3-25-1870/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1870

Haldusasi

O.F kaebus Eesti Töötukassa tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – O.F

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Menetluse alus ringkonnakohtus

O.F määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse O.F määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2025. a

määruse haldusasjas nr 3-25-1870 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Tagastada O.F määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2025. a määruse

haldusasjas nr 3-25-1870 resolutsiooni punkti 2 peale.

3. Jätta O.F määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30. juuni 2025. a

määruse haldusasjas nr 3-25-1870 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

4. Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas

ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.F esitas Eesti Töötukassale (ETK) 22.05.2025 taotluse maksta talle määratud

töövõimetoetus perioodi 01.05.2025–17.05.2025 eest tema vanglasisesele kontole (mis on

Rahandusministeeriumi nimel), kuivõrd taotleja on alates 17.05.2025 vahistatu. ETK selgitas

26.05.2025 kirjas nr MVM-25001747-1 ja 04.06.2025 kirjas nr MVM-25001747-2, et

töövõimetoetuse maksmiseks teise isiku kontole tuleb tuvastada taotleja isikusamasus ehk

taotlejal tuleb taotlus allkirjastada kas digitaalselt, notariaalselt või ETK esinduses kohapeal

(vt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 17 lg 2 p 2).

3-25-1870

2. O.F esitas Tallinna Halduskohtule 08.06.2025 kaebuse, milles palus mõista ETK

tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitiseks summa, mille tasumise järgselt jääks kaebaja

vanglasisesele kontole 10 000 eurot. ETK on alandanud kaebaja väärikust ja kahjustanud tema

tervist, nõudes toimingute tegemist, mida ta ei saa vahistatuna vanglas viibides mõistlikult

teha. ETK leidis ka meelevaldselt, et kaebaja taotles töövõimetoetuse maksmist kellegi teise

kontole, sest kaebaja märkis taotluses oma vanglasisese konto numbri. Pärast pikka vaidlemist

tõestas Tallinna Vangla direktor 16.06.2025 kaebaja poolt vanglas antud käsikirjalise allkirja

õigsust ja kaebaja palus edastada selle elektrooniliselt ETK-le, kes seda ikkagi ei

aktsepteerinud. ETK aktsepteeris vangla direktori poolt tõestatud allkirja alles 18.06.2025, kui

see oli neile edastatud posti teel. Ühtlasi suhtlesid ETK ametnikud kaebajaga üleolevalt.

Kaebaja õiguste rikkumise puhul tuleb arvestada, et talle ei ole vanglas tagatud tõhusat ravi.

Kaebaja taotles riigi õigusabi korras esindaja määramist.

3. ETK selgitas 27.06.2025 vastuses, et kaebajale arvutati perioodi 01.05.2025–

16.05.2025 eest töövõimetoetust 347,84 eurot, millest peeti kinni 0,41 eurot täiteasja tarbeks

ja 347,43 eurot kanti kaebaja vanglasisesele (K-Raha) kontole 20.06.2025 pärast seda, kui

ETK-le oli saabunud O.F 16.06.2025 taotlus, millel oleva käsikirjalise allkirja õigsust oli

tõestanud Tallinna Vangla direktor.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 30.06.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja on taotlenud riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitamist väidetavalt tema

inimväärikust alandava ja kaebaja tervist kahjustava nõudmise eest allkirjastada taotlus

kindlal viisil ning ETK üleoleva suhtumise eest. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamine on Eestis erandlik ning selline kahju hüvitatakse rahas üksnes juhul, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt Riigikohtu 27.06 2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Kuna

kaebaja oli 22.05.2025 taotluses palunud maksta temale määratud töövõimetoetus

Rahandusministeeriumi hallatavale K-Raha kontole, siis tuli ETK-l lähtuda TVTS § 17 lg 2 p-

st 2 ning tuvastada taotleja isikusamasus. Kohtule on usutav, et selline nõue tekitas kaebajas

teatud arusaamatust ja ebamugavust, kuna ta ei saa vanglas dokumente digitaalselt

allkirjastada ega minna ETK-sse kohapeale ning kuna notari kustumine oleks seotud rahalise

kuluga. Samas oli probleem võimalik vanglas lahendada selliselt, et kaebaja isikusamasuse

tuvastab vangla direktor. Seda võimalust kaebaja lõpuks ka kasutas ning selle tulemusel

maksti toetus talle välja. Kuna kahju hüvitamine eeldab vastustaja õigusvastast tegevust ning

