4-26-1345/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4.juuni 2026 Jõhvis

Väärteoasja number

4-26-1345 (244026001802)

Kohtunik

Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

Tamara Zõbalova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 10.04.2026 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas

nr 244026001802, millega Tamara Zõbalova tunnistati

süüdi liiklusseaduse § 240 lg 1 järgi ja karistati

rahatrahviga 37 trahviühikut, s.o 296 eurot

Menetlusalune isik

Tamara Zõbalova, isikukood 48905032250, xxx

kodakondsusega, elukoht xxx, xxx, e-post xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja A. M.

RESOLUTSIOON

VTMS § 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

Rahuldada Tamara Zõbalova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 10.04.2026

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244026001802.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 10.04.2026 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr

244026001802 osaliselt, s.o Tamara Zõbalovale liiklusseaduse § 240 lg 1 järgi mõistetud karistuse

määra osas ning teha selles osas uus otsus.

Mõista Tamara Zõbalovale liiklusseaduse § 240 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut

summas 80 eurot.

Rahatrahv 80 eurot tuleb tasuda 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse

pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi arvelduskontole:

Swedbank AS – EE932200221023778606,

SEB Pank AS – EE891010220034796011,

Luminor Pank AS – EE701700017001577198,

LHV Pank AS - EE777700771003813400.

Kohustuslik on märkida viitenumber 10220202190957.

1 / 7

Kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies

ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusaluse isiku kaitsja on otsuse peale

tähtaegselt kaebuse esitanud.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 11.06.2026

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 04.06.2026

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel

(ehk 07.07.2026) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse V patrulligrupi

patrullpolitseinik T. T. koostas 10.04.2026 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244026001802, mille

kohaselt Tamara Zõbalova 10.04.2026 kell 08.01 Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Hariduse tn 8a

liikudes Hariduse tn 5 suunas juhtis mootorsõidukit BMW 530XD registreerimismärgiga xxx, milles

sõidutas alla 16 aastast last, kes ei olnud sõites turvavööga või turvaseadmega nõuetekohaselt

kinnitatud. Tamara Zõbalova rikkus sellise tegevusega liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 4 ja § 36 lg 6

nõudeid ning pani toime LS § 240 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on väärtegu tõendatud tunnistaja- ja menetlusaluse isiku ütlustega

ning vormikaamera nr U01729 salvestisega. Kergendavate asjaoludena on märgitud menetlusaluse

isiku kahetsus ja et tal puuduvad eelnevad karistused. Karistuse määramisel juhindus kohtuväline

menetleja KarS § 56 lg-st 1 ja leidis, et Tamara Zõbalovale on kohane karistus 37 trahviühikut, s.o

296 eurot.

2. Menetlusalune isik esitas 15.04.2026 eelviidatud kiirmenetluse otsuse peale Viru Maakohtule

kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi tühistamist. Alternatiivselt taotleb

rahatrahvi oluliselt vähendada või asendada rahatrahv hoiatusega.

Tamara Zõbalova väärteo toimepanemist ei vaidlusta, kuid selgitab, et tema x-aastane laps, kellel

tuvastati hiljuti puue, oli sõidu alguses nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud ning laps vabastas

turvavöö iseseisvalt sõidu ajal. Lisab, et lapse vanust ja tervislikku eripära arvestades ei ole tema

2 / 7

lapse käitumine alati täielikult kontrollitav ning sellised olukorrad võivad tekkida ootamatult.

Menetlusalune selgitab, et tal puudus igasugune tahtlus liiklusnõudeid rikkuda, ta tegutses heas usus

ning täitis oma kohustusi lapse turvalisuse tagamisel. Tegemist oli erandliku ja tahtmatu olukorraga,

mille tekkimist ei olnud võimalik täielikult vältida. Täiendavalt palub kohtul arvestada varasemate

karistuste puudumist, kahetsust ja et tegemist ei olnud teadliku ega tahtliku rikkumisega.

Menetlusalune isik esitas koos kaebusega kohtule ka foto Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud

tõendist, millest nähtub lapse puude raskusaste ja puude liik.

3. 04.05.2026 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on

nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku kaebuses oleva väitega, et menetlusalune isik

täitis oma kohustusi lapse turvalisuse tagamisel nii palju kui võimalik ning ei pannud väärtegu

tahtlikult toime. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik ei teinud midagi selleks,

et vältida antud väärteo toimepanemist. Seega leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik on

väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega.

