2-25-20477/49 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2026.a, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-20477

Tsiviilasi

A. G. hagi V. G. ja N. G. vastu elatise vähendamise nõudes

Tsiviilasja hind

3600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. G., isikukood: XXX; kindel elukoht puudub, ajutine

viibimiskoht: XXX

Hageja esindaja RÕA korras: vandeadvokaat Anu Toomemägi-

Kivistik; e-posti aadress: XXX

Kostja I: V. G., isikukood: XXX; viibimiskoht: XXX

Kostja II: N. G., isikukood:XXX; viibimiskoht: XXX

Kostjate seaduslik esindaja (alaealiste laste eestkostja): Tapa

Vald, vallavalitsuse kaudu, registrikood 75033477; asukoht:

Pikk tn 15, Tapa linn, Tapa vald, Lääne-Virumaa; e-posti

aadress: XXX

Asja läbivaatamine

29.01.2026 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Muuta Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr XXX A.

G.ilt V. G.i ja N. G.i kasuks väljamõistetud elatist.

3. Alates hagiavalduse esitamisest 30.11.2025 kuni V. G.i täisealiseks saamiseni (XXX)

kohustub A. G. tasuma igakuiselt V. G.ile elatist 70 eurot.

4. Alates hagiavalduse esitamisest 30.11.2025 kuni N. G.i täisealiseks saamiseni (XXX)

kohustub A. G. tasuma igakuiselt N. G.ile elatist 70 eurot.

5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt menetluse ajal kostjatele tasutud

elatisemakseid.

6. Jätta hageja menetluskulud Eesti Vabariigi ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt, Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega

maksekäsumenetluses tsiviilasjas nr XXX kohustati hagejat: 1) tasuma kostjale I elatist 250 eurot

kuus alates 18.10.2021 kuni kostja I täisealiseks saamiseni XXX; 2) tasuma kostjale II elatist 250

eurot kuus alates 18.10.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni XXX. Hagejal puudub arvestatav

sissetulek, tema tervis on käesolevaks ajaks halvenenud ning tal puudub kindel eluase. Hagejal on

raskusi enda ülalpidamisega ja ta on ise samuti riigi poolt ülalpeetava seisundis.

Ajal, mil hagejale määrati elatise tasumise kohustus kummagi alaealise ülalpeetava osas summas 250

eurot kuus, oli isikul töökoht ja püsiv sissetulek keevitavajana. Käesoleval juhul on hagejale

28.10.2025 otsusega nr XXX määratud raske puue kestusega 30.07.2025 kuni vanaduspensioni

ealiseks saamiseni, sh töövõimetus ja sellega seotud puudega tööealise inimese toetuse suuruseks on

50 eurot kuus. Seega on hageja terviseseisund võrdluses varasema ajaga (s.o ajaga, mil määrati

elatis) halvenenud ning tema ainsaks sissetulekuks on lisaks puudega inimese toetusele ka

töövõimetoetus ca 360 eurot kuus, mis küll mõnevõrra suureneb, kuid kahele lapsele kokku 500 euro

tasumine selgelt võimalik ei ole. Hageja kulud ravimitele on ca 100 eurot kuus. Püsivate

terviseprobleemide tõttu (XXX töövõimetus) ei ole tal õnnestunud leida jõukohast tööd ning hagejal

puudub kindel eluase, sh muu vara. Alaealised lapsed, kelle kasuks elatis on välja mõistetud elavad

isiku sõnul lastekodus aadressil XXX, kus hageja neid külastab. Hageja on sisuliselt kodutu, kes

ajutiselt viibib ühes toas aadressil XXX olevas majas. Käesolevaks ajaks on selgunud, et kostjatele

on määratud eestkostja - Tapa Vallavalitsus 10.04.2024 tsiviilasjas nr XXX määrusega, millega

kohus võttis kostjate vanematest ära isiku- ja varahooldusõigus kostjate suhtes, seadis laste üle

eestkoste nende täisealiseks saamiseni või vanema(te) hooldusõiguse taastamiseni ja määras

eestkostjaks Tapa Vald, vallavalitsuse kaudu.

Seega on hageja ise sisuliselt riigi ja kohaliku omavalitsuse ülalpeetavaks, kes ei suuda

väljamõistetud elatist maksta iseenda ülalpidamist kahjustamata ning lastele mõeldud elatist peaks ta

antud ajahetkel maksma laste emale, kes hageja alaealisi lapsi isegi ei kasvata ning mistõttu ei jõuaks

elatis ka selle saajateks märgitud isikuteni. Aeg, millisest alates on dokumentaalselt tõendatud hageja

võimetus maksta väljamõistetud elatist on tõendatud ja see aeg saabus hiljemalt 28.10.2025.a.

Kokkuvõtvalt on hagile lisatud tõenditega (lisad 1 ja 2) tõendatud, et võrdluses maksekäsu

kiirmenetluses tehtud lahendi tegemise ajaga ehk alaealistele lastele igakuise elatise väljamõistmise

ajaga, on hageja tervise tõttu majanduslik seisund drastiliselt halvenenud ning esinevad alused

varasemalt väljamõistetud elatise suuruse olulises ulatuses vähendamiseks.

Hageja taotleb sel põhjusel vähendada kostja I kasuks Pärnu Maakohtu 25.11.2021 tsiviilasjas nr

XXX väljamõistetud elatise suurust ning kehtestada uueks elatise suuruseks 50 eurot kuus alates

28.10.2025 või alternatiivselt alates hagi esitamise ajast, s.o 30.11.2025 kuni elatise saaja täisealiseks

saamiseni s.o XXX; vähendada kostja II kasuks Pärnu Maakohtu 25.11.2021 tsiviilasjas nr XXX

väljamõistetud elatise suurust ning kehtestada uueks elatise suuruseks 50 eurot kuus alates

28.10.2025 või alternatiivselt alates hagi esitamise ajast, s.o 30.11.2025 kuni elatise saaja täisealiseks

saamiseni s.o XXX (dtl 45-48).

2. Hageja märkis oma seisukohas kostjate vastusele, et eestkosteasutuse (kostjate seadusliku

esindaja) seisukohas ei ole väidetud ja sellele lisatud tõenditega ei ole tõendatud, et antud asjas

TsMS § 459 lg 1 asjaolud ehk nii töövõimetus mis takistab elatise tasumist väljamõistetud määras

vajaliku sissetulekupuudumisel temast sõltumatul põhjusel kui ka selle asjaolu teke on toimunud

pärast Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega maksekäsumenetluses tsiviilasjas nr XXX

tehtud lahendit. Seega esinevad kõik alused hagis märgitud taotluse rahuldamiseks.

