2-25-11834/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuni 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-11834

Kohtuasi

Z.Y avaldus alaealise lapse F.F nimel tehingu

tegemiseks kohtu nõusoleku saamineks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. novembri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

F.F määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Z.Y (isikukood XXX)

Puudutatud isik (laps): F.F (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Kristi

Haas

Eestkosteasutus: Anija Vallavalitsus (registrikood

75018816), esindajad Raivo Noor ja Eike Mägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata F.F taotlus riigi õigusabi korras määratud esindaja

vahetamiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 11. novembri 2025. a määrus muutmata.

3. Jätta F.F määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda, välja

arvatud F.F-ile riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta

riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-25-11834

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.Y (avaldaja) esitas 23.07.2025 (täpsustatud 06.08.2025, 19.08.2025 ja 25.08.2025) Harju

Maakohtule avalduse alaealise F.F (puudutatud isik, laps) nimel tehingu tegemiseks kohtu

nõusoleku saamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt soovib avaldaja müüa lapsele kuuluva kinnisasja asukohaga XXX

(registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi XXX kinnisasi) hinnaga vähemalt 116 086,32 eurot

ning omandada lapse nimele avaldajale ja tema abikaasale kuuluv kinnisasi asukohaga XXX

(registriosa nr YYY, edaspidi YYY kinnisasi).

1.2. Avaldaja on peres ainus sissetulekut teeniv liige. Avaldaja brutopalk on 2200 eurot kuus,

mis ei kata kõiki pere vajadusi. Avaldaja elukaaslane Q on hetkel töötu, kuid tegeleb

igapäevaselt pere uue kodu ehitamisega ning hoolitseb pere noorima lapse eest. Lapse isa suri

ootamatult novembris 2022. Pärast seda on pere hoole all ka tema ema. XXX kinnisasja

korrashoid ja säilitamine ei ole pere jaoks praegustes oludes jõukohane ega otstarbekas.

Kinnisasja müük on vajalik, et tasuda YYY kinnisasjal oleva vana maja pangalaenu. See aitab

vähendada pereliikmete laenukoormust. Pärast laenu tasumist jääb YYY kinnisasi lapsele ja

seda arendatakse edasi tema huvides, sh plaanitakse maja renoveerida ja kasutada seda

lühiajalise majutuse pakkumiseks (nt AirBnB), et luua lapsele täiendav sissetulek. Müügitulu

kantakse otse lapse isiklikule pangakontole ning kasutatakse YYY kinnisasja omandamise ja

arendamisega seotud kulude katmiseks.

1.3. Müük on lapsele kasulik, sest saadud rahaga saab lõpetada kodu ehituse ja tagada lastele

stabiilne elukeskkond. XXX kinnisasja minimaalne väärtus on 116 086,32 eurot ja YYY

kinnisasjal hinnanguliselt 150 000 eurot. Kinnisasi omandatakse lapse nimele 70 000 euro

eest. Seega on tehing soodne ja suurendab lapse varalist seisu märkimisväärselt. Ülejäänud

raha kasutatakse YYY kinnisasjal elamistingimuste parandamiseks ja uuendamiseks

(kogukulu hinnanguliselt 32 600–49 000 eurot).

2. Anija Vallavalitsuse (eestkosteasutus) hinnangul ei ole avalduse rahuldamine lapse

huvides. Kavandatav tehing kätkeb lapsele varalise kahju tekkimise riski. Mõistlik oleks ära

oodata lapse täisealiseks saamine, et laps saaks ise otsustada enda varaga seonduvate

tehingute tegemise üle.

3. Lapsele määratud esindaja ei toeta avaldust. Soovitud tehingute tegemine ei ole kooskõlas

lapse huvidega. Lapsele kuuluv kinnisasi ei vaja igapäevast hooldust. Selle väärtus säilib

olenemata sellest, kas ja kui palju kinnisasjaga tegeletakse. Samas YYY kinnisasi, kus asub

peal hoone, nõuab ressursse ülalpidamiseks ja korrashoiuks. AirBnB ettevõtlus on läbi

mõtlemata ja ebaselgelt planeeritud. Avaldusest jääb arusaamatuks lapsele saadav kasu. Laps

avaldas, et tal on kõik eluks vajalik olemas. Lapse kinnisasja müümine selleks, et parandada

perekonna üldist majanduslikku seisu, ei ole üldjuhul lapse huvides. YYY kinnisasja koormav

laenukohustus ega lapse isa ema ülalpidamine ei ole lapse kohustused. Avaldusest ei nähtu

ühtegi lapsest tulenevat põhjust, miks on lapse varalist olukorda vaja muuta 3 aastat enne

tema täisealiseks saamist.

