2-26-2670/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-26-2670 Kohtuasi Aarius Hoovitooted OÜ (endise ärinimega Aarius Haljastus OÜ) hagi B.S vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10. veebruar 2026 määrus Kaebuse esitaja ja liik Aarius Hoovitooted OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja Aarius Hoovitooted OÜ (registrikood 12156121), lepinguline esindaja Sulev Mander Kostja B.S (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 10. veebruari 2026 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Aarius Hoovitooted OÜ kanda. B.S-il puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aarius Haljastus OÜ (uue ärinimega Aarius Hoovitooted OÜ) (hageja) esitas 03.02.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse B.S (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2738 eurot, 02.02.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 26,65 eurot ja alates 03.02.2026 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 2. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hageja vastu töövaidluskomisjonile nõude töösuhte tuvastamiseks ning töötasu ja puhkushüvitise väljamõistmiseks, mille töövaidluskomisjon võttis 20.10.2025 määrusega menetlusse (töövaidlusasi 4-1/1908/25). Kostja esitas 28.11.2026 töövaidluskomisjonile taotluse avalduse tagasivõtmiseks. Töövaidluskomisjon jättis 04.12.2025 määrusega töövaidlusavalduse läbi vaatamata avalduse tagasivõtmise tõttu. 3. Kostja on tekitanud hagejale alusetu töövaidlusavalduse esitamisega õigusvastaselt kahju. Tegemist oli ilmselgelt põhjendamatu avaldusega, mille esitamisega rikkus kostja hea usu põhimõtet. Hagejal tuli kanda alusetu avalduse esitamise tõttu kulusid 2738 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest 1498 eurot ja hageja juhatuse liikme tööga seotud kuludest 1240 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused 4. Harju Maakohus keeldus 10.02.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis hageja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata nende puudumise tõttu. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 punkti 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 6. Töövaidluskomisjoni menetluses kantud kulude osas tuleb kohaldada TvLS § 16 lõikeid 1 või 2. TvLS § 16 lõike 1 kohaselt kannab töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kumbki pool oma menetluskulud ise. TvLS § 16 lõike 2 kohaselt on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS § 144 punkti 4 tähenduses. Lähtuvalt kohtupraktikast (nt TrtRnKo 19.11.2020, 2-19-19395, p-d 8-9) tõlgendab kohus neid sätteid nii, et kui töövaidluskomisjonile kohtumenetlust ei järgne, siis kohaldub üksnes esimene lõige ja töövaidluse pooled peavad kandma oma kulud ise. Käesoleval juhul ei nähtu, et pooled oleksid pöördunud sama töövaidlusasja läbivaatamiseks hiljem kohtusse. 7. Kohus selgitas, et TsMS § 174 lõike 11 kohaselt ei või menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Seega on menetluskulude hüvitamise nõude esitamine teiste menetlusosaliste vastu võimalik ainult TsMS-i alusel toimuvas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ja menetluskulude hüvitamise hagi esitamine kahju hüvitamise nõudena on välistatud (RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p-d 26–30, RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-121-13, p 11). 2

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 punkti 2 alusel keelduda. Määruskaebus 9. Hageja esitas 23.02.2026 Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagiavaldus menetlusse. 10. Hageja ei esitanud kostja vastu menetluskulude kindlaksmääramise nõuet, vaid deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõude. TvLS § 16 ei välista deliktiõiguslikku kahjunõuet. See säte ei keela esitada eraldi kahju hüvitamise nõuet olukorras, kus kahju on tekitatud õigusvastase käitumisega. Maakohtu viidatud TsMS § 174 lg 11 käesoleval juhul ei kohaldu, kuna tegemist ei ole TsMS kohaselt kindlaksmääratavate menetluskuludega. Maakohus on ületanud TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise piire, kuna menetlusse võtmise staadiumis ei saa kohus lahendada asja sisuliselt. Menetluse edasine käik 11. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. 12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 14. TvLS § 16 lg 1 sätestab, et töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses. Maakohus tõlgendas õigesti nimetatud paragrahvi, leides, et kui töövaidluse lahendamisele töövaidluskomisjonis kohtumenetlust ei järgne, siis kohaldub esimene lõige ja töövaidluse pooled kannavad oma menetluskulud ise. Kolleegiumi hinnangul tuleneb TvLS § 16 lg 1 mõttest ka see, et sellel juhul ei saa menetlusosaline esitada vastaspoole vastu menetluskulude hüvitise nõuet kahju hüvitise nõudena iseseisvas kohtumenetluses. TvLS § 16 lg 1 eesmärgiks ei ole suunata menetlusosalisi kohtusse iseseisvasse vaidlusesse üksnes menetluskulude hüvitamise üle. 15. Ülaltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest. Sealjuures ei ületanud maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamise piire. 16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

4