2-22-133924/34 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-22-133924

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N.B vastu võla, viivise

ja sissenõudekulude nõudes

Hagihind

242,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

asukoht XXX-601, Tallinn, 10115), lepinguline esindaja

Tarvo Ilves (e-post: XXX)

Kostja N.B

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 28.05.2026 tähtaja ennistamise taotlus.

2. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N.B vastu võla, viivise ja

sissenõudekulude nõudes, mis tulenevad kostja ja Telia Eesti AS (õiguseelneja

Elion Ettevõtted Aktsiaselts) vahel 16.09.2005 sõlmitud kliendilepingust nr

4030871.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda, välja arvatud

kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavate menetluskulude

osas. Jätta kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seoses kantud

menetluskulud poolte endi kanda.

4. Määrata kostja N.B põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks, mis ei

ole tekkinud seoses kaja esitamise ja menetluse taastamisega, 1015,08 eurot.

5. Välja mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital N.B kasuks menetluskuludena

õigusabi kulud 1015,08 eurot.

6. Välja mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital N.B kasuks menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1015,08 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 31.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 212,58 euro saamiseks. Kuna makseettepaneku kättetoimetamine

ebaõnnestus, siis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 31.10.2022 määrusega lõpetati

maksekäsu kiirmenetlus ja anti Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue N.B vastu 212,58 euro

saamiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagiavalduse

17.11.2022 milles muuhulgas avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus võttis hagi 25.11.2022 määrusega menetlusse ja rahuldas hagi 31.01.2023

tagaseljaotsusega.

2. Kostja esitas 30.09.2024 kaja Pärnu Maakohtu 31.01.2023 tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-22-

133924. Kohus 30.06.2025 rahuldas kaja ja taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-22-133924 ning

jätkas menetlust olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata

jätmist.

3. Hageja esitas 21.07.2025 seisukoha kosta 30.09.2024 vastusele, kostja esitas oma poolse

seisukoha 08.09.2025 ning hageja 09.10.2025 seisukoha kostja eelnevale seisukohale.

4. Kohus 08.01.2026 määrusega jättis hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja hagis esinevate

puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kohtu määratud tähtajaks kohtu 08.01.2026 määrusele ei

vastanud.

5. 21.04.2026 teatas kostja kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6. Kohus 27.04.2026 määras lahendada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi N.B vastu võla, viivise

ja sissenõudekulude nõudes poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, määras pooltele tähtajad

lõplike seisukohtade ja tõendite ning menetluskulude nimekirja ning vastaspoole esitatu ja

menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks ja tegi teatavas kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemise aja.

7. Kostja esitas 08.05.2026 enda lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja.

8. Hageja esitas 28.05.2026 kohtule menetlustähtaja ennistamise taotluse ja hageja vastuväited

kostja menetluskulude nimekirjale.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

9. 17.11.2022 esitatud hagi kohaselt Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 16.09.2005 liitumislepingu nr

4030871, mille alusel Telia kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja

kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt.

10. Lepingu allkirjastamisega kinnitas Kostja, et ta on tutvunud Üldtingimuste, Hinnakirja, Teenuse

kohta kehtivate Teenusetingimuste ja muude Tingimustega ning kohustuvs neid täitma. Lepingu

p 4 kohaselt pidi Kostja maksma Teliale tasu teenuste eest vastavalt esitatud arvele sellel

märgitud maksetähtajaks. Üldtingimuste lisa kohaselt on Telial õigus nõuda tähtaegselt

laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja

viivisemääraks on 0,066% päevas. Telia esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel

kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused

täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja

võlgnevus Telia ees summas 119,78 eurot. Lepingu p 5 kohaselt saab lepingut üles öelda

Üldtingimuste kohaselt. Üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib Telia ühepoolselt piirata Kostjale

teenuse osutamist kui Kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva.

Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli Telial õigus öelda Leping ette teatamata üles, kui teenus on

piiratud üks kuu. Tuginedes Üldtingimuste p-le 6.9 piiras Telia Kostja teenused alates

01.05.2020 ja kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia lepingu ülesöelduks alates

14.05.2020. Vastavalt Üldtingimuste punktile 4.9 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub

kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud

kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS

§ 113² lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagis toodud

nõue kostja vastu on summaga 119,78 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse

nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on

toimetanud teenusena kolm võlateatist 10.06.2022, 14.07.2022, 08.08.2022 hagejale teadaolevale

kostja aadressile XXX, 93812 XXX. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 1 on hagejal õigus

nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Kostja ei reageerinud Telia

nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Telia loovutas 27.05.2022 nõude koos

kõrvalnõuetega Kostja vastu Hagejale. Nõude loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates

loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid

kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole

võlgnevust tasunud.

11. Kostja

võlgneb

hagejal

e

järgnev

ad

summa

d:XArv

e nr

12. Su

13. Vi

iv

is

al

at

es

14. Vi

iv

is

ku

ni

15. Vi

16. v

i

i

v

i

t

u

s

e

s

p

ä

e

v

17. Vi

i

18. 022020

006016

19. 20. 21

.0

2. 21. 17

.1

1.

22. 0,

23. 1

24. 25. 032020

010743

26. 27. 21

.0

3. 28. 17

.1

1.

29. 0,

30. 9

31. 32. 042020

015486

33. 34. 21

.0

4. 35. 17

.1

1.

36. 0,

37. 9

38. 39. 052020

020273

40. 41. 21

.0

5. 42. 17

.1

1.

43. 0,

44. 9

45. 8,

46. VH009

47. 48. 21

.0

4. 49. 17

.1

1.

50. 0,

51. 9

52. 3,

53. VH028

54. 55. 02

.0

3. 56. 17

.1

1.

57. 0,

58. 2

59. 2,

60. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni: 119,78 € * 0,066% päevas * 365= 28,86 eurot.

61. 21.07.2025 seisukohas kostja vastusele hageja vaidles kostja aegumise vastuväitele vastu. Vastab

tõele, et hagiavaldus on esitatud 2005 sõlmitud lepingu rikkumisest lähtuvalt, kuid lepingu

rikkumine on toime pandud perioodil jaanuar 2020 kuni mai 2020 (k.a) TsÜS § 147 lg 3 teine

lause sätestab, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg

selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nõude kostja suhtes oleks

saanud aegunuks lugeda alates 01.01.2024, kui PlusPlus Capital AS poleks kohtusse pöördunud.

PlusPlus Capital AS pöördus kohtusse 31.08.2022. TsÜS § 160 lg1 sätestab, et aegumine peatub

õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Sama §-i lg2 p.3 võrdsustab hagi esitamisega maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Hageja esitab käesoleva vastuse lisana Telia Eesti AS (Elion Ettevõttes

AS ühendava ühingu õigusjärglane) poolt edastatud väljavõtted võlateatistest. Nimetatud

võlateatised on edastatud kostjale aadressil XXX. Menetluse kestel nähtub, et kostja volitatud

esindaja Ines N.B kasutab jätkuvalt nimetatud e-maili ning on antud e-maililt suhelnud ka

hagejaga 22.06.2022. Hageja jääb hagiavalduses ja käesolevas vastuses esitatud seisukohtade

juurde ning leiab, et nõue kostja vastu on tõenditega tõendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduse

resolutsiooni esitatud nõuete ulatuses.

62. 09.10.2025 vastuses hageja ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja ei ole tõendanud hagis

väidetud perioodil lepingu rikkumist. Hageja kostja väitega ei nõustu, sest hagiavalduses on

konkreetselt märgitud, mis perioodil on teenuse osutaja teenuse kasutamise eest arveid esitanud,

samuti on teenuse osutaja edastanud kohtumenetlusse esitamiseks meeldetuletuskirjad, mida

kostjale saadeti. Kostja oma korda ei ole tõendanud, et oleks lepingu teenuse osutajaga

lõpetanud. Nimetatust tingitult ei ole eluliselt usutav, et kostja volitatud esindaja e-posti

aadressile edastatud arveid ja meeldetuletuskirjad selektiivselt kohale ei jõua ja samas on

tegemist töötava e-posti aadressiga. Samuti ei oma sisulist tähendust, kas kostja viibis välisriigis

või mitte, sest kui kostja lepingut ei lõpetanud ning võimaldas teenuseid kasutada kas oma

pereliikmetel või teistel isikutel, siis lasub tasumiskohustus teenuse kasutamise eest lepingu

alusel ikkagi kostjal. Hagiavalduse esitamise hetkel oli kostja rahvastikujärgseks elukohaks

märgitud XXX-i ning kostja ei ole tõendanud enda pidevat viibimist väljaspool Eesti Vabariiki.

Hageja jääb hagiavalduses ja käesolevas vastuses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et nõue

kostja vastu on tõenditega tõendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduse resolutsiooni esitatud

nõuete ulatuses.

63. 28.05.2026 esitas hageja menetlustähtaja ennistamise taotluse ja vastuväited kostja

menetluskuludele. Hageja selgitas, et esindaja ei saanud järgida kohtu määratud tähtaega

14.05.2026, kuna viibis korralisel puhkusel ning sai vastaspoole menetluskulude nimekirja kätte

alles 28.05.2026.

Hageja leiab, et kostja menetluse hinnatav ajakulu on ülepaisutatud, samuti on ülepaisutatud

õigusabi tunnihinna maksumust tunnihinnaga 150 eurot + 24% km. Esiteks on kostja esindaja

esitanud menetluses sisuteksti õigusdokumentides üksnes 6 leheküljel A4 ulatuses. Ülejäänu on

tehnilised andmed koos korduvate taotlustega. Kohtud on hinnanud, et juristi põhjendatud ning

objektiivne tunnihind tavapärastes ja mittekeerukates vaidlustes, on mõistlikus vahemikus 100-

120 eurot/h, millele lisandub vajadusel käibemaks – ehk koos käibemaksuga vahemikus 122 –

146 eurot. Seega ületab kostja esindaja märgitud tunnihind 150 eurot +käibemaks, oluliselt

tavapärast juristide tunnihinda. Lisaks eelmärgitule juhib hageja tähelepanu, et juriidilise teenuse

osutamine toimus kostjale ajavahemikus september 2024 kuni mai 2026, millest pooles mahus

dokumendid olid koostatud ajal, mil käibemaksu määr oli 22%. Seega asub hageja seisukohale,

et kostja kirjeldatud õigusabikulud on üle hinnatud ning põhjendamatud.

Kostja taotleb menetluskulude nimekirjas tagasi riigilõivu 100 eurot ja 200 eurot. Viimasena

nimetatud 200 euro näol ei ole tegemist mitte riigilõivuga, vaid täitemenetluse peatamise

tagatisega. 09.12.2024 kohtumäärusega jättis maakohus kostja taotluse täitemenetluse

peatamiseks rahuldamata põhjusel, et kostja ei ole põhistanud, et hageja ei suuda kostja TsMS

§474 lg2 alusel tekkida võivaid nõudeid täita. Seega on kohus pidanud kostja sellekohast taotlust

põhjendamatuks. TsMS 194 lg1 sätestab, kui seaduses on ette nähtud poole kohustus anda

tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse kohus. Kui kohus ei ole seda teinud ja

pooled ei ole kokku leppinud teisiti, antakse tagatis raha või väärtpaberite hoiustamisena selleks

ettenähtud kontole või Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatu,

tagasivõtmatu ja tingimusteta garantiina teise poole kasuks. TsMS 195 lg1 sätestab, et kui

tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist

võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal algatusel. Seega ei ole kostja

nimetatud 200 euro suuruse tagatise hageja kanda jätmine põhjendatud.

