2-26-11931/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2026, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-11931 Tsiviilasi G.P hagi Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja G.P (isikukood XXX), viibimiskoht Tartu Vangla, XXX Tartu Kostja Tartu Vangla (registrikood 70006056) RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata G.P hagi Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks. 2. Tagastada avaldus G.P-le . Selgitada G.P-le , et ta peab kaebusega pöörduma halduskohtusse. 3. Jätta menetluskulud G.P kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4. Määrus toimetada kätte G.P-le . Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. G.P (hageja) esitas 30. mail 2026 kaebuse Tartu Vangla (kostja) vastu kahju 1500 eurot hüvitamiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei võimaldanud kostja hagejal käia jalutamas. Esialgse õiguskaitse taotluses soovib hageja, et kostjat kohustataks kohtumenetluse ajal tagama lahtises jalutusruumis jalutamise võimalus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja, et kostja hüvitaks 1500 eurose kahju, mis on tekkinud sellest, et kostja ei võimaldanud hagejal käia jalutamas lahtises jalutusruumis. Kinnises jalutusruumis tekkis hagejal allergia. 3. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus leiab, et avaldusest ei nähtu eraõiguslikku vaidlust, mida maakohtus lahendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 11 lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Vastavalt TsMS §-le 1 on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtu pädevuses.

Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub G.P ja Tartu Vangla vahel tsiviilõigussuhe. Hageja on seisukohal, et Tartu Vangla on ei ole talle võimaldanud avatud jalutusruumis jalutamist ja kinnises jalutusruumis jalutamine on põhjustanud hagejale allergia. Hageja etteheited Tartu Vangla vastu on tekkinud avalik-õiguslikust suhtest. 4. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Avaldusest ei nähtu, et hageja oleks pöördunud Tartu Vangla poole kaebusega, et talle ei võimaldata jalutamist avatud jalutusruumis. Kohus selgitab, et kui hageja ei nõustu Tartu Vangla poolt avatud jalutusruumis jalutamise mittevõimaldamisega, on tal võimalik esitada kaebus kinnipidamisasutusele ning seejärel kaebuse lahendamise tulemusega mittenõustumisel kaebus halduskohtule. Avaldusele tuleb selgelt märkida, et see on adresseeritud just Tartu Halduskohtule. 5. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et esitatud avaldus ei kuulu lahendamisele maakohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning selle lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus keeldub TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. 6. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja avaldust ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). 7. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, siis hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Külli Puusep Kohtunik