4-26-878/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-26-878

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Terviktekst)

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mail 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-878 (2315,26,000881)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Darja Filjajeva

Kohtuasi

Movses Martirosjani kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi

17.02.2026 otsusele väärteoasjas nr 2315,26,000881

Menetlusalune isik

Movses Martirosjan

Isikukood: 38412142225; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi

kodanik; xxxharidus; emakeel: vene keel; töökoht

XXX-s, xxx; telefoni number: xxx; e-posti aadress:

xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalitus

asukoht Rahumäe tee 6/1, Tallinn, Harju maakond,

e-posti aadress: ppa@politsei.ee

Kohtuistungil osalenud isikud

menetlusalune isik

Movses Martirosjan

Tunnistaja

SS

kohtuvälise menetleja

esindaja

Ivan Moskaljov

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 135, § 155-156,

maakohus otsustas:

1. Jätta Movses Martirosjani kaebus rahuldamata ning Politsei - ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi

17.02.2026 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,26,000881 muutmata.

4-26-878

2. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv (400 eurot) tuleb tasuda 45

päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks

kättesaadav,

kohtuvälise

menetleja

otsuses

märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank AS

pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank AS pangas,

arveldusarvele nr EE777700771003813400 LHV Pank AS pangas või arveldusarvele

nr EE701700017001577198 Luminor Bank AS pangas, märkides ära kohustusliku

viitenumbri 10220265012438. Kohus selgitab, et kui süüdlane ei järgi rahatrahvi

tasumise tähtaega, siis VTMS § 204 lg 3 kohaselt saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

3. Edastada kohtuotsus Movses Martirosjanile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav

Harju Maakohtu kantseleis 03.06.2026. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi uurija abi Aivar Hirsi 17.02.2026 otsusega väärteoasjas nr 2315,26,000881

karistati Movses Martirosjani LKindlS § 81 ja LS § 227 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 ja LS § 227

lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot.

2. 13.03.2026 esitas menetlusalune isik M. Martirosjan 17.02.2026 kohtuvälise menetleja

otsuse peale kaebuse. Kaebaja ei tunnista talle etteheidetud väärtegude toimepanemist ning

vaidlustab väärteootsuse terves ulatuses, paludes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt ei ole ta etteheidetud lubatud

suurimat sõidukiirust ületanud ja nõuetele vastav liikluskindlustuse leping oli

liiklusjärelevalve tegemise ajal sõlmitud.

3. 19.03.2026 jättis Harju Maakohus M. Martirosjani kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 17.02.2026

otsuse peale väärteoasjas nr 2315,26,000881 käiguta ning andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva pikkuse tähtaja.

4. 06.04.2026 kõrvaldas M. Martirosjan tähtaegselt kaebuse puudused ning nõustus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebaja palub kaebus rahuldada, väärteomenetlus

lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt vähendada määratud rahatrahvi

mõistliku (proportsionaalse) suuruseni ning võimaldada selle tasumine ühe aasta jooksul.

4.1 Kaebuse kohaselt rikuti tema suhtes väärteomenetlust läbi viies (väärteoprotokolli

koostamisel) oluliselt tema menetlusõigusi, kuna talle ei tagatud tõlgi ega kaitsja abi, ehkki ta

seda selgesõnaliselt taotles. Kaebaja ei valda enda sõnul piisavalt eesti keelt, seetõttu ei olnud

talle arusaadavad väärteoprotokoll, menetlustoimingute sisu ega eesmärk. Tõlgi kaasamata

jätmise tõttu ei saanud ta sisuliselt teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, anda

ütlusi, esitada tõendeid ega saada aru menetluses tehtud toimingutest. Kaebaja hinnangul ei

olnud menetlejal õigust menetlustoiminguid läbi viia ilma tõlgi ja kaitsjata, eriti olukorras,

4-26-878

kus tegemist ei olnud kiireloomuliste toimingutega ning menetlus oleks olnud võimalik läbi

viia hiljem ametiruumides. Seetõttu peab kaebaja väärteoprotokolli ja ülekuulamisprotokolli

lubamatuteks tõenditeks ja leiab, et tema suhtes on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust,

mis peaks kaasa tooma otsuse tühistamise.

4.2 Lisaks vaidlustab kaebaja talle etteheidetud rikkumised sisuliselt, märkides, et ta ei

ületanud lubatud sõidukiirust. Toimikus olevatest andmetest ei nähtu, et mõõdeti just tema

juhitud sõiduki kiirust. Niisamuti märgib kaebaja, et mootorsõidukile oli vähemalt kümme

minutit enne sõidu alustamist vormistatud kohustuslik liikluskindlustus. Kaebaja andmeil

peatati teda kella 23.30 paiku, mitte aga kell 23.05.

5. Kohtumenetlus

5.1

07.05.2026 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise

menetleja esindaja, tunnistaja SS ning uuris väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid ja

videosalvestistel talletatut.

5.2

Kaebaja jäi 07.05.2026 kohtuistungil täies ulatuses kaebuse juurde ja palus

väärteomenetluse lõpetada. Niisamuti jäi ta oma alternatiivsete taotluste juurde. Ütlusi ta

anda ei soovinud.

5.2.1 Kaebaja leidis, et tema õigusi väärteoprotokolli koostamise ajal rikuti, kuivõrd talle ei

võimaldatud kaitsja abi, kuigi see oli vajalik. Tema sõnul ei olnud mõtet kaitsjat kohale

kutsuda, kuna talle anti mõista, et keegi ei hakka kaitsjat ootama, lisaks kaasneksid sellega ka

lisakulud.

5.2.2 Samuti ei tagatud talle menetlustoimingu juurde tõlgi abi. Kuigi ta saab eesti keelest aru,

sisaldasid menetlusdokumendid spetsiifilist juriidilist terminoloogiat, mis võis jääda talle

osaliselt arusaamatuks. Kaebaja märkis, et tal on küll juriidiline kõrgharidus, ei tähenda see, et

ta oleks spetsialiseerunud väärteomenetlusele. Asjaolu, et talle jäid mõned küsimused

sündmuskohal arusaamatuks, kinnitab tema hinnangul ka see, et ta tutvus oma õiguste ja

kohustustega vene keeles ja allkirjastas protokolli vene keeles. Ka tunnistaja kinnitas, et

kaebaja soovis tõlgi osavõttu, kuid talle seda ei võimaldatud. Põhjendusena öeldi, et nad

elavad Eestis ja kaebajal on Eesti kodakondsus, nii peab talle olema ka mõistetav eesti keeles

esitatud protokoll.