Väärteoasja raames kogutud tõenditest (vormikaameraga nr U01729 tehtud videosalvestisest,

menetlusaluse isiku ütlustest ja kaebusest) nähtub, et menetlusalune isik teadis, et tema laps võib

sõiduki liikumise ajal turvavöö lahti teha. Kui menetlusaluse isiku väide vastab tõele ja laps oli enne

sõidu alustamist turvavööga kinnitatud, kuid tegi selle sõidu ajal lahti, pidi menetlusalune isik enne

sõidu alustamist lapsele selgitama, et seda ei tohi teha, ning esitama vastavad põhjendused. Lisaks

oleks ta pidanud paigutama lapse esiistmele, et laps oleks sõidu ajal tema kontrolli all. Antud juhul

istus laps tagaistmel ning sõidukis viibisid ainult menetlusalune isik ja laps. Samuti oleks

menetlusalune isik saanud kasutada teistsugust turvavarustust, mille kinnitusi väike laps ei suuda

avada. Kui pärast sõiduki peatamist pani menetlusalune isik patrullpolitseinike juuresolekul lapsele

turvavöö kinni, tegi ta seda valesti (turvavöö diagonaalrihm ei kulgenud üle rangluu lapse õla ja

kaela vahelt). Kohtuvälise menetleja hinnangul näitab see tema ükskõikset suhtumist lapse ohutusse.

Vastavalt lapse vanusele (x-aastane) pidi menetlusalune isik kasutama lapse turvatooli, mitte

turvaistet, kuna lapse vanus ja kasv ei võimaldanud last õigekohaselt kinnitada (turvavöö oleks

jooksnud läbi kaela), mis liiklusõnnetuse korral tooks kaasa rasked kehavigastused. Ka lisab

kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti tõendist lapse

puude kohta nähtub, et lapse keskmine puue on seotud liikumise ja nägemisega, mitte aga näiteks

arengupuudega. Seega tundub menetlusaluse isiku esitatud argument selle kohta, et laps tegi sõiduki

liikumise ajal ise turvavöö lahti, vähetõenäoline.

Karistusregistri arhiveeritud andmetel on isikul üks väärteokaristus KarS § 1511 järgi (otsuse

kuupäev 24.10.2023). Seega ei ole tegemist esmase väärteoga. Varasem karistus (rahatrahv) ei ole

isikut mõjutanud seadusekuulekale käitumisele. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et

menetlusaluse isiku hoiakud vajavad parandamist. Patrullpolitseiniku vormikaamera

videosalvestisest nähtub, et menetlusaluse isiku sõidukil on nähtavas kohas ebatsensuurne väljend

(vene keeles) ja solvav žest ("fuck you"), mis ei ole kooskõlas heade tavade ja kommetega ning mis

ei ole avalikus ruumis aktsepteeritav. Kahjuks on videosalvestiselt näha, et kui politseinikud juhivad

menetlusaluse isiku tähelepanu sellele, ei näe menetlusalune isik selles midagi halba ega ebaeetilist.

Arvestades ülaltoodut leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku karistamine on üld- ja

eripreventiivsetel eesmärkidel tingimata vajalik.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusväärtegude kaitstavaks õigushüveks eelkõige inimelu ja

tervis, eriti lapse oma. Selle eesmärgi saavutamise üheks vahendiks on menetlusaluse isiku

3 / 7

mõjutamine sellise karistuse kaudu, mis mõjutab tema elukorraldust ning suunab teda edaspidi

õiguskuulekalt käituma. Mittekaristusliku meetme rakendamine (väärteoasja lõpetamine

otstarbekuse kaalutlusel) ei avaldaks isikule soovitud mõju ega takistaks teda edaspidi uusi

süütegusid toime panemast.

Kiirmenetluse otsuse vastuvõtmisel karistust kergendavate asjaoludena arvestati menetlusaluse isiku

kahetsust ning kehtivate karistuste puudumist, karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 alusel

tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud

rahatrahv 37 trahviühikut, s.o 296 eurot on alla sanktsioonis sätestatud keskmise määra

(maksimaalne karistuse määr on 800 eurot) ja on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga.

Määratud karistus on eesmärki täitev, tagades võimaluse mõjutada isikut edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja Riigikohtu

lahenditega.

Lähtuvalt eelpool toodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistuse muutmiseks (rahatrahvi vähendamiseks) või menetluse lõpetamiseks

otstarbekuse kaalutlusel puudub nii mõjuv põhjendus kui ka alus. Kohtuväline menetleja jääb tehtud

otsuse juurde ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtul jätta menetlusaluse isiku

kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides,

kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on

kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse koopia,

selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad

kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline

menetleja nõustus oma seisukohas asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ka menetlusalune

isik ei taotlenud tõendite uurimist kohtuistungil ega uute tõendit esitamist ega taotlenud

kohtuistungit.

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

6. Kiirmenetluse otsuses heidetakse Tamara Zõbalovale ette LS § 33 lg 11 p 4 ja § 36 lg 6 nõuete

rikkumist ning sellega LS § 240 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemist, s.o sõidukijuhi poolt

turvavöö või muu turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamist

10.04.2026 kell 08.01.

4 / 7

LS § 33 lg 11 p 4 kohaselt on juhil keelatud sõidutada sõitjat, kes ei ole LS § 30 lg 1 kohaselt

turvavööga kinnitatud või ei kasuta § 30 lõike 4 või § 36 lõike 6 kohast turvavarustust, kui tegemist

ei ole hädaseisundiga.

LS § 36 lg 6 sätestab, et kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete

kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd,

kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud

turvaseadet.

LS § 240 lg 1 näeb ette väärteo korras vastutuse sõidukijuhi poolt turvavöö või muu turvavarustuse

abil nõuetekohaselt kinnitamata alla 16-aastase lapse sõidutamise eest.

Asjas puudub vaidlus selle üle, et Tamara Zõbalova juhtis 10.04.2026 Jõhvi linnas mootorsõidukit

BMW 530XD registreerimismärgiga xxx ja sõidutas tagaistme turvaistmel olevat alla 16 aastast

(Tamara Zõbalova laps on x-aastane) last, kellel oli turvavöö sõidu aeg nõuetekohaselt kinnitamata.

Eeltoodut tõendab Politsei- ja Piirivalveameti poolt Kohtute Infosüsteemi lisatud videosalvestis, mis

tehti 10.04.2026 vormikaameraga nr U01729. Salvestiselt nähtub ja on kuulda, et Tamara

Zõbalovaga vestelnud politseiametnik märkab kontrolli käigus kell 08:01:55, et sõidukis tagaistmel

sõitjana viibinud lapsel ei ole turvavöö kinnitatud. Kui politseiametnik seda juhile mainib, vaatab ka

juht tagaistme poole ning vastab politseiametnikule, et “ta ilmselt just tegi lahti”. Ka menetlusalune

isik on oma süüd kohtuvälises menetluses tunnistanud. Tamara Zõbalova on kohtuvälises

menetluses väärteo kohta ütlusi andes selgitanud, et lapsel oli turvavöö küll kinnitatud, aga laps teeb

turvavööd ise lahti. Lisabki, et laps tegi lasteaeda sõites turvavöö lahti ning tema seda ei näinud.

Käesolevalt ei leia tõendite pinnalt tuvastamist ka asjaolu, et rikkumise hetkel oleks olnud

hädaseisundi olukord LS § 33 lg 11 p 4 mõttes. Seega on vormikaamera nr UO1729 videosalvestise

ja menetlusaluse isiku enda ütlustega tõendatud Tamara Zõbalova teos LS § 240 lg 1 objektiivne

koosseis.

7. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on

seisukohal, et subjektiivsest küljest on Tamara Zõbalova täitnud LS § 240 lg-s 1 sätestatud

väärteokoosseisu ettevaatamatusest, täpsemalt kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes. Tamara

Zõbalova väidab, et ta kinnitas enne sõidu alustamist lapsel turvavöö, kuid ta teadis, et tema x-

aastane laps oskab ja on ennegi teinud turvavööd ise lahti. Seega pidas ta sõitu alustades

võimalikuks, et rikub liiklusseadust sellega, et laps võib turvavöö sõidu ajal ise lahti teha. Kohus

mõistab, et menetlusalune isik ei saa sõidukit juhtides jälgida ainult tagaistet, veendumaks, et ega

ometi laps turvavööd lahti ei ole teinud. Küll aga saanuks menetlusalune isik olla kohusetundlikum

ning sellist olukorda vältida - nt muretsedes lapsele tema vanusele vastava turvavarustuse, mida nii

väiksel lapsel nii lihtne sõidu aeg avada ei ole või paigutades lapse turvaistmega esiistmele, et oleks

lapse üle mingigi kontroll ja ülevaade või siis oleks lapsele teinud turvavöö vajaduse kohta parema

selgitustöö enne sõidu alustamist. Sellisel juhul ei oleks ta ka LS § 240 lg-s 1 sätestatud väärtegu

toime pannud. Seega täitis Tamara Zõbalova LS § 240 lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivse

koosseisu kohtu hinnangul ettevaatamatusest, pannes nimetatud väärteo toime kergemeelsusest.

8. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud.

9. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Tamara Zõbalova poolt

toime pandud tegu vastab LS § 240 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on

5 / 7

selle toimepanemises süüdi. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1

alusel, siis tuleb Tamara Zõbalovale mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel

arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude

vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom,

raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on

seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva

karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633,

p 7).

LS § 240 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on Tamara Zõbalova määranud karistuseks rahatrahvi 37 trahviühiku

ulatuses, s.o 296 eurot. Kuna KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 1 trahviühik, on

LS § 240 lg-s 1 sätestatud rahatrahvi keskmine määr 50 trahviühikut. Seega määras kohtuväline

menetleja menetlusalusele isikule karistuse, mis on natukene väiksem kui sanktsiooni keskmine

määr.

Kohtu arvates on menetlusaluse isiku süü siiski keskmisest tunduvalt väiksem. Esiteks arvestab

kohus, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest, täpsemalt kergemeelsusest KarS § 18 lg 2 mõttes.

Menetlusalune isik püüdis täita oma hoolsuskohustust, kinnitades enne sõitu turvavööd

nõuetekohaselt, kuid sõidu ajal piisavalt tähelepanelik ei olnud. Sel juhul on isiku süü suurus

kindlalt vähem, kui seda oleks isiku kas tahtliku käitumise puhul või nt laps ei ole turvavööga

kinnitatud sõidu algul.

Samuti arvestab kohus menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

kaebuses avaldatud siirast kahetsust ja et menetlusalune isik tunnistab süüd. Lisaks, et kohus ei

tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid.

Tamara Zõbalova edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel tuleb arvesse võtta

tema senist käitumist liikluses. Väärteomaterjalide hulgas olev 30.04.2026 koostatud karistusregistri

õiend kinnitab kohtule, et isikut varasemalt liiklusalase süüteo eest karistatud ei ole, sh ei oma ta

6 / 7

karistusregistri andmetel ühtegi kehtivat karistust. Viimane võimaldab kohtul omakorda jõuda

järeldusele, et kuni käesoleva rikkumiseni on isiku käitumine liikluses olnud korrektne.

Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on

võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sõidutades last kinnitamata

turvavööga oli ohustatud menetlusaluse isiku enda laps, mistõttu tuleb menetlusalust isikut eri- ning

üldpreventiivsetel kaalutlustel siiski karistada. Kuigi menetlusalust isikut ei ole varasemalt

samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, ta on oma süüd tunnistanud ja tegu kahetsenud,

leiab kohus, et rahatrahvi määramine annab menetlusalusele isikule signaali, et enda lapse ohutust

tagavatesse nõuetesse tuleb suhtuda edaspidi kohusetundlikumalt. Määratud karistus tuletab

lapsevanemale edaspidiselt seega meelde, et lapsevanem võtaks enne lapse sõidutamist kasutusele

viimsedki abinõud, millised välistavad edaspidi sellise sündmuse kordumise. Olgu selleks siis kas

turvavarustuse soetamine, millist laps iseseisvalt avada ei saa või siis lapse paigutamine esiistmele,

kui tagaistmel teda võimalik kontrollida ei ole. Kohtuväline menetleja on märkinud küll, et isiku

hoiaksid parandamist mh põhjusel, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil oli nähtavas kohas

ebatsensuurne väljend (vene keeles) ja solvav žest ("fuck you"), mis ei ole kohtuvälise menetleja

hinnangul kooskõlas heade tavade ja kommetega ning mis ei ole avalikus ruumis aktsepteeritud.

Kohus ei poolda küll taolise ebatsensuurse väljendi ja žesti asetamist sõiduki tagaaknale, kuid

viimasest ei saa järeldada, et isiku hoiakud liikluses vajaksid seeläbi parandamist. Pigem see näitab

inimese kultuuri taset. Viimase kinnituseks on ennekõike varasemate kehtivate liiklusalaste karistuse

puudumine, mis näitab isiku senist suhtumist liikluskultuuri.

Kohus, arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid, väärteo toimepanemist ettevaatamatusest,

menetlusaluse isiku kahetsust, karistust raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, leiab, et samalaadsete rikkumiste toimepanemise vältimine on võimalik

saavutada ka läbi tunduvalt kergema karistuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja

poolt määratud karistust vähendada. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata menetlusalusele

isikule karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 80 eurot, mis täidab kohtu hinnangul samuti oma

eesmärgi varem karistamata isiku puhul.

KOHTU MEETMED

Tamara Zõbalova kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 10.04.2026 kiirmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 244026001802 tuleb rahuldada ning nimetatud otsus tuleb osaliselt

tühistada, s.o Tamara Zõbalovale liiklusseaduse § 240 lg 1 järgi mõistetud karistuse määra osas ning

teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus mõistab Tamara Zõbalovale LS

§ 240 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut summas 80 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

Kohtunik

7 / 7