Veelgi enam - ka eestkosteasutus ise on avaldanud, et eestkosteasutus on hageja tervist ja tema

iseseisvat toimetulekut hinnanud lausa XXXs viibimise ja selle kohaliku omavalitsuse vahenditest

rahastamise vääriliseks (vt põhjendust: 26.09.2025 ametniku otsusega nr XXX otsustanud: rahastada

hageja väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse maksumust XXXs alates 22.09.2025, tasuda

hoolduskulud summas 600 eurot kuus ning väiksema sissetuleku hüvitis on 95,25 eurot. Samuti tasub

Tapa Vallavalitsus kohatasust puudujääva osa 753 eurot kuus (lisa 1). Seega on ka eestkosteasutus

hinnanud hageja toimetulekuvõimet ning leidnud, et see on puudulik.

Asjaolu, et hageja XXX kodukorda väidetavalt ei sobitunud (milline asjaolu on muuhulgas esitatud

eestkosteasutuse poolt paljasõnalisena) ei muuda hagejat töövõimeliseks ning ei lükka ümber seda

asjaolu, et hageja töövõime kaotus tekkis 21.11.2021.a.

Oluline on, et 28.10.2025 Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr XXX on hagejale määratud raske puue

kestusega 30.07.2025 kuni vanaduspensioni ealiseks saamiseni, ehk et töövõime teket tööealisel

isikul enam ei peeta reaalseks ja võimalikuks. Kuivõrd hageja on ise riigi ja kohaliku omavalitsuse

ülalpeetavaks, siis ei ole põhjendatud hagejalt varasemalt väljamõistetud elatise tasumise

kohustamine. Piltlikult öeldes toimub olukorras, kus elatist saama õigustatud alaealised lapsed on

nagunii ka kohaliku omavalitsuse ülalpidamisel (eestkostel), samas mahus elatise tasumise kohustuse

täitmisel ja jätkamisel sama raha ühest taskust teise tõstmine. Seda põhjusel, et kui hageja peaks pea

kogu oma sissetuleku ära tasuma elatiseks, siis oleks eestkosteasutus kohustatud hagejat rahaliselt

toetama toetuste näol.

Olukorras, kus hageja sissetuleku suuruseks on 652 eurot kuni 673 eurot kuus, on ühes kuus 500

euro suuruse elatisekohustuse tasumine sedavõrd koormav, sest hagejal ei ole selle tasumisel

võimalust tasuda toidu, ravimite ning ka ravimite eest. Asjaolu, kas hagejal on võimalus mingit

üksikut juhutööd teha, ei ole aluseks seda eeldada, et isik on sarnaselt 2021.a töövõimeline sest

Sotsiaalkindlustusameti hinnangu kohaselt puudub isikul töövõime. Eestkosteasutuse osundatu näol

kostjatest alaealiste laste poolt minevikus väidetavalt pealtnähtud vägivald või alkoholi

liigtarvitamine ei ole aga ühelgi juhul asjaoluks, mis hagis esitatud väited ja tõendid ning varasema

lahendi muutmise taotluse aluseks oleva õigusliku aluse - TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 välistaks. Seega

kokkuvõtvalt palub hageja jätta eestkosteasutuse vastuväited tähelepanuta ning esitatud hagi

rahuldada (dtl 89-91).

3. 29.01.2026 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et praeguse situatsiooni juures on hageja nõus

maksma kahele lapsele kokku 100 eurot, muid võimalusi ei ole. Elukoht aadressil XXX kuulub

hageja tuttavale ja ta on seal kokkuleppe alusel just sel põhjusel, et see hooldekodus elamine ei

sobinud ja pigem maksab raha toas elamise eest natukene ja elab seal nii kaua kui on võimalik. Kui

ta saaks elatise vähendatud, siis ta saaks oma eluga hakkama, eriti sotsiaaltoetust seoses täieliku

töövõimetusega suurendati. Sissetuleku osa, mida kostjate esindaja on öelnud kuni 673 eurot kuus,

sellele hagejal vastuväiteid ei ole. Kohus andis hageja esindajale tähtaja, et saada oma esindatavalt

täpsed andmed tema igakuiste püsikulude ja tegeliku sissetuleku kohta ning esitada hageja

pangakonto kohta täiendav teave (dtl 118-123).

4. Hageja lepingulise esindaja täiendava vastuse kohaselt ei ole esindajal siiani õnnestunud hagejalt

saada dokumente. Esindatavaga ühenduse saamine on samuti olnud raskendatud sest küll ei tööta

telefon, küll ei kuule ning viimasel ajal on haige olnud (seda oli aru saada ka telefonikõnes sest

köhis ja vaevu suutis rääkida). Ise väidab et haige on kuna, ei ole võimalust osta ravimeid, sest katki

läksid prillid ja tuli uued osta, mille peale olevat kulunud ka 120 eurot. Penisonist tehtavate

täitemenetlusega seotud mahaarvamiste järel jäävat järgi ca 420 eurot ja siis maksab

korteriomanikule kogu korteri kommunaalkulude arve summas 168 eurot ning ülejäänust sööb.

Kohtule lubas tuua dokumendid kohale siis kui terveks saab aga kas see senini on juhtunud, ei tea

sest telefoniga teda jälle ei ole õnnestunud kätte saada. Sel põhjusel palub hageja esindaja kohtul

teha otsus pangakonto andmetest nähtuva alusel (dtl 137).

5. Hageja lõpliku seisukoha kohaselt, 31.03.2026 XXX AS vastuse kohaselt omab hageja pangas

arvelduskontot nr XXX, mille jääk on 5.12 EUR, kontol on broneering 33.28 EUR kaardi

kuutasudest ja alates 01.08.2025 toimingud puudusid. 20.03.2026 AS XXX vastuse kohaselt omas

hageja pangas arvelduskontot number XXX ja tehingud selle kohta on ära toodud ajavahemiku

01.08.2025 - 31.12.2025 ja selle kohaselt on hageja kontodelt nähtuvad järgmised liikumised:

Sissetulek augustis 2025: 05.08.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 37 eurot;

06.08.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas 384.15 eurot. Väljamaksed

kaardiga välja võetud (440 eurot): 05.08.2025 summas 70 eurot; 06.08.2025 summas 370.00 eurot

Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt: 06.08.2025 summas 11.10 eurot (Viide: XXX); 13.08.2025

summas 7,40 eurot (Viide: XXX). Seega on hageja saanud 2025.a augustikuus sissetulekutena 440

eurot, millest enda kasutusse 440 eurot (siia ei ole arvestatud pangakonto kasutamistasusid) ning

kohtutäiturile tehtud kinnipidamisi summas 18.50 eurot). Sissetulek septembris 2025: 05.09.2025

Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas 384,15 eurot ja 05.09.2025

Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 37 eurot, Väljamaksed kaardiga välja võetud (420

eurot): 05.09.2025 summas 420 eurot. Seega on hageja saanud 2025.a septembrikuus sissetulekutena

421,15 eurot, millest enda kasutusse 420 eurot (siia ei ole arvestatud pangakonto kasutamistasusid).