5.2.3 Kaebaja ei tunnistanud talle etteheidetud rikkumiste toimepanemist. Ta põhjendas seda

asjaoluga, et videosalvestiselt ei olnud võimalik tuvastada, millise sõidukiga on tegemist.

Tunnistaja väitis, et mõõtis kiirust istudes rooli taga läbi juhipoolse avatud akna. Videost

nähtub, et sõiduk liikus kaamera suunas ja selle esituled põlesid. Kaebaja sõnul liikus tema

sõiduk tol päeval paremalt vasakule, mistõttu oleks tunnistaja pidanud kirjeldatud olukorras

mõõtma kiirust kõrvalistuja aknast, mitte juhipoolsest aknast, nagu tunnistaja väitis. Kaebaja

hinnangul võis tunnistaja mõõta kiirust ka tagantjärele, kuid seda videosalvestiselt näha ei ole.

5.2.4 Kaebaja palus kohtul pöörata tähelepanu sõiduki kiirust mõõtnud seadme näitude

väljavõtust nähtuvale asjaolule, et seda kajastav dokument pealkirjaga „Prolog“ on inglise

keeles. Kaebaja hinnangul peaksid kõik dokumendid olema esitatud eesti keeles ja kuna

nimetatud dokumendi tõlget ei ole esitatud, palus ta seda tõendina mitte arvesse võtta.

5.2.5 Puutuvalt tunnistaja ütlusesse, et kaebaja sõiduk peatati sinipunaste vilkuritega, siis see

ei vasta tõele. Videosalvestiselt on näha, et punased vilkurid ei töötanud. Mõõteseadme

videosalvestis algas kell 23.05, kuigi kaebaja peatati ligikaudu kell 23.30. Järgmised

salvestised algasid kell 23.45 ja umbes kell 23.50. Kaebaja kirjutas oma ütlused kell 00.05.

Eeltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna neis

esineb mitmeid vastuolusid.

4-26-878

5.2.6 Kaebaja hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et kiiruseületamine fikseeriti just tema

sõiduki suhtes.

5.2.7 Kaebaja märkis veel, et liikluskindlustus vormistati kell 23.17 ja hakkas kehtima kümme

minutit hiljem. Tema sõnul ei olnud ta mõnda aega sõidukit kasutanud. See seisis Viimsis

parklas. Kõnealusel õhtul võttis ta sõiduki Viimsist ja sõitis sellega Lasnamäele Linnamäe

teele. Kaebaja hinnangul võisid Liikluskindlustuse Fondi andmed jõuda politsei andmebaasi

viivitusega.

5.2.8 Kaebaja märkis, et kuigi ta esitas politseile taotluse kõikide menetlusmaterjalide

saamiseks, ei võimaldatud talle neid kõiki. Talle anti CD-plaat üksikute dokumentidega. Sealt

puudusid materjalid, mis puudutasid Liikluskindlustuse Fondi andmeid. Samuti puudus

vastava kuupäevainfo.

5.2.9 Täiendavalt tõi kaebaja esile, et ülekuulamisprotokollile, mille ta isiklikult allkirjastas,

lisati hiljem märkus selle kohta, et ta valdab eesti keelt. Kaebaja hinnangul ei oleks tohtinud

tema koostatud dokumenti hiljem täiendavate märkustega muuta. Samuti lisati märkus, et

kaitsja ei ilmunud kohale, kuigi tegelikult jäi kaitsja tulemata põhjusel, et talle anti mõista, et

keegi teda ootama ei jää ehk tema kohaletulek oleks olnud asjatu. Kaebaja sõnul oli kaitsja

nimeks tema mäletamist mööda DT. Ta märkis, et teeb koostööd mitme inimesega.

Käesolevale istungile ei kutsunud ta kaitsjat soovist vältida lisakulutusi, leides, et suudab

kaebust ise esitada. Kaebaja lisas, et inimlikult on talle arusaamatu, miks pakutakse võimalust

kasutada kaitsjat, kui sellel ei ole tegelikku mõju ning öisel ajal ei ole võimalik kedagi kohale

saada.

5.2.10 Repliigi korras märkis kaebaja muuhulgas, et tema teada on kõikidel politseisõidukitel

videokaamerad. Kui politsei väidab, et nad sõitsid kohe tema sõidukile järele, oleks seda

võimalik kontrollida videosalvestiste põhjal. Sellisel juhul ei oleks tekkinud vaidlust sõiduki

tuvastamise üle.

5.3

Kohtuväline menetleja palus kohtul jätta 17.02.2026 otsuse väärteoasjas nr

2315,26,000881 muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et

menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanek on tõendamist leidnud.

Menetluse läbiviimisel ei olnud rikutud menetlusnorme.

5.3.1 Kaitsja kaasamisse puutuvalt märkis kohtuväline menetleja, et väärteomenetluse

seadustik annab võimaluse menetlusalusel isikul võtta ühendust kaitsjaga. Ja vormikaamera

videol on ka näha, et politseiametnikud võimaldasid isikul seda teha. Samas räägib

väärteomenetluse seadustik ka seda, et kaitsja ilmumine või ilmumata jätmine ei takista

menetlustoimingute läbiviimist. Seadus ei kohusta politseiametnikke ootama kaitsjat. Nad

võivad oma menetlustoimingut jätkata ja, kui kõik toimingud tehtud, ei ole kohustust oodata.

