2-26-8405/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.06.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-26-8405

Kohtuasi

T.C hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise

ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 24.04.2026 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

T.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja T.C (isikukood XXX)

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 24.04.2026 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada määruse põhjendusi.

2. Jätta T.C määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud T.C kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-26-8405

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.C (hageja) esitas 14.04.2026 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu, milles

palus tuvastada, et kostja on teotanud hageja au ja väärikust võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046

lg 1 tähenduses, avaldades tema kohta ebakohased väärtushinnangud ja ebaõiged faktiväited,

mis on loetletud hagiavalduse resolutsioonis p-des 1–19. Samuti palus hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 3000 eurot VÕS § 134 lg 2 alusel.

Hageja palus tuvastada kostja avalduste õigusvastasus VÕS § 1046 ja § 1047 alusel ja

kohustada kostjat ebaõiged faktiväited ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel järgnevalt:

Ebaõiged faktiväited (VÕS § 1047 lg 1):

1) Lisa 1.1 (22.01.2026 seisukoht kohtule): „Vastustaja võimalikud põhjendused on otsitud

ning ei ole eluliselt usutav vastustaja võimekuse kasv saada ülesandega hakkama uueks

tähtajaks“ – ebaõige faktiväide, millega omistatakse hagejale võimetus oma ametikohustusi

täita. Kohtuistungi protokolliga (Lisa 11, ajaviide 01:39:42) on tõendatud, et hageja

tähtaegade pikendamise taotlused olid menetluslikult lubatavad.

2) Lisa 2, p 1.2 (15.02.2026 seisukohad kohtule): „[Hagejal on] soov viia oma etteheitega

kohus eksitusse“ – ebaõige faktiväide, millega omistatakse hagejale tahtlik kohtu petmise

kavatsus.

3) Lisa 2, p 2.1 (15.02.2026): „[Hageja] jätkas oma sihti ajada kohut eksitusse“ – korduv

ebaõige faktiväide hageja tahtlikust kohtu eksitamisest.

4) Lisa 2, p 2.2 (15.02.2026): „[Hageja] oli pahatahtlik“ ning „[hageja] tegevus viitab

kokkupuutele õigusvastase teoga VÕS § 1047 lg 1 tähenduses“ – ebaõige faktiväide, millega

omistatakse hagejale õigusvastane tegevus.

5) Lisa 2, p 2.2 (15.02.2026): „[Hageja esitas] valeväiteid“ ning „[hageja] väljendas

lugupidamatult C suhtes“ – ebaõige ja põhjendamatu faktiväide, mida kostja ei ole tõendanud.

6) Lisa 2, p 4 (15.02.2026): „[Hageja] esitas ebaausa väite“ – ebaõige faktiväide hageja

ebaaususe kohta.

7) Lisa 4, p 7 (02.03.2026 teabenõue volikogule): „[...] põhjendatud kahtlus esindaja

halvausksest käitumisest seoses ebatõe esitamisega“ ja „[Hageja] soovis kohtu eksitusse viia“

– ebaõiged faktiväited, avaldatud kolmandale isikule (volikogule).

8) Lisa 4, p 10 (02.03.2026): „Kas volikogu kiidab heaks T.C tegevuse, millega püütakse

kohus eksitusse viia esitades lepingu sõlmimiseks tehtud haldussundi läbirääkimistena?“ –

ebaõige faktiväide, esitatud sugestiivselt kehtestatud faktina kolmandale isikule.

9) Lisa 11, protokolli ajaviide 01:31:57–01:32:15 (06.04.2026 kohtuistung): „[...] vastaspoole

esindaja ei käitunud heauskselt, eksitades kohut“ – ebaõige faktiväide, mille kohus lükkas

ümber (protokolli ajaviide 01:39:42).

Ebakohased väärtushinnangud (VÕS § 1046 lg 1):

10) Lisa 2, p 3 (15.02.2026): „[Hageja] väide [...] on asjatundmatu. On piinlik vastustaja

esindajale selgitada [...]“ – ebakohane väärtushinnang, mis alandab hageja professionaalset

väärikust.

11) Lisa 2, p 3 (15.02.2026): „[Hageja tegi] ebaausa ja lootusetu katse juhtida kohtu

tähelepanu oma ignoreerimistaktikalt“ – ebakohane ja põhjendamatu väärtushinnang.