Sissetulek oktoobris 2025: 06.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas 384,15

eurot ja 06.10.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 37 eurot; 28.10.2025 Eesti

Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas 289.79 eurot; 28.10.2025 Eesti Töötukassalt

töövõimetustoetus (XXX) summas 275.61; 28.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX)

summas 18.69 eurot; 30.10.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 39.84 eurot.

Väljamaksed kaardiga välja võetud (400 eurot): 06.10.2025 summas 400 eurot. Kauplused tasumised

(6,14 eurot): 10.10.2025 summas 3,36 eurot; 12.10.2025 summas 2,78 eurot. Kinnipidamised

kohtutäitur R. P. poolt (580,33 eurot): 29.10.2025 summas 545,49 eurot (viide XXX); 30.10.2025

summas 34,84 eurot (viide XXX). Seega on hageja saanud 2025.a oktoobrikuus sissetulekutena

1045,08 eurot, millest enda kasutusse 406,14 eurot (siia ei ole arvestatud pangakonto

kasutamistasusid) ja tehtud kinnipidamisi kohtutäituri poolt summas 580,33 eurot. Sissetulek

novembris 2025: 05.11.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 50 eurot; Summas;

06.11.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) 673.94 eurot; 21.11.2025 Eesti

Töötukassalt võlanõustamine summas 12.40 eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (440 eurot):

05.11.2025 summas 80 eurot; 06.11.2025 summas 360 eurot. Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt

(318,85): 06.11.2025 summas 311,35 eurot; 21.11.2025 summas 7,40 eurot. Seega on hageja saanud

2025.a novembrikuus sissetulekutena 736,34 eurot, millest enda kasutusse 440 eurot (siia ei ole

arvestatud pangakonto kasutamistasusid) ja tehtud kinnipidamisi kohtutäituri poolt summas 318, 75

eurot. Sissetulek detsembris 2025: 05.12.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus (XXX) summas

652,20 eurot; 05.12.2025 Sotsiaalkindlustusametilt summas 50.00 eurot. Väljamaksed kaardiga välja

võetud (eurot): 05.12.2025 summas 440 eurot; Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt (318,75):

05.12.2025 summas 205,75 eurot; 05.12.2025 summas 50 eurot. Seega on hageja saanud 2025.a

detsembrikuus sissetulekutena 702,20 eurot, millest enda kasutusse 440 eurot (siia ei ole arvestatud

pangakonto kasutamistasusid) ja tehtud kinnipidamisi kohtutäituri poolt summas 318,75 eurot.

Kokkuvõtvalt saab teha järeldus, et igakuiselt ei jää hagejal kohtutäituri kontoaresti ja kinnipidamiste

tõttu rohkem enda kasutusse kui 420-440 eurot ja seega on seni kehtiv elatis hagejale ülejõu käiv.

Senise elatise vähendamise seaduslikuks aluseks on antud juhul PKS § 102 lg 1 ning esindaja palub

kohtul hagejalt väljamõistetud elatisemäära vähendada hagis taotletud suuruseni (dtl 180-182).

Kostjate vastuväited

6. Kostjate hagiavaldusele esitatud vastuse kohaselt on elatis lapse ülalpidamiseks makstav raha, kui

vanemad laste kasvatamises ei osale ega last rahaliselt ei toeta, seega on lapsel õigus saada

vanematelt kohtu otsusel igakuiselt elatist. Käesoleval juhul on kostjad Tapa Vallavalitsuse

eestkostel ning eestkosteasutuse ülesandeks lapse eestkostjana on seista lapse huvide eest ja nõuda

elatisraha igal juhul sisse. Eestkostjana peab KOV muu hulgas sisse nõudma lapsele kuuluvad

nõuded, milleks on ka elatisnõue. Eestkosteasutusel ei ole õigust kaalutleda, kas elatist nõuda või

mitte.

Justiitsministeeriumi veebilehelt leitava elatise kalkulaatori (www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/),

arvutuskäigu kohaselt on kostja I õigustatud vanemalt elatist saama elatise täismääras igakuiselt

summas 341,74 eurot. Kostja II on elatismäärade arvutuskäigu kohaselt õigustatud saama igakuist

elatist summas 290,48 eurot. Eestkosteasutus juhib tähelepanu, et arvutuskäiguna näidatud summad

on oluliselt suuremad tsiviilasjaga XXX välja mõistetud summast ehk 250 eurot kummagi lapse

kohta.

Avaldaja on viidanud oma tervislikule seisundile põhjendades sellega hagi elatise vähendamiseks:

28.10.2025 otsusega nr XXX määratud raske puue kestusega 30.07.2025 kuni vanaduspensioni

ealiseks saamiseni, sh töövõimetus ja sellega seotud puudega tööealise inimese toetuse suuruseks on

50 eurot kuus. Seega on hageja terviseseisund võrdluses varasema ajaga (s.o ajaga, mil määrati

elatis) halvenenud ning tema ainsaks sissetulekuks on lisaks puudega inimese toetusele ka

töövõimetoetus ca 360 eurot kuus, mis küll mõnevõrra suureneb, kuid kahele lapsele kokku 500 euro

tasumine selgelt võimalik ei ole/ ja väidetavale kodutuks olemisele.

Tapa Vallavalitsus vaidleb vastu ja selgitab, et on hinnanud isiku tervislikku seisundit ja hageja poolt

esitatud avalduse alusel ning 26.09.2025 ametniku otsusega nr XXX otsustanud: rahastada hageja

väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse maksumust XXXs alates 22.09.2025, tasuda

hoolduskulud summas 600 eurot kuus ning väiksema sissetuleku hüvitis on 95,25 eurot. Samuti tasub

Tapa Vallavalitsus kohatasust puudujääva osa 753 eurot kuus (lisa 1).

Paraku selgus XXX tagasisidest kiiresti, et hagejale ei sobi hooldekodu kodukord ja reeglid: isik tõi

korduvalt teenusele salaja alkoholi, tarbis ise ning ahvatles teisi teenusel viibivaid kliente alkoholi

tarvitama, peitis alkoholipudeleid madratsite vahele ja patjade alla, ööbis sageli mujal ning kui

saabus teenusele, oli alkoholi lõhnadega. Pooled: hageja ja teenusepakkuja, olid võrdselt

rahulolematud ning hageja lahkus teenuselt 20.10.2025. Samuti juhib Tapa Vallavalitsus tähelepanu,

et hageja toob avalduses esile sissetulekud, mis on olnud toetuste määradeks temal tuvastatud osalise

töövõime ajal. Alates 30.07.2025 hagejal tuvastatud puuduv töövõime, mis tähendab sissetulekut

kalendrikuus vahemikus 652 eurot kuni 673 eurot (summa erisus kuude lõikes oleneb

kalendripäevade arvust), lisandub puudetoetus. Sealhulgas ei tähenda puuduv töövõime seda, et

isikul puuduks võimalus või oleks keelatud tööd teha ja tehtud töö eest tasu saada. Tapa

Vallavalitsusele teadaolevalt, sh hageja enese sõnade kohaselt, mida on avaldanud

sotsiaaltööspetsialistidele, teeb ta juhutöid.

