1-26-1712/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. juuni 2026, Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-26-1712

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Anu Vilt

Marve Alaver

Kriminaalasi

Alva Moritz süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun

Süüdistatav

Alva Moritz

isikukood: 39002014734; elukoht: XXX; haridus: XXX;

töökoht: XXX emakeel: XXX ; XXX kodanik; kriminaalkorras

karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud 1 korral, välisriigis

karistatud 2 korral; tõkendit pole kohaldatud; kahtlustatavana

kinni peetud 03.11.2025-04.11.2025

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (määratud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:

1. Tunnistada Alva Moritz süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud

vangistust.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Alva Moritza kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 03.11.2025-04.11.2025, s.o 2 päeva ning määrata veel kandmisele kuuluvaks karistuseks

1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust.

3. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 478 tunni üldkasuliku tööga ning

määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 8 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

4. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Alva Moritzat järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõuded. Alva Moritz peab:

4.1. elama aadressil XXX ;

4.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

4.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

4.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Alva Moritzal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Alva Moritzat käitumiskontrolli ajal osalema

kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses

nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

7. KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse

jõustumist.

8. KarS § 424 lg 4 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Alva Moritzalt ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb juhiluba loovutada Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul

käesoleva otsuse jõustumisest.

9. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Alva Moritzalt Eesti

Vabariigi kasuks välja menetluskuludena kaitsjatasu kohtueelses menetluses 230,64 eurot ja

sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 895,14 eurot.

10. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda.

11. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Alva Moritzal tasuda menetluskulud 895,14

eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank

või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99926700019473.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt

võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu

ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

Alva Moritzat süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud

mootorsõiduki joobes juhtimise eest Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 02.05.2023 otsusega nr

1-23-2496 ning milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti, s.t korduvalt ja tahtlikult

03.11.2025 kell 17.27 Põlva maakonnas Kanepi vallas Rõngu-Otepää-Kanepi tee 29. km-l

mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui

tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0.91 mg/l.

Sellise tegevusega rikkus Alva Moritz liiklusseaduse § 69 lg 1 sätet, mille kohaselt juht ei tohi

olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht

alkoholijoobes olevaks kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri

kohta või rohkem.

Seega pani Alva Moritz toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Kraun, süüdistatav Alva Moritz ja

tema kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

A. Moritz tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 4-

kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg

03.11.2025-04.11.2025, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks

karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada A.

Moritzale kokkuleppe sõlmimise seisuga mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkune

vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 478 tundi

üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta 8 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab

süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s

75 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada A. Moritzat käitumiskontrolli ajal mitte

tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on A. Moritz kohustatud käitumiskontrolli ajal

osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on

süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 50 lg 1

p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta A. Moritzalt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise

õigus 3 kuuks. Mõista A. Moritzalt välja riigieelarve tuludesse kaitsjatasu kohtueelses

menetluses 230,64 eurot ja sundraha 664,50 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 895,14

eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 754,50 euro ulatuses riigi kanda. Võimaldada A.

Moritzal tasuda menetluskulud 895,14 eurot ositi, igakuiste maksetena, 12 kuu jooksul,

kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks

täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. A.

Moritzal on XXX ning ta saab riigilt umbes XXX eurot kuus. Ta elab oma surnud isa talus,

mille pärija ema on. Üüri maksma ta ei pea, kuid elamiskulud (elekter, telefon, ravimid, toit,

puud jne) kokku on umbes XXX eurot. Vahel saab ka tööampse läbi tuttavate ning saab

lisaraha teenida.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav

väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil

kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2.

jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

A. Moritz süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud

kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse

eesmärkidele.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha 1419 eurot (alates 1. aprillist 2026 on Eestis

kehtiv töötasu alammäär 946 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva

kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5

kuupalga alammäära) ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 230,64 eurot. KrMS § 180 lg 1, §

175 lg 1 p 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista A. Moritzalt Eesti Vabariigi kasuks välja

menetluskuludena kaitsjatasu kohtueelses menetluses 230,64 eurot ja sundraha 664,50 euro

ulatuses, s.o menetluskulud kokku 895,14 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha 754,50

euro ulatuses riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest

võimaldada A. Moritzal tasuda menetluskulud kogusummas 895,14 eurot ositi, igakuiste

maksetena, 12 kuu jooksul, alates otsuse jõustumisest, kuivõrd on ilmne, et tal puudub reaalne

võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt

tema hakkamasaamist ühiskonnas. A. Moritzal on XXX ning ta saab riigilt umbes XXX eurot

kuus. Ta elab oma surnud isa talus, mille pärija on tema ema. Üüri maksma ta ei pea, kuid

elamiskulud (elekter, telefon, ravimid, toit, puud jne) on kokku umbes XXX eurot. Vahel saab

ka tööampse läbi tuttavate ning saab lisaraha teenida.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik Anu Vilt