Kostja vastuväited

64. 30.09.2024 vastuses hagile asus kostja seisukohale, et hagi aluseks olevatest asjaoludest võib

järeldada, et kostja vastu esitatud nõue muutus sissenõutavaks 2005. aastal ning selle nõude

aegumistähtaeg algab seega TsÜS § 146 lg-le 1 ja § 147 lg-le 3 tuginevalt 2005. aasta

lõppemisest ehk 31.12.2005. Seega aegus väidetav nõue kostja vastu hiljemalt 31.12.2008.

Eeltoodust tulenevalt keeldub kostja TsÜS § 142 lg 1 alusel kohustuse täitmisest ning taotleb

kohtult tema vastu esitatud nõude suhtes aegumise kohaldamist, millest tulenevalt tuleb jätta hagi

kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.

65. 08.09.2025 seisukohas vaidles kostja vastu hageja väidetele, et lepingu rikkumine olevat pandud

toime perioodil 2020. jaanuar – mai (k.a). Hageja tõendab väidetavalt enda väiteid 21.07.2025

menetlusdokumendile lisatud arvetega, s.o lisa 3, ent lisaks 3 on väljavõtted väidetavatest

meeldetuletuskirjadest aadressile XXX, mitte teenuse osutamise aluseks olevad arved.

66. Kostja vaidleb neile väidetele ka vastu, sest lepingu rikkumine hageja väidetud perioodil on

täielikult tõendamata. Hageja poolt kohtule esitatud tõendid lisana nr 3 on aadressilt

teatis@telia.ee edastatud väidetavad meeldetuletuskirjad kostjale, millelt ei nähtu võla tekkimise

algperiood, osutatud teenus ega väidetava rikkumise alus. Meeldetuletuskiri ei tõenda teenuse

osutamist (nt. pole tõenditest tuvastatav millise konkreetse teenuse on hageja väidetavalt kostjale

osutanud, mis on olnud selle maksumus ning millisel perioodil, sh millisest lepingupunktist, on

rikkumine toimunud). Asjaolu, et meeldetuletuskiri on saadetud kostjale 25.02.2020 ei tõenda

asjaolu, et väidetav rikkumine on ka samal ajal toime pandud. Lepingu rikkumise tõendamise

kohustus lasub hagejal. Viidatud tõendilt nähtub seegi, et väidetavalt on kostjale mõeldud

meeldetuletuskirjad edastatud kostja volitatud esindaja, tütre, e-postile XXX, ent kostja volitatud

esindaja pole sääraseid e-kirju kunagi saanud. Hageja on ise tõendanud kohtule (21.07.25

menetlusdokumendi lisa 2), et kui hageja 14.06.2022 kostja volitatud esindaja poole pöördus,

vastas kostja volitatud esindaja sellele mõned päevad hiljem, s.o 22.06.22, pärides „millega

tegu?“, ent millele sisuliselt vastust hageja ei andnud. Eluliselt pole usutav, et hageja (kui nõude

ostnud võlausaldaja) e-kirjale vastab kostja koheselt ja soovib proaktiivset infot väidetava võla

kohta, oleks samal ajal Telia AS-i samasisulisi e-kirju ignoreerinud. Kuivõrd hageja kostja

volitatud esindajale ei vastanud, vaid algatas käesoleva kohtumenetluse, võib kostja hinnangul

mõistlikult eeldada, et hageja soov on olnud algusest peale panna maksma võimalik aegunud

võlanõue kostja vastu, vältides kostja küsimust nõude põhjendamiseks ning vajadusel (eeldusel,

et see on õiguspärane ja sissenõutav) ka selle täitmiseks kohtuväliselt. Kostja on seisukohal, et

alus võla väljamõistmiseks puudub ning tegemist on selgelt aegunud nõudega.

Kostja juhib kohtu tähelepanu mh asjaolule, et ta ei ole enam kui kümme aastat Eestis viibinud

ega siin elanud, mistõttu ei ole ta ka tarbinud mistahes Eesti Vabariigi ettevõtete teenuseid

vähemalt sama pikka aega. Arvestades kostja reaalset eemalviibimist pole reaalselt ka võimalik,

et Telia AS (või mis tahes sideteenuseid pakkuv ettevõte) oleks osutanud teenuseid kostjale

2020. aasta jaanuarist maini olukorras, kus kostja oli juba 9 aastat tagasi Eestist lahkunud ning

pole 2011. aastast alates siiani kordagi Eesti Vabariiki naasnud. Kostja möönab, et tal võis olla

kehtiv teleteenuste osutamise leping Telia AS-iga ajal, mil ta Eestis elas (s.o kuni 2011. aastani),

ent talle teadaolevalt ei omanud ta mistahes võlgnevusi ühegi ettevõtte ees. Seega isegi kui

eeldada hageja väidete õigsust väidetava lepingu rikkumise osas, ei ole aineliselt võimalik, et see

on toimunud pärast 2011. aastat, veel enam 2020. aasta jaanuaris.

67. 08.05.2026 lõplikes seisukohtades jäi kostja kõikide varasemalt esitatud seisukohtade juurde

ning leiab, et 1) hageja ei ole oma nõude olemasolu piisavalt tõendanud ning 2) ka juhul, kui

kohus tuvastaks nõude kehtiva aluse, on nõue kostja vastu aegunud ning kostjal õigus selle

täitmisest keelduda, s.t et kostja taotleb asjas aegumise kohaldamist.