5.3.2 Mis puudutab tõlgi kasutamist, siis selgitas kohtuväline menetleja, et vormikaamera

videol oli ilusti näha, et vestlus politseiametnike ja isiku vahel toimus eesti keeles. Mõlemad

osapooled said üksteisest aru, ametnikud esitasid isikule küsimusi eesti keeles, isik vastas

eesti keeles. Kohtuväline menetleja ei näinud videolt, et menetluse poolte vahel oleks olnud

keelebarjääri. Tegemist ei olnud juriidiliselt keerulise juhtumiga, isik sai aru, mida talle ette

heideti. Ta kirjutas omakäeliselt, et ei ole nõus kiiruseületamise etteheitega, niisamuti selgitas,

et tal on liikluskindlustus olemas. Talle anti võimalus vastuväited esitada. Need asjaolud

näitavad, et isik sai aru, milles teda süüdistati.

5.3.3 Lubatud kiiruse ületamise fakti osas märkis kohtuväline menetleja, et toimiku

materjalides esitatud kiirusemõõduki videol oli näha, et mõõdetud konkreetne sõiduk liikus

üksinda. Tunnistaja kinnitas, et liiklusjärelevalve teostajad sõitsid kiirust ületanud sõidukile

kohe järgi ja pidasid selle kinni. Auto oli kogu aeg visuaalses kontaktis. Menetleja leidis, et

4-26-878

eluliselt ei ole usutav, et politseinikud võisid ekslikult peatada teise sõiduki. Selleks ei olnud

ka võimalust, kuivõrd muid sõidukeid sündmuskohal ei olnud.

5.3.4 Liiklusrikkumise aja osas selgitas kohtuväline menetleja, et sõiduki kiirust mõõdeti kell

23.05. Kaebaja esitatud Swedbanki väljavõttest ja kindlustuspoliisi maksekorraldusest on

näha, et kindlustus on tehtud kell 23.16 ehk siis pärast kiiruse ületamise fakti. Kiirus oli

mõõdetud seadmega LaserCam, mis automaatselt näitab kohta, kust mõõdeti (koordinaadid),

samuti mõõtmise aega. Need andmed tulevad otse satelliidist ja neid ei ole võimalik kuidagi

käsitsi parandada. Kiiruse mõõtmine toimus öösel, videolt pole näha autonumbrit. Sellisel

juhul on kohustuslik koostada kiirusmõõturi kasutamise protokoll.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused,

muuhulgas selgitades välja kas esineb väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, kas

väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset, kas see on õigesti kvalifitseeritud, kas karistus

on määratud kooskõlas selle kohaldamise alustega.

7. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lõiked 1 ja 2 sätestavad

tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel

veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta.

8. Menetlusalusele isikule M. Martirosjanile heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette esiteks

seda, et ta juhtis 27.01.2026 kell 23.05 Harjumaal, Viimsi vallas, Pärnamäe külas, Pärnamäe

teel (Soosepa tee ja Pärnamäe tee 150 vahel) mootorsõidukit Audi A8L registreerimismärgiga

XXX asulasisesel teel kiirusega 79 +- 3 km/h, kui suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul

on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Kirjeldatud

käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg-s 2

sätestatud väärteo.

9. Kohus, vaadanud kohtuvälise menetleja esitatud salvestist kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas

järgmist. Salvestiselt nr 009678 on näha, et rikkumine leidis aset 27.01.2026 kell 23.05, selle

tuvastamiseks on kasutatud mõõteseadet numbriga LE0151. Salvestiselt on näha, et seadme

sihik oli suunatud sõidukile, mis lähenes kiirust mõõtnud seadmele. Salvestiselt on ka näha ja

kuulda (mõõtja kommenteerib tuvastatud kiirusnäite), et sõiduki maksimaalseks

sõidukiiruseks mõõdeti 79 km/h. Salvestise põhjal ei tee sõiduk möödasõitu, vaid sõidab oma

sõidureas ja tema ees ega järel ei liigu ühtegi teist sõidukit.

10. Eeltoodud sündmus on fikseeritud kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Kohtu

hinnangul on nimetatud protokoll lubatav ja usaldusväärne tõend. Sinna on kantud Vabariigi

Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ §-s 10 lg-s 1 nimetatud andmed. M. Martirosjanile

etteheidetava kiiruseületuse kohta koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et

tema juhitud sõiduki Audi A8L registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati

27.01.2026 kell 23.05 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE0151) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 79

km/h. Sealt nähtub seegi, et tegu pandi toime Harjumaal, Viimsi vallas, Pärnamäe teel

(Soosepa tee ja Pärnamäe tee 150 vahel), kus lubatud kiirus on 50 km/h. Mõõtemääramatust

arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui 26 km/h. Tegemist oli

kahesuunalise teega (sõiduradade arv 1+1). Mõõtja sõiduk seisis (kasutati mõõterežiimi –

mõõtmine paigal seistes) ja kiirusmõõtur asetses mõõtmise ajal mõõtjal käes. Mõõdetav

4-26-878

sõiduk liikus üksinda sõidurajal ja lähenes mõõteseadmele. Tehiolude kirjelduse kohaselt oli

sademeta ilm, nähtavus halb, tehisvalgus ja kiilasjää. Mõõtmise ajal kasutati

video/helitehnikat ja juhile näidati fikseeritud lugemit.

11. Menetlusalune isik leidis oma kaebuses ja suuliselt kohtuistungil sisuliselt, et

kiiruseületamise eest saab tema arvates karistada üksnes juhul, kui rikkumine on tõendatud

konkreetse tõendiliigi ehk videosalvestisega, kust on tuvastatav tegu, teo toime pannud sõiduk

ja selle registreerimismärk. Menetlusaluse isiku selline argument on aga ekslik, sest seaduse

ja kohtupraktika alusel ei ole seadusandja teinud salvestustehnika kasutamist

liiklusjärelevalve teostamisel kohustuslikuks ega sidunud mõõtetulemuse tõenduslikku

väärtust sellega, kas tehtud videosalvestiselt on võimalik tuvastada sõiduki

registreerimismärki.