2-25-11834

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 11.11.2025 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda.

4.1. Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-tele 1 ja 4, § 183 lg-dele 1 ja 3, § 187 lg 1

p-le 4 ning § 123 lg-le 1.

4.2. Lapse huvid ei ole taotletavate tehingutega kaitstud. Müüdaval kinnisasjal on 8,6 ha

haritavat maad ning 12,9 ha metsamaad, mis 5–10 aasta pärast on raieküps. Käesoleval ajal

maksab maa kasutaja lapsele 500 eurot aastas, s.o lapsele teenitav tulu. Lisaks kasvab

metsamaa väärtus iga-aastaselt. Omandatav kinnisasi ei võimalda lapsele lähitulevikus tulu

teenimist ja enne AirBnB ettevõtlusega alustamist tuleb teha YYY kinnisasjal

elamistingimuste parandamiseks ja uuendamiseks renoveerimistöid hinnanguliselt 32 600–49

000 euro ulatuses. Täpsem kulude eelarve ja teostatavate tööde maht, samuti äriplaan, hetkel

puuduvad. Seega puudub ülevaade planeeritavast tegevusest ja kulude tegelikust ulatusest.

4.3. Avaldaja ei osanud ärakuulamisel selgitada, miks on lapse huvides vaja XXX kinnisasi

müüa ja osta selle asemele YYY kinnisasi. Samuti ei osanud avaldaja selgitada äriühingu

moodustamise ja juhtimisega seonduvat. Ka vastavat nõuet ei ole avaldaja kohtule esitatud.

4.4. Avaldus esitati läbimõtlematult ning kätkeb esitatud kujul riski lapsele varalise kahju

tekkimiseks. Pere (sh vanaema) ülalpidamiskohustuse ja vanema laenukohustuse täitmine ei

ole lapse kohustus, mille täitmiseks peaks võõrandama lapsele kuuluva kinnisasja.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Laps esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks lahendamiseks.

5.1. Kaebuse kohaselt ei jõudnud lapse tegelik soov kohtuni. Lapsele määratud esindaja ei

selgitanud lapsele tema õigusi ja surus peale oma arvamust. Määratud esindaja leidis, et

tehing ei ole hea mõte ja ei arvestanud lapse soovidega. Lapse soov ei ole minna välismaale

kõrgkooli nagu väitis esindaja.

5.2. Lapse soov on saada kohtult nõusolek tehingu tegemiseks. Laps soovib kinnisasja osta, et

seal tulevikus majutusteenust pakkuma hakata ja saada nii passiivset tulu. Kuna määratud

esindaja ei edastanud kohtule lapse tegelikku soovi, ei saanud kohus sellega arvestada.

6. Lapsele määratud esindaja määruskaebust ei toeta.

6.1. Esindaja kohtule esitatud seisukohast nähtub ka lapse ärakuulamine. Lapse kuulas ära ka

maakohus. Ärakuulamise protokoll ja esindaja seisukohas avaldatud lapse seisukohad

kattuvad.

6.2. Määruse tühistamiseks ei anna alust see, et lapse seisukoht ei kattu esindaja omaga. Lapse

soov ja seisukoht ei ole alati samastatavad lapse huviga. Lapsele määratud esindaja eesmärk

on kaitsta lapse huve, mitte soove. Soovitud tehingu tegemine ei ole kooskõlas lapse varaliste

huvidega.

6.3. Esindaja vahetamise taotlus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

2-25-11834

7. Eestkosteasutus määruskaebust ei toeta. Eestkosteasutus nõustub lapsele määratud

esindajaga, et lapse huvid ja soovid ei pruugi kattuda. Maakohtu määrus on lapse parimates

huvides.

8. Avaldaja toetab määruskaebust ja palub selle rahuldada. Taotletava tehingu tulemusel ei

kao lapse vara, vaid see muutub sisult lapse huve paremini teenivaks. Lapse parimates

huvides on, et tal oleks stabiilne elukeskkond ning võimalus saada oma varast mõistlikku ja

jätkusuutlikku kasu, mida kasutada tema ülalpidamiseks. Maakohtu järeldus, et müük võib

olla lapsele kahjulik, on spekulatiivne. Kohus oleks saanud määrata tähtaja äriplaani ja

hinnapakkumiste esitamiseks ega oleks tohtinud jätta avaldust rahuldamata üksnes põhjusel,

et esialgsele avaldusele olid andmed lisamata. Kuna lapse tegelik soov ei jõudnud kohtuni, ei

saanud maakohus seda määruse tegemisel arvestada.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

(koosmõjus TsMS §-ga 659) muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Alaealise varaga tehingute tegemiseks kohtu loa andmise menetlus on vajalik selleks, et

kohus saaks enne tehingute tegemist ja vara käsutamist veenduda, et alaealise lapse huvid on

tagatud ning tema vara heaperemehelikult valitsetud. Kohus otsustab nõusoleku andmise

TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 järgi hagita menetluses. Seetõttu ei ole kohus TsMS §

477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele.

12. Kolleegium nõustub maakohtuga, et lapse huvid ei ole avalduses taotletud tehingutega

kaitstud. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited

ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium nõustub TsMS §

654 lg 6 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

13. Määruskaebuse väidete kohaselt ei selgitanud määratud esindaja välja lapse tegelikku

tahet, vaid surus peale oma arvamust tehingu kohta. Seetõttu ei jõudnud lapse tegelik tahe

kohtuni ning kohus ei saanud sellega arvestada. Kolleegium sellega ei nõustu.

13.1. Asja materjalist nähtub, et esindaja edastas kohtule lapse soovi. Esindaja tõi 03.10.2025

seisukohas välja, et laps on teadlik oma ema avaldusest kohtule ning kinnitas, et see põhineb

tema ideel. Seisukohast nähtub selgelt, et laps soovis kinnisasja müümist (dtl 65). Sama

seisukohta väljendas laps ka kohtule ärakuulamisel (dtl 87). Eeltoodut arvestades ei ole

kolleegiumil kahtlust selles, et lapse soov jõudis kohtuni ning kohus sai seda määruse

tegemisel arvestada.

13.2. Esindaja ei ole väitnud, et laps soovib minna välismaale õppima. Esindaja tõi

03.10.2025 seiskohas välja, et laps näeb võimalust jätkata pärast põhikooli lõppu õpinguid

kesk- ning ülikoolis. Esindaja märkis, et kõrgharidust on võimalik Eestis omandada kas

Tartus või Tallinnas ning viitas võimalusele kõrgharidus omandada ka väljaspool Eestit (dtl

68). Seega osundas esindaja vaid potentsiaalsetele võimalustele kõrghariduse omandamisel.

2-25-11834

14. Alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmise otsustamisel ei ole aga

määrav ainuüksi lapse enda soov. Kohus teeb otsustuse esmajoones lapse parimatest huvidest

lähtudes. Lapse soov ei pruugi samas alati olla kooskõlas tema parimate huvidega. Praegusel

juhul ei selgu kohtu ette toodud asjaoludest, et tehingute tegemiseks oleks praegu lapse huve

arvestav vajadus või põhjus. Avalduse kohaselt on tehingu eesmärk vähendada avaldaja

laenukoormust, parendada perekonna eluaset ja osta lapsele täna avaldajale kuuluv kinnisasi,

millel asub renoveerimist vajav hoone. Laps on käesoleva määruse tegemise ajal 15-aastane

(saab

17. juunil 16 aastaseks). Laps selgitas ärakuulamisel maakohtule, et ta ei oska öelda, mis

mõtted tal 18-aastasena on ning ta ei olnud kindel, kas täiskasvanuikka jõudmisel oleks tema

sooviks kinnisasja müük ja majutusteenuse pakkumine omandataval kinnisasjal. Lisaks

avaldas laps, et ei tunne praegu kodus elades, et tal oleks millestki puudust. Kõik eluks vajalik

on tal olemas (dtl 87 ja 88). Ka avaldaja kinnitas maakohtule ärakuulamisel, et lapsel on

praegu kõik vajalik eluks, kasvamiseks ja arenemiseks olemas. Kui kohus tehingu tegemiseks

nõusolekut ei anna, siis lapse heaolus midagi ei muutu (dtl 91). Avaldaja hirm, et laps ei

pruugi täisealisena teada, mida ta soovib oma varaga teha ning seetõttu ei pruugi teha

parimaid valikuid („ei tea, kuhu seltskonda võib sattuda“), on inimlikult mõistetav, kuid ei

anna alust taotletud tehingute tegemiseks.

15. Määruskaebuses esitatud taotlus määratud esindaja vahetamiseks ei ole põhjendatud ja

kohus jätab selle rahuldamata. RÕS § 20 lg 31 esimese lause kohaselt kõrvaldab kohus riigi

õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest,

kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Toimiku materjalist ei nähtu, et

lapsele määratud esindaja oleks end näidanud asjatundmatuna või hooletuna, mis võiks anda

alust esindaja kõrvaldamiseks. Esindaja on kohtunõuded tähtaegselt täitnud, lapse ja avaldaja

veebiteel ära kuulanud ning edastanud kohtule ka seisukoha, millest nähtub nii lapse soov kui

esindaja arvamus. Samuti osales esindaja kohtus ärakuulamisel. Asjaolu, et laps ja avaldaja

esindaja seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust järeldada, et esindaja on asjatundmatu või

hooletu. Kolleegium nõustub esindajaga, et esindaja eesmärk on lapse huvide, mitte vaid tema

soovide kaitsmine.

16. Kuigi avaldaja ei ole määruskaebust esitanud, märgib ringkonnakohus, et ei nõustu ka

avaldaja 28.11.2025 seisukohas esitatud etteheidetega maakohtule.

16.1. Maakohus jättis avalduse korduvalt käiguta ja selgitas mh, et kohtul tuleb kontrollida

konkreetse tehingu asjaolusid ja tagajärgi; kohus peab veenduma, et tehtavad tehingud on

alaealise huvides vajalikud ja põhjendatud. Kohus selgitas, et avaldajal tuleb esile tuua kuidas

on konkreetselt lapse huvides temale kuuluva kinnisasja müümine ja millise hinnaga

soovitakse kinnisasi müüa ning kuidas lapse kinnisasja võõrandamisest saadavat raha

soovitakse tulevikus kasutada. Samuti selgitas kohus, et kuna kohtul tuleb tehingu tegemiseks

nõusoleku andmisel kontrollida tehingute turuväärtusele vastavust, tuleb avaldajal esitada

tõendid ka YYY kinnisasja turuväärtuse kohta. 30.10.2025 ärakuulamisel selgitas kohus, et

lapse nimel äriühinguga seotud nõuded on kohtu jaoks ebamäärased. Seejuures avaldas

avaldaja ärakuulamisel, et avaldaja ei ole asja ärilise poole pealt läbi mõelnud (dtl-d 16–18,

27, 34, 91). Eeltoodut arvestades oli avaldajale tagatud võimalus esitada avalduse

põhjendamiseks täiendavaid selgitusi ja tõendeid. Maakohus leidis põhjendatult, et avaldus

esitati läbimõtlematult ning esitatud kujul kätkeb see lapsele varalise kahju tekkimise riski.

16.2. Õige on ka maakohtu osundatu, et pere (sh vanaema) ülalpidamiskohustuse ja vanema

laenukohustuse täitmine ei ole lapse kohustus, mille täitmiseks peaks võõrandama lapsele

kuuluva kinnisasja. Ka Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei ole lapse huvides võõrandada

2-25-11834

lapsele kuuluv vara tema ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks. Lapsele peavad PKS §

96 järgi ülalpidamist andma eelkõige tema vanemad kui esimese astme ülenejad sugulased.

PKS § 132 lg 1 järgi võib küll lapse varalt saadavat kasu pärast varal lasuvate kohustuste

täitmist ja valitsemiskulude katmist kasutada ka lapse ülalpidamiseks, kuid sellest ei tulene, et

seda võiks teha lapse vara võõrandamisest saadava raha arvel. Esemest saadav kasu on

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 järgi eseme viljad ja eseme kasutamisest

saadavad eelised (kasutuseelised). Seega saab PKS § 132 lg 1 järgi lapse ülalpidamiseks

lisaks vanemate ülalpidamiskohustuse täitmisele kasutada üldjuhul lapsele kuuluva eseme

vilju, kuid mitte eset asendavat hüvitist (RKTKm 17.11.2015, 3-2-1-127-15, p 26).

17. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

18. Määruskaebuse menetlusega seotud lapse esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi

kanda (TsMS § 172 lg 3). Menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda

(TsMS § 172 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)