Paraku on hageja elukorralduses pikaajaliselt olnud prioriteetseks alkoholi liigtarvitamine, mis on

osutunud oluliseks põhjuseks alaealiste laste vanemast eraldamisel (tsiviilasi XXX) ning takistuseks

isiklikus elus eesmärkide püstitamisele, saavutamisele. Hageja ei suutnud hooldusõigusliku

vanemana tagada lastele stabiilset kasvu-keskkonda, lapsed kogesid hüljatust ja hooletusse jätmist.

Alkoholi kuritarvitamisest tsükliliste perioodidena, esines hagejal riski-ja sõltuvuskäitumist nii enese

kui ka oma laste suhtes, jättes neid teadlikult hooletusse, ohustades seeläbi laste füüsilist ja vaimset

turvalisust. Alkoholi tarvitamisest tulenevalt iseloomustab hageja suhteid sotsiaalne toimetulematus,

ka moraalne allakäik: isikul on palju pretensioone ning ta satub kergesti konfliktidesse. Alkoholi

tarvitamisest tulenevalt on isikul keeruline hoida püsivaid töösuhteid. Samuti annab alkoholi

liigtarvitamine olulise panuse tervisliku seisundi järjepidevasse halvenemisesse. Tapa Vallavalitsus

on pikaajaliselt toetanud erinevate teenuste ja toetustega hageja toimetulekut, perspektiiviga isiku

toimetulekuvõime parenemisele (lisa 2).

Olgugi, et need lapsed ei jää ülalpidamiseta, selle katab riik, on küsimus põhimõtteline - KOVi

tegevusetus ei tohi viia olukorrani, kus ülalpidamiskohustus jääb pelgalt põhimõtteks seaduses ja

lapse hooletusse jätnud vanem saab selle suurema vaevata veeretada ühiskonna ehk maksumaksja,

kaela. Seega oleks hageja taotluse rahuldamine kostjate suhtes ebaõiglane, kuna hageja on

pikaajaliselt seadnud esiplaanile alkoholi liigtarvitamise ja pole võtnud vastust bioloogiliste laste

heaolu eest. Hageja avalduse rahuldamine oleks lahend, mis läheb selgelt vastuollu laste heaolu,

huvide ja soovidega. Seega on senise elatisnõude säilitamine summas 250 eurot kalendrikuus lapse

kohta eesmärgipärane ja proportsionaalne meede, arvestades laste varasemat kodust kaootilist

elukorraldust, pealtnähtud vägivalda, alkoholi liigtarvitamist ning üleüldist elukalliduse hüppelist

tõusu kõikides eluvaldkondades.

Tapa Vallavalitsus, eestkosteasutusena kostjatele, palub mitte rahuldada hageja avaldust muuta Pärnu

Maakohtu 25.11.2021 tsiviilasjaga nr XXX väljamõistetud elatise suurust 250 eurolt 50. eurole

kalendrikuus lapse kohta kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tapa Vallavalitsus on seisukohal, et

nimetatud tsiviilasjaga väljamõistetud elatise suurus: 250 eurot kalendrikuus lapse kohta, on

põhjendatud (dtl 79-81).

7. 29.01.2026 kohtuistungil selgitas kostjate esindaja, et I. S. (kostjate ema) on elatis välja mõistetud

maksekäsu menetluses ja see elatisnõue on kohtutäituri käsutuses. Mõlema vanema vastu on esitatud

elatise nõuded, mis on kohtutäitur P. juures täitmisel. Lastele tuleb riiklik elatisabi toetus 200

kalendrikuus lapse kohta ja täpselt nii palju, kui vanema arveldusarvele laekub, sealt võrdsetes

osades kohtutäitur ka lapse kasuks on rahalisi vahendeid võtnud, mis tähendab jooksva võlgnevuse

kasvamist vanemal. Kohtutäitur R. P. hindas hageja maksuvõimetuks. Kohus andis kostjatele tähtaja

esitada andmed laste suhtes elatisnõuete täitemenetluse kohta, sh mis seal toimub, mis ajal antud, mis

need võlad on ja kuidas elatise täitmine täna toimub (dtl 118-123).

8. Kostjate täiendava seisukoha kohaselt on kohtutäitur R. P. hageja suhtes 09.01.2025 algatanud

täitemenetlused täitedokumendi Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumääruse tsiviilasjas nr XXX

alusel elatise nõudes lastele (kostjatele). Elatise võlgnevust on sissenõudjate esindaja avalduse alusel

arvestatud alates 01.09.2024 ja igakuise elatise suuruseks on vastavalt täitedokumendile 250 eur

lapse kohta: 1) täiteasi nr XXX, sissenõudja kostja I, kogunenud elatise võlgnevus on summas

3799,91 eur (18 kuud x 250 eur=4500 eur, millest on tasutud kohtutäituri konto vahendusel 700,09

eur); 2) täiteasi nr XXX, sissenõudja kostja II, kogunenud elatise võlgnevus on summas 3799,92 eur

(18 kuud x 250 eur=4500 eur, millest tasutud kohtutäituri konto vahendusel 700,08 eur) (lisa 1).

Pärnu Maakohtu Maksekäsu osakonna maksekäsuga tsiviilasjas nr XXX on I. S. (laste ema)

kohustatud tasuma kostjale I elatist 60 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni kostja I täisealiseks

saamiseni XXX ning tasuma kostjale II elatist 60 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni kostja II

täisealiseks saamiseni XXX (lisa 2) (dtl 130-131).

9. Kostjad ei esitanud kohtule kirjalikus menetluses lõplikku seisukohta.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on

põhjendatud osaliselt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega

seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12;

09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). Mõlemal vanemal on kohustus hoolitseda, et lapse

kasvamiseks ja arenguks oleks tagatud vajalik ülalpidamine (vt Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-2-

1-118-12, p 13; 09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 18). PKS § 96 ja 97 p 1 kohaselt on mõlemal

vanemal laste ülalpidamiskohustus. PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul

lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend nr 3-2-1-165-13, p 12;

09.06.2017 lahend nr 3-2-1-35-17, p 19).

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 459 lg

1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või

kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete

suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi

esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka

tagasiulatuvalt.

Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest varalise

seisundi tõttu, erinevalt muudest ülalpidamiskohustustest (25.06.2011, 3-2-1-33-11, p 20;

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kui ta ei ole võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata

enese tavalist ülalpidamist (24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15; 25.04.2018, 2-16-100215/85, p 20).

Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15;

22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.2). PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on toodud näidisloetelu, mitte

ammendav loetelu (07.02.2018, 2-16-118651/31, p 12; 28.03.2018, 2-16-11905/66, p 18). Kohus

saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Elatise

suuruse muutmise hagi aluseks võib olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või

vanema võimalused muutunud, mis võib olla tingitud ka asjaolust, et hageja ülalpidamisel on veel

lapsi ja nende vajadused on võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud (29.04.2015, 3-2-1-21-15,

p 10; 13.12.2011, 3-2-1-125-11, p 15). Riigikohus on lahendite nr 3-2-1-124-15, p 11 ja 3-2-1-67-17,

p-is 9 märkinud, et üldjuhul tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust

muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema

väited või vastuväited tuginevad. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu,

et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks

vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Elatise alla

miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsustus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Vanem on kohustatud lapse

ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ja hankima nii enda kui ka

oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (vt nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p

21.4). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära (või

alates 2022. aastast PKS § 101 alusel arvutatud summa). PKS § 102 lg 2 kohaselt on üheks selliseks

mõjuvaks põhjuseks vanema töövõimetus (28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15; 07.02.2018, 2-16-

118651/31, p 10). Raske puue ja sellest tulenev piiratud sissetulek võivad kvalifitseeruda mõjuva

põhjusena.

Kohus on seisukohal, et eelolevatest seisukohtadest saab lähtuda ka käesolevas vaidluses.

12.1. Hageja taotleb Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX väljamõistetud

elatise vähendamist kostjate kasuks summalt 250 eurot kuus lapse kohta 50 euroni kuus lapse kohta

kuna hageja tervislik ja majanduslik olukord on pärast 2021. aastat oluliselt halvenenud ning ta ei

suuda varasemalt määratud elatist tasuda. Hagejal puudub arvestatav sissetulek, tema tervis on

käesolevaks ajaks halvenenud ning tal puudub kindel eluase. Hagejal on raskusi enda ülalpidamisega

ja ta on ise samuti riigi poolt ülalpeetava seisundis.

Kostjad ei ole nõus hagiga ja esitavad hageja nõudele järgmised vastuväited: puuduv töövõime ei

tähenda seda, et hagejal puuduks võimalus või oleks keelatud tööd teha ja tehtud töö eest tasu saada;

hageja taotluse rahuldamine oleks kostjate suhtes ebaõiglane, kuna hageja on pikaajaliselt seadnud

esiplaanile alkoholi liigtarvitamise ja pole võtnud vastust bioloogiliste laste heaolu eest; hageja

avalduse rahuldamine oleks lahend, mis läheb selgelt vastuollu laste heaolu, huvide ja soovidega;

Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega määratud elatise suurus on juba madalam kui seaduses

sätestatud miinimummäär.

Kohus tuvastas lisaks, et Pärnu Maakohtu 25.11.2021 määrusega maksekäsumenetluses tsiviilasjas

nr XXX kohustati hagejat (laste isa) tasuma kostjale I elatist 250 eurot kuus alates 18.10.2021 kuni

kostja I täisealiseks saamiseni XXX ning tasuma kostjale II elatist 250 eurot kuus alates 18.10.2021

kuni kostja täisealiseks saamiseni XXX (dtl 11-12).

Pärnu Maakohtu 16.10.2024 määrusega maksekäsumenetluses tsiviilajas nr XXX kohustati I. S.t

(laste ema) tasuma kostjale I elatist 60 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni kostja II täisealiseks

saamiseni XXX ning tasuma kostjale II elatist 60 eurot kuus alates 12.07.2024 kuni kostja II

täisealiseks saamiseni XXX (dtl 134-135).

Viru Maakohtu 10.04.2024 kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX võeti I. S. ja A. G.ilt (laste

vanemad) ära isiku- ja varahooldusõigus N. G.i ja V. G.i (kostjate) suhtes. Sama määrusega seadis

kohus laste üle eestkoste nende täisealiseks saamiseni või vanema(te) hooldusõiguse taastamiseni ja

määras eestkostjaks Tapa Vald, vallavalitsuse kaudu (dtl 18-30).

Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et

-

hagejalt 25.11.2021 määrusega mõisteti kummagi alaealise lapse kasuks välja elatis summas

250 eurot kuus;

-

hagejale on 28.10.2025 Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud raske puue;

-

hageja sissetulek koosneb peamiselt töövõimetoetusest ja sotsiaaltoetustest, kogusummas

ligikaudu 650-670 eurot kuus;

-

hageja suhtes toimub täitemenetlus, mille tulemusel jääb tema tegelikuks kasutatavaks

sissetulekuks ligikaudu 420-440 eurot kuus;

-

kostjatele on määratud eestkostja ja kostjate ülalpidamist korraldab eestkosteasutus.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 102 lg 2 mõttes on

hagejal elatise alla miinimummäära vähendamiseks mõjuva põhjuse aluseks olevate asjaolude esile

toomise ja tõendamise kohustus (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160 p 15.2).

Teisalt tuleneb hagejal tõendamiskoormis ka TsMS § 459 sätestatust, mille kohaselt tuleb hagejal

tõendada, et asjaolud võrreldes Pärnu Maakohtu 25.11.2021 maksekäsu (tsiviilasi nr XXX) tegemise

seisuga on muutunud, et see õigustaks elatise mõjuval põhjusel vähendamist. Elatise vähendamise

aluste tõendamise kohustus lasub hagejal.

12.2. Hageja taotleb elatise vähendamist põhjusel, et tema tervislik ja majanduslik olukord on pärast

kohtulahendi tegemist oluliselt halvenenud.

Hagile on lisatud Sotsiaalkindlustusameti tõend ja otsus, mille kohaselt on hagejal 28.10.2025

otsusega nr XXX tuvastatud raske puude raskusaste alates 30.07.2025 kuni 25.07.2029, s.o

vanaduspensioniealiseks saamiseni. Piirangud esinevad: raskele puude raskusastmele vastav muu

funktsiooni kõrvalekalle ning keskmisele puude raskusastmele vastav kuulmisfunktsiooni

kõrvalekalle. Hagejale on määratud puudega tööealise inimese toetus summas 50 eurot kuus (dtl 49-

53).

Hageja väitel, mida kostjad ei ole vaidlustanud, oli hagejal ajal, mil talle määrati elatise tasumise

kohustus kummagi alaealise lapse ülalpidamiseks summas 250 eurot kuus, töökoht ja püsiv

sissetulek keevitajana.

Kohus tuvastas, et TÖRi andmetel töötas hageja alates 02.02.2015 kuni 25.05.2015, alates

23.05.2016 kuni 24.01.2020 ja alates 01.06.2020 kuni 31.08.2020 töölepingu alusel OÜ-s TEMPER

metallkonstruktsioonide ettevalmistajana (dtl 195-196). Seega nähtub TÖRi andmetest, et enne

kohtulahendi tegemist töötas hageja pidevalt metallkonstruktsioonide ettevalmistajana ning sai

töötasust regulaarset sissetulekut. Pärast kohtulahendi tegemist on Sotsiaalkindlustusameti

28.10.2025 otsusega tuvastatud hagejal raske puue kestusega 30.07.2025 kuni

vanaduspensioniealiseks saamiseni.

Kohus ei ole nõus kostjate väitega, et puuduv töövõime ei tähenda seda, et hagejal puuduks võimalus

või oleks keelatud tööd teha ja tehtud töö eest tasu saada.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast peab vanem tegema maksimaalselt pingutusi lapse ülalpidamises

osalemiseks ning isa majanduslik kehv olukord vms ei vabasta teda oma lapse ülalpidamiskohustuse

täitmisest ega anna seega ka alust nõuda elatise vähendamist alla seaduses sätestatud

miinimummäära. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole

sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-17-16, p 11; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).

Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus vanem peaks tõendama maksimaalse

pingutuse tegemist laste ülalpidamisel. Arvestades hageja tervislikku seisundit (raske puue) ja sellest

tulenevalt piiratud sissetuleku võimalusi, esineb mõjuv põhjus elatise kohustuse ümberhindamiseks.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise,

füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes

erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega

võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 2-1 p 2 kohaselt tuvastatakse tööealisel inimesel (16-aastasel kuni

vanaduspensioniealisel) raske puue lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise

piirangutest. Raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on

piiratud. PISTS § 2³ lg 6 järgi hinnatakse puude raskusastme tuvastamisel terviseseisundit, kõrvalabi

vajadust ja tegevusvõimet.

Arvestades tööealise isiku raske puude tuvastamise aluseid ning SKA otsuses kirjeldatud piiranguid

(raskele puude raskusastmele vastav muu funktsiooni kõrvalekalle ning keskmisele puude

raskusastmele vastav kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle), viitavad tuvastatud terviseseisundist

tulenevad piirangud olulistele raskustele igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemisel,

sealhulgas töövõime ja töötamise võimaluste vähenemisele.

Kohtu hinnangul, arvestades, et hageja on 62-aastane mees ning tal on tuvastatud raske puue,

esinevad objektiivsed takistused sobiva töö leidmisel ning konkurentsivõimelise sissetuleku

teenimisel tööturul. Seega tuleb asuda seisukohale, et hagejal on raske puude tõttu märkimisväärselt

piiratud töövõime ning tema võimalused teenida varasemaga võrreldavat sissetulekut on oluliselt

vähenenud.

12.3. Kohustatud vanema varalise seisundi hindamise kaudu tuvastab kohus vanema võimekuse anda

ülalpidamist ning kaalub võimalikke aluseid elatise vähendamiseks. PKS § 102 lg 2 järgi peab

vanem kasutama vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Hageja varalise seisundi hindamiseks tegi kohus päringud vararegistritesse ja krediidiasutustele,

mille tulemusel tuvastati järgmist:

- hagejal kinnisvara ja sõidukid puuduvad;

- töötamise registri väljavõtte järgi ei ole hagejal kehtivat töösuhet;

- äriregistri andmetel ei ole hageja ühegi äriühinguga seotud;

- hageja omab XXX AS-s arvelduskontot nr XXX, mille jääk on 5,12 eurot, kontol on broneering

33,28 eurot kaardi kuutasudest ja alates 01.08.2025 toimingud puudusid;

- hageja omab AS-s XXX arvelduskontot number XXX ja tehingud selle kohta on ära toodud

ajavahemiku 01.08.2025 - 31.12.2025 ja hageja kontolt nähtuvad järgmised liikumised: sissetulek

augustis 2025: 05.08.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 37 eurot; 06.08.2025

Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus summas 384,15 eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (440

eurot): 05.08.2025 summas 70 eurot; 06.08.2025 summas 370 eurot. Kinnipidamised kohtutäitur R.

P. poolt: 06.08.2025 summas 11,10 eurot ja 13.08.2025 summas 7,40 eurot. Sissetulek septembris

2025: 05.09.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus summas 384,15 eurot ja 05.09.2025

Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 37 eurot, Väljamaksed kaardiga välja võetud (420

eurot): 05.09.2025 summas 420 eurot. Sissetulek oktoobris 2025: 06.10.2025 Eesti Töötukassalt

töövõimetustoetus summas 371,75 eurot ja 06.10.2025 Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus

summas 37 eurot; 28.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus summas 289,79 eurot;

28.10.2025 Eesti Töötukassalt töövõimetustoetus summas 275,61 eurot; 28.10.2025 Eesti

Töötukassalt töövõimetustoetussummas 18,69 eurot; 30.10.2025 Sotsiaalkindlustusametilt

sotsiaaltoetus summas 39,84 eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (400 eurot): 06.10.2025

summas 400 eurot. Kauplused tasumised (6,14 eurot): 10.10.2025 summas 3,36 eurot; 12.10.2025

summas 2,78 eurot. Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt (580,33 eurot): 29.10.2025 summas

545,49 eurot ja 30.10.2025 summas 34,84 eurot. Sissetulek novembris 2025: 05.11.2025

Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus summas 50 eurot; Summas; 06.11.2025 Eesti Töötukassalt

töövõimetustoetus 673,94 eurot; 21.11.2025 Eesti Töötukassalt võlanõustamine summas 12,40

eurot. Väljamaksed kaardiga välja võetud (440 eurot): 05.11.2025 summas 80 eurot; 06.11.2025

summas 360 eurot. Kinnipidamised kohtutäitur R. P. poolt (318,85): 06.11.2025 summas 311,35

eurot; 21.11.2025 summas 7,40 eurot. Sissetulek detsembris 2025: 05.12.2025 Eesti Töötukassalt

töövõimetustoetus summas 652,20 eurot; 05.12.2025 Sotsiaalkindlustusametilt summas 50 eurot.

Väljamaksed kaardiga välja võetud (eurot): 05.12.2025 summas 440 eurot; Kinnipidamised

kohtutäitur R. P. poolt (318,75 eurot): 05.12.2025 summas 205,75 eurot; 05.12.2025 summas 50

eurot;

- kohtutäituri 12.02.2026 õiendi kohaselt on elatise võlgnevust sissenõudjate esindaja avalduse alusel

arvestatud alates 01.09.2024 ja igakuise elatise suuruseks on vastavalt täitedokumendile 250 eur

lapse kohta: 1) täiteasi nr XXX, sissenõudja kostja I, kogunenud elatise võlgnevus on summas

3799,91 eur (18 kuud x 250 eur=4500 eur, millest on tasutud kohtutäituri konto vahendusel 700,09

eur); ning 2) täiteasi nr XXX, sissenõudja kostja II, kogunenud elatise võlgnevus on summas

3799,92 eur (18 kuud x 250 eur=4500 eur, millest tasutud kohtutäituri konto vahendusel 700,08 eur).