12) Lisa 2, kokkuvõte (15.02.2026): „[Hageja on] ebaaus, asjatundmatu, pahatahtlik,

lugupidamatult väljenduv ja kohtu eksitusse viija.“ – koondav ebakohane väärtushinnang.

13) Lisa 3 (16.02.2026 märgukiri): „[Hageja on] näidanud end pahatahtliku, ebausa,

asjatundmatu, lugupidamatult väljenduva ja kohtut eksitusse viijana“ – ebakohane

väärtushinnang, levitatud kolmandatele isikutele (vallavalitsus ja volikogu).

14) Lisa 7 (23.03.2026 teabenõue volikogu esimehele): „[Hageja] eksitav tegevus“ tähendab

„Kose valla diskrediteerimist“ – ebakohane väärtushinnang.

2

2-26-8405

15) Lisa 9 (30.03.2026 e-kiri): „[...] professionaalse jurist asjatundmatus selles asjas [ulatub]

kõrgusteni, mida arvatavasti Eesti kohtupraktikas polegi ületatud“ – äärmuslik ebakohane

väärtushinnang.

16) Lisa 9 (30.03.2026 e-kiri): „[...] olematul tasemel taotlus kohtule võib naeruvääristada ja

diskrediteerida peale T.C ennast ka Kose valda“ – ebakohane väärtushinnang.

17) Lisa 9 (30.03.2026 e-kiri): „T.C oma professionaalsest tasemest lähtudes ei suuda

nähtavasti vajalikul tasemel valla huve kaitsta.“ – ebakohane väärtushinnang, levitatud

kolmandatele isikutele.

18) Lisa 6 (teabenõue vallavalitsusele): „Olen üpriski veendunud, et mõistliku ja

seaduskuuleka asutusena mõistate ka ise vastuse koostaja T.C ebakompetentsust“ ja „Tasuks

vist kaaluda vastuse projekti koostamine usaldada mõnele teisele juristiharidusega töötajale

vallavalitsuses“ – ebakohased väärtushinnangud, suunatud hageja tööalase positsiooni

kahjustamisele.

19) Lisa 11, protokolli ajaviide 01:31:09 (06.04.2026 kohtuistung): „[...] vastaspoole esindaja

ei käitu heauskselt ja džentelmenlikult“ ning hageja töö hindamine „tühiseks“ – ebakohased

väärtushinnangud, esitatud avalikul kohtuistungil.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt täidab hageja oma ametikohustusi Kose Vallavalitsuse XXX

ning on samuti volitatud esindaja haldusasjas nr X-XX-XXXX Tallinna Halduskohtus. Kostja

on samas haldusasjas kaebaja Q OÜ lepinguliseks esindajaks. Kostja on ajavahemikul

22.01.2026–06.04.2026 süstemaatiliselt ja korduvalt avaldanud hageja kohta au ja väärikust

teotavaid väärtushinnanguid ning ebaõigeid faktiväiteid nii kohtule esitatud dokumentides

haldusasjas nr X-XX-XXXX kui ka kolmandatele isikutele (Kose Vallavalitsusele, Kose

Vallavolikogule, sh vallavolikogu esimehele MMle ja vallavalitsuse liikmele ASle) saadetud

märgukirjades, teabenõuetes ning e-kirjades, kui ka teises haldusasjas nr Y-YY-YYYY

avalikul kohtuistungil.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Pärnu Maakohus keeldus 24.04.2026 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurust.

2.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

371 lg 2 p 2 alusel jätta hageja nõuded menetlusse võtmata, sest hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2.2. Hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks on VÕS § 1047 lg 1,

mis sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine

isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest

teadma. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise

korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli

õigusvastane. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab, et hageja kohta esitatud andmed on

avaldatud.

2.3. Eeldades hagiavalduses esitatud väidete õigsust, ei ole hageja kohta andmeid avaldatud.

Hageja tugineb sellele, et kostja avaldas tema kohta ebaõigeid andmeid haldusasjas nr X-XX-

XXXX. Kohtumenetluses andmete teatavaks tegemist kohtule ja teistele menetlusosalistele ei

3

2-26-8405

saa VÕS § 1047 mõttes käsitada andmete avaldamisena kolmandatele isikutele. Tegemist on

isikutega, kellele saavad kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks seonduvalt nende

osalemisega menetluses või kohustusega vaidlus lahendada. Menetlusosalistel on õigus

kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid

ning teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti

ning tõendeid esitatud väidete või hinnangute kohta vahetult samas kohtuasjas. Nähtuvalt

hageja esitatud hagiavaldusest on kostja avaldanud hageja au teotavaid seisukohti mitte ainult

kohtule, vaid ka kolmandatele isikutele – Kose Vallavalitsusele, Kose Vallavolikogule,

volikogu esimehele ja kolmandale isikule (hr Mle). Hageja märgitud isikuid ei saa lugeda

kolmandateks isikuteks, kuna tegemist on haldusasjas nr X-XX-XXXX menetlusosalise Kose

Vallavalitsuse ning tema esindusorganite ja -isikutega.

2.4. Maakohus ei pidanud võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise

nõuet, kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete

avaldamise, mida käesoleval juhul ei ole toimunud. Kuna kohtu hinnangul ei ole kohtule

andmete esitamine käsitatav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, vaid

kohtumenetluses seisukohtade, sh faktiväidete esitamisega, mida reguleerib

tsiviilkohtumenetluse seadustik (halduskohtumenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikku, arvestades halduskohtumenetluse erisusi (halduskohtumenetluse seadustiku § 1

lg 3)), siis ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja kohustada

maakohut hagi menetlusse võtma.

3.1. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmast.

Maakohus on ebaõigesti samastanud kostja avaldusi kohtumenetluse dokumentides ja

kohtuvälistes kirjades. Hagiavalduses loeteletud dokumentidest on mitu esitatud väljaspool

kohtumenetlust kolmandatele isikutele, kes ei ole haldusasjas nr X-XX-XXXX

menetlusosalised. Kohtuväliste kirjade saatmine kolmandatele isikutele kujutab endast

andmete avaldamist VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Maakohus samastas ekslikult Kose

Vallavolikogu, volikogu esimene MM ja valitsuse liikme AS menetlusosalisega haldusasjas nr

X-XX-XXXX. Haldusasjas nr X-XX-XXXX on vastustajaks Kose vald ja Kose valla

esindajaks selles kohtumenetluses on hageja.

3.2. Maakohus hindas hageja nõudeid vaid VÕS § 1047 alusel, kuid jättis hageja nõuded VÕS

§ 1046 lg 1 alusel analüüsimata. Kohtumenetluses esitatud ebakohased väärtushinnangud

võivad olla õigusvastased VÕS § 1046 alusel.

3.3. Maakohus tõlgendas VÕS § 1047 lg 4 ebaõigesti ja sidus hageja ümberlükkamise nõude

lahutamatult avaldamise mõistega, keeldudes menetlemast ümberlükkamise nõuet

eraldiseisvalt. VÕS § 1047 lg 4 sätestab ümberlükkamise nõude sõltumatult õigusvastasuse

tuvastamisest.

3.4. Maakohus on jätnud arvestamata avaliku kohtuistungi konteksti, kus haldusasjas nr Y-

YY-YYYY kostja esitas hageja kohta halvustavaid väiteid. Avalik kohtuistung on

avalikkusele kättesaadav, mistõttu seal esitatud väited on eristatavad menetlusdokumentides

esitatud väidetest, kuna need on avaldatud laiemale ringile kui menetlusosalised.

4

2-26-8405

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb vaidlustatud määruse

resolutsioon jätta muutmata, määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

kuid täiendada maakohtu põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

6. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tuleb hageja nõuded jätta menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid, kuid täiendab osaliselt maakohtu põhjendusi.

7. Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõue ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostja vastu tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 alusel

menetlusse võtmata eelkõige seetõttu, et kahju õigusvastase tekitamise ja ebaõigete andmete

ümberlükkamise kontekstis ei saa ebaõigete andmete avaldamiseks pidada kohtumenetluses ja

kohtumenetlusega seotud isikutele hageja tegevuse kohta väidete esitamist.

8. Vaatamata sellele, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, tuleb maakohtu määruse põhjendusi vastuseks määruskaebusele täiendada

järgmiselt.

9. VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete andmete ümberlükkamise ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1

p 4 ja § 1047 lg-te 1–3 alusel koosmõjus VÕS § 128 lg-tega 1 ja 5 ning §-ga 134 mittevaralise

kahju hüvitamise nõuete rahuldamise esmaseks eelduseks on asjaolu, et kostja on avaldanud

hageja kohta ebaõigeid andmeid viidatud sätete tähenduses. Andmete avaldamine nii VÕS §

1047 kui § 1046 järgi tähendab, et andmed tehakse teatavaks kolmandatele isikutle, mistõttu

on avaldaja mistahes isik, kes andmed kolmandatele isikutle teatavaks teeb. Kuigi andmete

avaldamine võib seisneda andmete teatavaks tegemises vähemalt ühele isikule peale andmete

avaldaja ja isiku, kelle kohta andmeid avaldatakse (RKTKo 25.03.2026, 2-24-5571, p 13), ei

saa siiski igale kolmandale isikule andmete teatavaks tegemist pidada andmete avaldamiseks

võlaõigusseaduse tähenduses. Ringkonnakohtute praktikas on korduvalt leitud, et andmete

kohtumenetluses esitamine ei ole andmete avaldamine võlaõigusseaduse tähenduses (vt

TlnRnKm 29.12.2023, 2-23-5209, p 8; TlnRnKm 10.12.2020, 2-20-15027, p 7; TlnRnKm

18.11.2019, 2-17-18982, p 7; TrtRnKo 05.06.2015, 2-13-23797, p 7).

10. Praegusel juhul väidab hageja, et kostja avaldas tema kohta ebaõigeid ja ebakohaseid

väiteid haldusasjas nr 2-25-4280 ning on samad väited omakorda teinud teatavaks Kose

Vallavolikogule ja vallavolikogu esimehele MMle ning Kose Vallavalitsusele ja vallavalitsuse

liikmele ASle.

11. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud järgmised väited, mille õigusvastasuse palub

hageja tuvastada ning kohustada kostjat ebaõigeid faktiväited ka ümber lükkama:

1) ebaõige faktiväide 22.01.2026 seisukohas kohtule: „Vastustaja võimalikud põhjendused

on otsitud ning ei ole eluliselt usutav vastustaja võimekuse kasv saada ülesandega

hakkama uueks tähtajaks.“

2) ebaõige faktiväide 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hagejal on] soov viia oma

etteheitega kohus eksitusse.“

5

2-26-8405

3) ebaõige faktiväide 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja] jätkas oma sihti ajada kohut

eksitusse.“

4) ebaõige faktiväide 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja] oli pahatahtlik“ ning

„[hageja] tegevus viitab kokkupuutele õigusvastase teoga VÕS § 1047 lg 1 tähenduses.“

5) ebaõige faktiväide 15.02.2026) seisukohas kohtule „[Hageja esitas] valeväiteid“ ning

„[hageja] väljendas lugupidamatult C suhtes.“

6) ebaõige faktiväide 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja] esitas ebaausa väite.“

7) ebaõiged faktiväide 02.03.2026 teabenõudes vallavolikogule: „[...] põhjendatud kahtlus

esindaja halvausksest käitumisest seoses ebatõe esitamisega.“ ja „[Hageja] soovis kohtu

eksitusse viia.“

8) ebaõige faktiväide 02.03.2026 teabenõudes vallavolikogule: „Kas volikogu kiidab heaks

T.C tegevuse, millega püütakse kohus eksitusse viia esitades lepingu sõlmimiseks tehtud

haldussundi läbirääkimistena?“

9) ebaõige faktiväide 06.04.2026 kohtuistungi protokollis: „[...] vastaspoole esindaja ei

käitunud heauskselt, eksitades kohut.“

10) ebakohane väärtushinnang 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja] väide [...] on

asjatundmatu. On piinlik vastustaja esindajale selgitada [...].“

11) ebakohane väärtushinnang 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja tegi] ebaausa ja

lootusetu katse juhtida kohtu tähelepanu oma ignoreerimistaktikalt.“

12) ebakohane väärtushinnang 15.02.2026 seisukohas kohtule: „[Hageja on] ebaaus,

asjatundmatu, pahatahtlik, lugupidamatult väljenduv ja kohtu eksitusse viija.“

13) ebakohane väärushinnang 16.02.2026 märgukirjas vallavalitsusele ja vallavolikogule:

