2-23-1644/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

02.06.2026, Tallinna kohtumaja

e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu

Tsiviilasja number

2-23-1644

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ hagi

aktsiaselts ESMETA vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

964,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ

(registrikood 11399991; asukoht Harju maakond, Saue

vald, Laagri alevik, Pilliroo tn 63), juhatuse liige X

e-post xxx;

Kostja: aktsiaselts ESMETA (registrikood 10049220;

asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa,

Punane tn 6), juhatuse liige Y

e-post ekast@mail.ru.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt aktsiaseltsilt ESMETA hageja Advokaadibüroo Lentsius &

CASUS OÜ kasuks välja õigusteenuse osutamisest tulenev tasu 450 eurot.

3. Mõista kostjalt aktsiaseltsilt ESMETA hageja Advokaadibüroo Lentsius &

CASUS OÜ kasuks välja viivis lepingus kokkulepitud määras (0,2% päevas

tasumata summast) alates 08.07.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 02.06.2026

summas, mis võrdub põhivõlaga ehk 450 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt aktsiaseltsilt ESMETA hageja Advokaadibüroo Lentsius

& CASUS OÜ kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 245 eurot (s.o

riigilõiv).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (245 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. 30.01.2023 esitas Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ (hageja) Harju Maakohtule

hagi aktsiaselts ESMETA (kostja) vastu järgmistes nõuetes:

-

Mõista kostjalt välja põhivõlg 450 eurot;

-

Mõista kostjalt välja hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 186,30 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest viivis põhivõlalt 450 eurot

viivisemääras 0.2% päevas kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest kuni kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui

263,70 eurot;

-

Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagi asjaoludena toob hageja välja järgmist:

a) Pooled sõlmisid 15.07.2021 kliendilepingu nr 15-2021/ML, mille kohaselt osutas

hageja kostjale õigusteenust Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr xxx ehk

Tigorel OÜ hagis kostja vastu 1 427 euro ja viivise tasumise nõudes (edaspidi ka kui

kliendileping).

b) Kliendilepingu p 5.1 ja 5.4 järgi oli kostjal kohustus tasuda õigusteenuse ja selle

osutamisega seotud kulude eest hageja poolt esitatud arvete alusel. Teenuse eest

tasumiseks esitati kostjale 2021 arve nr 202107015 ja 2022 arved nr 202201019 ja nr

202206013. Esimese ja teise arve kostja tasus, kuid arve nr 202206013 on tasumata.

c) Kliendilepingu punkt 5.7 kohaselt on arve tasumisega viivitamisel hagejal õigus nõuda

kostjalt viivist määras 0,2% tasumata summast päevas iga viivitatud päeva eest.

d) Hagiavalduse esitamise aja seisuga on hageja põhinõue 450 eurot ja viivisenõue

186,30 eurot.

e) Poolte

õigussuhtele

kohanduvad

tasulise

käsunduslepingu

sätted

(Võlaõigusseaduse/VÕS/ § 619). Kliendilepingu p 5.1 järgi on käsundiandjal (kostjal)

kohustus tasuda käsundisaajale (hagejale) õigusteenuse osutamise eest ja tasuda kõik

sellega seotud kulud.

f)

Hageja on käsundist tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Kostja ei ole arvet tasunud

ega esitanud ka mistahes pretensioone arve või teenuse osas.

g) Kliendileping lõpetati 06.09.2022 kostja avalduse alusel.

h) Tasumata arve on seotud Harju Maakohtu istungiks ettevalmistumisega,

menetluskulude nimekirja koostamisega ja kliendi esindusega maakohtu 30.06.2022

istungil.

i)

Kostja on 450 euro tasumisega viivituses alates 08.07.2022 kuni hagi esitamiseni

30.01.2023 kokku 207 päeva, määraga 0,2% päevas võlgnetavalt summalt on kostjal

kohustus maksta viivist kokku 186,30 eurot.

j)

TsMS §367 alusel palub hageja välja mõista ka hagi esitamise ajaks veel mitte

sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 450 eurolt määraga 0,2% päevas kuni

nõude täitmiseni, kui mitte enam kui 263,70 eurot (s.o mitte rohkem kui põhivõla

suurus).