Hageja on esitanud kohtule nõude alusena tõendiks 16.09.2005 sõlmitud kliendilepingu ning

Telia Eesti AS üldtingimused, mis kehtivad alates 15.04.2021, sh kuus arvet (millest 4

kajastavad justkui reaalse teenuse osutamist ning 2 sissenõudekulusid võlateatiste esitamise

eest), mis on esitatud Telia Eesti AS poolt kostjale väidetavalt perioodil jaanuar – aprill 2020

osutatud eKodu ja teleteenuste kasutamise eest. Lepingut, millest tuleneks konkreetsete teenuste

tellimine ja nendega kaasnev maksekohustus, hageja menetlusse esitanud ei ole, s.t et hageja pole

tõendanud, et kostja ja hageja vahel esinesid säärased lepingulised suhted, mis tõid kaasa

emmale-kummale poolele kohustuse teenust osutada ning selle eest ka tasuda.

Kostja jääb ka nende väidete juurde, et ta pole elanud alaliselt Eestis vähemalt 2011. aastast

alates ning viibib ja elab alaliselt xxxxxxxxx Eestist lahkudes lõpetas kostja kõik temaga

seonduvad kehtivad lepingud ega tarbinud enam mistahes teenuseid. Kohus on mh selgitanud

kostjale, et kostjal on võimalik tõendada, et ta on Telia Eesti AS-iga sõlmitud võimalikud

lepingud ülesöelnud, ent kostjal pole täna enam võimalik neid asjaolusid tõendada, arvestades, et

tema Eesti Vabariigist lahkumisest on tänaseks möödunud 15 aastat ning ta ei kasutanud siis ega

kasuta ka nüüd modernseid sidevahendeid (e-posti, nutitelefoni, arvuteid vmt), mistõttu suhtles

ta ka Eestis elades, mistahes teenusepakkujatega üksnes vahetult – käis avalduste, taotluste jmt

esitamiseks üksnes füüsiliselt esinduses kohal. Kuivõrd Telia Eesti AS on Elion Ettevõtted

Aktsiaseltsi üldõigusjärglane, s.t et juriidiline isik, kellega 2005. aastal (s.o 21 aastat tagasi)

leping sõlmiti, on lõppenud, ei ole enam säilinud algseid dokumente ega muid kliendisuhet

puudutavaid dokumente, mis võimaldaks kostjal (või ka hagejal) neid asjaolusid kohtule

tõendada. Asjaolu, et kostja on elanud ja viibinud pikka aegaxxxxxxxx, kinnitab ka Politsei- ja

Piirivalveameti 19.12.2022 vastuskiri käesoleva tsiviilasja toimikus.

Kostja volitatud esindaja (tütre) hinnangul on märkimisväärne, et pärast seda kui hageja,

PlusPlus Capital AS, omandas Telia Eesti AS-ilt väidetava võlanõude kostja vastu, on ka hageja

ise edastanud 14.06.2022 väidetava võla võlateatiseid just kostja volitatud esindaja, tütre, e-

postile XXX (vt. hageja 21.07.25 menetlusdokumendi lisa 2). Kui kostja volitatud esindaja saatis

hagejale vastuskirja ja päris, et mis nõudega täpsemini tegu on, hageja sellele päringule ei

vastanud, vaid esitas 07.09.2022 kostja vastu Pärnu maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Kostja hinnangul ei ole hageja seega olnud inkassoettevõttena huvitatud sellest, et

kostja võlgnevuse hagejale ära tasuks (eeldusel, et see olnuks kehtiv), vaid on soovinud hageda

aegunud nõuet kunstlikult konstrueeritud ulatuses võimalikult suurte kõrvalkulude näol

(põhinõuet ületavad viivised, sissenõudmiskulud, millele lisanduvad menetluskulud), et teenida

võimalikult suurt majanduslikku kasu sõltumata nõude põhjendatusest või kostja valmidusest

lahendada vaidlus kohtuväliselt. Seda võib üldiselt pidada ka inkassoettevõtete sisuliseks

ärimudeliks.

Kokkuvõtvalt jääb kostja oma seisukohtade juurde, et tema vastu esitatud nõue ei ole

põhjendatud ning ta pole eluliselt saanud ka viidatud teenuseid 2020. aastal, milliseks ajaks ei

olnud kostja juba vähemalt 9 aastat alaliselt Eestis elanud, tarbida. Kohus on osundanud, et see ei

välista, et neid teenuseid ei võinud tarbida kostja nimele sõlmitud lepinguga mõni kostjale

lähedane kolmas isik, ent kostja kinnitab, et säärast vajadust ühelgi temaga seotud isikul

väidetavas teenuste osutamise kohas ei olnud ning pole ka eluliselt usutav, et 9 aastat nende eest

tasuti (või teenust ei osutatud), ent siis äkitsi mõne kuu eest võlgu jäeti (või siis ühtäkki teenust

taas osutama hakati). Kostja on seisukohal, et ta pole tellinud ega tarbinud mistahes Telia Eesti

AS teenuseid viimased 15 aastat ning talle väidetavalt esitatud arved ei ole seotud ühegi poolte

vahel kehtiva lepinguga, mis nõude alust õigustaks. Kostja peab võimalikuks, et tegemist võis

pigem olla teoreetiliselt Telia Eesti AS süsteemiveaga (kui oli), ent reaalset teenust kostjale

arvetel esitatud perioodil ei osutatud ning kostja neid ka ei tarbinud, mh polnud teadlik ka

mistahes maksekohustuse olemasolust.

Kostja jääb ka nende vastuväidete juurde, et ka juhul, kui väidetav nõude alus eksisteerib, on

nõue kostja vastu aegunud. Kostjale 2020. aasta jaanuarist-aprillini esitatud arved ei tõenda, et

teenust just sel ajaperioodil kostjale reaalselt ka osutati, s.t et arve väljastamine ei too

automaatselt kostjale kaasa kohustust seda tasuda. Ainus leping, mille kostja on hagejaga

sõlminud, on käesoleva asja materjalidele tuginevalt sõlmitud 2005. aastal ning kuivõrd kostja

lahkus Eestist 2011. aastal, siis isegi juhul, kui eeldada, et kostja seniajani hageja osutatud

teenuseid tarbis ning seejärel hagejale võlgu jäi, aegusid need nõuded kostja vastu hiljemalt

2014. aasta lõpus tulenevalt TsÜS-i regulatsioonist, millele on kostja varasemas menetluses

viidanud. Kostja ei ole ega saa olla tarbinud hageja mistahes teenuseid pärast 2011. aastat,

mistõttu ei saa olla 2020. aastal kostjale väljastatud väidetavad arved õiguspärased ning tugineda

mistahes kehtivale pooltevahelisele lepingule.

68. Kostja on kandnud seoses tsiviilasja nr 2-22-133924 menetlusega õigusabikulusid kokku

1756,98 eurot, millest 1174,99 eurot moodustavad õigusabikulud, 281,99 eurot tasutud

käibemaks ning 300,00 eurot asjas tasutud riigilõiv. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga

150,00 eurot tunnis, millele lisandub 24% käibemaks. Kostja on seisukohal, et õigusabi on

osutatud mõistliku tunnihinnaga ning tegemist on põhjendatud kulutustega TsMS § 175 lg 1

mõistes. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega ja, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu kuludelt maha arvata.

Kohtu põhjendused

Hageja 28.05.2026 tähtaja ennistamise taotlus

69. TsMS § 67 lg 1 ja 2 tuleneb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam

menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib

taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus

ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

70. Hageja esitas 28.05.2026 kohtule taotluse menetlustähtaja ennistamiseks mille kohaselt ei saanud

hageja esindaja järgida kohtu määratud tähtaega 14.05.2026, kuna viibis korralisel puhkusel ning

sai vastaspoole menetluskulude nimekirja kätte alles 28.05.2026.

71. Kohus Kohtute Infosüsteemi andmetest tuvastas, et kostja 08.05.2026 menetlusdokument on

hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 25.05.2026. Hoolimata taotluses märgitud valest

kostja menetluskulude nimekirja kättesaamise kuupäevast ja sellest, et hageja esindaja ei ole

täpsustanud korralise puhkuse alguse ja lõpu aega, võib eeldada, et hageja esindaja on

menetlustähtaja pikendamise taotluse esitanud tähtaegselt.

72. Kohus on seisukohal, et taotluses toodud asjaolud ei anna alust taotluse rahuldamiseks.

73. Kohus määras 27.04.2026 kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas pooltele tähtajad lõplike

seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning vastaspoole esitatu osas seisukoha

esitamiseks. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja esindaja kohtu 27.04.2026 määruse kätte

saanud 27.04.2026 ehk oli jube enne korralisele puhkusele siirdumist teadlik, mis tähtajaks tuleb

esitada seisukoht kostja lõplikele seisukohtadele ja menetluskulude nimekirjale. Seega oli

hagejal ja hageja esindajal võimalik teha vajalikud korraldused kohtu 27.04.2026 määrusega

määratud tähtaja järgimiseks.

74. Eeltoodust tulenevalt puudus hagejal mõjuv põhjus kohtu 27.04.2026 määrusega määratud

menetlustähtaja mööda laskmiseks ja kohus jätab hageja 28.05.2026 taotluse rahuldamata.

Aegumise vastuväite lahendamine

75. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.

Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu

vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsMS §

143). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi

see ei oleks eraldi veel aegunud (TsÜS § 144). TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 näeb ette, et

kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle

kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 154 sätestab, et

korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on

nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

76. Kostja leiab, et kostja vastu esitatud nõue muutus sissenõutavaks 2005. aastal ning selle nõude

aegumistähtaeg algab seega TsÜS § 146 lg-le 1 ja § 147 lg-le 3 tuginevalt 2005. aasta

lõppemisest ehk 31.12.2005. Seega aegus väidetav nõue kostja vastu hiljemalt 31.12.2008. Ainus

leping, mille kostja on hagejaga sõlminud, on käesoleva asja materjalidele tuginevalt sõlmitud

2005. aastal ning kuivõrd kostja lahkus Eestist 2011. aastal, siis isegi juhul, kui eeldada, et kostja

seniajani hageja osutatud teenuseid tarbis ning seejärel hagejale võlgu jäi, aegusid need nõuded

kostja vastu hiljemalt 2014. aasta lõpus.

77. Riigikohus 06.06.2023 otsuses nr 2-18-18020, p16 selgitas, et lähtudes TsMS § 230 lg-st 1, peab

kostja, kes esitab aegumise vastuväite, tõendama asjaolud, millele tema aegumise vastuväide

tugineb. Kohus 08.01.2026 määruses selgitas kostjale eelnevat ja seda, et kostjal tuleb tõendada

asjaolud, millistest tulenevalt on kostja seisukohal, tema vastu esitatud nõue muutus

sissenõutavaks 2005. aastal. Samuti selgitas kohus, et juhul, kui kostja soovib esitada

vastuväidet, et 16.09.2005 kliendileping on lõppenud, tuleb see selgelt sõnastada, tuua välja

vastavad faktilised asjaolud (millal ja mille alusel on leping lõppenud) ning selgitada, millega

kostja kavatseb oma vastavat väidet tõendada ja esitada kohtule ka vastavad tõendid.

78. 08.05.2026 esitas kostja täiendavad väited, et kostja ei ole hageja nõude aluseks olevaid

teenuseid tarbinud alates 2011 aastast Eestis lahkumisest ning need nõuded aegusid hiljemalt

2014 aasta lõpus. Kostja selgitusel lõpetas ta kõik temaga seonduvad kehtivad lepingud ega

tarbinud mistahes teenuseid ent kostjal pole täna enam võimalik neid asjaolusid tõendada,

arvestades, et tema Eesti Vabariigist lahkumisest on tänaseks möödunud 15 aastat ning ta ei

kasutanud siis ega kasuta ka nüüd modernseid sidevahendeid (e-posti, nutitelefoni, arvuteid

vmt), mistõttu suhtles ta ka Eestis elades, mistahes teenusepakkujatega üksnes vahetult – käis

avalduste, taotluste jmt esitamiseks üksnes füüsiliselt esinduses kohal. Kuivõrd Telia Eesti AS

on Elion Ettevõtted Aktsiaseltsi üldõigusjärglane, s.t et juriidiline isik, kellega 2005. aastal (s.o

21 aastat tagasi) leping sõlmiti, on lõppenud, ei ole enam säilinud algseid dokumente ega muid

kliendisuhet puudutavaid dokumente, mis võimaldaks kostjal (või ka hagejal) neid asjaolusid

kohtule tõendada.

79. Kokkuvõtlikult ei ole kostja tõendanud asjaolusid, millistele tuginedes on ta asunud seisukohale,

et hageja esitatud nõude aegumine algas pärast 31.12.2005 ega ka, et aegumise algas pärast

31.12.2011.

80. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja nõude aluseks olevate arvete tasumisega viivituses

järgmiselt: arvega nr 02202000601642 alates 21.02.2020, arvega nr 03202001074369 alates

21.03.2020, arvega nr 04202001548671 alates 21.04.2020, arvega nr 05202002027377 alates

21.05.2020, arvega nr VH009905 alates 21.04.2020 ja arvega nr VH028151 alates 02.03.2022.

Eeltoodust ja TsÜS § 147 lg 3 tulenevalt algas hageja poolt esitatud arvete alusel makstava tasu

nõuete aegumistähtaeg 01.01.2021, v.a arve nr VH028151, mille alusel makstava tasu nõude

aegumine algas 01.01.2023. TsÜS § 154 tulenevalt saabus arvetest nr 02202000601642,

03202001074369, 04202001548671 ja 05202002027377 tulenevate kohustuste aegumistähtaeg

31.01.2024. Arvest nr VH028151 nähtuvalt on see esitatud seoses sissenõudmiskulude

hüvitisega. TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka

kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna arve nr on

VH028151 on esitatud seoses kõrvalkohustusega, siis ka sellest arvest tuleneva kohustuse

aegumistähtaeg lõppes 31.01.2024.

81. Poolte vahel puudub vaidlus sellest, et hageja esitas esmalt (31.08.2022) kostja vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, mille alusel koostati 07.09.2022 võlgnikule makseettepanek. TsÜS § 160

lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks ning sama sätte lg 2 p 3 võrdsustab avalduse esitamise maksekäsu kiirmenetluses

hagi esitamisega. Seega hagis toodud hageja nõude aegumine peatus 31.08.2022 ning hageja

nõue kostja vastu ei ole aegunud.

Hagi lahendamine

82. Kohus, tutvunud hageja ja kostja poolt esile toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega,

leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

83. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg

4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

84. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja ja Telia Eesti AS sõlmisid 16.09.2005 liitumislepingu nr

4030871.

85. Hageja selgitusel on esialgne võlausaldaja enda nõude kostja vastu hagejale loovutanud

27.05.2022, millest on kostjat kirjalikult teavitatud. Kostja ei ole hageja väidetele seoses nõude

loovutamisega vastu vaielnud.

86. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub

nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja

teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja

uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p

12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi

esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõude

loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning esialgse võlausaldaja nõue on

kehtivalt hagejale loovutatud.

87. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 lg 5 definitsiooni kohaselt on elektroonilise side ettevõtja

(edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise

side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust. Telia Eesti AS on elektroonilise

side ettevõtja.

88. ESS § 91 lg 1 ütleb, et sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel.

Sideteenuselepinguks on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping (ESS § 91 lg 2).

ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või

enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS § 951 ja 96 sätestavad

sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse leping sisaldama:

hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord; hinnakirja või

hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil

hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid või teenused,

millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui

ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi; teave

teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning

teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused. ESS § 91 lg 3 sätestab, et sideteenuse

lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

89. Elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav

teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis

seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus (ESS § 2 lg

6). Esile toodud faktiliste asjaolude ja koos hagiga esitatud arvete pinnalt järeldab kohus, et

hageja nõude aluseks olevad teenused on internetiühenduse teenus ja muu teenus, mis seisneb

tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus ehk Telias Eesti

AS on hagi kohaselt osutanud kostjale elektroonilise side teenust.

90. 16.09.2005 kliendilepingu nr 4030871 p 1 ütleb, et Klient asub Elioni kliendiks õigusega

kasutada kõiki Elioni poolt pakutavaid tooteid vastavuses Kliendilepingu, Tootelepingute ja

pooltevaheliste muude kokkulepetega. Sama lepingu p 2 kohaselt on kliendil õigus sõlmida

Elioniga lepinguid kõigi Elioni poolt pakutavate toodete tarbimiseks Poolte vahel kokku lepitud

tingimustel ning talle laienevad kõik Elioni poolt pakutavad allahindlused. Kliendilepingu p 7

kohaselt kohustub klient tasuma tema poolt tarbitud teenuste eest vastavalt Poolte vahelistele

Tootelepingutele, Üldtingimustele, Eeskirjadele, Hinnakirjale ja Elioni poolt väljastatud arvetele.

91. Eeltoodust järeldub, et 16.09.2005 kliendileping nr 4030871 on niinimetatud raamleping, mille

alusel tekib kliendil, ehk käesoleval juhul kostjal, õigus sõlmida Telia Eesti AS-iga (Elion

Ettevõtted Aktsiaselts üldõigusjärglane) lepingud kõigi teenuseosutaja poolt pakutavate toodete

tarbimiseks ning teenuste eest tasumine toimub Tootelepingute, Üldtingimuste, Eeskirjade,

Hinnakirja ja Elioni poolt väljastatud arvetele alusel. Seega ei tulene 16.09.2005 sõlmitud

kliendilepingust kostja kohustus tasuda esitatud arveid, vaid täiendavalt peavad sõlmitud olema

ka tootelepingud. Seisukohale, et ainuüksi arve ei saa olla võlasuhte tõendamise ja kinnitamise

aluseks on asunud ka Riigikohus (Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15 p 10).

92. Hageja on enda nõude tõendamiseks esitanud kohtule 16.09.2005 sõlmitud kliendilepingu, Telia

Eesti AS üldtingimused failipealkirjaga Telia Eesti AS Üldtingimused alates 15.04.2021 ja arved

nr 02202000601642, 03202001074369, 04202001548671, 05202002027377, VH009905 ja

VH028151. Arvetest nr 02202000601642, 03202001074369, 04202001548671 ja

05202002027377 nähtuvalt on kostja hageja väitel kasutanud teenuseid eKodu (Koduinternet

10M, internetitelefon) ja Telia TV (põhipakett MINI, salvestamine, Discovery kanalid,

noppekanal MTV Europe).

93. Hageja ei ole selgitanud, millal ja mil viisil sõlmiti kostjaga lepingud teenuste/toodete

kasutamiseks, millega seoses on kostjale nõude aluseks olevad arved esitatud, ka ei ole vastavaid

lepinguid kohtule esitatud.

94. Kohus 08.01.2026 määruses selgitas eelnevat hagejale ja seda, et hagejal tuleb selgitada teenuste

e-Kodu ja Telia TV kasutamise lepingute sõlmimise asjaolusid, sealjuures selgitades, kuidas

lepingute sõlmimisel tuvastati, et leping sõlmiti kostjaga ning määras hagejale selgituste

esitamiseks tähtaja. Kohtu 08.01.2026 määrus on hagejale kätte toimetatud 14.01.2026, kohtu

määratud tähtajaks (28.01.2026) hageja kohtule eelmärgitud selgitusi ei esitanud.

95. 16.09.2005 kliendileping nr 4030871 on nn raamleping, mille alusel tekib kliendil, ehk

käesoleval juhul kostjal, õigus sõlmida Telia Eesti AS-iga (Elion Ettevõtted Aktsiaselts

üldõigusjärglane) lepingud kõigi teenuseosutaja poolt pakutavate toodete tarbimiseks ning

teenuste eest tasumine toimub Tootelepingute, Üldtingimuste, Eeskirjade, Hinnakirja ja Elioni

poolt väljastatud arvetele alusel. Konkreetse teenuse jaoks tuleb seega sõlmida eraldi leping.

Hageja ei ole tõendanud, et kostjaga oleks sõlmitud tootelepinguid, sh tootelepinguid arvetel nr

02202000601642, 03202001074369, 04202001548671 ja 05202002027377 märgitud teenuste

eKodu (Koduinternet 10M, internetitelefon) ja Telia TV (põhipakett MINI, salvestamine,

Discovery kanalid, noppekanal MTV Europe) kasutamiseks.

96. Kohtu hinnangul ei ole hageja eeltoodust tulenevalt tõendanud, et Telia Eesti AS-il oli õigus

kostjale arveid esitada ja nende tasumist nõuda ning, et kostjal oli kohustus Telia Eesti AS

esitatud arvete tasumiseks. Kuna Teila Eesti AS-il eelnevast tulenevalt puudus alus kostjale

arvete esitamiseks ja nende tasumise nõudmiseks ja kostjal kohustus esitatud arvete tasumiseks,

ei ole kostja saanud jääda enda kohustuste täitmisega viivitusse ehk hagejal puudub õigus nõuda

kostjalt ka viivist ja sissenõudmiskulude hüvitist meeldetuletuskirjade eest.

97. Kohus eeltoodud põhjustel jätab hagi rahuldamata.

98. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta,

kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

99. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

100.

TsMS § 162 lg 1 ütleb, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 169 lg 2 sätestab muuhulgas, et tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse

taastamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda. Viidatud säte on

erinorm TsMS § 162 lg 1 suhtes, st ka hagi rahuldamata jätmisel ei pea hageja üldjuhul kandma

kaja esitamisega seotud menetluskulusid (Riigikohtu 10. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-71-09, p 14).Tallinna ringkonnakohus 11.06.2021 otsuses nr 2-20-1368 (p 22.1 viimane lõik),

et reeglina kannab kaja esitanud menetlusosaline kajamenetluse kulud sõltumata põhjusest, mis

tingis kaja esitamise vajaduse. Erandina saab kohus kaaluda TsMS § 162 lg 4 alusel ka kajaga

seonduvate kulude jätmist iga poole enda kanda, kui kaja esitamise vajaduse tingis hageja või

kohtu tegevus. TsMS § 162 lg 4 ütleb, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

101.

Käesolevas asjas esitas kostja kaja, mille kohus rahuldas ning taastas asjas menetluse.

Käesolevaks on kohus asunud seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.

Varasemalt kohus tagaseljaotsusega rahuldas hagi. Kohus on seisukohal, et arvestades hagi

rahuldamata jätmise asjaolusid ja seda, et kostja kaja on menetluses osutunud edukaks, on kostja

suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja kui kaja esitaja

kanda.

102.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seoses

kantud menetluskulud poolte endi kanda ning muud menetluskulud hageja kanda.

103.

Kostja 08.05.2026 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kostja esindaja 30.09.2024

koostas 30.09.2024 kaja, sh kohtus kliendi volitatud esindajaga, töötas läbi maakohtu toimiku ja

esitas kohtule menetlusdokumendi ajakuluga 3 tundi ja 10 minutit.

104.

Kostja esindaja 30.09.2024 menetlusdokument sisaldab kaja Pärnu Maakohtu 31.01.2023

tagaseljaotsusele tsiviilasjas nr 2-22-133924 koos kaja materiaalõigusliku alusega ja sisulist

vastust hagiavaldusele. Arvestades 30.09.2024 menetlusdokumendis esitatud kaja mahtu, sh

kohalduvate seadusesätete osakaalu, peab kohus kaja esitamisele, koostamisele ja sellega seoses

kostja volitatud esindajaga kohtumisele kulunud mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tund ja

30 minutit. Samuti on kostja kaja esitamisel tasunud riigilõivu summas 100 eurot ja seoses

täitemenetluse peatamise taotlusega tagatise summas 200 eurot. Eelnimetatud kulud on kostja

teinud seoses kaja esitamisega, millised kohus jätab TsMS § 169 lg 2 ja TsMS § 162 lg 4 alusel

kostja enda kanda.

105.

Menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelkõige kuludest, mis

menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks

vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava

kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele.

106.

Kostja 08.05.2026 menetluskulude nimekirja arvestades kulus kostaja esindajal

30.09.2024 hagile sisulise vastuse esitamisele, sh kliendi volitatud esindajaga kohtumisele,

maakohtu toimiku läbitöötamisele ja sisulise vastuse kohtule esitamisele 1 tund ja 40 minutit.

107.

Kostja esindaja tegi veel ka järgmised toimingud: 25.11.2024 tutvus 25.11.2024

määrusega (10 minutit); 09.12.2024 tutvus 09.12.2024 määrusega ning selgitas kliendile

õiguslikku olukorda (25 minutit); 30.06.2025 tutvus 30.06.2025 määrusega ja selgitas kliendile

õiguslikku olukorda (20 minutit); 21.07.2025 analüüsis hageja 21.07.2025 menetlusdokumenti ja

tõendeid, arutles kliendiga (32 minutit); 08.09.2025 koostas seisukoha ja esitas selle kohtule (1

tundi ja 5 minutit); 09.10.2025 tutvus ise ja edastas kliendile hageja 09.10.2025 seisukohad (20

minutit); 08.01.2026 tutvus ja arutas kliendiga 08.01.2026 kohtumäärust (30 minutit);

27.04.2026 tutvus ja edastas kliendile 27.04.2026 kohtumääruse (15 minutit); 04.05.2026 vestles

kliendiga menetluslikust olukorrast ning arutas täiendavate tõendite esitamise vajalikkust (18

minutit) ning 08.05.2026 koostas menetluskulude nimekirja ja edastas kohtule (45 minutit).

108.

Kokku on kostja lepingulise esindaja ajakulu käesoleva tsiviilasja menetluses (v.a kaja

esitamisega seotud ajakulu) seega 6 tundi ja 20 minutit. Arvestades menetluses esitatud ja kohtu

poolt koostatud menetlusdokumentide arvu ja sisu ning kostja lepingulise esindaja poolt

koostatud ja esitaud menetlusdokumentide sisu on kohus seisukohal, et esindaja ajakulu 6 tundi

ja 20 minutit on põhjendatud ja vajalik.

109.

Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr.

Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ega ka mahuka tsiviilasjaga. Kostjat esindas

menetluses jurist, mitte vandeadvokaat. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames

esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 130 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks.

110.

Kohtule koos kostja menetluskulude nimekirjaga esitatud 08.05.2026 arvest nr 2026/058

nähtub, et teenuse osutamisel kohalduvaks käibemaksumääraks on märgitud 24%. Kohus

eeltoodud maksumäära kohaldumisega kõikidele toimingutele ei nõustu.

111.

Käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud

päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: 1) kauba ostjale lähetamine või

kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku

makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. KMS § 11 lg 4 viimane lause

sätestab, et kui teenust osutatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ja selle puhul tekib

maksukohustus teenuse saajal, loetakse käive tekkinuks või teenus saaduks teenuse osutamise

algusest arvates iga kalendriaasta 31. detsembril, kui selle perioodi jooksul ei ole teenuse eest

tasutud ning selle osutamist ei ole lõpetatud.

112.

Kostjale teenuse osutamine on toimunud pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ning

kohtule 08.05.2026 esitatud arvest nähtuvalt ei ole kostja saadud teenuste eest varasemalt

tasunud. Seega 2024 aastal saadud teenustele kohaldub käibemaksumäär 22% ning 2025 ja 2026

aastal saadud teenustele kohaldub käibemaksumäär 24%.

113.

2024 aastal osutas lepinguline esindaja kostjale teenust põhjendatud ja vajalikus ulatuses

2 tundi ja 15 minutit millega seoses tekkis kostjal kulu 292,50 eurot, millele lisandub käibemaks

määraga 22% ehk 64,35 eurot, kokku seega 356,85 eurot.

114.

2025 ja 2026 aastal on kostjale osutatud õigusabi 4 tundi ja 5 minutit ning sellega seoses

on kostjal tekkinud kulu 530,83 eurot, millele lisandub käibemaks 127,40, kokku seega 658,23

eurot.

115.

Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, mis tuleb hagejalt välja mõista, on seega

(356,85+658,23) 1015,08 eurot.

116.

Lisaks märgib kohus kostja taotlusel lahendisse, et hagejal tuleb tasuda temalt kostja

kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

117.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik