3-26-883/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJüri Bogens (edaspidi ka kaebaja) esitas 25.03.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt määrati
Legislator headnote
AI generated3-26-883/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebuse kohaselt määrati
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U H A L D U S K O H U S
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-883
Määruse kuupäev
29.05.2026
Kohtunik
Reelika Kitsing
Kohtuasi
Jüri Bogensi (Bogens) kaebus Viru Vangla tekitatud
varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vanglas
töötamisega
RESOLUTSIOON
Tagastada Jüri Bogensi kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest
arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg
4 ja § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse
teadmiseks Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1. Jüri Bogens (edaspidi ka kaebaja) esitas 25.03.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru
Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt määrati
kaebaja Viru Vangla käskkirja alusel tööle vangla sööklasse, kuid mingist ajast kaebajat enam
tööle ei viidud. Kaebajale ei ole selgitatud tema töölt eemaldamise põhjuseid ning samuti ei
ole selle kohta koostatud ühtegi käskkirja. Kaebaja hinnangul kõrvaldati ta õigusvastaselt
töölt, teda ei kuulatud ära ja tal puudus võimalus ennast kaitsta, millega alandati tema
inimväärikust. Varaline kahju tekkis kaebajale sellega, et talle põhjustati olukord, kus ta ei saa
töötasu. Kaebaja oli umbes pool aastat töölt kõrvaldatud.
2. Viru Vangla edastas kohtule 27.03.2026. a vastusega kohtunõudele asjaga seonduvad
materjalid, sh J. Bogensi kahjunõude ja vangla 05.03.2026. a otsuse kahju hüvitamise taotluse
rahuldamata jätmise kohta. J. Bogens taotles vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses
varalise kahju hüvitamist summas 1000 eurot selle eest, et ta viidi töölt ära, temaga ei räägitud
ja ilma põhjuseta kaotas ta töö, kaotades seetõttu üle 1000 euro.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud varalise ja mittevaralise
kahju hüvitamist seoses kaebaja töölt kõrvaldamisega ja kaebaja töötamise
mittevõimaldamisega. Kaebajal jäi töölt kõrvaldamise tõttu saamata töötasu ja vangla oma
tegevusega alandas kaebaja inimväärikust. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses märkinud taotletava
hüvitise suurust, lähtub kohus kaebaja poolt kohtueelses menetluses nõutud summast ehk
sellest, et kaebaja taotleb varalise kahju hüvitiseks 1000 eurot.
3-26-883
4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine
alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb
alljärgnevatel põhjustel tagastada.
5. Kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4
alusel, kuna kaebajal on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
5.1. HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik
peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse
menetluse. VangS § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval,
arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav,
arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju
hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või
tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb kaebajal esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus
vanglale ning alles pärast seda, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või
tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, on kaebajal õigus pöörduda hüvitamisnõudega kohtusse.
5.2. Viru Vangla 27.03.2026. a vastusest kohtule ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt
esitas kaebaja 07.01.2026 vanglale kahjunõude, milles ta taotles hüvitiseks 1000 eurot selle
eest, et ta võeti vangla köögis töölt maha ja seetõttu jäi ta ilma rohkem kui 1000 eurost. Seega
taotles kaebaja vanglalt hüvitise väljamõistmist talle tekitatud varalise kahju eest. Kahju
hüvitamise taotlusest ei nähtu, et kaebaja oleks vanglalt taotlenud mittevaralise kahju
hüvitamist inimväärikuse alandamise eest. Järelikult ei ole kaebaja mittevaralise kahju
hüvitamise nõude osas pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud
kohustuslikust korrast.
5.3. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus J. Bogensi kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise
nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
6. Kaebus varalise kahju hüvitamise nõudes tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis
näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on
väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.1. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase
tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui
kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud
viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju
hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui
tema õigusi ei oleks rikutud.
6.2. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei
sätesta teisiti. Sama seaduse § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral
kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui
kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla
majandustöödel. Seega on seadusest tulenevalt kinnipeetava tööga kindlustamine vangla
ülesanne ning töökohustus ei anna iseenesest kinnipeetavale õigust nõuda endale tööd, vaid
kinnipeetava tööhõivesse määramine toimub vastavalt vangla äranägemisele. Viru Vangla on
17.06.2025. a käskkirjaga nr 6-2/3-25/515 määranud J. Bogensi tööle haldusosakonda
majandustööde abitööliseks, köögitöölise ametikohale, tähtajatult, tagasiulatuvalt alates
15.06.2025. Seejuures ei tähenda kaebaja tööle määramine seda, et vangla peab tagama talle
igapäevase tööhõive. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda tööle määramist või
valida, millise sagedusega ja millist tööd teha, nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult
tulutoovat tööd jne. Vanglateenistus kindlustab isiku tööga üksnes võimaluse korral.
3-26-883
Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vangla tegevuses, mis seisnes selles, et kaebajat ei
rakendatud igapäevaselt tööle, ei nähtu õigusvastasust.
6.3. Kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel saab analoogia korras lähtuda HKMS §
133 lg-s 1 sätestatust, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Nimetatud sätte kohaselt võib
kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega
kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive
väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul ei ületa
varaliselt hinnatava hüve väärtus, s.o kaebaja nõutud varalise kahju hüvitis 1000 eurot ning
seega on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
6.4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Bogensi kaebuse varalise kahju hüvitamise nõude
osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
7. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda
uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt)