Legislator Case Law & Legislation
2-25-18995/8 AI generated

2-25-18995/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-25-18995/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

J.U (hageja, laps) esitas 10.11.2025 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule D.Z-i (kostja, isa) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagiga koos oli esitatud hageja ema avaldus määrata kindlaks lapse ja isa suhtlemise kord. Kohus võttis menetlusse hagi elatise väljamõistmiseks ja avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks 15.05.2026. a määrusega, suunas lapsevanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses (RPLS) sätestatud lepitusmenetluses ning peatas lepitusmenetluse ajaks tsiviilasja menetluse. Vanemad esitasid 31.05.2026 kohtule lepitusmenetluses sõlmitud ja Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkuleppe.

Legislator headnote

AI generated

2-25-18995/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: TsMS § 361 lg 1 järgi uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 2-25-18995 Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2026, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi J.U hagi D.Z-i vastu elatise väljamõistmiseks ning T.N-i avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja (avalduses puudutatud isik I, laps) J.U (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja (avalduses avaldaja, ema) T.N (isikukood XXX) Kostja (avalduses puudutatud isik II, isa) D.Z (isikukood XXX) Menetlustoiming Menetluse uuendamine ja menetluse lõpetamine KOHUS MÄÄRAB

1. Uuendada tsiviilasja nr 2-25-18995 menetlus.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-18995 menetlus.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1, §

660 lg 1, § 661 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

1. J.U (hageja, laps) esitas 10.11.2025 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule D.Z-i (kostja, isa) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagiga koos oli esitatud hageja ema avaldus määrata kindlaks lapse ja isa suhtlemise kord.

2. Kohus võttis menetlusse hagi elatise väljamõistmiseks ja avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks 15.05.2026. a määrusega, suunas lapsevanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses (RPLS) sätestatud lepitusmenetluses ning peatas lepitusmenetluse ajaks tsiviilasja menetluse. Vanemad esitasid 31.05.2026 kohtule lepitusmenetluses sõlmitud ja Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud vanemluskokkuleppe.

2-25-18995

3. TsMS § 361 lg 1 järgi uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

4. Kohus peatas menetluse TsMS § 5601 lg 6 alusel kuni lepitusmenetluse lõppemiseni. Vanemad esitasid

lepitusmenetluses

sõlmitud

ja

Sotsiaalkindlustusameti

kinnitatud vanemluskokkuleppe, milles on reguleeritud nii suhtluskord kui ka lapse ülalpidamise küsimused (dtl 43–45). RPLS § 13 lg 1 p 1 järgi lõppeb lepitusmenetlus vanemluskokkuleppe sõlmimise ja kinnitamisega. Lepitusmenetluse lõppemisega on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud. Kohus uuendab TsMS § 361 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse.

5. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 41 järgi menetluse otsust tegemata, kui vaidluse esemeks olevas küsimuses kinnitatakse RPLS §-s 12 sätestatud vanemluskokkulepe. Kuna vanemad on sõlminud vanemluskokkuleppe, mille Sotsiaalkindlustusamet on kinnitanud, esineb TsMS §

428 lg 1 p-s 41 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.

6. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 ja § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse tõttu puudub vajadus nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)