2-25-119746/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

02.06.2026.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-119746

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Attica North

OÜ vastu võlgnevuse 55 euro ja sissenõudmiskulude

40 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.04.2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Attica North OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing

EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490),

lepinguline esindaja Marge Juur

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Attica North

OÜ (registrikood 16617731), seaduslik esindaja X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Attica North OÜ apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 14.04.2026 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi Attica North OÜ menetluskulud tema

enda kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi

taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi asjaolud

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 11.08.2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse Attica North OÜ (kostja) vastu 95 euro saamiseks. Pärnu

Maakohus lõpetas 21.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle

menetlemiseks kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

Hageja esitas 10.09.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista leppetrahvi 55 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli 30.05.2024 kell 16:09 sõiduauto CHEVROLET CRUZE

registreerimismärgiga XXXXXX pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Lastehaigla

parkla (EP23), Tallinn. Parkimiskorraldaja poolt parkimisõiguse kontrollimise käigus

tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, sest pargitud oli selleks mitte

ettenähtud kohale. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale

leppetrahvinõude nr 1353005241609005 summas 55 eurot, paigutades nõude kviitungi

sõidukile. Leppetrahv on käesoleva ajani tasumata. Hagejale väljastati päringu peale

Transpordiametist andmed, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja oli kostja. Hageja saatis

kohtueelselt kostjale meeldetuletuskirja lihtpostiga 24.10.2024. Kostja ei tasunud nõudeid ka

täiendavalt antud tähtajaks.

Kostja esitatud laboratoorsete uuringute tõendid, võetud 30.05.2024 kell 14:33, ei ole

asjakohased. Kostja võis külastada SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglat korraliselt või

erakorraliselt, mis ei õigusta Lastehaigla eraparklas parkimislepingu tingimuste rikkumist ega

vabasta teda mingil juhul vastutusest. Hageja opereeritava Lastehaigla territooriumil

parkimine EMO külastamisel toimub näiteks selliselt, et erakorralised patsiendid saavad

sissekäigu juures tasuta parkida, kui nad registreerivad parkimise EMO-s. Hageja ei opereeri

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kes kehtestab oma parkimise tingimused, sh EMO

külastamisel.

Hageja parkimiskorraldaja ei saa teada, mis põhjusel isik pargib, ta kontrollib vaid

parkimistingimuste täitmist. Haigla territooriumil parkides võib alati eeldada põhjust seoses

terviseküsimustega, kuid see ei ole parkimislepingu täitmise seisukohalt oluline.

Hageja võib inimlikult aru saada olukorrast, kui leppetrahvi saamise järel esitatakse vaie või

kiri, ja vastu tulla, mida ka tehakse olenevalt situatsioonist. Leppetrahvi nõudel võimaldatakse

alati maksta ka vähendatud summat (antud juhul 20 eurot), kui tasutakse tähtaegselt. Kui aga

isik pretensiooni ei esita, ega võta ühendust ka meeldetuletuskirja saatmise järel ja põhjustab

kohtusse pöördumise koos menetluskuludega, on keeruline temale vastu tulla. Pealegi

maksekäsu kiirmenetluses oli kostja vastuväiteks hoopis muud asjaolud, kui tervise teema:

„Nõude alus – parkimistingimuste rikkumine 30.05.2024 – ei ole põhjendatud, kuna väidetava

rikkumise toimumise kuupäeval (30.05.2024) ei olnud Attica North OÜ enam sõiduki

numbrimärgiga XXXXXX omanik ega vastutav kasutaja.“.Nähtuvalt hageja

kompromissiettepanekust hageja siiski vähendas ettepanekus nõudesummasid ehk püüdis asja

lahendada kompromissiga, millega kostja ei nõustunud.

Leppetrahv on oma olemuselt võlaõiguslik sanktsioonimeede, millega reageeritakse

lepingulise suhte rikkumisele. Seega määratakse leppetrahv kohustuse rikkumise puhuks.

Asjaolu, et kostja „ei näinud keelumärki“ (mille all sisuliselt kostja parkis) ei vabasta teda

vastutusest. Parkija peab olema hoolas ja tähelepanelik omapoolsete kohustuste täitmisel.

Parkija eksimuste eest ei vastuta parkimisoperaator, vaid riski kannab ikkagi parkija.

Kostja vastuväited

2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Meeldetuletuskirja osas puudub kinnitus, et kiri oli adressaadile kätte toimetatud. Kostja sai

nõudest teada alles kohtumenetluse käigus, mis rikkus tema õigust aegsasti reageerida ja

asjaolusid kontrollida. Kiri on dateeritud 24.10.2024 ja sisaldas juba lisatasusid (10 eurot + 5

eurot), kokku 70 eurot. See ei vasta algse nõude sisule ega andnud võimalust tasuda vaid

põhivõlgnevust (55 eurot). Kiri sisaldas ähvardusi lisakulude ja maksehäireregistriga, mis

viitab pigem psühholoogilisele survestamisele kui ausale teavitamisele. Väidetav rikkumine

toimus 30.05.2024, kuid hagi esitati alles 2025. aastal. Selline ajavahemik vähendab oluliselt

võimalust tegelikke asjaolusid kontrollida ning suurendab kahtlusi hageja esitatud tõendite

täpsuse ja usaldusväärsuse osas. Esitatud fotodel puuduvad originaalsed EXIF-metaandmed ja

digiallkiri. Fotodel olev kuupäev ja kellaaeg on lisatud hiljem pildile, mis ei võimalda nende

vastavust tegelikule jäädvustamise hetkele kontrollida. Fotodel ei ole üheselt tuvastatavat

keelumärki ega teekattemärgistust, mis kinnitaks rikkumise fakti just selles kohas. Selliseid

fotosid ei saa pidada sõltumatuteks ja usaldusväärseteks tõenditeks.

Algne nõue oli 180 eurot, seejärel vähendati 95 eurole ja nüüd nõutakse 55 eurot + 40 eurot

lisakuludena. Selline nõude suuruse muutmine kinnitab, et algne summa ei olnud õiguslikult

põhjendatud ja oli ebaproportsionaalne.

Hageja ei esitanud fotosid koos metaandmetega algselt, vaid alles pärast kostja vastuväidete

esitamist. Seetõttu ei saa neid fotosid pidada sõltumatuteks ja usaldusväärseteks tõenditeks.

Ajal mil hageja väidab rikkumise aset leidnud olevat, viibis kostja esindaja erakorralise

meditsiini osakonnas (EMO) terviseprobleemi tõttu. Hageja poolt viidatud parkla asub

vahetult haigla EMO osakonna kõrval. Sellises olukorras ei ole trahvi määramine

proportsionaalne ega põhjendatud.

Hageja kompromissiettepanek oli psühholoogiline surve ja nõude ebamõistlik suurendamine.

Hageja püüab eristada PERH ja Lastehaigla parklaid, kuid reaalsuses on tegemist ühe ja sama

haiglakompleksiga. Hädaolukorras ei olnud kostja esindajal võimalik eristada, millise hoone

kõrval parkla asub. Kostja esindaja ei näinud keelumärki, samuti ei olnud auto klaasil ühtegi

teadet rikkumise kohta, kui kostja esindaja lahkus. Tegemist oli vältimatu meditsiinilise

hädaolukorraga. Sellises olukorras trahvi määramine on ebaproportsionaalne ega vasta õiguse

eesmärgile.

Maakohtu otsus

3.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 55 eurot ja sissenõudmiskulud 40

eurot. Poolte menetluskulud jättis kostja kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt oli 30.05.2024 kell 16:09 sõiduauto CHEVROLET CRUZE

registreerimismärgiga XXXXXX pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Lastehaigla

parkla (EP23), Tallinn. Tõendatud hageja pakkumus ja sõiduki kasutaja nõustumus lepingu

sõlmimiseks. Transpordiametist saadud teabe kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja

leppetrahvinõude esitamise päeval kostja (vt dtl 59).

Parkimiskorraldaja poolt parkimisõiguse kontrollimise käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes, sest pargitud oli selleks mitte ettenähtud kohale. Hageja esitas

koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude nr

1353005241609005 summas 55 eurot, paigutades nõude kviitungi sõidukile. Leppetrahv on

käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuskirja lihtpostiga

24.10.2024. Kostja ei tasunud nõudeid ka täiendavalt antud tähtajaks.

Hagejale ei saa ette heita asjaolu, et ta on esitanud nõude aegumistähtaja (3 aasta) sees.

Aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat

mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Kuna kostja

sai leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele panemisega kätte samal päeval ehk 30.05.2024, siis

oli tal piisavalt aega asjaolusid kontrollida.

Hageja ei ole nõuet muutnud. Makseettepanekus oli toodud leppetrahvi nõue 55 eurot,

sissenõudmiskulud juriidiliselt isikult 40 eurot ja menetluskulud: riigilõiv avalduse esitamisel

65 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Need moodustasidki kokku 180 eurot. Nimetatud

menetluskulusid nõuab hageja muuhulgas ka hagiga, riigilõiv on vaid suurenenud 100 euroni

(hagilt maksti 30 eurot riigilõivu juurde).

Kostja esitatud laboratoorsete uuringute tõendid, võetud 30.05.2024 kell 14:33, ei ole

asjakohased. Kostja võis külastada SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglat korraliselt või

erakorraliselt, mis ei õigusta Lastehaigla eraparklas parkimislepingu tingimuste rikkumist ega

vabasta teda mingil juhul vastutusest.

Leppetrahvi määramist ei saa pidada ebaproportsionaalseks põhjusel, et parkijal oli

meditsiiniline olukord või ta külastas meditsiiniasutust, kust ta ka sõidukiga ise lahkus. Haigla

(eramaa omanik) on kehtestanud oma eramaal just haiglat/polikliinikut/EMO-t külastavatele

isikutele parkimise korra, mida parkijal tuleb täita, kui ta parkimisega väljendab oma

nõustumist lepingutingimustega. Hageja kui parkimistingimuste täitmise kontrollija ongi

maaomaniku soovil tingimuste rikkujale leppetrahvi määranud. Tegemist ei ole haldusasjaga,

vaid tsiviilvaidlusega eraparklas määratud leppetrahvi üle. Seadus ei näe ette leppetrahvist

vabastuse meditsiiniasutuse külastamisel. Leppetrahvi suurusele ei ole kostja vastu vaielnud.

Ülaltoodust lähtudes tuleb hageja poolt kostja vastu esitatud võlgnevuse (leppetrahvi) nõue

summas 55 eurot rahuldada.

Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1

sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja sissenõudmiskulud on tekkinud

seoses tasuliste päringutega registritesse (Transpordiamet, Äriregister) ning

meeldetuletuskirja saatmisega. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirja lihtpostiga

24.10.2024 kostja äriregistrist saadud aadressile XXX (vt dtl 60-61). Kuna nii päringute

tegemine kui ka meeldetuletuskirja saatmine on põhjendatud ja sellise kulu eesmärk on olnud

võla sissenõudmine kohtuväliselt, st ka kostja menetluskulude ärahoidmine, siis leiab kohus,

et ka see hageja nõue kuulub rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse

osas, milles see rahuldati, alternatiivselt vähendada väljamõistetavat summat.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leiab kostja, et maakohus ei hinnanud piisavalt

kõiki asjaolusid ega kostja esitatud argumente, sealhulgas: asjaolu, et sõiduki esiklaasil olid

parkimiskellad; EMO külastamisega seotud vältimatut olukorda; kostja heauskset käitumist;

sissenõudmiskulude proportsionaalsust; asjaolu, et kostjal puudus reaalne võimalus vältida

täiendavate kulude tekkimist.

Kostja hinnangul on otsus liiga formaalne ega arvesta piisavalt konkreetse olukorra eripära ja

proportsionaalsuse põhimõtet.

Määruse põhjendused

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1

redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega.

6.TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks.

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud

tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Maakohus analüüsis otsuses

põhjalikult poolte esiletoodud asjaoludel kohalduvat materiaalõigust ning esitatud tõendeid.

Maakohus leidis, et kostja esindaja laboratoorsete uuringute tõendid ei ole praeguses asjas

asjakohased, kuivõrd need ei õigusta Lastehaigla eraparklas parkimislepingu tingimuste

rikkumist ega vabasta kostjat vastutusest. Kostja ei parkinud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

parklas, vaid hageja opereeritava Lastehaigla parkla keelualal, mis oli piisavalt tähistatud, et

kostja saaks aru, mis alale ta siseneb ja et parkimiskohas asub keelumärk. Maakohus nõustus

hagejaga, et kuna keelumärk asus ca paar meetrit sõidukist eemal, pidi kostja seda ka

märkama. Haigla territooriumil parkides võib alati eeldada põhjust seoses terviseküsimustega,

kuid see ei ole parkimislepingu täitmise seisukohalt oluline. Kui kostja esindaja sai seoses

„vältimatust meditsiinilisest hädaolukorrast“ tulenevalt sõidukiga sõita, pidi ta järgima ka

kõiki liiklusreegleid ja parkimise tingimusi. Seadus ei näe ette leppetrahvist vabastust

meditsiiniasutuse külastamisel. Ringkonnakohus leiab, et seega on apellatsioonkaebuse väide,

mille järgi maakohus jättis arvestamata kostja parkimise meditsiiniasutuse juures, alusetu.

8.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast, siis kostjalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu

tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks.

Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud

apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida.

Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei

mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/