe ametikoha peale

kokku). Kuna kaebaja ettevõttel olid sel ajal palgal teised maalrid (sh tunnistajad), siis puudus

kaebajal ka reaalne vajadus täistööajaga maalritöid teha.

22. Samuti ei osanud tunnistajad öelda, kas töö käigus kasutatud ained sisaldasid vähemalt 3.

ohuklassi kahjulikke aineid. Üksnes see, et kasutatav aine haises, ei anna alust pidada seda

tervist kahjustavaks. Tunnistajad kinnitasid, et vähemalt osadel objektidel kasutati vanu, s.o

6(9)

3-24-3387

nõukogude ajast pärit aineid. See ei kinnita, et kogu vaidlusalusel perioodil töötati kõigil

objektidel täistööaja ulatuses vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega. Kohus ei saa teha

otsust üksnes kaebaja paljasõnalistele väidetele või tema enda koostatud dokumentidele

tuginedes. Kaebaja enda koostatud nimekiri ohtlikest ainetest maalritööde juures (dtl 191–

200) ei ole objektiivne tõend. Ka kaebaja enda koostatud ohutusjuhend ehitus- ja

remonditöölisele (dtl 17–20) ei saa seda olla, seda enam, et see sisaldab sodimisi ja

juurdekirjutusi ning sellest ei ole aru saada, millise ettevõtte dokumendiga on tegemist. Lisaks

on tegemist üldsõnalise juhisega, mis ei kinnita, milliseid aineid tegelikult igapäevases töös

kasutati. Kaebaja esitatud V.D ja T.Z-i 16.12.2024, 08.01.2025 ja 02.03.2025 kirjalikud

tunnistused (dtl 7–8, 97–98, 143–146) ei ole usaldusväärsed tõendid, sest tunnistajad

tunnistasid kohtuistungil hoopis midagi muud. See võimaldab järeldada, et kirjalikud

tunnistused on kaebaja enda koostatud. Muid tõendeid ei ole kaebaja kohtule esitanud.

23. Kaebaja heitis ette, et vastustaja ei ole uurinud, milliseid aineid kaebaja sel perioodil

maalrina kasutas. Kohus leiab, et kaebaja etteheide on põhjendamatu, sest vastustajal ei saa

olla andmeid selle kohta, milliseid aineid kaebaja kasutas. Seda, milliseid materjale kaebaja

oma igapäevatöös kasutas, saab tõendada ainult kaebaja ise. Tegemist on üksnes kaebaja enda

valduses olevate andmetega. Seega on tõendamiskohustus kaebajal, mitte vastustajal.

24. Neil põhjustel leiab kohus, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta töötas perioodil 21.12.1993–

20.01.1998 täistööajaga maalrina (või tööjuhatajana või mõlemal ametikohal kokku täistöö-

ajaga), seetõttu ei saa kohus selle perioodi osas soodusstaaži tuvastada ja kaebus

tuvastamisnõudes jääb selle perioodi osas rahuldamata.

Tööjuhatajana töötamise aeg 1998–2011

25. Kaebaja taotles perioodil 21.01.1998–10.05.2011 tööjuhatajana töötamise aja arvamist

soodusstaaži hulka. Loetelu nr 2 osa XVII „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine,

ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“ erialakood 24441 „tööjuhataja“ võimaldab

arvestada tööjuhatajana töötamise aja soodusstaaži hulka, kui tööjuhatajana on töötatud täis-

tööaja ulatuses.

26. Ühe tööraamatu (dtl 34) järgi töötas kaebaja alates 21.01.1998 WWW-s ehitusmaalri,

meistri, objekti juhi ja juhatuse liikmena. Teise tööraamatu (dtl 305–306) järgi töötas kaebaja

perioodil 21.01.1998–10.05.2011 OÜ-s WWW objekti töödejuhatajana. OÜ WWW

29.12.1999 töölepingu (dtl 25–26) järgi oli kaebaja maaler ja maalrite töödejuht ning ettevõtte

juht. WWW töödejuhataja ametijuhendi (dtl 239) järgi oli ametikoha põhieesmärk maalri-

tööde teostamine. Kaebaja esitas sama ametijuhendi hiljem uuesti (dtl 307) ja sel korral olid

ametijuhendis käsitsi juurdekirjutused, mida varem esitatud ametijuhendis ei olnud. Kaebaja

esitas vastustajale enda koostatud tööandja tõendi (dtl 16), mille kohaselt töötas ta QQQ.

AS-is ja QQQ. (ilmselt on mõeldud WWW OÜ-d) täistööajaga maalrina. Lisakohustus ja

-vastutus oli olla meister ja tööde juht objektidel.

27. Kohus leiab, et esitatud dokumente ei saa tõenditena arvestada, sest tegemist on kaebaja

enda koostatud dokumentidega, mis ei ole objektiivsed. Isegi kui nendega arvestada, siis on

need vastuolulised ja seepärast ebausaldusväärsed. Kaebaja väitis kirjalikes seisukohtades ja

kohtuistungil korduvalt, et WWW OÜ-s ta enam maalritöödega ei tegelenud, vaid töötas

üksnes tööjuhatajana. Ometi näitavad tema enda koostatud tööleping, ametijuhendid ja töö-

raamat ka maalrina töötamist, seda mh täistööaja ulatuses. Tööjuhataja amet oli ta enda

esitatud tõendi kohaselt ainult lisakohustus. Kohus ei pea esitatud töölepingut usaldusväärseks

mh põhjusel, et seda on üle soditud ja sellele on tehtud teadmata ajal juurdekirjutusi.

Dokumendi erinevad lehed on erinevat värvi, mis näitab et samast dokumendist on tehtud

koopiad erinevatel aegadel. Dokumentide ebausaldusväärsust näitab ka nende hilisem

7(9)

3-24-3387

muutmine. Kaebaja on teinud ametijuhendile hiljem juurdekirjutusi, mis näitab, et ta muutis

veel kohtumenetluse ajal dokumentide sisu, et oma seisukohti kirjalikult kinnitada. Alles

kohtumenetluse ajal teise tööraamatu esitamine, milles olev kanne erineb oluliselt eelmise

tööraamatu kandest, võimaldab samuti järeldada, et kaebaja on soovinud olemasolevaid

dokumente endale kasulikumas suunas muuta.

28. Ka kaebaja enda selgitused on vastuolulised. Kaebaja väitis esialgses kaebuses (dtl 10), et

„OÜ QQQ. Gruppi loomisega tekkisid ettevõttes sisulised muudatused ja minu kohalolek

enam füüsiliselt ei olnud objektidel alaliselt võimalik, sest sellest hetkest laienes ka tööde

maht.“. Seega kinnitas kaebaja algses kaebuses, et ei olnud WWW OÜ-s töötades täistööaja

objektidel. Hiljem väitis ta vastupidi, et oli täistööaja ulatuses objektidel, töötas tööjuhatajana

ja kontrollis maalritööde tegemist.

29. Kohus kuulas 25.05.2026 istungil tunnistajatena uuesti üle V.D ja T.Z-i. Mõlemad

tunnistasid, et WWW OÜ tegeles suurte ehitusobjektidega ja ettevõttes oli mitmeid töötajaid

(maalrid). Kaebaja tegeles nii tööde juhatamise kui ka maalritöödega. Samas ei teadnud

tunnistajad, kus kaebaja terve päeva ulatuses oli. Ta ei töötanud tervet päeva koos nendega.

Nad nägid teda päeva jooksul mõned korrad, kuid mitte kogu aeg. Seega ei ole võimalik

nende tunnistajate ütluste alusel tuvastada, et kaebaja töötas täistööpäeva ulatuses töö-

juhatajana. Kohus ei pea seda ka eluliselt usutavaks, arvestades, et tegemist oli kaebaja enda

ettevõttega, kus tal tuli täita ka juhatuse liikme ülesandeid. Kohus ei saa tuvastada

soodusstaaži kaebaja paljasõnaliste väidete alusel või vastuoluliste ja ebausaldusväärsete

dokumentide alusel.

30. Neil põhjustel leiab kohus, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta töötas perioodil 21.01.1998–

10.05.2011 täistööajaga tööjuhatajana. Seetõttu ei saa selle perioodi osas soodusstaaži

tuvastada ja kaebus tuvastamisnõudes jääb selle perioodi osas rahuldamata.

Tööjuhatajana töötamise aeg 2013–2017

31. Kaebaja taotles perioodil 26.04.2013–28.12.2017 tööjuhatajana töötamise aja arvamist

soodusstaaži hulka. Tööraamatu (dtl 306) järgi töötas kaebaja sel ajal YYY OÜ-s. Kaebaja

esitas ka töölepingu nr 1/A (dtl 308) ja ametijuhendi (dtl 309), mis on tema enda koostatud

ning allkirjastatud. Kaebaja kinnitas, et tegemist oli temale kuulunud ettevõttega.

32. Kohus jätab varem toodud põhjendustel kaebaja koostatud töölepingu ja ametijuhendi

asja lahendamisel tähelepanuta, sest tegemist on tema enda koostatud dokumentidega. Lisaks

on ametijuhendis aastaarv üle kirjutatud, mis tekitab kahtluse selle tegelikus koostamise ajas.

Ametijuhendi järgi on ametikoha üks põhieesmärke maalritööde tegemine, kuigi kaebaja

kinnitas kohtumenetluses ja istungil korduvalt, et YYY OÜ-s ta enam ise maalritöid ei teinud.

Seega on kaebaja koostatud dokumendid ja tema väited omavahel vastuolus.

33. Tööraamatu kanne ei tõenda täistööajaga ja tööjuhatajana töötamist, sest tegemist on

kaebaja enda tehtud kandega. Pealegi oli kaebaja samal ajal äriühingu ainuosanik ja ainus

juhatuse liige, seega pidi ta paratamatult tegelema ka ettevõtte juhtimise, majandustegevuse ja

aruandlusega. Seda arvestades ei ole eluliselt usutav kaebaja väide, et ta töötas täistööajaga

tööjuhatajana.

34. Kohus selgitab täiendavalt, et sooduspensioni määramiseks ei piisa üksnes tööjuhatajana

töötamisest, vaid isik peab olema teinud seda tööd täistööajaga (SVPS § 1 p 4). Seetõttu on

asjakohatu kaebaja väide, et ta on töötanud 33 aastat ehituses ja kohus peab leidma selle aja

seest puuduolevad aastad, et kaebajale saaks sooduspensioni määrata. Kohus selgitab, et

oluline ei ole, kui pika aja kokku on kaebaja töötanud sooduspensionile õigust andval

8(9)

3-24-3387

ametikohal, vaid et ta oleks töötanud selle kohal vähemalt 12,5 aastat täistööajaga. Osalise

ajaga töötamisi omavahel liita ei saa, et neist soodusstaaži tuletada.

35. Kaebaja ei ole viidanud vaidlusaluse perioodi osas ühelegi tunnistajale. Tunnistaja T.Z

kinnitas 25.05.2026 istungil, et lõpetas töötamise maalrina 2012. a, seega ei saa tema perioodi

2013–2017 kohta tunnistust anda. Tunnistaja V.D kinnitas 25.05.2026 istungil, et ta töötas

FFF OÜ-s, mitte YYY OÜ-s. Seda kinnitab ka tema tööraamat (dtl 182), millest nähtub

töötamine FFF OÜ-s 01.11.2010–04.12.2012. Järelikult ei saa ka tema anda tunnistust

perioodi 2013–2017 kohta. Muudele tunnistajatele ei ole kaebaja viidanud, kuigi kohus on

talle selle vajadust menetluse käigus selgitanud.

36. Kohus leiab, et kaebaja töötamine perioodil 26.04.2013–28.12.2017 täistööajaga töö-

juhatajana ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud, seetõttu ei saa selles osas kaebajal

soodusstaaži tuvastada. Kaebus tuvastamisnõudes jääb selle perioodi osas rahuldamata.

Muud nõuded

37. Kaebaja taotles vastustaja 04.11.2024 otsuse ja 19.11.2024 vaideotsuse tühistamist.

38. Kohus tuvastas kaebajal täiendava soodusstaaži pikkusega 6 kuud 20 päeva. Kaebajal

jääb soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks puudu veel soodusstaaž pikkusega 2

aastat 3 kuud 16 päeva. Järelikult on vastustaja otsus, et kaebajale ei saa sooduspensioni

määrata, õiguspärane. Kaebus vastustaja 04.11.2024 otsuse ja 19.11.2024 vaideotsuse

tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

39. Samadel põhjendustel puudub alus rahuldada kohustamiskaebust.

Otsus ja menetluskulude jaotus

40. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja tuvastab soodusstaaži maalri õpilasena töötamise aja

eest perioodil 19.07.1983–07.02.1984 kokku 6 kuud 20 päeva. Muus osas jääb kaebus

rahuldamata.

41. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kumbki pool ei ole kohtule

tähtaegselt menetluskulu dokumente esitanud, seepärast jäävad nende võimalikud

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebuselt ei ole riigilõivu tasutud.

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)