12. See asjaolu, et liiklusjärelevalve käigus 27.01.2026 kella 23.05 ajal M. Martirosjani

sõiduki kiiruse mõõtmisel ei ole taasesitamist võimaldaval viisil videosalvestuselt tuvastatav

sõiduki registreerimismärk ja välimus, ei tähenda, et mõõtetulemus pole piisaval määral

tõendatud. Nagu kohus selgitas varasemalt, on väärteomaterjali hulgas kiirusmõõturi

kasutamise protokoll, kuhu on kantud ka Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele“ § 10 lg-s 1 loetletud andmed. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei pea

mõõtetulemust protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või

muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes üks nimetatud andmed on

riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Eeltoodust

tuleneb, et seadusandja ei ole pidanud foto- või videosalvestist kohustuslikuks tõendiks, vaid

näinud ette võimaluse mõõtetulemuse fikseerimiseks erineval viisil. Seetõttu tuleb M.

Martirosjani poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise juures pidada primaarseks tõendiks

eelkõige kiirusmõõturi kasutamise protokolli.

13. VTMS § 2 ja KrMS § 10 lg-st 3 tulenevalt peavad kõik dokumendid, mille lisamist

kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Kaebaja hinnangul

ei ole seetõttu LaserCam4 mõõtmise andmete väljatrükk koos fotodega tõendina lubatav ega

kasutatav. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks on tegemist kiirusmõõturi videosalvestise lisa ja

väljatrükiga, mis kinnitab videosalvestiselt nähtuvaid andmeid. Teiseks ei saa jätta

tähelepanuta, et väljatrükil kajastatud andmed koosnevad valdavalt universaalsetest ja

rahvusvaheliselt arusaadavatest tehnilistest tähistest ja numbrilistest näitajatest, nagu kuupäev,

kellaaeg, mõõdetud kiirus, mõõtekaugus, GPS-koordinaadid ja mõõteseadme tähised, millised

ei vaja sisulist tõlkimist. Tegemist ei ole seega tekstilise dokumendiga, vaid tehniliste

mõõtmisandmete ja fotodega kiirusmõõturist, mille tähendus on ka ilma eraldiseisva tõlketa

üheselt mõistetav. Seega on see tõend kohtu hinnangul mõõteseadme videosalvestuse lisana

lubatav.

14. Lisaks kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvale kirjeldavad menetlusalusele

isikule etteheidetavaid rikkumisi politseiametnikust tunnistaja SS kohtuistungil antud ütlused.

Nende kohaselt viibis tunnistaja 27.01.2026 õhtusel ajal tööl koos patrullpolitseiniku LTga,

üheskoos teostati Viimsi vallas Pärnamäe teel sõidukite kiiruse mõõtmist. Ühel hetkel möödus

neist paremalt vasakule tumedat värvi Audi. Patrullauto paiknes teega risti. Tunnistaja nägi, et

sõiduk liikus kiiresti. Tunnistaja mõõtis sõiduki kiirust, tegi seda mõõteseadmega LaserCam 4

ja tuvastas lubatud kiiruse ületamise. Mõõtekiirust mõõtis ta ka sõidukil tagantjärgi. Tee seda

võimaldas, tegemist oli pikema sirgega. Kui palju kiirust täpselt ületati, tunnistaja peast ei

mäletanud, kuid kinnitas, et tuvastatud kiirus oli üle 70 km/h. Samas lubatud kiirus sellel

teelõigul oli 50 km/h. Tunnistaja istus mõõtmise hetkel autos (juhi kohal), mõõtmist teostas

läbi avatud küljeakna. Sõiduk liikus teel üksinda ja oli politseiametnike vaateväljas kogu aeg

4-26-878

kuni peatamiseni. Tunnistaja sõnul ei liikunud teel teisi sõidukeid ei samas ega vastassuunas.

Nii oli ta täiesti kindel, et kinni peeti sama sõiduk, kelle kiirust mõõdeti. Pärast kinnipidamist

näitas tunnistaja juhile mõõdetud kiiruse näitu. Menetlusaluse isiku täpset reaktsiooni

tunnistaja ei mäletanud, kuid esialgu hakati vormistama kiirmenetlust, mis eeldab, et juht

nõustus rikkumisega. Samas mõni aeg hiljem mõtles menetlusalune isik ümber, soovis uuesti

näha LaserCami videot, ei nõustunud rikkumisega, misjärel koostati talle väärteoprotokoll.

Menetlusalune isik ei olnud rahul asjaoluga, et videosalvestiselt ei olnud näha sõiduki

registreerimismärki. Tunnistaja selgitas talle, et seadmes on salvestunud videona sõiduki

liikumine, asukoht ja mõõtmise aeg ning pimedal ajal võib juhtuda, et numbrimärk sellelt ei

paista. Tunnistaja suhtles menetlusaluse isikuga eesti keeles ja tema hinnangul sai viimane

temast aru, vastas küsimustele adekvaatselt. Hiljem läks menetlusalune isiku üle vene keelele,

see toimus ilmselt ajal, kui paariline hakkas väärteoprotokolli koostama ja õigusi tutvustama.

Menetlusalune isik esitas soovi tõlgi osalemise kohta, kuid tunnistaja hinnangul valdas ta

suhtlemiseks ja väärteoprotokollist arusaamiseks eesti keelt piisavalt. Tunnistaja sõnul ei

keelatud menetlusalusel isikul kaitsjaga ühendust võtta, kuid talle selgitati, et

menetlustoiming kaitsja kohalejõudmiseni ei peatu. Menetlusalusel isikule anti võimalus

kaitsjale helistada ja tunnistaja teada ta seda ka tegi.

15. Kaebaja väidab, et tunnistaja paarilise LTi ütluste kohaselt peatati sõiduk sinipunaste

vilkuritega, kuigi see tegelikkusele ei vasta. Siinkohal märgib kohus, et LT ei ole

väärteokaebuse arutamiseks toimunud kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud, mistõttu tema

ütlustega arvestada ei ole võimalik. Samas ei oma kohtu hinnangul esitatud kaebuse

lahendamise seisukohalt otsustavat tähtsust, millisel moel on M. Martirosjani juhitud sõiduk

27.01.2026 hilisõhtul liiklusjärelevalve käigus peatatud, kuivõrd see fakt ei ole seotud

kaebajale etteheidetava rikkumise tuvastamise ega selle toimepanemise asjaoludega.

16. Kohus nõustub kaebajaga selles osas, et videosalvestiselt nähtub üksnes kiiruse

mõõtmine politseisõidukile paremalt läheneva sõiduki suhtes, mitte aga ka tagantjärele, nagu

tunnistaja SS lisaks selgitas. Samas ei anna kohtu hinnangul aga selline ebatäpsus tunnistaja

ütlustes alust järelduseks, et ütlusi tervikuna tuleks pidada ebausaldusväärseteks. Tegemist on

ühe detaili ebatäpse meenutamisega, mis ei puuduta rikkumise põhisisu ega mõõtetulemuse

usaldusväärsust. Nii videosalvestiselt kui ka kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub

üheselt, et mõõteseadme sihik oli suunatud patrullauto jaoks lähenevale sõidukile ja just nii

mõõdeti sõiduki kiiruseks 79 km/h.

17. Arvestades, et arutuse all oleva liiklusrikkumise sündmusest on möödunud

märkimisväärne aeg, on mõistetav, et tunnistaja patrullpolitseinik SS ei mäleta kõiki

asjaolusid detaili täpsusega. Samas on tema ütlused olulistes ja tõendamiseseme seisukohalt

määravates asjaoludes järjepidevad ja kooskõlas muude kogutud tõenditega, eelkõige

videosalvestise ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga. Kiirusmõõturi LaserCam4

videosalvestisest nr 009678 ja mõõtmise andmete väljatrükist nähtub, et sõiduki kiiruse

mõõtmisel ei esinenud häireid, kiiruse mõõtmine toimus 12 sekundi jooksul, suurim

mõõtmistulemus oli 79 km /h. Kohtu hinnangul ei ole seejuures määrav, kuidas mõõtja

mõõteseadet käes hoidis ja, kus see täpselt asus. Tuvastatav on, et mõõteseadme ja sõiduki

vahel ei olnud mingeid mõõtmist takistavaid objekte, mõõtmine toimus ilma häireteta. Samuti

ei nähtu ühestki tõendist, et mõõtehetkel oleks mõõteulatuses viibinud teisi sõidukeid, mille

suhtes võiks tekkida kahtlus mõõtetulemuse omistamises. Seega ei mõjuta tunnistaja ebatäpne

meenutus mõõtmise suuna või viisi osas kogutud tõendite üldist usaldusväärsust ega vähenda

nende tõenduslikku väärtust. Tunnistaja ütlused kinnitavad üheselt seda, et menetlusaluse

isiku sõiduk oli alates kiiruse mõõtmisest kuni kinnipidamiseni politseiametnike vaateväljas.

Seega ei ole M. Martirosjani juhitud sõidukile kiiruseületamise omistamine kahtluse all.

4-26-878

18. M. Martirosjani sõiduki kiiruse mõõtetulemus on ka mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes

jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja SS, kes on läbinud mõõtja koolituse.

Ta kasutas selles tegevuses taadeldud mõõtevahendit ja järgis kehtivat mõõtemetoodikat.

Taatlustunnistuse nr TTRS-25/00029 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE0151) taadeldud

18.02.2025. Majandus- ja taristuministri 01.01.2019 jõustunud määruse nr 65

„Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega,

metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,

taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“

lisa punkti 7.2 alusel on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks

üks aasta. Seega oli väärteo toimepanemise ajal, s.o 27.01.2026, kiirusemõõteseadmel kehtiv

taatlustunnistus.

19. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et M. Martirosjan juhtis 27.01.2026 kell

23.05 Harjumaal, Viimsi vallas, Pärnamäe külas, Pärnamäe teel (Soosepa tee ja Pärnamäe tee

150 vahel) mootorsõidukit Audi A8L registreerimismärgiga XXX teelõigul, kus suurim

lubatud kiirus oli 50 km/h, kiirusega 79 km/h +- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte

vähem kui 26 km/h. Järelikult on M. Martirosjani tegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s

2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamine vahemikus 21-40 kilomeetrit tunnis.

20. Arvestades süüteo asjaolusid, sealhulgas seda, et asulasisesel teel lubatud sõidukiiruse

ületamine vähemalt 26 km/h võrra ei saanud menetlusalusele isikule märkamata jääda, leiab

kohus, et süütegu pandi toime tahtlikult ja seda vähemalt kaudse tahtluse vormis.

21. M. Martirosjanile heidetakse ette ka seda, et tema juhtis 27.01.2026 kell 23.05 paiku

Harjumaal, Viimsi vallas, Pärnamäe külas, Pärnamäe teel (Soosepa tee ja Pärnamäe tee 150

vahel) mootorsõidukit Audi A8L registreerimismärgiga XXX, millel puudus liikluskindlustus.

Oma tegevusega rikkus ta LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ja pani toime LKindlS § 81 järgi

kvalifitseeritava väärteo.

22. Kohus märgib, et LKindlS § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada

kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või

automaatset liikluskindlustust.

23. Eesti Liikluskindlustuse Fondi väljatrükist nähtub, et mootorsõidukil Audi A8L

registreerimismärgiga XXX puudus 27.01.2026 kell 23.05 kehtiv liikluskindlustus.

24. Kaebaja esitas kohtule liikluskindlustuse poliisi nr H1170233225, mis on sõlmitud

kindlustusandjaga Swedbank P&C Insurance AS. Poliisi kohaselt väljastati see 27.01.2026

kell 23.17.35, mootorsõiduki Audi A8L registreerimismärgiga XXX kindlustusperiood algas

27.01.2026 kell 23.27 ja kestis kuni 31.01.2026. Niisamuti esitas kaebaja kohtule

mobiiltelefonis tehtud maksekorralduse kuvatõmmise, mille kohaselt tasuti poliisiga seotud

makse summas 6,62 eurot M. Martirosjani kontolt Swedbank P&C Insurance AS-ile

27.01.2026 kell 23.17.

25. Tunnistaja SS kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et pärast sõiduki kinnipidamist

kontrolliti menetlusaluse isiku ja sõiduki andmeid politsei infosüsteemist ning tuvastati, et

sõidukil puudus kehtiv liikluskindlustus. Tunnistaja selgitas, et sõiduki registreerimismärgi

sisestamisel kuvatakse infosüsteemis koheselt teave selle kohta, kas liikluskindlustus on

kehtiv või mitte. Niisamuti kinnitas tunnistaja, et politsei infosüsteem ja Eesti

Liikluskindlustuse Fondi andmebaas on omavahel seotud.

26. Seega kinnitavad kõik eeltoodud kirjalikud tõendid ja tunnistaja ütlused, et sõiduki

kiiruse mõõtmise hetkel puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustus.

4-26-878

27. Menetlusalune isik on avaldanud väärteoprotokollis ja kiirusmõõturi kasutamise

protokollis, et tema hinnangul peatati ta liiklusjärelevalve käigus 27.01.2026 umbes kell

23.30. Sama väite juurde jäi ta ka täiendatud kaebuses ja kohtuistungil. Kohtu hinnangul on

tegemist kaebaja teadliku katsega jätta mulje, nagu oleks liikluskindlustus olnud

kinnipidamise hetkeks juba kehtiv. Samas sellise väite tõelevastavust ei kinnita ükski

objektiivne tõend.

28. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki peatamise aeg 27.01.2026 kell 23.30 ei ole

kooskõlas menetlustoimingute tegeliku ajakulu ega nende läbiviimise loogilise järjestusega.

29. Kogutud tõenditest nähtub, et tunnistaja SS ülekuulamine toimus 27.01.2026

ajavahemikus kell 23.14 kuni 23.22. Just sellesse ajavahemikku jääb ka M. Martirosjani poolt

liikluskindlustuse lepingu sõlmimine ja sellega kaasneva poliisi eest tasumine. Menetlusalune

isik viibis ajal, kui toimus tunnistaja ülekuulamise protokolli vormistamine oma sõidukis

üksinda, tal oli võimalik liikluskindlustuse lepingut mobiiltelefoni vahendusel sõlmida.

30. Eeltoodud asjaolu ühtib ka menetlustoimingute käiguga. Nimelt märkis tunnistaja

kõigepealt, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk oli kiiruse mõõtmise hetkest kuni

kinnipidamiseni jätkuvalt tema vaateväljas. Seejärel menetlusaluse isiku juhitud sõiduki

peatamise järgselt alustati tema suhtes kiirmenetluse vormistamist. Talle tutvustati

kiirusmõõduki tulemit, millega ta esialgu nõustus. Siis aga mõtles liiklusrikkuja ümber, soovis

uuesti videot näha, ei nõustunud rikkumise asjaoludega, üle mindi väärteoprotokolli

koostamise juurde ja tekkis ka vajadus väärteo asjaolude osas tunnistaja ütluste

fikseerimiseks. Kiirusmõõduki tulemuse tutvustamise järgselt nõudis kiirmenetluse protokolli

vormistamine patrullpolitseinike poolt peatatud autost eemaldumist ja liiklusrikkuja andmete

kontrollimist. Kiirmenetluse protokolliga menetlusaluse isiku juurde naasmine ja temalt

tagasiside saamine, et ta siiski kiirmenetlusega ei nõustu ja soovib veel kord kiirusmõõduki

tulemit vaadata, tõi kaasa teistkordse ajahetke, mil jäi menetlusalune isik taas autosse üksinda.

Seega oli M. Martirosjanil võimalik tema suhtes teostatud liiklusjärelevalve ajal

politseiametnike vaateväljast eemal enne väärteoprotokolli vormistama asumist sõidukile

liikluskindlustus vormistada.

31. Kohtule esitatud vormikaamera salvestistest nähtuvalt lülitas patrullpolitseinik SS

vormikaamera salvestuse sisse alates hetkest, mil oli selgunud, et menetlusalune isik ei nõustu

kiirmenetlusega ja asuti koostama väärteoprotokolli. Sealtsamast selgub lisaks, et

menetlusalune isik ei olnud politseiametnikele oma isikuandmeid avaldanud, mille kohta tehti

märge ka väärteoprotokolli. Nii kulus politseiametnikel enne menetlustoimingu protokolli

vormistamist täiendavalt aega ka M. Martirosjani isikuandmete tuvastamiseks. Kohtuistungil

vaadeldi vormikaamera salvestist nr U01970 (27.01.2026 kell 23.44.56–23.51.20), millest

nähtub, kuidas menetlusalusele isikule vormistatakse väärteoprotokolli ja tal võimaldatakse

võtta ühendust kaitsjaga. Niisamuti vaadeldi salvestist U01970 (27.01.2026 kell 23.52.35–

23.56.52), millest nähtub, kuidas politseiametnik sisestab menetlusaluse isiku andmeid

ülekuulamisprotokolli ja annab protokolli isikule ütluste omakäeliseks kirjutamiseks.

32. Seega ei ole kohtu hinnangul menetlusaluse isiku väide, et tema juhitud sõiduki kinni

pidamine toimus 27.01.2026 umbes kell 23.30 eluliselt usutav ega kooskõlas kogutud

tõenditega. Viimaste põhjal võib jõuda järeldusele, et peale kella 23.05 kiiruse ületuse

fikseerimist toimus kõigepealt patrullautoga liiklusrikkuja sõidukile järgi sõitmine, selle kinni

pidamine, siis kinni peetud menetlusaluse isikuga suhtlemine, tema isiku ja sõiduki andmete

infosüsteemide alusel tuvastamine ja kontrollimine, kiirmenetluse protokolli vormistamine,

menetlusalusele isikule uuesti mõõteseadme salvestuse näitamine, menetlusaluse isiku poolt

kiirmenetlusega mittenõustumise järgselt väärteoprotokolli ja tunnistaja ülekuulamise

protokolli vormistamine. Lisaks nähtub vormikaamera salvestistest, et kell 23.44 alanud

4-26-878

salvestuse hetkeks olid enamik eelkirjeldatud menetlustoimingutest juba toimunud ja

menetlus jõudnud väärteoprotokolli tutvustamise faasi. Nii ei ole ka eluliselt usutav, et kõik

nimetatud toimingud oleks olnud võimalik läbi viia ajavahemikus kella 23.30 kuni 23.44 ehk

pelgalt 14 minuti jooksul. Eeltoodu kinnitab omakorda, et kiiruse mõõtmine ja sõiduki

kinnipidamine toimusid oluliselt varem ning kohtuvälise menetleja poolt fikseeritud kellaajad

on õiged ehk, et kiiruse mõõtmise tulem fikseeriti kell 23.05 ja väärteoprotokolli

tutvustamiseni jõuti kell 23.44. Selle ajavahemiku käigus on M. Martirosjan mobiiltelefoni

vahendusel vormistanud sõidukil kiiruse ületamise hetkel puudu olnud liikluskindlustuse.