ETK nõudis praegusel juhul kaebajalt üksnes seaduse täitmist, ei saa järeldada, et vastustaja

oleks käitunud õigusvastaselt ja tekitanud sellega mittevaralist kahju. Hüvitise

väljamõistmiseks ei anna alust pelgalt arusaamatus või väike ebamugavus. Asjaolusid

arvestades on kaebusega kaitstavate õiguste riive väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Kaebuse

tagastamise tõttu jääb kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

5. O.F palub 07.07.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.06.2025 määrus ja

saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja leiab jätkuvalt, et tema

kaebus on perspektiivikas (vt ka 02.07.2025 määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu

01.07.2025 määruse peale, millega jäeti rahuldamata kaebaja 01.07.2025 taotlus riigi õigusabi

saamiseks). Halduskohtu 30.06.2025 määrus on vastuolus kohtujuristi 20.06.2025

kohtunõudes ETK-le väljendatud seisukohaga, et vanglasisene isikuarve on seaduses

sätestatud ulatuses isiku kasutuses ning seega võrdne TVTS § 17 lg 2 p-s 1 nimetatud

arvelduskontoga. Seega on väär, et ETK on kaebajalt nõudnud üksnes seaduse täitmist.

Tegelikult nõudis ETK kaebajalt tema isikusamasuse tuvastamist põhjendamatult ning riivas

sellega intensiivselt kaebaja põhiõigusi. Tegemist ei olnud väikese arusaamatuse või

2(4)

3-25-1870

ebamugavusega, vaid tõsise õigusrikkumisega (st kaebajat on tahtlikult koheldud

ebainimlikult), mille puhul tuleb eeldada mittevaralise kahju tekkimist ja see isikule hüvitada.

Kaebaja nõutava hüvitise summa ületab ka 1000 eurot. Kuna halduskohtu määrus oli

vaidlustatav, ei saanud kohus jätta riigi õigusabi taotlust läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 määruse resolutsiooni p 1 peale tuleb

võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud

(HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval

määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS §

104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud osas tuleb

määruskaebus HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg-te 1 ja 2 alusel tagastada. Halduskohus ei ole

30.06.2025 määrusega lahendanud kaebaja riigi õigusabi taotlust sisuliselt, vaid jättis selle

läbi vaatamata. HKMS 119 lg 1 ei näe ette õigust esitada määruskaebust sellise määruse peale

ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2026

määrus nr 3-26-243, p 14; 21.01.2026 määrus nr 3-25-3069, p 4). Määruskaebuse

tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).

8. Kaebaja on taotlenud ca 10 000 euro suurust hüvitist selle eest, et ETK nõudis temalt

22.05.2025 taotluse (dtl 9–10) esitamist isikusamasuse tuvastamist võimaldaval viisil (vt ETK

26.05.2025 ja 04.06.2025 kirjad – dtl 13–14) ning suhtles temaga üleolevalt, millega alandati

kaebaja väärikust ja kahjustati tema tervist. Halduskohus on kaebuse tagastanud HKMS § 121

lg 2 p 21 alusel. Nimetatud sätte kohaldamiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust:

riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu 26.05.2022

määrus nr 3-21-1411, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et kaebuse

eduväljavaated on olematud ning kaebaja õiguste riivet ei ole alust pidada intensiivseks.

Puudub vajadus kõiki halduskohtu põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

9. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on erandlik. Mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks peavad isikule

põhjustatud tagajärjed (valu ja kannatused) olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad ehk

rikkumise raskus peab õigustama selle eest valuraha maksmist (nt Riigikohtu 26.09.2022

otsus nr 3-20-1449, p 30.4; 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13). Rahalise hüvitise

väljamõistmist ei õigusta mitte igasugune üleelamine, mida saaks seostada RVastS § 9 lg-s 1

toodud õigushüvede riivega. Olenemata sellest, kas vangistusseaduse §-s 44 sätestatud

vanglasisest isikuarvet tuleks käsitada isiku arvelduskontona TVTS § 17 lg 2 p 1 tähenduses

(nagu on leidnud kaebaja) või teise isiku (asutuse) pangakontona TVTS § 17 lg 2 p 2

tähenduses (nagu leidis ETK), ei ole isikusamasuse tuvastamise nõude esitamine kuidagi

käsitatav inimväärikust alandavana ning ETK 26.05.2025 ja 04.06.2025 kirjadest ei ilmne

mingit üleolevat suhtumist kaebajasse, vaid need on koostatud neutraalses ja ametlikus stiilis.

Asjaolust, et kaebaja hinnangul tõlgendab ETK seadust valesti, ei saa kuidagi järeldada

kaebajale süüliselt kahju tekitamist. Samuti ei saa kaebaja alandamiseks pidada seda, et ETK

kirjades oli välja toodud kõik TVTS § 17 lg 2 p-s 2 loetletud isikusamasuse tõendamise viisid,

millest osa ei olnud kaebaja kui vahistatu puhul reaalselt kasutatavad või eeldas nende

kasutamine vanglateenistuse kaasabi. Väidetavalt saavutas kaebaja tema avalduse vangla

direktori poolt ametliku kinnitamise alles pika vaidluse tulemusel, kuid isegi juhul, kui vangla

võimalik viivitus esines, ei saa selle eest vastutada ETK. Praegusel juhul on oluline, et ETK

selgitas kaebajale põhjendamatu viivituseta nii nõudeid taotluse vormistamisele kui ka kandis

3(4)

3-25-1870

töövõimetoetuse kaebaja vanglasisesele isikuarvele viivitamata pärast seda, kui temani jõudis

posti teel kaebaja avaldus, mis oli tõestatud Tallinna Vangla direktori poolt. Kaebajale ETK

toimingutega rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekkimine ei ole eeltoodust

tulenevalt usutav ning hüvitamiskaebus on seega perspektiivitu. Kaebaja õigusi ei ole riivatud

intensiivselt, sest töövõimetoetuse kättesaamine ei viibinud kuigi pikalt (kaebaja esitas esmase

taotluse 22.05.2025 ja toetus kanti vanglasisesele isikuarvele 20.06.2025) ning kaebaja ei ole

ka väitnud ja vanglas viibimist arvestades ei ole usutav, et raha puudumise tõttu jäänuks

kaebaja esmavajadused sellel perioodil rahuldamata. Kaebaja õiguste riivet ei muuda

intensiivseks see, et tema taotletud hüvitise suurus ületab lihtmenetluse piirmääraks olevat

1000 eurot (vt HKMS § 133 lg 1).

10. Kuna kaebus on HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastatud õiguspäraselt, siis ei saa

kaebaja õigusi eraldiseisvalt rikkuda, et halduskohus jättis 30.06.2025 määrusega tema riigi

õigusabi taotluse läbi vaatamata, mitte ei jätnud seda rahuldamata. Kaebaja on saanud esitada

01.07.2025 taotluse määruskaebuse koostamiseks riigi õigusabi andmiseks ning Tallinna

Ringkonnakohus on 01.07.2025 määrusega selle taotluse sisuliselt lahendanud.

Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu 08.08.2025 määrusega, millega jäeti kaebaja

02.07.2025 määruskaebus menetlusse võtmata.

11. Eelneva põhjal jääb O.F määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

30.06.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

12. HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel

asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)