Kostja vastuväited

3. 16.02.2023 vastuses kohtule palub kostja jätta hagi rahuldamata ja märgib hagiavalduse

kohta järgmist:

-

Kostja väidab, et äriühingu põhimõtete kohaselt ei sõlmita advokaadibüroodega

lepinguid, kui kostjal on kohtus õigusvaidlus, mille summa on väiksem kui 5-10 000

eurot. Kuna Tigorel OÜ-ga oli vaidlus 1427 euro üle, siis puudus vajadus

advokaadibürooga lepingu sõlmimiseks.

-

Kostja väidab, et ta pole kunagi hagejaga digiallkirjastatud lepingut sõlminud. Kostja

ja hageja on sõlminud kaks paberkandjal allkirjastatud lepingut ja nendest kumbki ei

ole hageja nõudega seotud.

-

Kostja lõpetas hagejaga lepingud hageja advokaadi X ebakohase käitumise tõttu.

Kostjale (ja teisele kostjaga seotud ettevõttele – Madara TÜ) esitati korduvalt valesid

ja tahtlikult ülepaisutatud maksenõudeid. Advokaat X ning AS Ekast ja Madara TÜ

juhatuse ja nõukoguga ühiskoosolekute otsused jäid ellu viimata; kohtule esitatavate

dokumentide eelnõusid juhatusele ja nõukogule esialgseks kooskõlastamiseks ei

saadetud.

-

Kogu koostööperioodi jooksul ei saavutanud X ühtegi positiivset otsust oma klientide

(AS Ekast ja Madara TÜ) kasuks. Hageja ja kostja koostööperioodil alates 2019.

oktoobrikuust kuni 23.08.2022, mil kostja kliendilepingud lõpetas, maksis kostja

hagejale kokku 60 300 eurot.

Hageja täiendav selgitus

4. 21.02.2025 selgitas hageja vastuseks kostja vastuväidetele, et hageja allkirjastas

kliendilepingu digitaalselt 15.07.2021, kuid kostja allkirjastatud lepingut tal ei ole, sest

23.03.2023 toimus advokaadibüroo serveri hävimine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid

nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise

vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid.

Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5

lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised

asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3.

7. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, §

652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte

kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21).

8. Hagi on esitatud käsunduslepingu, spetsiifiliselt advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu

alusel õigusteenuse osutamise eest tasu saamiseks.

9. Kostja ei eita seda, et hageja ja kostja vahel on olnud sõlmitud mitu kliendilepingut (nt vt

dtl 37jj), kuid hagi aluseks oleva kliendilepingu nr 15-2021/ML (dtl 5jj) allkirjastamist kostja

eitab.

10. Osundatud kliendilepingu (nr 15-2021/ML; dtl 5jj) tekstist (p 2.1.1) ilmneb, et leping on

sõlmitud kostja esindamiseks kõigis kohtuastmetes seoses tsiviilasjaga nr xxx Tigorel OÜ

hagis kostja vastu 1427 euro ja viivise saamiseks.

11. Kliendilepingul küll puudub kostja allkiri, kuid samas on kostja 23.08.2022 saatnud

hagejale teate lepingu lõpetamisest järgmise tekstiga:

„Käesolevaga teatame Teile, et soovime lõpetada alates 01.09.2022 Advokaadibüroo Lentsius

& Casus OÜ ja Esmeta AS vahel kliendilepingu nr 15-2021/ML, kliendi esindamine

tsiviilasjas xxx.“

12. Kohus saatis 07.02.2025 pooltele kirja, milles andis tähtajad tõendite ja selgituste

esitamiseks. Muuhulgas palus kohus kostjal selgitada, miks ta teatas 23.08.2022 hagejale, et

soovib alates 01.09.2022 advokaadibürooga sõlmitud lepingu nr 15-2021/ML lõpetada, kui

kostja eitab lepingu allkirjastamist (dtl 56). Kostja ei vastanud kohtu kirjale.

13. Kostja väited on vastuolus tema enda tegevusega – võimatu on lõpetada lepingut, mida

pole sõlmitudki. Seega on kostja lepingu lõpetamise tahteavaldusega kinnitanud, et poolte

vahel oli sõlmitud leping esinduseks tsiviilasjas nr xxx.

14. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja käsitlusele õigusteenuse osutamisest kui käsundist.

Kohus nõustub pooltega. Asjas lahendamiseks tuleb kohaldada Advokatuuriseadust (AdvS)

koos käsunduslepingu regulatsiooniga.

15. AdvS § 55 lg 1 kohaselt õigusteenuse osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga

kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja

ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Sama § lg 3 kohaselt kliendilepingule

kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades AdvS-s sätestatud erisusi.

AdvS § 55 lg 4 järgi peab advokaat suulise lepingu sõlmimisest teatama advokaadibüroo

pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi

esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad

lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient.

16. Hageja väidabki, et kliendileping sõlmiti digiallkirjade vahetamise teel kirjalikult, kuid

kostja poolt allkirjastatud lepingut ei ole hagejal säilinud tulenevalt advokaadibüroo serveri

hävimist 23.03.2023. Samas on hagi esitatud 30.01.2023, kui hageja server ei olnud veel

hävinenud ja ometi pole ka hagiavaldusele lisatud kostja poolt allkirjastatud kliendilepingut.

Arvestades, et hagi on esitanud advokaadibüroo, kellele on teada nii AdvS nõuded

kliendilepingule kui ka hagimenetluse nõuded hagiavaldusele ja selle lisadele, siis pole

usutav, et kostja digiallkirjaga kliendileping jäi kohtule esitamata eksituse tõttu.

17. Vaatamata sellele, et sätesta AdvS kirjaliku kliendilepingu sõlmimata jätmise tagajärjena

lepingu kehtetust või tühisust. Ka suulise kliendilepingu sõlmimine on lubatud, kui sellest

teavitatakse büroo pidajat. Antud juhul on kliendiülesande täitmiseks võtnud advokaat X

ühtlasi ka büroo pidaja seadusjärgne esindaja (hageja juhatuse liige).

18. Kirjaliku lepingu sõlmimise kohustus esinduseks (kaitseülesande täitmiseks) kriminaal- ja

tsiviilasjades (AdvS § 55 lg 4), on kohtu hinnangul oluline eeskätte seetõttu, et vajadusel

tõendada advokaadi volitusi, sest nt TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt advokaadi

puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu ja seega üldjuhul seda eraldi tõendama ei pea.

Vaidluse korral peab aga advokaadil siiski olema volitusi tõendav dokument – kirjalik

kliendileping. Praegu kostja ei vaidle selle üle, et advokaat Xl oli volitus kostja esindamiseks

tsiviilasjas nr xxx.

19. Kuna kostja on 23.08.2022 teatanud hagejale kliendilepingu nr 15-2021/ML lõpetamisest

(esindus tsiviilasjas nr xxx) alates 01.09.2022 ja vaidlust ei ole, et hagejal oli õigus esindada

kostjat tsiviilasjas nr xxx 30.06.2022 toimunud kohtuistungil, siis tuvastab kohus, et poolte

vahel siiski oli kokkulepe selle kohta, et hageja esindab kostjat tsiviilasjas nr xxx, teadmata

põhjustel kostja poolt allkirjastamata jäänud kliendilepingu nr 15-2021/ML

advokaadiülesande raames. VÕS ei sätesta käsunduslepingu sõlmimisele kohustuslikku

kirjalikku vormi ja AdvS ei sätesta kirjaliku kliendilepingu sõlmimata jätmise tagajärjena

seda, et kliendileping jäi üldse sõlmimata. Ka praegusel juhul on kliendilepingu tingimused

vormistatud kirjalikult, kuid kokkulepe sõlmitud ilmselt suuliselt ning kostja on 23.08.2022

lepingu lõpetamise kirjaga aktsepteerinud, et leping sõlmiti kirjalikult vormistatud lepingu

dokumendis nr 15-2021/ML toodud tingimustel.

20. Hageja on Harju Maakohtu 30.06.2022 kohtuistungi protokolliga tsiviilasjas nr xxx (dtl

19jj) tõendanud, et vandeadvokaat X esindas kostjat kohtuistungil Tigorel OÜ hagis

aktsiaselts ESMETA vastu.

21. Arve nr 202206013 (dtl 13), mille tasumist hageja hagis nõuab, kajastab kostjale osutatud

teenust järgmiselt: ettevalmistus Harju Maakohtu 30.06.2022 kohtuistungiks, menetluskulude

nimekirja koostamine ja kliendi esindus tsiviilasjas nr xxx toimuval kohtuistungil 30.06.2022.

22. Kohtuistungi protokollist tõendina piisab, et tuvastada arvel märgitud õigusteenuse

osutamine: kuna vandeadvokaat X osales kohtuistungil, siis oli tal vaja ka selleks valmistuda

ning koostada ja esitada istungil menetluskulude nimekiri (TsMS § 176 lg 1 kohaselt kui asja

vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis).

23. Tasumata arve nr 202206013 kajastab ainult 30.06.2022 kohtuistungil esindamisega

seotud advokaadi tasu.

24. Kostja on arve tasumata jätmist põhjendanud muuhulgas sellega, et kostjal oli

pretensioone advokaadi tööle ja tasunõuetele.

25. Samas ei kajasta kostja 23.08.2022 teade (dtl 16) kliendilepingu nr 15-2021/ML

lõpetamise kohta seda, et leping lõpetati advokaadipoolse lepingu rikkumise tõttu. Teade ei

sisalda ühtegi põhjendust, miks leping lõpetatakse.

26. Kostja on aga esitanud veel teisegi 23.08.2022 hagejale saadetud teate (dtl 41), milles on

selgitatud, miks kostja lõpetab koostöö hagejaga: selleks on vastastikuse mõistmise

puudumine kostjale osutatud õigusabi küsimustes; tahtlik tegevus kohtumenetluses kostja

juhatuse esimehe tütre vastu, millega on kahju põhjustatud ja see, et kohtuasjades ei ole

positiivseid tulemusi saavutatud.

27. Arvestades käsunduslepingust tulenevaid üldiseid kohustusi, peab advokaat

käsundisaajana mh tegutsema käsundiandjale (praegusel juhul kostjale) lojaalselt (VÕS § 620

lg 1), täitma käsundi käsundiandja jaoks parima kasuga (VÕS § 620 lg 2) ning järgima

käsundiandja juhiseid (VÕS § 621 lg 1). Käsundusleping on ka üldjuhul tasuline, st

käsundiandja peab maksma käsundisaajale käsundi täitmise eest tasu (VÕS § 619 ja 627).

28. Seega vaatleb kohus järgmisena, kas hageja on rikkunud nõude aluseks olevat

kliendilepingut, mis võiks anda kostjale alust jätta tasu maksmata.

29. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale

lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Samas paragrahvi teise lõike

kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele

käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt

tunnustatud kutseoskuste tasemel.

Kuivõrd kostjale osutas õigusteenust vandeadvokaat, st õigusteenust majandus- ja

kutsetegevuse raames osutav isik, siis tuleb hageja hoolsuskohustuse sisustamisel lähtuda nii

VÕS § 620 lg 2 esimesest kui ka teisest lausest.

