3-26-445/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-445

Haldusasi

U.O

kaebus AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

kohustamiseks andma meditsiinilist abi seoses

kõrvaprobleemiga

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.05.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja U.O

Vastustaja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla

Menetluse alus ringkonnakohtus

U.O määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta U.O määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.05.2026 määruse resolutsiooni p-

de 1, 3 ja 4 peale menetlusse.

2. Jätta U.O määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2026 määruse

resolutsiooni p-d 1, 3 ja 4 muutmata.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja vaidlustamisele ei kuulu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119

lg 1 ls 3.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.O esitas 16.02.2026 Tallinna Halduskohtule kohustamiskaebuse AS-i Lääne-Tallinna

Keskhaigla vastu. Kaebaja leidis, et talle ei ole osutatud nõuetekohast meditsiinilist abi

kõrvaprobleemi lahendamisel. Kaebuse kohaselt jäi tal kõrvatikuga kõrva puhastamise käigus

kõrva võõrkeha, mistõttu läheb kõrv aeg-ajalt kinni ja ta ei kuule hästi. Kaebuses sisaldusid

ühtlasi taotlused riigi õigusabi andmiseks, menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest

vabastamise teel ning menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks vene keelde.

3-26-445

2. Tallinna Halduskohus pöördus 16.02.2026 kohtunõudega AS-i Lääne-Tallinna

Keskhaigla poole asjaolude täpsustamiseks ja täiendavate dokumentide saamiseks. AS Lääne-

Tallinna Keskhaigla esitas kohtule vastuse 26.02.2026.

3. U.O esitas 02.03.2026 vastuväite AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla kohtunõudele antud

vastusele. Kaebaja jäi seisukohale, et tema kõrvaprobleem ei ole lahenenud ning vastustaja ei

ole talle tema hinnangul piisavalt meditsiinilist abi osutanud.

4. U.O esitas 26.04.2026 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja märkis, et tal on

diagnoositud psüühilised probleemid ning ta ei valda eesti keelt piisavalt hästi. Kaebaja väitel

on tal küll kasutada tehniline tõlkevahend, kuid selle tõlkekvaliteet ei ole piisav. 27.04.2026

esitas kaebaja täiendava avalduse, milles täpsustas haldusasja, mille menetlemiseks ta riigi

õigusabi soovib.

5. Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2026 määruse resolutsiooni punktidega 1, 3 ja 4

U.O riigi õigusabi taotluse, taotluse menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest

vabastamiseks ja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

Riigi õigusabi taotluse lahendamisel leidis Tallinna Halduskohus, et kaebaja taotleb riigi

õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus asus seisukohale, et tegemist ei

ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning kaebaja on suutnud oma õiguste väidetava rikkumise

asjaolud kohtule arusaadavalt esitada. Kohus märkis, et halduskohtumenetluses on kohtul

aktiivne roll asjaolude väljaselgitamisel ning menetlusosaliste õiguste kaitsmisel. Seetõttu

leidis kohus, et kaebaja on võimeline oma õigusi menetluses ise kaitsma, ning jättis riigi

õigusabi taotluse rahuldamata.

Menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmise taotluse lahendamisel leidis halduskohus, et

kaebaja eesti keele oskus võimaldab tal menetluses osaleda. Kohus tugines muu hulgas

kaebaja eestikeelsetele avaldustele, tema suhtlusele tervishoiuteenuse osutajaga ning

asjaolule, et kaebaja esitas 02.03.2026 avalduse pärast vastustaja seisukohtadega tutvumist.

Samuti leidis kohus, et kaebaja kasutatavad tehnilised tõlkevahendid võimaldavad tal

vajaduse korral dokumentidest aru saada. Kuna kohtumenetluses ei olnud määratud

kohtuistungit, puudus kohtu hinnangul vajadus menetlusdokumentide tõlkimise kulude

kandmiseks riigi poolt.

Menetlusabi taotluse lahendamiseks võttis halduskohus HKMS § 62 lg 2 alusel asja

materjalide juurde väljavõtte kaebaja vanglasisesest isikukontost perioodi 16.10.2025 kuni

15.02.2026 kohta. Väljavõttest nähtus, et kontrollitaval perioodil laekus kaebajale kokku 618

eurot ning väljaminekud moodustasid 644,32 eurot. Halduskohus leidis, et kuigi kaebaja

majanduslik olukord ei võimalda tal riigilõivu tasuda ilma raskusteta, ei ole menetlusabi

andmine põhjendatud, sest kavandatava menetluse edukus ei ole tõenäoline. Kohus tugines

seejuures AS-i Lääne-Tallinna Keskhaigla esitatud terviseandmetele, mille kohaselt tehti

kaebajale 24.01.2026 otoskoopia, mille käigus eemaldati kõrvast tuvastatud väike võõrkeha.