33. Seega tõendeid kogumis hinnates, on üheselt tuvastatav ka M. Martirosjani poolt

juhitud sõidukil Audi A8L registreerimismärgiga XXX (M. Martirosjan on selle sõiduki

vastutav kasutaja) 27.01.2026 kella 23.05 ajal liikluskindlustuse puudumise fakt. Seeläbi on ta

rikkunud LKindlS § 3 lg 2 märgitud kohustust ja täitnud sellise tegevusega LKindlS § 81

süüteo objektiivse koosseisu.

34. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et M. Martirosjan pani liikluskindlustuseta

sõiduki juhtimise vähemalt kaudse tahtlusega. Kaebaja on selgitanud, et sõiduk seisis pikemat

aega kasutuseta Viimsis parklas ja ta teadis, et sellel puudus kehtiv liikluskindlustus. Seega

sellist sõidukit liikluses juhtides, pidi ta vähemalt möönma eeltoodud süüteo tagajärje

saabumist.

35. Nii on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3

lg-s 2 sätestatud keeldu ja pani toime LKindlS §-s 81 ettenähtud väärteo.

36. Kuivõrd menetlusalune isik on talle etteheidetud väärteod toime pannud, siis ei esine

väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole

tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30

kohaselt.

37. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et kohtuvälises menetluses ei ole aset leidnud ka

menetlusõiguse rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua kohtuvälise menetleja otsuse

ebaseaduslikkuse.

38. M. Martirosjan kinnitas oma allkirjaga väärteomenetluses talle tema õiguste

tutvustamist. Ta andis kohtuvälises menetluses ütlusi, kirjutades need ülekuulamise protokolli

omakäeliselt, niisamuti allkirjastas ta erinevaid menetlusdokumente: väärteoprotokolli,

kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja ülekuulamise protokolli, mõistes nende sisu. Kohus

nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et eeltoodud tegevuste raames on näha (fikseeritud

vormikaamera salvestistel), et M. Martirosjan sai aru, mida talle ette heidetakse, ta esitas nii

rikkumiste kui ka menetlustoimingu käigu osas konkreetseid vastuväited.

39. Kaebaja on leidnud, et menetluse raames ei ole talle võimaldatud tõlgi abi, mistõttu

on talle jäänud menetlustoimingute sisu arusaamatuks. VTMS § 24 lg 2 kohaselt kaasatakse

kohtuvälises menetluses tõlk menetlusosalise või tunnistaja taotlusel. Riigikohus on

märkinud, et kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei

ole võimalik nõuetekohase menetluse läbiviimine ning menetleja peab omal algatusel

kaasama tõlgi. Kohtuvälises menetluses koostatud ülekuulamise protokollis märkiski

menetlusalune isik, et talle ei võimaldatud tõlki, kuigi ta seda soovis. Samuti märkis ta

väärteoprotokollis, et ei saanud protokollist aru. Väärteoprotokollis on tehtud märge, et tõlk ei

osalenud. Tunnistaja SS ütlustest nähtub aga, et suhtlus menetlusaluse isikuga toimus esialgu

eesti keeles. Ta ei andnud vestluse käigus mõista, et ta ei saa tunnistajast aru. Vajadus tõlgi

järele tõstatus tunnistaja sõnul alles väärteoprotokolli tutvustamise käigus. Ka vormikaamera

salvestis kinnitab, et menetlusalune isik suhtles politseiametnikega eesti keeles, vastas

küsimustele adekvaatselt ning ei tekkinud olukorda, kus ta ei oleks aru saanud talle selgitatust

4-26-878

või etteheidetavast teost. Vastupidi, menetlusalune isik väljendas end arusaadavas eesti keeles

ning tegi isegi märkusi politseiametniku sõnakasutuse kohta. Vormikaamera salvestiselt

nähtub lisaks seegi, et menetlusalune isik oskas eesti keeles esitada küsimusi menetluse

detailide kohta, väljendas oma seisukohti ning kinnitas, et saab toimuvast aru. Samuti nähtub

tõenditest, et tal võimaldati tutvuda VTMS § 19 sätestatud nii eesti kui ka venekeelsete

õiguste ja kohustustega.

40. Kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et menetlusalune isik sai

menetlustoimingutest aru, suhtles adekvaatselt ning puuduvad alused järeldada, et tema õigusi

tõlgi kaasamata jätmisega oleks rikutud.

41. Kohus ei nõustu ka väitega, et menetlusaluse isiku kaitseõigust oleks kohtuvälises

menetluses rikutud. Väärteoprotokolli on märgitud, et isik soovib kaitsja osalemist

menetluses. Kohus selgitab, et selline märge tähendab eelkõige õigust võtta kaitsjaga

ühendust, mitte menetlustoimingute peatamist kuni kaitsja menetlustoiminguni jõudmiseni.

Kaitsja osalemine kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses ei ole üldjuhul kohustuslik,

välja arvatud VTMS § 19 lg-s 3 sätestatud juhtudel. VTMS § 19 lg 2 kohaselt on

menetlusalusel isikul õigus võtta kaitsjaga ühendust alates kinnipidamisest või muu esimese

menetlustoimingu tegemisest ning menetleja peab võimaldama kasutada selleks

olemasolevaid sidevahendeid. Samas ei peata kaitsja mitteilmumine menetlustoimingute

tegemist. Kohtumenetluse raames uuritud vormikaamera salvestis kinnitab fakti, et eeltoodud

asjaolusid M. Martirosjanile selgitati. Sealtsamast nähtub ka, et menetlusalusele isikule anti

korduvalt võimalus võtta kaitsjaga ühendust, lõpuks ta seda ka tegi. Samas ei küsinud M.