Kohus tuvastas, et hageja pangakontole laekub hagejale igakuiselt Eesti Töötukassalt

töövõimetustoetus ning Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus. Alates 2025 novembrist, s.o pärast

Sotsiaalkindlustusameti poolt raske puude raskusastme tuvastamist, on hageja keskmine igakuine

sissetulek ligikaudu 700 eurot (650 eurot Töötukassalt ja 50 eurot Sotsiaalkindlustusametilt).

Kohtutäituri igakuised kinnipidamised hageja pangakontolt on ligikaudu 300 eurot kuus, sõltudes

sissetuleku suurusest.

Kohus ei ole tõendite pinnalt tuvastanud, et hageja varjaks oma sissetulekuid või oleks ennast

teadlikult elatise maksmise vältimiseks varatuks teinud või tegelenud juhutöödega sissetuleku

varjamise eesmärgil. Arvestades hageja rasket puuet ning tema vanust (62 aastat), on tema töövõime

märkimisväärselt piiratud ning eluliselt usutav, et esinevad objektiivsed takistused igasuguse töö

leidmisel.

Hageja sissetulek koosneb töövõimetoetusest ja puudega tööealise inimese toetusest (kokku

ligikaudu 700 eurot kuus). Pärast kohtutäituri kinnipidamisi jääb hagejale kätte keskmiselt ligikaudu

400 eurot kuus. Seega on hageja tegelik kasutatav sissetulek keskmiselt umbes 400 eurot kuus,

millest tuleb katta tema esmavajadused.

Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja sissetulek on võrreldes varasema olukorraga (s.o tsiviilasjas

nr XXX 25.11.2021 tehtud kohtumääruse tegemise ajal) oluliselt vähenenud/halvenenud. Hagejal on

ka eelmisest lahendist tulenevad elatisevõlgnevused (kostja I suhtes kogunenud elatise võlgnevus

summas 3799,91 eurot ning kostja II suhtes summas 3799,92 eurot), mis viitab sellele, et hagejal

puuduvad vahendid elatise maksmiseks täies ulatuses. Kohus järeldab, et hagejal puudub vara ning

täiendav sissetulek, mis võimaldaks elatist kohtulahendiga määratud ulatuses maksta.

12.4. Kostjate vastuväidete kohaselt oleks hageja taotluse rahuldamine kostjate suhtes ebaõiglane,

kuna hageja on pikaajaliselt seadnud esiplaanile alkoholi liigtarvitamise ja pole võtnud vastust

bioloogiliste laste heaolu eest.

Kohtu hinnangul ei ole kostjate viide hageja alkoholilembusele käesoleval juhul asjakohane

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 tähenduses, mille kohaselt on isikul esmane

vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. See vastutus on vahetult seotud isikuga,

kellele sotsiaalteenuseid osutatakse. Kostjate väide, et hageja on ise süüdi oma seisundis alkoholi

tarvitamise tõttu, ei lükka ümber Sotsiaalkindlustusameti otsust puuduva töövõime kohta.

Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud hagejal raske puude, mis on riiklikult kinnitatud faktid tema

terviseseisundi kohta. Puude raskusastme tuvastamisel hinnatakse terviseseisundit, kõrvalabi

vajadust ja tegevusvõimet (PISTS § 2³ lg 6). Kostjate vastuväited hageja eluviiside kohta ei muuda

asjaolu, et hagejale on ametlikult tuvastatud raske puue ning sellest tulenevalt puudub tal objektiivne

varaline võimekus tasuda elatist 250 eurot lapse kohta.

Kostjate vastuväite osas, et elatise vähendamine oleks vastuolus laste heaolu, huvide ja vajadustega

ning et 2021 kohtulahendiga määratud elatise suurus on juba madalam käesoleval ajal kehtivast

miinimummäärast, selgitab kohus järgmist.

Vanemal on oma lapse suhtes ülalpidamiskohustus (PKS § 96). Hagejalt on kostjate suhtes ära

võetud isiku- ja varahooldusõigus ning kostjatele on määratud eestkostja, kusjuures nende

ülalpidamist korraldab eestkosteasutus. Hooldusõiguse muutumine ei mõjuta siiski vanema

ülalpidamiskohustust - vanemad on kohustatud last ülal pidama ka juhul, kui neilt on hooldusõigus

ära võetud. Kostjad on alaealised lapsed ning nende ülalpidamine toimub osaliselt riigi ja kohaliku

omavalitsuse vahendite kaudu, kuid see ei vabasta vanemaid seadusest tulenevast elatise maksmise

kohustusest. Kostjate vastuväited on põhjendatud osas, mis puudutavad vanema kõrgendatud

vastutust, kuid need ei välista elatise vähendamist olukorras, kus vanema enese toimetulek on ohus.

Kostjate viidatud elatiskalkulaatori summad (üle 300 euro) lähtuvad PKS §-s 101 sätestatud

baassummast ja keskmisest töötasust. Samas võimaldab seadus sellest kõrvale kalduda muu hulgas

juhul, kui vanema töövõime on vähenenud või vanema majanduslik olukord ei võimalda elatist

tavapärases ulatuses maksta (PKS § 102 lg 2). Seega juhul, kui kohus tuvastab, et laste vanemal

esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, saab kohus, arvestades vanema ja laste huve, määrata

õiglase ja proportsionaalse elatise suuruse, mis ei ole vastuolus laste vajadustega ega kahjusta laste

õigustatud huve.

Kohus nõustub kostjate väitega, et Tapa Vallavalitsus eestkostjana peab seisma laste huvide eest

(PKS § 179 lg 1), kuid selgitab, et elatise suurus peab vastama vanema tegelikele varalistele

võimalustele ning seaduses sätestatud juhtudel on vanemal õigus taotleda elatise vähendamist

mõjuva põhjuse esinemisel.

12.5. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et tema tervislik ja majanduslik olukord on pärast

kohtulahendi tegemist oluliselt halvenenud ning seega esinevad alused elatise vähendamiseks.

Järgnevalt tuleb kohtul otsustada vähendatud elatise suurus. Hageja taotleb kostjate kasuks

väljamõistetud elatise vähendamist 250 eurolt 50 euroni kuus igale lapsele. Kostjad vaidlevad sellele

vastu ning paluvad jätta elatise suuruseks 250 eurot kuus igale lapsele.

Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ainsaks igakuiseks sissetulekuks on Eesti Töötukassalt makstav

töövõimetoetus ning Sotsiaalkindlustusametilt makstav sotsiaaltoetus kogusummas ligikaudu 700

eurot (650 eurot Töötukassalt ja 50 eurot Sotsiaalkindlustusametilt). Hagejal puudub vara ning

täiendav sissetulek, mis võimaldaks elatist kohtulahendiga määratud ulatuses maksta. Arvestades

hageja rasket puuet ning tema vanust (62 aastat), on tema töövõime märkimisväärselt piiratud ning

puudub reaalne võimalus täiendava sissetuleku teenimiseks töötasu näol.

Hageja väitel on tema kulud ravimitele ligikaudu 100 eurot kuus. Hageja kasutab ajutise elukohana

aadressi XXX, mis kuulub tema tuttavale ning kus ta elab kokkuleppe alusel, kuna

hooldekoduteenusel viibimine ei osutunud sobivaks. Hageja tasub eluaseme kasutamise eest väikest

tasu ning elab seal seni, kuni see on võimalik. Pärast pensionist tehtud täitemenetlusega seotud

kinnipidamisi jääb hagejale ligikaudu 420 eurot, millest ta tasub eluasemekulud summas 168 eurot

ning ülejäänu arvelt katab oma toidu- ja muud esmavajadused.

Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus hageja igakuine sissetulek jääb vahemikku ligikaudu 652-

673 eurot, on 500 euro suuruse elatisekohustuse täitmine ülemääraselt koormav, kuna hagejal ei jää

selle kõrvalt piisavalt vahendeid toidu, ravimite ja muude esmavajaduste katmiseks. Kohtu hinnangul

võimaldab hageja praegune kasutatav sissetulek katta üksnes minimaalsed elamiskulud, kuid ei

võimalda elatise maksmist varasemas ulatuses (kokku 500 eurot kuus).

Statistikaameti tõlgenduses on arvestuslik elatusmiinimum (ehk absoluutse vaesuse piir) väikseim

summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused.

Elatusmiinimumi arvutamisel arvestatakse kulutusi toidule ja eluasemele ning individuaalseid

kulutusi, mis pole seotud toiduga. Elatusmiinimumi hulka ei ole arvestatud kulutusi alkoholile,

tubakatoodetele, pakettreisidele, transpordivahendite ostmisele ega väljaminekuid söögikohtades ja

hotellides. Arvestuslikku elatusmiinimumi korrigeeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksi alusel.

Statistikaameti andmetel on arvestuslik elatusmiinimum 2025 aastal - 361,40 eurot.

Kohus leiab, et arvestades Statistikaameti andmetel 2025. aastal arvestuslikku elatusmiinimumi

361,40 eurot kuus, hageja ravimikulusid ligikaudu 100 eurot kuus (arvestades hageja rasket puuet)

ning muid vältimatuid esmavajadusi hinnanguliselt ligikaudu 100 euro ulatuses kuus (nt prillide

ostmine, esmatarbekaupade ja riietuse soetamine vms), jääb hagejal pärast vältimatute kulude

katmist igakuiselt vabaks ligikaudu 140 eurot (700-360-100-100).

Lähtudes vanema ja laste huvidest, määrab kohus õiglase ja proportsionaalse elatise suuruse, mis ei

ole vastuolus laste vajadustega ega kahjusta nende õigustatud huve ning arvestab ühtlasi vanema

tervislikku seisundit ja tema tegelikku võimetust teenida sissetulekut laste ülalpidamiseks. Kohus

leiab, et elatise vähendamine on põhjendatud, kuid mitte sellises ulatuses, nagu hageja taotleb.

Arvestades kõiki asjaolusid, leiab kohus, et varasem elatise suurus (250 eurot) on liialt koormav,

kuid taotletud 50 euro suurune elatis ei ole laste huve arvestades piisav.

Elatise suuruse määramisel lähtub kohus järgmistest asjaoludest: hagejal jääb pärast vältimatute

kulude katmist igakuiselt vabaks ligikaudu 140 eurot; kostjate emalt on maksekäsu alusel alates

12.07.2024 välja mõistetud elatis 60 eurot kuus iga kostja kasuks; kostjad on eestkosteasutuse hoole

all ning elavad lastekodus, olles seega kohaliku omavalitsuse ja riigi ülalpidamisel ning lisaks saavad

lapsed riiklikke lastetoetusi. Seega on riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt tagatud laste minimaalsed

ülalpidamisvajadused. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel ka asjaoluga, et hageja

oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud

vanemale ebamõistlikult koormav. Kohus leiab, et õiglane ja proportsionaalne elatise suurus on 70

eurot kuus iga lapse kasuks. See tagab minimaalse tasakaalu vanema toimetuleku ja laste huvide

vahel.

12.6. Hageja taotleb kostjate kasuks väljamõistetud elatise suuruse vähendamist alates 28.10.2025

(s.o Sotsiaalkindlustusameti otsuse, millega tuvastati hagejal raske puude raskusaste, tegemise ajast)

või alternatiivselt alates hagi esitamise ajast, s.o 30.11.2025, kuni elatise saajate täisealiseks

saamiseni.

Kohus märgib, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist ei saa TsMS § 459 lg 2 alusel

nõuda tagasiulatuvalt. Otsust saab muuta alates uue hagi esitamise ajast. Erandina on seaduses

sätestatud tagasiulatuva nõudmise võimalus, kuid see puudutab ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kahju hüvitamist (PKS § 108), mitte otsuse muutmist korduvate kohustuste osas (TsMS § 459).

Seega kehtib põhimõte, et elatise vähendamine kohaldub alates hagi esitamise ajast. Kohus rahuldab

hagi alternatiivse nõude osas, s.o alates hagi esitamise ajast.

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja muudab Pärnu Maakohtu 25.11.2021 kohtumäärusega (maksekäsk)

tsiviilasjas nr XXX hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist. Alates hagiavalduse esitamisest

30.11.2025 kuni kostja I täisealiseks saamiseni (XXX) kohustub hageja tasuma igakuiselt kostjale I

elatist summas 70 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest 30.11.2025 kuni kostja II täisealiseks

saamiseni (XXX) kohustub hageja tasuma igakuiselt kostjale II elatist summas 70 eurot.

Kohus märgib, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt menetluse ajal kostjatele tasutud

elatisemakseid.

13. TsMS § 442 lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Hageja

nõudeks on elatise vähendamine igakuise elatusrahana 50 eurot kuus. Kohtulahendiga oli iga kostja

kasuks välja mõistetud elatise summaks 250 eurot kuus. Seega soovib hageja elatist vähendada 200

euro võrra. Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja taotletava elatise määrast, on käesoleva

tsiviilasja hinnaks 3600 eurot (2*250-2*50=400*9=3600).

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. TsMS § 164 lg 1 on erinorm TsMS § 163 suhtes, reguleerides menetluskulude jaotust

hagilises perekonnaasjas, mille kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (03.03.2014, 3-2-1-183-13, p 10).

Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab hageja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ning kostjate

menetluskulud nende endi kanda, millest tulenevalt ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määrata.

Viru Maakohtu 01.09.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-12386 anti hagejale riigi õigusabi isiku

esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus seoses elatiste vähendamise nõuete esitamisega ilma

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (dtl 14-16). Kuna hagejale anti riigi õigusabi ilma

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning kohus jättis hageja

menetluskulud Eesti Vabariigi kanda, puudub hagejal kohustus hüvitada riigile riigi õigusabi kulud.

Seega riigile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

15. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik