3-26-1664/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janno Voog Määruse tegemise aeg ja koht 04.06.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1664 Haldusasi X.Z-i riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja: X.Z

Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Jätta X.Z-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärkidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X.Z (taotleja) esitas 03.06.2026 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles viitab soovile „alustada kohtuasja“ Eesti Vabariigi, Sotsiaalkindlustusameti ja Kose valla vastu. Kuigi taotleja viitas ka täitemenetlusega seotud asjaoludele, võtab kohus arvesse, et Harju Maakohtu 13.05.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-10359 anti taotlejale riigi õigusabi õigusnõustamisena taotlejat puudutavas täitemenetluses sissetulekute arestimise ulatuse küsimuses. Seda asjaolu ning taotluses välja esitatut arvestades järeldab kohus, et taotleja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

1(2)

Riigi õigusabi taotluse lahendamisel tuleb kontrollida lisaks RÕS §-s 6 sätestatud aluse olemasolule riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste esinemist. Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud. RÕS § 7 lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p-i 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. RÕS § 7 lg 3 näeb ette, et riigi õigusabi võib anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, kui advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.

3. Taotlus riigi õigusabi saamiseks jääb RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata. Taotlejal on võimalik oma õigusi halduskohtumenetluses efektiivselt kaitsta ka ilma esindajata. Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest ei ole esmatähtis, et taotlejal/kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kohtule esitatavates avaldustes (sh kaebustes) ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. On piisav, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Kohus selgitab, et soovi korral on taotlejal võimalik esitada kaebus nii töövõimetoetuse määramata jätmise otsusele, töövõime hindamise otsusele kui ka toimetulekutoetuse määramata jätmise otsusele. Kohus saab omal algatusel tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. Kohtute infosüsteemi andmetel on taotleja pöördunud erinevate probleemide lahendamiseks korduvalt nii maakui halduskohtusse. Arvestades taotleja pikaaegset kogemust nii tsiviilkui haldusasjades, on kohus veendunud, et halduskohtumenetluses on ta ise võimeline oma õigusi kaitsma. Seega ei ole riigi õigusabi andmine põhjendatud.

4. Kohtu hinnangul ei ole riigi õigusabi määramine praegusel juhul vajalik ka poolte võrdsuse tagamiseks. Puudub alus arvata, et taotleja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta.

5. Kuivõrd kohus jätab riigi õigusabi taotluse rahuldamata, ei ole kaebaja majandusliku seisundi täpsem analüüsimine või täiendavate tõendite kogumine vajalik.

6. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog

2(2)