3-25-2825/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2026. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2825

Haldusasi

I.S-i kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks

(lastehoiukulud) ja Rae valla kohustamiseks võimaldada

kaebaja lapsele munitsipaallasteaia koht

Menetlusosalised

Kaebaja – I.S (isikukood XXX)

Vastustaja – Rae vald, seaduslik esindaja Martin Minn

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada kaebuse menetlus nõudes kohustada Rae

valda võimaldama kaebaja lapsele munitsipaallasteaia

koht.

2. Rahuldada kahjunõue osaliselt ja mõista vastustajalt

kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 416,17 eurot

(sh põhinõue 395,71 eurot ja viivis 20,46 eurot).

3. Vastustajal tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses järgnevalt:

- põhinõude 225 euro suuruselt osalt alates kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

tasumiseni;

- põhinõude 170,71 euro suuruselt osalt alates

01.10.2026 kuni põhinõude tasumiseni.

4. Tagastada kaebajale otsuse jõustumisel riigilõiv 10

eurot.

5. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu

6,27 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi

kanda.

6. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi ja isikukood

ning lapse sünniaeg tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.07.2026 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.S esitas 10.07.2025 Rae vallale taotluse 699,04 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks, mis

tekkis seoses lapsele munitsipaallasteaia koha pakkumata jätmise ja lapse käimisega erahoius

ajavahemikul 06.01.2025 kuni 30.06.2025 (dtl 12-14). Rae vald jättis taotluse 29.07.2025 kirjaga nr

10-1.1/782-1 rahuldamata (dtl 35-36).

2. I.S (kaebaja) esitas 27.08.2026 (täiendatud 06.10.2025 ja 06.11.2025) Tallinna Halduskohtule

kaebuse Rae vallalt kahjuhüvitise välja mõistmiseks summas 699,04 eurot ja Rae Valla

kohustamiseks tagada lapsele viivitamatult koht Aruheina või Peetri lasteaias. Kahju tekkis seoses

kaebaja lapse ajavahemikul 06.01.2025 kuni 30.06.2025 munitsipaallasteaia asemel erahoius

käimisega. Kaebaja pidi võrreldes munitsipaallasteaiaga tasuma enam toiduraha 225 eurot, tekkisid

lisakulutused transpordile 300 eurot ning kaebaja jäi ilma tulumaksutagastusest 174,04 eurot.

Kaebaja soovib seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 10.07.2025.

Kaebuse põhjendused:

1. Kaebaja esitas 08.11.2023 Rae vallale taotluse oma XX.XX.XXXX sündinud lapsele

munitsipaallasteaia koha saamiseks alates 16.12.2024. Kaebaja soovis kohta Peetri

teeninduspiirkonnas esimese eelistusena Aruheina lasteaeda ja teise eelistusena Peetri lasteaeda.

2. Vald ei täitnud KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust ega taganud lapsele lasteaiakohta

soovitud ajaks, mistõttu käis laps alates 06.01.2025 erahoius. Kaebaja nõusolek lasteaiakoha

asendamiseks lapsehoiuteenusega ei olnud vabatahtlik, vaid sunnitud lahendus selleks, et

lapsevanemad saaksid ühildada töö- ja pereelu.

3. Kaebajal tekkisid lapse erahoius käimisega seoses ajavahemikul 06.01.2025-30.06.2025 suuremad

kulud, kui oleks tekkinud lapse munitsipaallasteaias käimisega.

3.1. Lastehoius oli toidupäeva maksumuseks 5,50 eurot. Samal ajavahemikul oli

munitsipaallasteaias toidupäeva maksumus 2,50 eurot. Laps käis nimetatud ajavahemikul

hoius 75 päeva ja kaebaja tasus toiduraha 225 eurot rohkem, kui oleks tasunud

munitsipaallasteaias. Kui Rae vald oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, siis

oleksid olnud kulutused lapse toidule väiksemad.

3.2. Lastehoid asub 4 km kaugusel elukohast, seevastu Aruheina lasteaed asub vaid 1 km

kaugusel. Lapse viimine ja toomine lastehoidu ilma transpordivahendita ei olnud võimalik.

Lapse erahoidu viimist ei oleks olnud võimalik ühildada ka tööle sõitmisega, kuna need

asuvad vastupidistes suundades. Aruheina lasteaeda oleks olnud laps võimalik viia jalgsi ja

vanemal võimalik edasi liikuda ühistranspordiga. Lapse hoidu viimise tegelik sõidukulu

autoga, arvestades päevast läbisõitu, kütusekulu ja kütuse hinda oli 4,30 eurot päevas. Samas

oleks olnud võimalik lapse erahoidu viimiseks kasutada ka ühistransporti ja sõiduauto

kasutamine oli vanemate vaba valik. Seega on põhjendatud transpordikulude hüvitis piletite

maksumus, mis oleks tulnud osta lapse hoidu viimisel ühistranspordiga. Ühistranspordi

üksikpilet maksis 2 eurot ja päevas oleks tulnud osta 2 piletit, s.o kogukulu oleks olnud 300

eurot.

3.3. Kaebajal oleks olnud õigus munitsipaallasteaia puhul koolituskulud oma maksustatavast tulust

maha arvata ja saada tulumaksutagastust. Seevastu lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei

tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik tulumaksutagastust saada. Kaebaja

saamata jäänud tulumaksutagastus on 174,04 eurot.

3.4. Vald pidi kahju tekkimisest teada saama 12.03.2025 e-kirjast, milles kaebaja palus

lapsehoiuteenuse rahastamise lepingut täiendada tingimusega, et vald katab lapsehoiuteenuse

kasutamisega kaasnevad kulud, mis ületavad munitsipaallasteaia kulusid. Taotluse lisakulude

hüvitamiseks esitas kaebaja 10.07.2025, millest alates võib arvestada viivist.

4. Laps ei ole saanud kaebuse esitamise seisuga kohta lasteaias. Kaebaja soovib, et vald pakuks

lapsele viivitamatult koha Aruheina või Peetri lasteaias. Alates 01.09.2025 kehtiva

alusharidusseaduse kohaselt tuleb koha pakkumisel arvestada lapsevanema eelistusi ja

elukohalähedust. Lapse huvidega on kooskõlas võimalikult elukohalähedane lasteaiakoht. Vald

pidi juba kohataotluse esitamisel saama teadlikuks elukohalähedase lasteaia vajadusest.

3. Vastustaja leiab, et kaebaja nõue ei ole esitatud mahus põhjendatud. Põhjendamata on nii

transpordikulude kui ka tulumaksutagastuse hüvitamise nõue. Kaebaja ei ole tulumaksutagastuse

kohta esitanud arvutuskäiku ega tõendeid. Samuti pakkus vald kaebaja lapsele kohta

teeninduspiirkonna Uuesalu lasteaias koha kasutamise algusega 01.09.2025, kuid kaebaja loobus

sellest. Seega on vastustaja täitnud kohustuse pakkuda lapsele kohta munitsipaallasteaias.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohustamisnõue

4. Kaebaja teavitas kohut 18.05.2026 ja vastustaja 20.05.2026, et vastustaja tegi kaebaja lapsele

17.04.2026 munitsipaallasteaia koha pakkumise Peetri lasteaeda ja kaebaja võttis pakkumise vastu.

Laps saab lasteaiakohta asuda kasutama alates 01.08.2026 (dtl 150, 156-157).

5. Kuna kaebaja laps on lasteaiakoha saanud, lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel

kohustamisnõude osas kaebuse menetluse. Kohus selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi (HKMS §

155 lg 1) kaebajale 15.05.2026 määruses ja kaebaja on kohut teavitanud, et menetluse võib lõpetada

(dtl 150). Kohus kordab, et menetluse lõpetamise korral ei ole kaebajal võimalik enam samal alusel

sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).

Kahjunõue

6. KELS § 10 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate

soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna

territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna

lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema

nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul

kehtinud alates 01.07.2002.

Kaebaja ja lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga

(dtl 2, 51-52). Kaebaja soovis XX.XX.XXXX sündinud lapsele kohta munitsipaallasteaias alates

16.12.2024 (dtl 2). Seega on kaebaja lapsele taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda

ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Taotluse esitamise hetkel (08.11.2023) kehtinud Rae

Vallavolikogu 18.03.2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade

kinnitamine“1 § 1 lg 3 kohaselt asus kaebaja ja lapse elukoht Peetri teeninduspiirkonnas. Käesolevas

asjas ei olnud laps lasteaiakohta soovitud kuupäevaks 16.12.2024 saanud.

7. Asjaolu, et kaebaja võttis lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga nr 2025-0071 (dtl 4 jj)

kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja

kohatasu (lepingu p-d 3.1.5, 3.1.6, 5.3.1 ja 5.3.2), ei tähenda seda, et ta oleks loobunud võrdväärsest

kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kaebaja on kaebuses

selgitanud, et laps läks erahoidu, kuna vald lapsele munitsipaallasteaia kohta soovitud ajaks ei

pakkunud. Vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks Peetri

teeninduspiirkonna lasteaiakohta pakutud alates hiljemalt 16.12.2024 ja kaebaja oleks sellest

loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul pidada vabatahtlikuks nii, nagu seda on

Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud

annavad aluse eeldada, et kui kaebaja oleks keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud

pakkuda kohta soovitud ajaks kohta munitsipaallasteaias ning lapsevanem oli sunnitud sõlmima

lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.

8. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud lapsele koha lasteasutuses

pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

1 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/428112018050

Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks

kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks olukorraks on

see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Vastustajal tuleb

hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia

teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

9. Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja põhjuslikku seost. Kohus

lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja poolte

kohtule esitatud selgitustest. Kahju ajavahemikuks on kaebuses nimetatud 06.01.2025-30.06.2025

(k.a).

Toiduraha lisakulud

9.1. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal 75 päeva eest, mil laps käis erahoius võrreldes

munitsipaallasteaiaga toiduraha lisakulu 225 eurot. Toidupäeva maksumus munitsipaallasteaias oli

2,50 eurot ja erahoius 5,50 eurot. Vastustaja ei ole kohtumenetluses toiduraha lisakulude osas kahju

tekkimisele vastu vaielnud.

Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Toidupäeva

maksumusena munitsipaallasteaias arvestab kohus kaebuses märgitud 2,50 eurot, mis oli kaebuses

nimetatud kahjuvahemikul kohtule teadaolevalt Peetri teeninduspiirkonna kalleima

munitsipaallasteaia toidupäeva maksumus.

Kuu

Toiduraha

päevatasu

munitsipaal-

lasteasutuses

Toiduraha päevatasu

erahoius

Arvestatud

toidupäevade arv

Tasutud

toiduraha

Tõend (dtl)

Toiduraha

vahe

Jaanuar 2025

2,50 €

5,50 €

5

27,50 €

24, 30

15,00 €

Veebruar 2025

2,50 €

5,50 €

13

71,50 €

25, 30

39,00 €

Märts 2025

2,50 €

5,50 €

17

93,50 €

26, 30

51,00 €

Aprill 2025

2,50 €

5,50 €

14

77,00 €

27, 30

42,00 €

Mai 2025

2,50 €

5,50 €

15

82,50 €

28, 30

45,00 €

Juuni 2025

2,50 €

5,50 €

11

60,50 €

29, 30

33,00 €

75,00

412,50 €

225,00 €

Transpordi lisakulud

9.2. Kaebaja soovib transpordi lisakulude hüvitamist summas 300 eurot. Kaebuse kohaselt oleks

kaebaja saanud last kohataotluses nimetatud munitsipaallasteaedadesse (Aruheina või Peetri

lasteaiad), mis asuvad kaebaja elukohast umbes 1 km kaugusel, saanud viia jalgsi, kuid lastehoidu

(asukoht aadressil Reti tee 9, Peetri, Rae vald), mis asub kaebaja elukohast üle 4 km kaugusel, pidi

kaebaja last viima autoga.

9.3. Vastustaja KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustus oleks tulnud täidetuks lugeda mis tahes Peetri

teeninduspiirkonna lasteaia koha võimaldamisega:

-

KELS § 10 lg 1 ei näinud ette, et lasteaiakoht tuleb pakkuda lasteaeda, mida vanem on soovinud,

vaid et vallavalitsusel tuleb tagada võimalus lapsele käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Rae

valla lasteaedade info kohaselt asuvad Peetri piirkonnas Järveküla, Uuesalu, Aruheina ja Assaku

lasteaiad ning Peetri Lasteaed-Põhikool.2 Uuesalu lasteaed avati 29.08.20253, mistõttu ei oleks

vastustaja saanud tagada kaebaja lapsele kahjuvahemikul kohta selles lasteaias.

2 https://lasteaiad.rae.ee/peetri/

3 https://lasteaiad.rae.ee/peetri/uuesalu-lasteaed/lasteaiast/

-

Google Maps andmetel (lühim autosõidu teepikkus) asub Aruheina lasteaed4 kaebaja kodust 1,3

km kaugusel, Peetri Lasteaed-Põhikool5 1,6 km kaugusel, Järveküla lasteaia erinevad majad 3 km

(Leerimäe maja6), 4,2 km (Järveküla maja7), 4,2 km (Sõnajala maja8) kaugusel ja Assaku lasteaed9

5 km kaugusel. Lastehoid, kus laps kahjuvahemikul käis, asub kaebaja kodust 3,2 km kaugusel.

-

Lastehoiust, kus kaebaja laps käis, asuvad kaebaja elukohale lähemal vaid kohataotluses nimetatud

lasteaiad. Teised võimalikud teeninduspiirkonna lasteaiad (Järveküla ja Assaku) ei asu võrreldes

lastehoiuga samas niivõrd kaugel, et nendes lasteaedades võimaldatava koha kasutamise oleks

pidanud lugema ilmselgelt faktiliselt kättesaamatuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2022

otsus nr 3-21-336, p-d 15, 17-22). Kaebuse kohaselt viidi last lastehoidu autoga. Puudub

igasugune mõistlik põhjus eeldada, et kaebaja kodust 3-5 km kaugusel asuvasse muusse lasteaeda

oleks last viidud muul viisil (nt ühistranspordiga), kui kodust 3,2 km kaugusel asunud lastehoidu.

Kohtule ei nähtu ka, et võrreldes kaebaja soovitud kaugeima lasteaiaga (Peetri Lasteaed-Põhikool)

päevas täiendava 2,8-6,8 km10 läbimine oleks kaebajale tekitanud selliseid täiendavaid aja- ja

sõidukulusid, mis oleksid muutnud muud teeninduspiirkonna lasteaiad faktiliselt kättesaamatuks.

-

Seega oleks vastustaja täitnud KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse ka muu Peetri

teeninduspiirkonna lasteaia koha võimaldamisega. Sellisel juhul oleksid kaebajal samuti tekkinud

võrreldes kohataotluses nimetatud lasteaedadega sõidukulud, sh oleksid olnud need suuremad,

kuna teised teeninduspiirkonna lasteaiad asuvad kaugemal, kui kaebaja lapse kasutatud lastehoid.

9.4. RVastS § 8 lg 1 kohaselt tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kahju kannatanud oleks

olnud siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Sama põhimõtte sätestab VÕS § 127 lg 1. Kuna

vastustaja kohustus oleks tulnud täidetuks lugeda mis tahes Peetri teeninduspiirkonna lasteaia koha

pakkumisega ja kaebaja sõidukulud oleksid sellisel juhul olnud võrreldavad või natuke suuremad

sõidukuludest, mis tekkisid lapse lastehoidu viimisel, ei ole kaebaja varaline olukord lapse

munitsipaallasteaias käimise asemel lastehoius käimisega halvenenud, s.o kaebajale kahju tekkinud.

Seetõttu jääb kaebaja kahjunõue transpordikulude osas rahuldamata.

Saamata jäänud tulumaksutagastus

9.5. Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu

tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Erahoiu puhul ei

ole tegemist koolituskuluga, mistõttu ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata.

Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja

kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla

munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida

kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja

millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse.

Kaebuses nimetatud kahjuvahemikul (06.01.2025-30.06.2025) oleks munitsipaallasteaia kohatasu

olnud järgmine:

-

2025. aastal oli Rae valla munitsipaallasteaia kohatasu 132,90 eurot kuus.11

4 Aadress Aruheina tee 7, Peetri alevik (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/420112021011; § 2 lg 1)

5 Aadress Pargi tee 6, Peetri alevik (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/430052014048?leiaKehtiv; § 2)

6 Aadress Leerimäe tee 1, Järveküla (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/409062023060; § 2 lg 2 p 2)

7 Aadress Turu tee 23, Järveküla (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/409062023060; § 2 lg 2 p 1)

8 Aadress Sõnajala tee 3, Järveküla (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/409062023060; § 2 lg 2 p 3)

9 Aadress Järve tee 1, Assaku alevik (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/419012022009?leiaKehtiv; § 2 lg 1)

10 Järveküla lasteaia kaebaja kodule lähim maja (Leerimäe) asub kaebaja kodust 1,4 km kaugemal kui Peetri Lasteaed-

Põhikool ning kaebaja kodust kaugeim lasteaed (Assaku) asub kaebaja kodust 3,4 km kaugemal kui Peetri-Lasteaed-

Põhikool.

11 Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra

kehtestamine ja maksmise kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/430062023013) § 2 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2024

määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/121122024026) § 1.

-

Jaanuaris (06.-31.01.2025) Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses

lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamise ja maksmise kord“12 § 4 lg 2

alusel arvutatuna 111,46 eurot (vahemikus 06.-31.01.2025 oli 26 kalendripäeva;

132,90÷31×26=111,464516≈111,46).

-

Veebruaris, märtsis, aprillis, mais ja juunis 132,90 eurot kuus, s,o kokku 664,50 eurot

(5×132,90=664,50).

Seega oleks kaebaja vahemikul 06.01-30.06.2025 tasunud munitsipaallasteaia kohatasu kokku 775,96

eurot. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt 13.04.2026 kohtunõudele jäi kaebajal 2025. aastal

kasutamata TuMS §-des 26 ja 27 sätestatud mahaarvamisi summas 1200 eurot (dtl 143). Seega oleks

kaebajal olnud võimalik saada munitsipaallasteaia kohatasult TuMS § 282 lõikes 1 sätestatud

piirangut arvestades tulumaksutagastust 170,71 eurot (775,96×0,22=170,7112≈170,71).

Kahjuarvestuse kokkuvõte

10. Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes

munitsipaallasteaiaga:

-

tasunud rohkem toiduraha – 225 eurot;

-

jäänud ilma tulumaksutagastusest – 170,71 eurot.

Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 06.01.–30.06.2025 munitsipaallasteaias käimise

asemel erahoius käimisega kokku 395,71 eurot (225+170,71).

11. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud

kaebajate lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja

õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

Käesoleval juhul puuduvad RVastS § 13 lõigetes 1 ja 3 sätestatud vastustust piiravad asjaolud. Ka

varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele

tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja. Kaebaja vaates on kohustus täitmata ja

laste-asutuse koht saamata. Kohtud on konkreetsele vastustajale KELS § 10 lõikest 1 tulenenud

kohustust selgitanud rohkem kui 10 aasta jooksul arvukates kohtuasjades. Vastustajale ei saanud olla

ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt

vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja

ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha

andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps.

Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide

lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.

Viivis

12. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga

113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette

VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (vt Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr

3-3-1-66-14 p 19). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise puhul viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.

Kaebaja taotleb viivist alates 10.07.2025. Viivisenõude algusajaks oli kahjunõue enamtasutud

toiduraha osas muutunud sissenõutavaks, mistõttu tuleb viivise arvestuses lähtuda VÕS § 113 lõikest

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/430062023013

2. 2025. aasta saamata jäänud tulumaksutagastus muutub sissenõutavaks 01.10.2026 (TuMS § 46

lõiked 3 ja 6), mistõttu tuleb vastavas osas viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kohus esitab viivisenõude alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus viivisekalku-

laaror.ee13 abi. VÕS kohane viivisemäär ajavahemikul 10.07.2025 kuni 01.06.2026 oli 2,15%14 ja

viivisemäär kokku 10,15%.

Kahju liik

Summa

Ajavahemik

Päevade arv

Viivis

Toiduraha

225,00 € 10.07.2025-01.06.2026

327

20,46 €

Tulumaksutagastus

170,71 € alates 01.10.2026

0

0,00 €

KOKKU

20,46 €

Kaebaja taotles viivist alates 10.07.2025. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS §

167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina

põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva

rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

Kokkuvõte

13. Kohus mõistab kaebajale välja kahjuhüvitise 395,71 eurot ja viivise 20,46 eurot. Rahasumma

väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

(HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS

§-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade

sissenõutavaks muutumise aegasid.

14. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 21 eurot. Kuna kaebuses on esitatud kaks nõuet, tasutud

riigilõiv on arvutatud HKMS § 104 lg 1 alusel lähtudes kallimast nõudest (hüvitamisnõue) ja ainult

kohustamisnõude esitamise korral oleks riigilõivu suuruseks olnud 20 eurot (RLS § 60 lg 1), loeb

kohus kohustamisnõude eest tasutuks riigilõivu summas 10 eurot ja hüvitamisnõude eest riigilõivu

summas 11 eurot.

14.1. Kohus tagastab kohustamisnõudelt tasutud riigilõivu 10 eurot kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 4

alusel.

14.2. Kahjunõude rahuldas kohus 57% ulatuses (395,71÷699,04=0,56607≈0,57). Seega mõistab

kohus vastustajalt HKMS § 108 lg 2 alusel välja 57% kahjunõudelt tasutud riigilõivust, s.o 6,27 eurot

(11×0,57=6,27). Poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

15. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kaebaja nime ja isikukoodi ning

lapse sünniaja tähemärkidega. Kohtu hinnangul ei ole otsuses muid andmeid, mis võimaldaks

kaebajat või last üheselt tuvastada. Kui menetlusosaline leiab, et esineb vajadus otsuse täiendavaks

varjamiseks (nt HKMS § 175 lg-te 4 või 5 alusel), tuleb seda kohtult aegsasti enne võimalikku

jõustumist ja avaldamist taotleda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

13 https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt

14

https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917

ja

https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2545021