Martirosjan kaitsjalt telefoni teel õigusabi, vaid piirdus oma asukoha teatamisega ja väitega

patrullpolitseinikele, et kaitsja saabub umbes 30 minuti pärast.

42. Ka edasine menetlus ei näita, et M. Martirosjan oleks pidanud vajalikuks kaasata

sellesse talle õigusabi osutav isik, mistõttu ei saa pidada tema väiteid väärteomenetluse

raames tema kaitseõiguse rikkumise kohta tegelikeks. Ta ei ole ise ega ka kaitsja vahendusel

esitanud vastulauset temale esitatud väärteoprotokolli kohta, kuigi seda õigust talle

vormikaamera salvestiselt nähtuvalt selgitati ja, mida tema vastuväidetest tulenevalt võinuks

oodata. Niisamuti ei ole ta ka kohtusse kaebuse arutelule pidanud vajalikuks kaitsjat kaasata,

on pidanud sellega kaasnevat kulu ebamõistlikuks ja on arvanud, et saab enda kaitsmisega ise

hakkama.

43. Nii leiab kohus, et antud menetluse raames ei ole võimalik sedastada menetlusaluse

isiku suhtes tema kaitseõiguse rikkumist ja sellelgi alusel ei saa pidada kohtuvälise menetleja

otsust ebaseaduslikuks.

KARISTUS

44. LS § 227 lg 2 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks võimaldab liiklusseaduse § 227 lg

5 p 1 kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme

kuuni.

45. LKindlS § 81 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

46. Kuivõrd LS § 227 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime

pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 2

kui rangeimat karistust ettenägeva sätte järgi.

47. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud

4-26-878

kohtupraktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr,

seejärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü

suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi

arvestades.

48. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut M. Martirosjani LS §

227 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi, kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kaebaja taotleb kohtult alternatiivselt

esitatud taotluses määratud rahatrahvi vähendamist mõistliku (proportsionaalse) suuruseni.

49. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Nagu

varasemalt on märgitud, on LS § 227 lg 2 karistusraamiks rahatrahv kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Niisamuti näeb seadus ette võimaluse

lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistuse mõistmine

on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millesse saab kohus sekkuda vaid nende piiride

ületamisel.

50. Antud juhul kohtu hinnangul kohtuväline menetleja diskretsioonipiire ületanud ei ole.

Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud kõige leebem karistuse liik, s.o rahatrahv.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on M. Martirosjani süü toimepandus keskmine, mille

tagajärjeks on ka rahatrahv keskmises määras. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja

seisukohaga.

51. Kohus märgib, et M. Martirosjani tegevuses KarS §-s 58 karistust raskendavaid

asjaolusid ei ole tuvastatud, puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud.

M. Martirosjani süü suurust iseloomustab LS § 227 lg 2 järgi etteheidetud teo osas see, et ta

ületas kiirust selle sätte määrasid (21-40 km/h võrra) vaadates, alla keskmist määra. Kiirust

ületas menetlusalune isik 26 km/h võrra lubatud kiirusest. Samas pani M. Martirosjan toime

korraga kaks rikkumist: ületas liikluskindlustuseta sõidukit juhtides lubatud sõidukiirust. Süü

suuruse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, et M. Martirosjan pani talle etteheidetud teod

toime tahtlikult (kaudse tahtlusega), mitte ettevaatamatusest.

52. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiirust

ületades on väga levinud, kuid samas ohtlik rikkumine, sest isegi väheolulisele piirkiiruse

ületamisele võib järgneda raskete tagajärgedega liiklusõnnetus, kus rikkujale lisaks võivad

saada kannatada ka need liiklejad, kes liiklevad kehtestatud reegleid järgides. Niisiis ei saa

sellisse rikkumisse suhtuda kergekäeliselt ehk selle rikkumise eest karistust määrates tuleb

silmas pidada avalikke huve. Lisaks märgib kohus, et menetlusaluse isiku varasem käitumine

liikluses on olnud korrektne ehk liiklusalaseid rikkumisi tal ei ole, mis annab alust eeldada, et

tegemist ei ole järjepideva liiklusreeglite eirajaga. Nii on kohtul põhjust uskuda, et määratav

karistus annab nii menetlusalusele isikule kui ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb

olla hoolikas ja vastutustundlik ning reeglite rikkumise korral järgneb vastutus.

53. Kohtu hinnangul annavad eeltoodud asjaolude käsitlus aluse pidada M. Martirosjanile

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust sobivaks – see vastab tema süü suurusele,

arvestab sellega, et isik on pannud toime korraga kaks rikkumist, samas tal kehtivad

karistused puuduvad ning määratav karistus täidab ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke.

Kohtu veendumuse kohaselt realiseerub eeltoodust tulenevalt M. Martirosjani tegude õiguslik

tagajärg rahatrahviga keskmises määras ja põhjust seda vähendada ei ole.

54. Kaebaja taotles rahatrahvi tasumise määramist ositi. Kohtuistungil jäi kaebaja oma

alternatiivse taotluse juurde, kuid ühtegi põhjendust selles osas ei lisanud. KarS § 66 lg-te 2 ja

3 kohaselt võib kohus rahatrahvi tasumise süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku

seisundit arvestades määrata ositi, seejuures ei saa määratud tähtaeg ületada ühte aastat.

4-26-878

Kuivõrd kohtule ei ole menetlusaluse isiku majandusliku seisundi kohta esitatud andmeid, mis

tingiks mingil eeltoodud kaalutlusel vajaduse rahatrahvi määramiseks osade kaupa, siis kohus

kaebaja vastavat taotlust ei rahulda.

55. Eelnevast tulenevalt jätab kohus M. Martirosjani kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

kohtunik