„[Hageja on] näidanud end pahatahtliku, ebausa, asjatundmatu, lugupidamatult väljenduva

ja kohtut eksitusse viijana.“

14) ebakohane väärtushinnang 23.03.2026 teabenõudes vallavolikogu esimehele: „[Hageja]

eksitav tegevus“ tähendab „Kose valla diskrediteerimist.“

15) ebakohane väärtushinnang 30.03.2026 e-kirjas vallavalitsuse liikmele: „[...]

professionaalse jurist asjatundmatus selles asjas [ulatub] kõrgusteni, mida arvatavasti

Eesti kohtupraktikas polegi ületatud.“

16) ebakohane väärtushinnang 30.03.2026 e-kirjas vallavalitsuse liikmele: „[...] olematul

tasemel taotlus kohtule võib naeruvääristada ja diskrediteerida peale T.C ennast ka Kose

valda.“

17) ebakohane väärtushinnang 30.03.2026 e-kirjas vallavalitsuse liikmele: „T.C oma

professionaalsest tasemest lähtudes ei suuda nähtavasti vajalikul tasemel valla huve

kaitsta.“

18) ebakohane väärtushinnang teabenõudes vallavalitsusele: „Olen üpriski veendunud, et

mõistliku ja seaduskuuleka asutusena mõistate ka ise vastuse koostaja T.C

ebakompetentsust.“ ja „Tasuks vist kaaluda vastuse projekti koostamine usaldada mõnele

teisele juristiharidusega töötajale vallavalitsuses.“

19) ebakohane väärtushinnang 06.04.2026 kohtuistungil: „[...] vastaspoole esindaja ei käitu

heauskselt ja džentelmenlikult“ ning hageja töö hindamine „tühiseks.“

12. Kuivõrd hagiavalduse kohaselt on kostja eeltoodud väited 1–6, 9–12, 19 avaldanud

kohtumenetluses, siis on maakohus õigesti leidnud, et nende väidete avaldamine ei ole

käsitatav avaldamisena kolmandatele isikutele, mistõttu ei saa nende avaldamisega kahjustada

hageja isiklikke õigusi (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Kohtumenetluses ja kohtumenetluse

andmete esitamisega ei saa andmed teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, vaid

eelkõige menetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele ja kohtule. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 3 järgi tõlgendatakse seaduse sätet lähtudes muuhulgas seaduse mõttest ja

eesmärgist. VÕS § 1047 ja § 1046 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete

6

2-26-8405

esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära

kuulatud (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS § 27 lg 1 p-d 5–8, TsMS § 199 lg 1 p-d 4–

7). Kohtumenetluses korra ja menetlusosaliseõiguste heauskse kasutamise tagamine on seatud

konkreetset kohtuasja läbi vaatava kohtu korraldada (HKMS § 28, § 77; TsMS § 43, § 45, §

200). Asjaoludest, et hageja on haldusasjades nr X-XX-XXXX ja Y-YY-YYYY Kose valla

esindajaks või et kohtuistungid on avalikud, ei ole võimalik järeldada, et hageja ei saaks

menetlusosalise esindajana vastata kõigile kostja väidetud võimalikele ebaõigetele või

ebakohastele väidetele. Kui hageja leidis, et tema suhtes avaldati ebaõigeid või ebakohaseid

andmeid haldusasjade menetluse raames, oli hagejal võimalus samas kohtumenetluses

esitatud faktiväidetele või ebakohastele väärtushinnangutele vastata, vajadusel kostja esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Käesoleva asja menetlemiseks ei anna alust üksnes

asjaolu, et kohtuistungid on avalikud, kuna avalikud on ka kohtulahendid, milles antakse

hinnang poolte esitatud väidetele.

13. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud ebaõigeid ja ebakohaseid väiteid, need on

hagiavalduses märgitud väited 7–8 ja 13–18, ka teistele isikutele, kes ei ole haldusasjas nr X-

XX-XXXX menetlusosalisteks. Maakohus on õigesti leidnud, et ka nende väidete avaldamine

ei ole käsitatav avaldamisena kolmandatele isikutele, vaid haldusasja nr X-XX-XXXX

menetlusosalisega Kose vallaga seotud isikutega esindusseoste kaudu (Kose Vallavalitsus,

Kose Vallavolikogu, vallavolikogu esimees MM ja vallavalitsuse liige AS), mistõttu ei saa

nende avaldamisega isikutele, kes on seotud konkreetse haldusasjaga kahjustada hageja

isiklikke õigusi (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Kolleegiumi arvates ei ole praegusel juhul

maakohus eksinud, kui leidis, et isikuid, kellele kostja on väidetavalt lisaks kohtumenetluste

raames avaldanud ebaõigeid ja ebakohaseid andmeid hageja kohta, ei saa nende esindusseoste

tõttu Kose vallaga pidada kolmandateks isikuteks, kellel poleks olnud mingit puutumust

hageja mainitud kohtumenetlusega. Väidetavad ebaõiged ja ebakohased, mis olid esitatud

väljaspool kohtumenetlust, olid esitatud siiski haldusasja nr X-XX-XXXX menetluse kestel

selle menetlusega seotud isikutele. Hageja on ka ise hagiavalduses märkinud, et on Kose

Vallavalitsuse juristina volitatud esindajaks haldusasjas nr X-XX-XXXX. Kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 10 lg 1 sätestab, et vald on avalik-õiguslik

juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning

kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning

vallavanem või nende poolt volitatud esindaja. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et kui

haldusasjas saab seadusest tulenevalt olla menetlusosaliseks vaid Kose vald, siis ei saaks

praegusel juhul pidada kohaliku omavalituse üksuse üksikut organit või ametiisikut, kelle

kaudu organ toimib, isikuks, kes poleks esindajaks ega isikuks, kellel poleks puutumust

toimuva kohtumenetlusega, millest tulenevalt kostja hageja tegevuse kohta väidetavalt

ebaõigeid ja ebakohaseid väiteid avaldas. Asjaolust, et vallavalitsus on KOKS § 4 p 2

tähenduses volikogu poolt moodustatav täitevorgan, ei ole võimalik järeldada, et kui

vallavalitsuse rolliks on viia ellu valla kui omavalitsusüksuse eesmärgid, siis ei ole tal selleks

esindusõigust, sh kohtumenetluses. Vallavalitsust, kelle kaudu vald tegutseb, saab kahtlemata

pidada otseses puutumuses olevaks ka halduskohtumenetluses läbi vaadatava haldusasja, ja

seda hoolimata asjaolust, et haldusasjas oli valla lepinguliseks esindajaks kohtus hageja.

Samuti on haldusasjaga otseses puutumuses vallavolikogu, kellel on samuti valla esindusõigus

oma pädevuse piires, kelle kehtestada on valla esindamise kord (KOKS § 22 lg 1 p 23) ja

kelle toiminguid konkreetses haldusasjas vaidlustatud on. Asjaolust, et kostja on

vallavalitsusele või vallavolikogule suunatud kirju edastanud konkreetselt muuhulgas

vallavolikogu esimehele või vallavalitsuse liikmele (arvestades, et organid tegutsevad

konkreetsete füüsiliste isikute kaudu) ei muuda kolleegiumi järeldust, et ka nimetatud isikuid

saab pidada haldusasjaga seotuks nende ametiisiku positsioonidest tulenevalt.

7

2-26-8405

14. Selliselt hageja kohta väidete avaldamist kohtumenetluses ja kohtumenetlusega otseses

puutumuses olevatele isikutele ei saa aga kehtiva kohtupraktika kohaselt pidada ebaõigete

andmete avaldamise ja mittevaralise kahju hüvitamise kontekstis andmete avaldamiseks,

mistõttu saa nende väidete avaldamine rikkuda hageja isiklikke õigusi, mis annaks õiguse

väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Seetõttu ei saaks kohus hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral hagi rahuldada ning sellise

hagi menetlemisest võib kohus TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda.

15. Kolleegium peab vajaikuks märkida, et kohtupraktika kohaselt ei pea igale avaldatud

negatiivse sisuga väärtushinnangule järgnema alati kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo

03.07.2024, 2-20-2328, p 12).

16. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse lõppjärelduses muutmata.

Menetluskulude jaotus

17. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda

ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuivõrd

kostjat ei ole veel menetlusse kaasatud, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad hüvitatavad

menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

8