Hilisemal kontrollil 10.02.2026 märgiti tervisekaardile, et kõrv on puhas ning vigastusi ega

muid kõrvalekaldeid ei esine. Kohus arvestas ka asjaolu, et pärast 10.02.2026 ei olnud kaebaja

tervishoiuteenuse osutajale kõrvavalu või muude kõrvakaebustega pöördunud ning

dokumenteeritud terviseandmed ei kinnitanud kaebaja väiteid jätkuvast või süvenevast

terviseprobleemist. Halduskohus järeldas olemasolevate andmete põhjal, et puudub alus

pidada tõenäoliseks, et AS Lääne-Tallinna Keskhaigla on käitunud õigusvastaselt või et

kohustamiskaebuse rahuldamine võiks olla perspektiivikas. Seetõttu jättis kohus menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

2(5)

3-26-445

Halduskohus jättis määrusega rahuldamata riigi õigusabi taotluse, menetlusdokumentide

tõlkimise kulude kandmise taotluse ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks, jättis kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat tasuma viie päeva jooksul 20

euro suuruse riigilõivu.

6. U.O esitas 20.05.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu

19.05.2026 määruse resolutsiooni p-de 1, 3 ja 4 peale. Kaebaja ei nõustu halduskohtu

seisukohaga, et talle ei tule anda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamisel.

Kaebaja põhjendab, et tal puuduvad tegelikud võimalused riigilõivu tasumiseks. Ta viitab

asjaolule, et ei tööta vanglas, tal puuduvad isiklikud sissetulekud ning ta peab tasuma vanglas

erinevaid kulusid, sealhulgas elektri- ja käitlemistasusid ning ostma esmatarbekaupu. Kaebaja

sõnul jõuab temani üksnes osa lähedaste saadetud rahast ning perekonna võimalused teda

rahaliselt toetada on piiratud. Kaebaja viitab õiguskantsleri kontrollkäigu tulemustele Tallinna

Vanglas ja õiguskantsleri seisukohale, et vanglas peab olema tagatud tegelik võimalus

sisseoste teha ning sisseostude tegemisega seotud tasud ei tohi muuta kaupade kättesaamist

sisuliselt võimatuks. Kaebaja hinnangul kinnitab õiguskantsleri käsitlus, et vanglas viibivate

isikute rahalised võimalused on piiratud ning kaupade tellimisega seotud kulud mõjutavad

oluliselt nende toimetulekut. Kaebaja märgib, et tema majanduslik olukord on halvenenud ka

seetõttu, et ta ei ole saanud töötada. Kaebaja hinnangul ei ole halduskohus tema tegelikku

majanduslikku olukorda piisavalt arvesse võtnud.

Lisaks menetlusabi küsimusele vaidleb kaebaja sisuliselt vastu halduskohtu hinnangule tema

terviseseisundi kohta. Kaebaja leiab, et meditsiinikaardi sissekanded ei kajasta tegelikku

olukorda ning tervishoiuteenuse osutaja dokumentatsioon ei vasta tema tegelikele kaebustele.

Ta viitab varasematele kohtumenetlustele ja kohtulahendites esitatud tähelepanekutele

meditsiinilise dokumenteerimise kohta. Kaebaja leiab, et tema kõrvaprobleemid kestavad

jätkuvalt. Tema väitel esineb kõrvades valu, sügelust, kohinat ja kuulmise halvenemist.

Kaebaja hinnangul ei ole tervishoiuteenuse osutaja tema kaebusi piisavalt uurinud ega tema

terviseprobleeme tõsiselt võtnud. Samuti peab ta tervishoiuteenuse osutaja kohtule esitatud

selgitusi vastuolulisteks. Kokkuvõttes palub kaebaja halduskohtu määruse tühistada ning

rahuldada tema menetlusabi taotluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga riigi õigusabi andmisest keeldumise osas. RÕS § 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on võimeline oma õigusi ise kaitsma.

Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab

õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt

Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-2- 1-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05,

p 7). Toimikust nähtub, et kaebaja on esitanud käesolevas asjas iseseisvalt kaebuse,

menetlusabi taotlused, nende täiendused ning määruskaebuse. Kaebaja on suutnud kirjeldada

enda terviseprobleeme, vastustaja väidetavat õigusvastast tegevust ning põhjendada oma

taotlusi. Määruskaebuse sisu kinnitab, et kaebaja mõistab vaidluse eset ja oskab esitada oma

seisukohti kohtule arusaadavalt. Kaebaja viited psüühilistele probleemidele, vangistusele ja

piiratud eesti keele oskusele ei anna käesolevas asjas järeldada, et ta ei oleks võimeline

kohtumenetluses iseseisvalt osalema. Ringkonnakohus märgib, et kohtu infosüsteemi

3(5)

3-26-445

andmetel on kaebajal samal ajal menetluses või hiljuti menetletud märkimisväärne arv

haldusasju, sealhulgas mitmeid tervishoiuteenuse osutamist, vangla tegevust ja muid

kinnipidamistingimusi puudutavad vaidlused. Selline ulatuslik kohtumenetluses osalemine

ning nendes menetlustes iseseisvalt koostatud dokumentide esitamine ei toeta väidet, et

kaebaja ei oleks võimeline oma õigusi kohtus ise kaitsma. Käesoleva asja keerukus ei ületa

sellisel määral tavapärase haldusasja piire, et riigi õigusabi andmine oleks vältimatult vajalik

õiglase menetluse tagamiseks. Määruskaebuse läbivaatamisel saab ringkonnakohus hinnata

seda, kas halduskohus on õigusnorme õigesti kohaldanud ning kaebaja väiteid õigesti arvesse

võtnud. Puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid professionaalse esindaja poolt

koostatud kaebuseta kohtumenetluses kaitseta. Menetluslikku ebavõrdsust vastustajaga aitab

korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-

d 4 ja 5).

9. Määruskaebuses korratakse peamiselt väiteid kaebaja majandusliku olukorra kohta ning

väljendatakse rahulolematust halduskohtu hinnanguga tema terviseseisundile.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses

korrata.

Halduskohus on menetlusabi taotluse lahendamisel välja selgitanud kaebaja majandusliku

olukorra ning võtnud selle hindamisel arvesse kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte.

Määruskaebuses esitatud selgitused elektrikulu, kaupade tellimise tasude, hügieenitarvete

ostmise vajaduse ning lähedaste piiratud abivõimaluste kohta ei sea halduskohtu tuvastatud

asjaolusid kahtluse alla. Halduskohus ei jätnud menetlusabi andmata põhjusel, et kaebajal

oleks piisavalt vahendeid riigilõivu tasumiseks, vaid põhjusel, et menetlusabi andmise muud

eeldused ei olnud täidetud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi üksnes juhul, kui

taotleja ei suuda menetluskulusid kanda ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas. Menetlusabi andmise eelduseks ei ole seega üksnes taotleja puudulik

majanduslik olukord. Kohus peab hindama ka kavandatava menetluse perspektiivikust. Kui

kavandatav menetlus ei ole edukas või mõistlik, võib menetlusabi andmisest keelduda ka siis,

kui taotleja majanduslik olukord on keeruline.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebuse rahuldamise väljavaated on

vähesed. HKMS § 116 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus enne menetlusabi taotluse

lahendamist küsida teiste menetlusosaliste seisukohta. Halduskohus kogus enne menetlusabi

taotluse lahendamist täiendavaid andmeid ning küsis omal algatusel vastustajalt selgitusi ja

dokumente kaebaja terviseseisundi kohta. Vastustaja esitatud terviseandmetest nähtub, et

kaebaja kõrvakaebusi on kontrollitud, talle on osutatud tervishoiuteenust ning uuringute

käigus ei tuvastatud selliseid kõrvalekaldeid, mis annaksid alust pidada tõenäoliseks

vastustaja õigusvastast tegevusetust. Määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et

meditsiinikaardi sissekanded ei vasta tegelikkusele, tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerib

asjaolusid ebaõigesti või kohtule on esitatud vastuolulisi selgitusi, kujutavad endast kaebaja

subjektiivset hinnangut. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi uut tõendit ega konkreetset asjaolu,

mis võimaldaks halduskohtu vastupidist järeldust pidada ilmselgelt vääraks. Menetlusabi

taotluse lahendamisel ei pea kohus lõplikult tuvastama nõude põhjendatust, vaid hindab nõude

eduväljavaateid olemasolevate andmete põhjal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus

selle hindamise käigus väljunud talle antud kaalutlusruumi piiridest.

10. Kaebaja viited õiguskantsleri seisukohtadele vanglapoe teenuste ja kaupade

kättesaadavuse kohta ei mõjuta menetlusabi andmise küsimuse lahendust. Halduskohus ei ole

vaidlustatud määruses asunud seisukohale, et kaebajal puuduvad majanduslikud raskused või

et vanglas sisseostude tegemisega seotud kulud ei võiks tema majanduslikku olukorda

4(5)

3-26-445

mõjutada. Menetlusabi andmisest keeldumise aluseks oli kaebuse vähene perspektiivikus,

mitte hinnang kaebaja igapäevastele kulutustele. Samuti ei anna alust määruse muutmiseks

kaebaja viited tema töövõimaluste puudumisele, perekonna majanduslikule olukorrale ega

asjaolule, et lähedaste rahaline abi on piiratud. Need asjaolud puudutavad üksnes menetlusabi

majanduslikku eeldust, kuid ei kõrvalda halduskohtu tuvastatud puudust menetlusabi teise

eelduse – kaebuse piisava eduväljavaate osas.

11. Samuti puudub alus pidada vääraks halduskohtu hinnangut menetlusdokumentide

tõlkimise vajaduse kohta. Kaebaja on kogu menetluse vältel esitanud eestikeelseid avaldusi

ning reageerinud menetluses esitatud seisukohtadele sisuliselt. Seetõttu ei nähtu toimikust

asjaolusid, mis viitaksid sellele, et keeleoskus takistaks tal menetluses osalemist või oma

seisukohtade esitamist.

12. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks ega

tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

19.05.2026 määruse resolutsiooni p-d 1, 3 ja 4 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)