2-26-8381/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 1.juuni 2026. a kell 14.00, Tallinnas Tsiviilasja number 2-26-8381 Tsiviilasi J. K. maksejõuetusavaldus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Võlgnik: J. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Usaldusisik: Jüri Truuts (isikukood XXX; asukoht Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post: XXX).

Resolutsioon 1. Rahuldada J. K. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja J. K. (isikukood XXX) pankrot 1. juunil 2026. a kell 14.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada J. K. pankrotihalduriks Jüri Truuts (aadress Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; epost XXX; telefon XXX).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17. juuni 2026. a algusega kell 11.30 Tallinnas, Lubja tn 4 asuvas Harju Maakohtu saalis/virtuaalruumis nr 3006.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

7. Kohustada J. K. vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 17. juunil 2026. a kell 11.30. Kui J. K. vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.

8. Määrata Jüri Truutsile usaldusisiku tasu summas 1 624,09 eurot (sh käibemaks 314,34 eurot).

9. Mõista välja J. K.lt Jüri Truutsi kasuks usaldusisiku tasu summas 1 624,09 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku tasu väljamakse summas 451,05 eurot (s.o. 1 624,09 eurot- 1 173,04 eurot) teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ Autente Menetlusteenused, registrikood 12660302, arvelduskonto XXX.

10. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas 946 eurot (lisandub käibemaks 227,04 eurot) Jüri Truutsile. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb – OÜ Autente Menetlusteenused, registrikood 12660302, arvelduskonto XXX.

11. Pankrotihaldur Jüri Truuts täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni J. K. usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-aastast aruandlust.

Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise peale võib esitada määruskaebuse võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. FIMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud J. K. maksejõuetusavaldus tema pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus avalduse esitamise seisuga kokku 23 313,98 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetused summas 220 eurot, väljaminekuid on summas 270 eurot, vara puudub.

23.04.2026. a võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisiku.

Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J. K. pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi.

2. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

3. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgnikul on kohustusi summas 24 794,50 eurot. Võlgniku sissetuleku moodustab toimetulekutoetus 220 eurot kuus. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku

2

majanduslik olukord ei võimalda läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.

4. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks juba aastaid tagasi kriminaalse käitumise ja ülejõukäivate laenude võtmise tõttu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Usaldusisik on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks on töö kaotamine, kriminaalne tegevus ja kergekäeliselt ülejõukäivate laenukohustuste võtmine. Maksejõuetuse põhjus on eeltoodust tulenevalt muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

5. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Usaldusisiku hinnangul vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.

6. FIMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

7. Kohus selgitab, et FIMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FIMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Usaldusisiku tasu 8. Usaldusisik Jüri Truuts on esitanud tasunõude 8,45 töötunni eest kokku summas 1 309,75 eurot. FIMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FIMS § 54 lg 4 järgi tasu suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.

3

9. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1 309,75 eurot. Käesolevas menetluses pankrotivara puudub. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FIMS § 18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tulenevalt eeltoodust tuleb usaldusisiku tasu 946 eurot hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 ja FIMS § 54 lg 9 järgi kohus võib usaldusisiku tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

4