2-26-2281/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.06.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-2281

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi M. R. vastu võla nõudes

Hagihind

3956,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), hageja

lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post: XXX).

Kostja: M. R. (isikukood XXX).

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi M. R. vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista M. R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 849,59 eurot, intress 8,13

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 9,86 eurot.

3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud 23% ulatuses kostja ja 77% ulatuses hageja kanda.

4.2. Mõista M. R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 104,65 eurot.

4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (104,65 eurot) tuleb kostjal tasuda

hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja B2 Impact OÜ esitas 29.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja M. R.-i

vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 15.05.2026 määrusega menetlusse. Kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses. Kostja ei ole hagile vastanud.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2. M. R. ja XXX OÜ (edaspidi ka krediidiandaja) sõlmisid 30.12.2022 laenulepingu XXX.

Krediidi kulukuse määr arvutamisel võeti aluseks, et 599,50 eurot laenusumma võetakse

koheselt kasutusse, fikseeritud intressimäär on 27,46% aastas, lepingutasu 49,50 eurot,

tagasimakstav kogusumma 738,18 eurot, 18 tagasimakset. Selle alusel sai krediidiandja, et

laenu krediidi kulukuse määr on 45,88%, Lepingu alusel väljastati kostjale laen summas

550,00 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt lepingu katteks tehtud kokku 164,04 eurot,

millest maksegraafikujärgse põhiosamakse katteks on arvestatud 112,96 eurot ja intressi

katteks 51,08 eurot.

3. Krediidiandja XXX süsteemis on laenuvõtjal võimalik olla ainult ühe kehtiva

lepingupooleks, seetõttu laenusumma suurendamisel sõlmiti uus leping. 12.05.2023 sõlmiti

lisalaenu leping XXX. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 44,98%, mille arvutamisel

arvestati, et laenusumma on 833,73 eurot, intressimäär on 41,70% aastas, lepingutasu 47,19

eurot, tagasimakstav kogusumma 1136,16 eurot ja kokku 18 tagasimakset. Lepingu alusel

väljastati kostjale laen summas 300,00 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt lepingu katteks

tehtud kokku summas 126,24 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosamakse katteks on

arvestatud 69,40 eurot, intressi katteks 56,76 eurot ja refinantseeritud laenu intressi katteks

0,08 eurot.

4. 16.08.2023 sõlmiti lisalaenuleping XXX krediidikulukuse määraga 50% aastas, mis on

arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et laenusumma on 2400,19 eurot (sh

lepingutasu 135,86 eurot), muud kulud summas 5,78 eurot, intressimäär 42,72% aastas,

laenutähtpäev 10.09.2028 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse. Lepingu alusel väljastati

kostjale lisalaen summas 1500,00 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt lepingu katteks tehtud

kokku summas 97,86 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosamakse katteks on arvestatud

11,94 eurot, intressi katteks 85,45 eurot ja refinantseeritud laenu intressi katteks 0,47 eurot.

5. 11.10.2023 sõlmiti lisalaenuleping XXX, krediidikulukuse määraga 49,99% aastas, mis on

arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et laenusumma on 2960,85 eurot (sh

lepingutasu 167,60 eurot), muud kulud summas 8,05 eurot, intressimäär 41,20% aastas,

laenutähtpäev 13.08.2027 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse. Lepingu alusel väljastati

kostjale lisalaen summas 405,00 eurot. Tagasimakseid kostja poolt antud lepingu katteks

tehtud pole.

6. 16.10.2023 sõlmiti lisalaenuleping XXX, krediidikulukuse määraga 50% aastas, mis on

arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et laenusumma on 3499,96 eurot (sh

lepingutasu 198,11 eurot), muud kulud summas 23,45 eurot, intressimäär 42,95% aastas,

laenutähtpäev 15.11.2028 ning kogu laen võetakse kohe kasutusse. Lepingu alusel väljastati

kostjale lisalaen summas 341,00 eurot. Tagasimakseid on kostja poolt lepingu katteks tehtud

kokku summas 1858,27 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosamakse katteks on

arvestatud 279,88 eurot, intressi katteks 1573,27 eurot ja refinantseeritud laenu intressi

katteks 5,12 eurot.

7. Kostja ja XXX OÜ sõlmisid 24.02.2025 käesoleva hagi nõude aluseks oleva

refinantseerimislepingu nr XXX, millest hageja oma nõude põhjendamisel ja esitamisel

lähtub. Refinantseerimislepinguga uut laenusummat ei väljastata, vähendatakse osamakse

suurust, pikendatakse tagasimakseperioodi ning lepingutasu ei kaasne. Lepingu XXX

sõlmimisel lepiti kokku laenusummas 3230,08 eurot (koosnes refinantseeritava laenu

põhiosast 3220,08 eurot ja uue laenu võlateatised 10,00 eurot), intressimääras 24% aastas,

viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,0667%), laenutähtpäevas 15.03.2035 ning krediidi

kulukuse määr lepingu sõlmimisel oli 27,64% aastas.

8. Vastavalt lepingu maksegraafikule koosneb tagasimakse laenu põhiosa tagasimaksest,

muudest kuludest ja intressist, mis on kokku 73,59 eurot. Kokku 120 järjestikust osamakset.

Lepingu XXX katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole. Kostjale edastati võlgnevuses

olevate osamaksete osas võlateatised 22.04.2025, 22.05.2025 ja 21.06.2025. Krediidiandja

edastas kostja meiliaadressile 29.06.2025 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul

võlgnevus likvideerida või võla tasumise osas kokkulepe saavutada. Kuna kostja võlgnevust

hiljemalt 15.07.2025 ei likvideerinud ega pöördunud võla tasumise osas kokkuleppe

saavutamiseks krediidiandaja poole, ütles krediidiandja lepingu üles 16.07.2025.

9. Krediidiandaja loovutas tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale,

edastades teate kostja e-postile 16.07.2025.

10. Käesolevas hagis nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust 3230,08 eurot, intressi 257,61

eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 418,41 eurot ja sissenõudmiskulusid 50 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse

erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust

koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

12. XXX OÜ loovutas 16.07.2025 B2 Impact OÜ-le lepingust nr XXX tuleneva nõude kostja

vastu ja teatas sellest kostjat meili teel (dtl 84).

13. Kostja ja XXX OÜ sõlmisid 24.02.2025 käesoleva hagi nõude aluseks oleva

refinantseerimislepingu nr XXX. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku

lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.04.2025–15.03.2035 makseperioodiga 120 kuud ja

intressiga 24% aastas (dtl 222-227)

14. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja osamakseid tasunud. Seega on

kogu laenusumma tasumata.

15. Kohtu hinnangul vastab kostja ja XXX OÜ sõlmitud laenuleping nr XXX

tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu nr XXX kohaselt

kohustus kostja tasuma 120 osamakset 73,59 euro suuruses, mis sisaldas lisaks põhiosale ka

intressi (dtl 223-227). Seega oli tegemist tarbijakrediidilepingutega.

16. Hageja põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulud ja viivise nõuded võiksid kuuluda

rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise

nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv

kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise maksmiseks (hagis nõutud

määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis

nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.

17. Vastavalt laenulepingule nr XXX oli krediidi kulukuse määr 27,64% aastas (dtl 222).

Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2025.

aasta veebruaris (24.02.2025 lepingu sõlmimisel) oli 15,47%, seega ei ületa lepingu

krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on

kehtiv.

18. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega

kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

19. Lepingu sõlmimise ajal (24.02.2025) kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 punktide

1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuivõrd kostjale täiendavat laenusummat

refinantseeritud lepinguga ei laenatud, siis ei pidanud krediidiandja kostja krediidivõimelisust

kontrollima. Kuivõrd refinantseeritud lepinguga võttis kostja endale intressi tasumise

kohustuse, siis tuleb kontrollida ka selle sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist.

20. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

21. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr XXX kohta

esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule

laenutaotluse (dtl 386), avalike andmebaaside kontrollid (dtl 387-388). Kostja veebitaotlusest

nähtub, et lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek on 1076 eurot,

finantskohustused on 250 eurot ja muud kohustused 450 eurot. Krediidiandja leidis, et

krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud, samuti, et

hagejal ei ole ülalpeetavaid (dtl 387). Krediidiandja hindas muid kohustusi

(majapidamiskulude) Statistikaameti poolt avaldatud andmetega kooskõlas krediidiandja poolt

sise-eeskirja kehtestatud arvuliste näitajatega, mis arvutati valemi põhjal: sissetulek * 0,204 +

157,32 eurot, lisades ülalpeetavate kulu ning saades muudeks kohustusteks kokku summas

377,00 eurot. Kostja varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju osas

võeti arvesse 5% kostja netosissetulekust summa 53,00 eurot. Kohtu hinnangul nähtub

esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei tehtud.

Krediidiandja ei veendunud kostja sissetulekute ega väljaminekute suuruses, vaid lähtus ainult

kostja esitatud teabest.

22. Oluline on enne tarbijale krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu hinnangul nähtub

esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei tehtud.

Krediidiandja ei veendunud kostja väljaminekute suuruses. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et ka konto väljavõttelt ei ole alati võimalik tuvastada, mis kulutustega on

tegemist, siiski konto väljavõttelt nähtuvad regulaarsed kohustused, samuti inimeste

tarbimisharjumused nt kui inimene käib raha peale mängimas või teeb muid regulaarseid

ebamõistlikke kulutusi. Järelikult ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud

kostjaga praeguse vaidluse esemeks olevat laenulepingut sõlmida.

23. Lepingu XXX sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse

määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei

ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.

Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et kostja oleks

teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja

millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud.

24. Laenulepingu nr XXX kohaselt on laenusumma 3230,08 eurot, mida laenusaaja kontole ei

kanta, vaid laenu arvelt makstakse lepingu sõlmimisel refinantseeritava laenu põhiosa

3220,08 eurot ja teenusarved 10 eurot. Lisaks on lepingus kirjas, et eelnevate laenuperioodide

jooksul kogunenud viivised ja intressid kogusummas 285,03 eurot on maksegraafiku veerus

muude kulude all ning neilt intressi ja viivist ei arvestata. Kui refinantseeritud laen sisaldab

eelmiste laenude intresse, põhiosa ja viiviseid, siis tuleb ka nende laenulepingute sõlmimise

seisuga vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida. Seega kontrollib kohus

kõikide eelnevate laenulepingute krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist.

25. Laenulepingu XXX osamaksed sisaldavad lisaks laenu põhiosale ka intressi (27,46%),

seega kohtu hinnangul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (dtl 32-33). Lepingu krediidi

kulukuse määr oli 45,88% aastas (dtl 33). Kohtu arvutuste kohaselt on lepingu krediidi

kulukuse määr 49,31%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 2022. aasta detsembris (30.12.2022 lepingu sõlmimisel) oli

16,3%, seega ületab lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda ning tarbijakrediidileping ei ole kehtiv. Kuivõrd leping on tühine, siis ei ole vajadust

kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet.

26. Laenulepingu XXX osamaksed sisaldavad lisaks laenu põhiosale ka intressi (41,7%),

seega kohtu hinnangul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (dtl 43-44). Vastavalt

laenulepingule nr XXX oli krediidi kulukuse määr 44,98% aastas (dtl 44). Kohtu arvutuste

kohaselt on krediidi kulukuse määr 64,44%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 12.05.2023 lepingu sõlmimisel oli 15,31%,

seega ületab lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning

tarbijakrediidileping ei ole kehtiv.

27. Laenulepingu XXX osamaksed sisaldavad lisaks laenu põhiosale ka intressi (42,72%),

seega kohtu hinnangul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (dtl 53). Vastavalt laenulepingule

nr XXX oli krediidi kulukuse määr 50% aastas (dtl 53). Kohtu arvutuste kohaselt on

laenulepingu krediidikulukuse määr 57,82%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2023. aasta augustis (16.08.2023 lepingu

sõlmimisel) oli 16,72%, seega ületab lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda ning tarbijakrediidileping ei ole kehtiv.

28. Laenulepingu XXX osamaksed sisaldavad lisaks laenu põhiosale ka intressi (41,2%),

seega kohtu hinnangul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (dtl 62).Vastavalt laenulepingule

nr XXX oli krediidi kulukuse määr 49,99% aastas (dtl 62). Kohtu arvutuste kohaselt on

laenulepingu krediidikulukuse määr 56,44%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2023. aasta augustis (11.10.2023 lepingu

sõlmimisel) oli 16,72%, seega ületab lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda ning tarbijakrediidileping ei ole kehtiv.

29. Laenulepingu XXX osamaksed sisaldavad lisaks laenu põhiosale ka intressi (42,95%),

seega kohtu hinnangul on tegemist tarbijakrediidilepinguga (dtl 68).Vastavalt laenulepingule

nr XXX oli krediidi kulukuse määr 50% aastas (dtl 68). Kohtu arvutuste kohaselt on

laenulepingu krediidikulukuse määr 58,3%. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määr 2023. aasta augustis (16.10.2023 lepingu sõlmimisel)

oli 16,72%, seega ületab lepingu krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda ning tarbijakrediidileping ei ole kehtiv.

30. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS §

4062 lg 3 kohaselt maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks

tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu

järgi. Lepingutes XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ületas krediidi kulukuse määr ettenähtud

määra, seega on need lepingud VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised.

31. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi tuleb tühise tehingu alusel saadu

tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kuivõrd krediidileping on algusest peale tühine,

peab krediidiandja tagastama tarbijale kõik krediidilepinguga seoses tasud. VÕS § 4062 lg 3

alusel tekkiva suhte näol on tegemist lepingusarnase õigussuhtega, kus kohustused tekivad

seaduse alusel, kuid lepingus sätestatud tähtaegade järgi (VÕS komm II (2019), § 4062, p 3.4).

Seega on kostjal kohustus tagastada üksnes põhisumma koos seadusjärgse intressiga VÕS §-s

94. Käesoleval juhul on kõik kehtetud lepingud refinantseeritud lepinguga XXX. Kohtu

hinnangul on refinantseeritud leping kehtiv osas, kus eelnevad põhivõlgnevused on fikseeritud

lepingus ja tarbija sai need maksegraafiku alusel tagastada.

32. Hageja esitas 28.04.2026 ümberarvestuse seadusjärgse intressi ja viivisega. Hageja tõi

esile, et krediidiandja väljastas krediiti summas 3096 eurot ning kostja tegi tagasimakseid

summas 2246,41 eurot. Kostja ei ole lepingu XXX katteks tagasimakseid teinud. Hageja

selgitas, et refinantseeritud lepingu esimene osamakse kuupäev on 15.04.2025. Kostja oli

viivituses kolme osamakse tasumisega (15.04.2025, 15.05.2025 ja 15.06.2025), krediidiandja

andis kostjale 29.06.2025 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevus

likvideerida. Hageja leiab, et kuivõrd kostja võlgnevust hiljemalt 15.07.2026 ei tasunud ega

muud kokkulepet ei sõlminud, siis on leping kehtivalt üles öeldud 16.07.2025.

33. Hageja nõuab ümberarvestuse alusel põhivõlga 849,59 (3096-2246,41) eurot, intressi

15.04.2025-15.07.2025 kokku summas 8,13 eurot, viivist perioodi eest 17.07.2025-

29.01.2026 summas 9,86 eurot (dtl 453) ja sissenõudmiskulusid 50 eurot. Kohus leiab, et

hageja põhinõue, intressinõue ja viivisenõue on põhjendatud ning rahuldab need.

34. Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 15 eurot lepingu

kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest. VÕS § 113² lg 1 sätestab, et lepingu

kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid

ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud

sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro

võrra. Lõikes 1 nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud

tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja edastas e-posti aadressile XXX

tasuta meeldetuletuskirjad 16.04.2025 (dtl 116-118), 16.05.2025 (dtl 105-106) ja 15.06.2025

(dtl 92-94) ning tasulised võlateatised 22.04.2025 (dtl 113-114), 22.05.2025 (dtl 101-102),

21.06.2025 (dtl 89-90). Samuti on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3

(dtl 229) teavitatud kostjat sissenõudmiskulude tekkevõimalusest. Kohus rahuldab hageja

nõude summas 15 eurot.

35. Hageja nõuab täiendavate sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot peale lepingu

lõppemist. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (dtl 229) tulenevalt on

osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja saatis kostja e-posti aadressile XXX tasulised

nõudekirjad 04.08.2025 (25,00 eurot) (dtl 389), 11.08.2025 (5,00 eurot) (dtl 392), 18.12.2025

(5,00 eurot) (dtl 395). Kohus leiab eelnevat arvestades, et hageja sissenõudmiskulude nõue on

põhjendatud summas 35 eurot ning rahuldab selle.

36. Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja

laenulepingust nr XXX põhivõlgnevuse summas 849,59 eurot, intressi 8,13 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast (17.07.2025) kuni hagiavalduse

esitamiseni 29.01.2026 summas 9,86 eurot.

37. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

38. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd arvestades hagi

hinda kohus rahuldab hagi ligikaudu 23% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1

põhjendatuks jätta menetluskulud 77% ulatuses hageja ja 23% ulatuses kostja kanda.

39. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 455 eurot ja

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 455 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 104,65 eurot (s.o 455-st

eurost 23%) ning menetluskuludelt (104,65 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

40. Kuna kostja pole menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastanud, siis ei ole kostjal

saanud käesolevas asjas menetluskulusid tekkida, mistõttu ei saa kohus kostja

menetluskulusid ka kindlaks määrata. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik