2-26-5419/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMäärata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19.06.2026 algusega kell sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,
Legislator headnote
AI generated2-26-5419/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tähtaegselt esitamata,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Priit Palmiste
Kohtujurist
Anna-Mariel Kink
Määruse tegemise aeg ja koht
01.06.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-5419
Tsiviilasi
M. P. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (võlgnik): M. P. (isikukood XXX)
Pankrotihaldur / Usaldusisik: Oliver Ennok (isikukood
XXX)
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise
menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Kuulutada välja võlgniku, M. P. pankrot 01.06.2026 kell 17:15.
2. Nimetada M. P. pankrotihalduriks Oliver Ennok.
3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 19.06.2026 algusega kell
10:15. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja tn 4, kohtusaal 4006).
4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile
kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,
sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata,
kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
5. Algatada M. P. kohustustest vabastamise menetlus.
6. Pankrotimenetluse lõpuni ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumisel
täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
7. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb
kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 01.06.2027.
8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
11. Määrata usaldusisik P. A. tasuks 467,50 eurot (käibemaksuta).
12. Hüvitada usaldusisik P. A. kindlaksmääratud usaldusisiku tasu summas 363
eurot (käibemaksuta) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Usaldus ja
Õigus OÜ arvelduskontole nr XXX. Ülejäänud osas (104,50 eurot) mõista
usaldusisiku tasu välja M. P.-lt.
Edasikaebamise kord
Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada
Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate
avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise
ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15
päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna
Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1. M. P. (võlgnik) esitas 09.03.2026 kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt jätab
võlgnik maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.
2. 23.03.2026 määrusega võttis kohus võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse, mh
nimetas võlgniku usaldusisikuks P. A. ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule 30
päeva jooksul määruse tegemisest võlgniku vara- ja võlanimekiri ning enda hinnang
võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta.
3. 24.04.2026 esitas usaldusisik võlgniku vara- ja kohustuste nimekirja ning enda hinnangu
võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta. Aruande kohaselt on võlgniku
kohustuste kogusumma ligikaudu 25 000 eurot. Võlgnik oli pikemat aega töötu, kuid
alates 2026. aasta aprillist asus tööle XXX, kus tema netosissetulek on umbes 1300 eurot
kuus. Seni ei ole võlgnikul olnud võimalik oma kohustusi täita ka mitte osaliselt.
Käesolevaks ajaks on kõik nõuded jõudnud kohtutäituri menetlusse ning lisaks
põhinõuetele on märkimisväärselt kasvanud ka kõrvalnõuded (intressid ja viivised) ning
lisandunud täitemenetluse kulud. Arvestades, et võlgnik on alles hiljuti tööle asunud ning
töösuhte püsimine ei ole veel kindel, ei saa eeldada, et ta suudab oma kohustusi lähiajal
korrapäraselt täita. Samuti on kohustuste kogumaht suur ja need on juba täitemenetluses,
mistõttu tuleb järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mitte ajutistes
makseraskustes. Võlgniku kõik kohustused on seotud järelmaksulepingute sõlmimisega
aastatel 2020–2021, mille alusel soetas ta erinevaid elektroonikaseadmeid. Sel ajal oli
võlgnikul püsiv töökoht ning ta täitis oma kohustusi korrapäraselt. Seejärel leidis aset
perekondlik sündmus, millega võlgnik ei tulnud toime, mistõttu ta kaotas töö ega olnud
enam võimeline oma kohustusi täitma. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning ei ole
tõenäoline, et tema olukord muutuks selliselt, et ta suudaks oma kohustused täielikult
täita. Kuigi võlgnikul on praegu töökoht, on tegemist uue töösuhtega, mille püsimine ei
ole veel kindel. Seetõttu ei ole võimalik eeldada, et võlgnik suudab teha stabiilseid ja
korrapäraseid makseid, mis on võlgade ümberkujundamise menetluse eelduseks.
4. Võlgnik esitas 01.06.2026 kohtule nõusoleku, milles märkis, et soovib pankroti
väljakuulutamist ja kohustustes vabastamise menetluse algatamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
Pankroti väljakuulutamine
5. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub
rahuldamisele.
6. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine
toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse
seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
7. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik
on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja
see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg
2).
8. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud võlgniku maksejõuetus ning selle
püsiv iseloom. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik asus küll hiljuti tööle ja saab
töötasu ligikaudu 1300 eurot kuus, kuid tema kohustuste kogusumma on ligikaudu 25 000
eurot, mistõttu ei ole võlgnik võimeline oma kohustusi täitma.
9. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus
nimetab pankrotihalduriks Oliver Ennoki (PankrS § 31 lg 6).
10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku
toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
11. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse
algatamiseks kuulub rahuldamisele.
12. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada
pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest
vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt
otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti
väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab
see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
13. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka
usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta
kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3.
Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku
ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses
võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui
resolutsioonis märgitud ajal.
16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse
algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg
4, PankrS § 33 lg 1).
Menetluskulud
18. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku
tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti
väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
19. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).
Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab
kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida
tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni
hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu
ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku
kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste
põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1).
Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka
usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,
sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on
189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
21. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2),
mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 5,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades
usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud
ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid.
Usaldusisiku tunnitasu 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole
ebamõistlikult suur. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 467,50 eurot (käibemaksu
ei lisandu). Kohus määrab usaldusisiku tasuks 467,50 eurot (5,5 t × 85 eurot). Vastavalt
usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik
tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
22. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku
tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi
vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku
varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub,
et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks.
Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
23. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot,
sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi
vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka
Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste
riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab
usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1,
§ 2 lg 1).
24. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 5,5 tunni eest
summas 363 eurot (alustatud pooltunde 11 ×33). Ülejäänud ulatuses, s.o 104,50 eurot
(467,50-363) tuleb tasu hüvitada võlgnikul.
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
25. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on
sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas
pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle
pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist
konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada
pankrotihalduriga.
26. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine
ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab.
Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning
võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on
võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse
kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda
otsima;
viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
mitte varjama saadud tulusid ning vara;
andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma
sissetulekute ja vara kohta.
27. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist
loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või
ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest
tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma
tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule
üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis
arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu
väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Palmiste
kohtunik