30. Kostja ei ole esile toonud, mida vandeadvokaat tegi või tegemata jättis esindades kostjat

30.06.2022 kohtuistungil tsiviilasjas nr xxx, mida võiks käsitleda kliendilepingu rikkumisena:

kohtule esitatud 30.06.2022 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks jätnud oma

ülesanded täitmata.

31. Kostja heidab hagejale ette seda, et ükski kohtuvaidlus ei lõppenud kostja jaoks

positiivselt (ka tsiviilasjas nr xxx ei tehtud kohtulahendit kostja kasuks), kuid tsiviilasja

lahenemine kliendi kahjuks, ei ole veel kliendilepingu rikkumine. Kliendilepingu rikkumiseks

võiks olla see, kui hageja jättis kostjale selgitamata, et kohtuvaidlus ei pruugi laheneda kostja

kasuks, kuid sellele ei ole kostja tuginenud.

32. AdvS § 61 lg 3 kohaselt võib kokkuleppel kliendiga, seada tasu sõltuvusse advokaadi töö

tulemusest ja muudest asjaoludest. Sellist kokkulepet ei ole kostja kohtu ette toonud.

33. Hageja esitatud arve nr 202206013 (dtl 13), millest nähtub õigusteenus, mille eest kostja

on jätnud maksmata, on kohtuistungi ettevalmistamine, sellel osalemine ja menetluskulude

nimekirja esitamine kokku 2 tunni ja 30 min ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (+km).

Tunnitasu suurus on kokku lepitud kliendilepingu p-s 5.2.

34. Arvestades, et kohtuistungi protokolli järgi kestis istung tund aega (dtl 19jj), siis koos

istungiks ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja koostamisega, on arvel kajastatud

õigusabi maht kohtu hinnangul mõistliku suurusega ning kohus ei tuvasta, et selle arve

koostamisel oleks hageja tasunõude esitanud ülepaisutatud mahuga.

35. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hageja ei ole kliendilepingut rikkunud ja puudub

alus advokaaditasu maksmata jätmiseks.

36. Seega kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusteenuse osutamise

eest tasu 450 eurot.

Viivis

37. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summalt 450

eurot ajavahemiku 08.07.2022 (s.o arve tasumise tähtpäevale järgnev päev) kuni 30.01.2023

(s.o hagi esitamise aeg) kliendilepingu kokkulepitud määras (0,2% päevas tasumata summalt)

ehk kokku 186,30 eurot. Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist lepingus kokkulepitud määras

hagi esitamisest kuni täitmiseni, kuid mitte enam, kui 263,70 eurot.

38. Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud.

39. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

40. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid suulise lepingu tingimustel, mis on kirja pandud

kliendilepingus nr 15-2021/ML. Lepingu p 5.7 järgi on arve tasumisega viivitamise korral

viivisemääraks 0,2% tasumata summast päevas. Lepingu p 5.4 kohaselt tuleb arve tasuda 7

kalendripäeva jooksul arve väljastamisest, seejuures tuleb kliendil (kostjal) esitada

pretensioonid 3 kalendripäeva jooksul arve saamisest.

41. Kostja pole vastuväiteid arvele esitanud.

42. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

43. Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on rahalise

kohustus täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates tema poolt

näidatud kuupäevast, mil võlgnevus oli sissenõutavaks muutunud. Hageja nõuab viivist mitte

enam, kui on põhivõla summa (450 eurot).

44. Kuna viisis summast 450 eurot määraga 0,2% päevas hagi esitamisele järgnevast päevast,

s.t 31.01.2023 kuni kohtulahendi tegemiseni, ületab põhivõla summat, siis mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja viivise mitte enam kui 450 eurot. Sellega on hageja viivisenõue

lõppenud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

46. Hageja on esitanud 07.03.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kuluks

riigilõiv 245 eurot ja muid kulusid hagejal kohtuasjaga seoses ei ole. Kostja pole

menetluskulude nimekirja esitanud.

47. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 2, § 139 alusel

on riigilõiv vajalik kulu ja see tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

48. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

49. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik