2-25-12709/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-25-12709 Tsiviilasi H.M-i hagi XXX-i X korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2328,30 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 14. aprilli 2026 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XXX-i 64 korteriühistu apellatsioonkaebus Menetlusosalised Apellant (kostja): XXX-i X korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jaanek Pahka Vastustaja (hageja): H.M (isikukood XXX) RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast XXX-i X korteriühistu apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 14. aprilli 2026 otsuse peale. 2. Lugeda apellatsioonkaebus XXX-i X korteriühistule tagastatuks. 3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud XXX-i X korteriühistu kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja 1

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1. Viru Maakohtu menetluses oli H.M-i (hageja/vastustaja) hagi XXX-i X korteriühistu (kostja/apellant) vastu võlgnevuse nõudes. 2. Viru Maakohus rahuldas 14. aprilli 2026 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1300 eurot, intressivõlgnevuse 260 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 292,50 eurot, samuti edasiulatuva viivise põhinõudelt 0,1% päevas. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 350 eurot. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja nõue põhineb laenulepingul, kostja ei vaidle vastu raha saamisele ega ole seda tagastanud, tuleb hagi rahuldada. Maakohus ei andnud luba lihtmenetluses tehtud otsuse edasikaebamiseks. 3. Kostja esitas 13. mail 2026 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta hagi rahuldamata. Kõik menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendusena on märgitud, et maakohus kohaldas valesti materiaalõigust, sest ei arvestanud, et laenuleping on vastuolus heade kommetega ja tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt. Kostja võttis laenu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest suurte võlgade tõttu. Laenuleping on tühine ka põhjusel, et selle võtmist ei otsustanud korteriomanikud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel. 5. Tsiviilasja hind maakohtus oli 2328,30 eurot. TsMS § 405 kohaselt võib kohus varalise nõudega hagi, mille hagihind põhinõudelt ei ületa 3500 eurot, menetleda lihtsustatud korras. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei märkinud otsuses, et annab TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud loa otsuse edasikaebamiseks. 6. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on apellatsioonkaebuse põhjendustes viidanud ainult laenulepingu tühisuse alustele, millega maakohus apellandi hinnangul ei arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse põhjendused alust väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid. 7. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Apellatsioonkaebus tagastatakse koos lisadega kostjale TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud. 8. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebusega seotud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Hagejat ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 2

9. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on apellandil õigus nõuda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldus esitada kohtule, kelle menetluses asi viimati oli (TsMS § 150 lg 4), seega praegusel juhul ringkonnakohtule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)

3