2-21-581/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-21-581

Tsiviilasi

G.K hagi S.Y vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes täiteasjas nr XXX

Tsiviilasja hind

1263 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Deniss Matvejev

Kostja: S.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Mihhail Tuštšenko

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada täiteasjas nr XXX sundtäitmine 1263 euro osas lubamatuks.

3. Jätta menetluskulud S.Y kanda.

4. Rahuldada G.K taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata G.K

põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2764 eurot ning mõista see

summa S.Y-lt välja.

5. Jätta Viru Maakohtu 15.01.2021 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu

(täiteasjas nr XXX täitemenetluse peatamine) kehtima kuni otsuse jõustumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

2-21-581

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. G.K (hageja) esitas 14.01.2021 Viru Maakohtule hagi S.Y (kostja), vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt taotleb hageja

tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr XXX 1263 euro osas lubamatuks ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

2. Kohus on 15.01.2021 määrusega rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse ja peatanud

täitemenetluse täiteasjas nr XXX kuni tsiviilasjas nr 2-21-581 tehtava menetlust lõpetava

kohtulahendi jõustumiseni.

2.1.

Hagiavalduse kohaselt on kostja avalduse alusel kohtutäitur Tatjana Afanasieva

juures menetluses täiteasi nr XXX . Täitedokumendiks on Viru Maakohtu 01.06.2015

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-6377, mille järgi rahuldati hageja nõue kaasomandi

lõpetamiseks õigeksvõtul põhineva otsusega ja korteriomand asukohaga XXX

(registriosa nr XXX) jäi hagejale ning hageja kohustus maksma kostjale viimasele

kuuluva osa eest 3000 eurot. Viru Maakohus on tsiviilasjas nr 2-19-9428 09.12.2020

otsuse p-s 18 tuvastanud, et hageja on kostja eest teinud makseid laenulepingust XXX

tulenevate kohustuste katteks ja kinnitanud, et tasutud summast poole ulatuses on

hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt. Tsiviilasjas nr 2-19-9428 rahuldas

kohus hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks samas täiteasjas ja

tunnistas sundtäitmise lubamatuks 1737 euro osas (otsus jõustus 09.01.2021). Pärast

otsuse jõustumist jätkus täitemenetlus 1263 euro osas. Hageja hinnangul on

täitemenetlus 1263 euro osas lubamatu, sest nõue on rahuldatu tasaarvestusega.

2.2.

24.09.2007. a sõlmisid pooled Danske Bank A/S Eesti filiaaliga (endine AS S

pank) laenulepingu nr XXX summa 26 842,89 euro saamiseks korteriomandi aadressil

XXX ostuhinna osaliseks tasumiseks. Laenusumma jääk 201,32 eurot kanti kostja

pangakontole. Laenusaajaks oli kostja ja kaastaotlejaks hageja. Kostja vastutab koos

hagejaga panga ees laenu tagastamise eest solidaarselt, sest laenulepingu

üldtingimuste p 1 kohaselt, kaastaotleja on panga ees solidaarselt koos laenusaajaga

lepingust tulenevate nõuete täitmise eest vastutav isik ja see tähendab, et pangal on

õigus laenulepingust tuleneva mistahes kohustuse täitmist nõuda laenusaajalt või

kaastaotlejalt või mõlematest ühiselt.

2.3.

Ajavahemikul 11.06.2019 kuni 07.01.2021 tasus hageja laenulepingust

tulenevate kohustuste katteks 1721 eurot ja 08.01.2021 kuni 03.11.2021 910 eurot

ning Viru Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-19-9428, et laenulepingust tulenevate

kohustuste katteks tasutud summast poole ulatuses on hagejal õigus nõuda kohustuse

täitmist kostjalt ning hageja ja kostja on solidaarvõlgnikud panga ees laenulepingu nr

XXX täitmisel. Danske Bank A/S Eesti filiaal lõpetas oma tegevuse Eesti Vabariigis ja

laenulepingust tulenevad õigused ning kohustused läksid AS-le LHV Pank. Kuna

käesolevas asjas esineb sama olukord tsiviilasjaga nr 2-19-9428 ja arvestades, et

2 (9)

2-21-581

hageja täitis panga eest solidaarkohustust kostjaga summas 2631 eurot (1721+910),

siis tasutud summast poole ulatuses, s.o 1315,50 eurot osas on hagejal õigus nõuda

kohustuse täitmist kostjalt. Nõudeõigust välistavad asjaolud puuduvad.

2.4.

Hageja tegi kostjale e-posti teel tasaarvestusavaldused, vastavalt 13.01.2021

860,50 euro ja 03.11.2021 405 euro osas. Kostja nõusolek tasaarvestuse tegemiseks ei

ole vajalik. Kuna 13.01.2021 seisuga oli hagejal rahaline nõue kostja vastu 860,50

eurot ja kostjal rahaline nõue hageja vastu 1263 eurot, siis tasaarvestas hageja nõuded

ja hageja lõplik nõue kostja vastu oli 402,50 eurot. Kuna hageja jätkas maksete

tegemist, siis oli hagejal rahaline nõue kostja vastu

402,50 eurot ja kostjal rahaline nõue hageja vastu 455 eurot. 04.11.2021 tegi hageja kostjale

(parandatud nõudesummaga) nõudeavalduse ja tasaarvestuse summa 455 euro osas. Mõlemad

nõudeavaldused ja tasaarvestusavaldused saadeti kostjale e-posti aadressidele XXX ja XXX,

millelt kostja on suhelnud nii kohtu kui ka kohtutäituriga. Kostja on avaldused kätte saanud

vastavalt 14.01.2021 ja 05.11.2021 või hiljemalt koos hagiavaldusega käesolevas tsiviilasjas.

2.5.

Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad hageja ja kostja

ühiselt (solidaarselt). Hageja ja kostja on kohustatud solidaarkohustuse täitma

võrdsetes osades. Pooled ei leppinud kokku, et solidaarne laenukohustus jääb hageja

ainuisikuliseks kohustuseks. Muude kokkulepete olemasolu kohta ei ole kostja midagi

väitnud ega tõendatud. Hageja mäletab, et kostja kuritarvitas lühiajaliste SMS-laenude

võtmist, tal tekkisid raskused kaasomandi haldamise ja hooldamise kulude ning

põhilaenu tagasimaksete oma osa tasumisega. Hageja ja kostja arutasid kaasomandi

lõpetamist ning kostja nõustus, et korteriomand jäetakse täielikult hagejale. See oli

muu hulgas vajalik selleks, et vältida kostja lühiajaliste laenukohustuste täitmist

kaasomandis oleva korteri eest. Hageja ja kostja arutasid hüvitise suurust ning leppisid

kokku, et 3000 eurot on piisav summa. Kostja nõustus sellega. Kuna pooled elasid

perega samas korteris, osales kostja laenukohustuste täitmises panga ees, kuid ei saa

väita, et ta tegi seda regulaarselt ja nõuetekohaselt. Hageja hinnangul ei ole hea usu

põhimõtet rikutud, kuna see summa oli kostjaga läbi arutatud ning kostja on

hagivastuses selle summaga nõustunud. AS LHV Pank poolt esitatud vastus ja laenu

tagastamise maksegraafik kinnitavad, et hagiavalduses kirjeldatud perioodi kestel

täidab solidaarkohustust ainult hageja ning seda nii enda kui ka kostja eest, kuna

võlgnevus panga ees puudub.

3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1.

Nõude tasaarvestust ei toimunud, sest tasaarvestab pool ei saa tasaarvestada

nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid ja kostja esitab hageja nõudele

vastuväite. Hageja on laenulepingu pooleks ning täidab oma isikliku kohustust

laenusaajana, lähtudes laenulepingu tingimustest. Asjaolu, et hageja on viidanud

laenulepingu alusel teostatud väljamaksetele, ei ole iseseisvaks ega piisavaks aluseks

sellele, et kostjal tekiks kohustus hüvitada hagejale need väljamaksed. Laenulepingust

tulenevad võlakohustused on endiste abikaasade ühised kohustused. Laenuleping on

sõlmitud eesmärgiga osta korteriomand asukohaga XXX. Abikaasad ei ole ühisvara

jagamisel võlakohustust jaganud ning see jäi nende ühiseks kohustuseks. Hageja on

laenulepingu pooleks. Vastavalt laenulepingu tingimustele anti laen laenusaaja ja

kaastaotleja kasutusse ning käsutusse järgnevalt: 25.09.2007 andis pank laenusaaja

kasutusse ja käsutusse 26 842,89 eurot, mille arvelt palub laenusaaja tema

arvelduskontole kanda 420 000 krooni. Laenu kasutamise eesmärgiks lepingu järgi oli

korteriomandi, asukohaga XXX ostuhinna osaline tasumine. Seega leiab kinnitust, et

hageja täidab ühist kohustust.

3 (9)

2-21-581

3.2.

Hageja täitis oma lepingupoole kohustust laenulepingus. Korteriomand

asukohaga XXX on omandatud poolte poolt kui ühisomand. Viru Maakohtu

01.06.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-6377 lõpetati kaasomand viisil, et

korteriomand ise jäi hageja ainuomandisse, kes oli kohustatud tasuma kostjale hüvitist

suuruses 3000 eurot. Korteri omandati poolte poolt hinnaga 47 550,27 eurot (744 000

krooni). Aga kostja sai hüvitist ainult 3000 eurot, mis on selgelt ebaõiglane. Kostja

kinnitab, et poolte vastastikuste nõuete puhul ei ole tasaarvelduse tingimused täidetud

hageja ühepoolse tasaarveldus avalduse alusel. Poolte nõuded ei ole samaliigilised ja

neid ei saa tasaarvestada, sest kostja nõue tuleneb kohtuotsusest, aga hageja nõue

võlaõiguslikult lepingust pangaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, et hagi tuleb rahuldada

ning põhjendab seda alljärgnevalt.

5. Kohus lähtub asja lahendamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 1, mille

kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

TMS § 221 lg 2 on sätestatud, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul

lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi

jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni ja hagi rahuldamise puhul jäävad

täitekulud sissenõudja kanda (TMS § 221 lg-d 3 ja 4). Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda

iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab

täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12, p 16).

Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse

lõpetama.

6. Täitedokumendi (dtl 15-17) ja kostja avalduse alusel on kohtutäitur Tatjana Afanasieva

algatanud täitemenetluse täiteasjas nr XXX . Vaidlust ei ole, et täiteasjas XXX on

täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 1 alusel) 01.06.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-15-

6377, mille järgi rahuldati S.Y nõue kaasomandi lõpetamiseks õigeksvõtul põhineva

otsusega ja korteriomand aadressil XXX (registriosa nr XXX) jäi G.K-le ning G.K ehk

käesolevas asjas hageja kohustus maksma S.Y-le viimasele kuuluva osa eest 3000 eurot

(dtl 16-17). Kohtuotsus jõustus 07.07.2015. Täitmisteate (dtl 9-12, parandus dtl 14) ja

vara arestimise aktide (dtl 49-52) kohaselt on täitmisel täitedokumendist tulenev nõue

3636 eurot (sh kohtutäituri tasu 636 eurot). Hageja viitas, et kohus tunnistas

täitemenetluses täiteasjas nr XXX Viru Maakohtu 09.12.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-

19-9428 perioodil 08.04.2016 kuni 10.06.2019 tasutud laenumaksetest poole ulatuses, s.o

1737 euro nõudmise osas lubamatuks ning pärast otsuse jõustumist jätkus täitemenetlus

1263 euro osas.

7. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr XXX põhjusel, et nõue

summas 1263 eurot on lõppenud tasaarvestuse tõttu. Hageja esitas 13.01.2021 kostjale

nõude hüvitada talle rahalise kohustuste täitmiseks tehtud kulutused summas 860,50

eurot, mis tekkisid panga eest poolte solidaarkohustuse üldsummas 1721 euro täitmisel

ning tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas nõude summas 860,50 eurot kostja

nõudega summas 1263 eurot (dtl 44-46). Kostja ülejäänud nõude 402,50 euro osas tegi

hageja 03.11.2021 nõudeavalduse (parandatud versioon, dtl 103-105) ja palus talle

hüvitada rahaliste kohustuste täitmiseks tehtud kulutused summas 455 eurot ning

4 (9)

2-21-581

tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas nõude summas 455 eurot kostja nõudega

summas 402,50 eurot (parandatud versioon, dtl 103105). Nii 13.01.2021 avaldused kui ka

03.11.2021 parandatud avaldused koos lisadega edastas hageja kostjale e-posti teel

vastavalt 13.01.2021 (dtl 47) ja 04.11.2021 (dtl 107).

8. Kostja põhilised vastuväited hagile seisnevad selles, et nõuete tasaarvestust ei toimunud,

sest nõuded ei ole samaliigilised, tasaarvestuse tingimused ei ole täidetud ja hageja

nõudele saab pool esitada vastuväiteid. Kostja viitas, et laenulepingust tulenevad

võlakohustused on endiste abikaasade ühised kohustused, kuid kaasomandi lõpetamisel

jäi korter hageja ainuomandisse ja kostja sai ebaõiglaselt väikse hüvitise summas 3000

eurot. Kostja leidis, et hageja on laenulepingu pooleks ja täidab oma isikliku kohustust

laenusaajana.

9. Kohus tuvastas, et pooled ja Danske Bank A/S Eesti filiaal (endine AS Sampo pank)

sõlmisid 24.09.2007 laenulepingu nr XXX summa 26 842,89 euro saamiseks

korteriomandi aadressil XXX ostuhinna osaliseks tasumiseks ning laenusumma jääk

201,32 eurot kanti kostja pangakontole (dtl 24-38). Lepingu kohaselt on laenu tagastamise

lõpptähtpäev 15.09.2037 (vt dtl 27, 169). Danske Bank A/S Eesti filiaali tegevuse

lõpetamisel läksid laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused üle AS-le LHV Pank.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 2 kohaselt

läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu

(solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Laenulepingust

nähtuvalt oli laenusaajaks kostja ja kaastaotlejaks hageja (dtl 27). Asjas esitatust

tulenevalt ei ole pärast kaasomandi jagamist laenulepingut kohustuste osas muudetud.

Järelikult vastutavad pooled laenuandja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

eest solidaarselt (vt laenulepingu p 1, dtl 28).

11. Solidaarvõlgniku tagasinõude rahuldamiseks tuleb teha kindlaks, millises ulatuses

vastutavad solidaarvõlgnikud võlausaldaja nõude täitmise eest omavahel (sisesuhtes)

(RKTKo 21.06.2013, 3-2-1-54-13, p 11). VÕS § 69 reguleerib solidaarvõlgnike

omavahelist suhet ehk nn sisesuhet. Solidaarvõlgnike sisesuhte regulatsiooni eesmärk on

välja selgitada, kuidas jaguneb vastutus solidaarkohustuse täitmise eest üksikute

solidaarvõlgnike vahel. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja sellisel juhul võib

mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada. Seda kinnitab

VÕS § 69 lg 1 teine pool, st solidaarvõlgnike omavaheline vastutus võib jaguneda ka

teisiti, kui see tuleneb "kohustuse olemusest“ (RKTKo 08.12.2010, 3-2-1-128-10, p 10).

Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma VÕS § 69 lg 1 järgi

võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Seega

eelduslikult peavad kaaslaenusaajad omavahelises suhtes kandma pangale tehtavaid

tagasimakseid võrdselt.

12. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest,

on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa

kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu lepingupooltega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg-s 4 sätestatu

tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub

mõlema lepingupoole arusaamadest (RKTKo 10.07.2023, 2-20-11960, p 12.1).

5 (9)

2-21-581

13. Hageja väitel oli korteri jätmine tema omandisse seotud muu hulgas kostja muude

kohustustega. Sellel asjaolul ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel iseseisvat määravat

tähtsust Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid leppinud kaasomandi lõpetamisel või

pärast seda kokku, et laenumaksete tasumine jääb hageja ainukohustuseks. Isegi kui

kinnisasi jääb pärast kaasomandi lõpetamist ühe poole ainuomandisse, ei vabasta see teist

poolt automaatselt solidaarsest laenukohustusest panga ees ega muuda pooltevahelist

sisesuhet, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtu hinnangul ei leidnud kinnitust

kostja väited selle kohta, nagu oleks poolte vahel olnud kokkulepe, et panga ees võetud

laenukohustus jääb edaspidi üksnes hageja kanda. Kostja ei ole tõendanud poolte

kokkulepet või muud piisavalt selget asjaolu, millest nähtuks, et pooled soovisid edaspidi

jätta laenukohustuse kandmise üksnes hageja kanda.

14. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks pärast kaasomandi jagamist poolte ühisest

laenukohustustest tulenevaid nõudeid täitnud. Kohus tuvastas, et pärast kaasomandi

jagamist Viru Maakohtu 01.06.2015 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-15-6377 jätkas panga

ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist vaid hageja. Hageja esitas kohtule

pangakonto väljavõtted (dtl 40-42, 95), millelt kohus tuvastas, et hageja täitis

laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustusi AS-le LHV Pank perioodil 09.07.2019 –

03.11.2021 kokku summas 2631 eurot. AS LHV Panga kinnituse kohaselt puudus

04.11.2021 seisuga võlgnevus ja ajavahemikus 23.11.2019 - 03.11.2021 on teinud

laenumakseid hageja (dtl 208). Kui vaidlusalusel perioodil tegi laenumakseid üksnes

hageja ja laenulepingu järgne võlgnevus puudus, siis kinnitab see, et hageja kandis panga

ees faktiliselt ka kostja osa kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul tekib olukorras, kus üks

solidaarvõlgnik täidab panga ees kohustust rohkem, kui talle omavahelises suhtes langeb,

kohustust täitnud solidaarvõlgnikul teise solidaarvõlgniku vastu tagasinõue ulatuses,

milles ta täitis ka teise poole osa.

15. Kohus leiab, et hageja ja kostja olid solidaarvõlgnikud panga ees laenulepingust tuleneva

kohustuse täitmisel (VÕS § 65 lg 1 mõttes) ja hagejal on kohustuste täitmise tõttu

solidaarvõlgniku sisesuhtes tekkinud nõue kostja vastu, välja arvatud talle endale langevas

osas (VÕS § 69 lg 2 alusel).

16. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lõigete 1-2 kohaselt tuleb õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud

seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine

teisele isikule. VÕS § 6 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea

usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja tugineb võimalikule hea usu põhimõtte rikkumisele

(TsÜS § 138 ja VÕS § 6) viidates, et omandi kaotuse eest saadud hüvitise suurus on

ebaõiglane ja väike, arvestades korteriomandi omandamise hinda. VÕS § 6 ja TsÜS § 138

järgi peavad pooled teineteise suhtes käituma heas usus ning õiguse teostamist võib piirata

eeskätt siis, kui tegemist on kuritarvitusliku, vastuolulise või muul viisil vastuvõetamatu

käitumisega. Kohus ei tuvastanud selliseid erandlikke asjaolusid, millest nähtuks, et üks

pool on loonud teisele poolele selge ja põhjendatud usalduse vastupidise õigusliku

olukorra suhtes või kus õiguse teostamine kahjustaks teist poolt ebamõistlikult. Asjaolu, et

hageja tasus mõnda aega laenu üksinda, ei tähenda, et ta loobus regressiõigusest või et

tema hilisem tuginemine seadusest tulenevale tagasinõudele oleks õiguste kuritarvitamine.

Kostja väide, et omandi kaotuse eest väljamõistetud 3000 euro suurune hüvitis oli

ebaõiglane, puudutab asjaolusid, mis olid olemas juba 01.06.2015 kohtuotsuse tegemise

ajal, mistõttu ei saa sellele käesolevas TMS § 221 hagis tugineda sundtäitmise välistava

vastuväitena.

6 (9)

2-21-581

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja olid panga ees laenulepingust

tulenevate kohustuste täitmisel solidaarvõlgnikud. Kostja ei ole toonud esile ja tõendanud

asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et poolte kokkuleppest või kohustuse

olemusest tulenevalt oli poolte vastutus omavahelises suhtes ebavõrdne või

solidaarkohustus üksnes hageja kanda. Seega tekkis hagejal pärast 01.06.2015

kohtuotsuse jõustumist kostja vastu laenumaksetest tulenev tagasinõue ulatuses, milles

hageja täitis laenukohustust ka kostja eest, ning see nõue oli vähemalt 1263 euro ulatuses

tasaarvestatav kostja täitedokumendist tuleneva nõudega.

18. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS §

198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või

tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestuse tegemiseks peavad seega

poolte vahel olema vastastikused samaliigilised kohustused. Tasaarvestuse õigus tekib

juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded (VÕS § 197,

komm 4.2.1 – Varul, P jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura

2016).

19. Hageja esitatud pangakonto väljavõtete kohaselt tasus ta pärast 01.06.2015 kohtuotsuse

jõustumist ajavahemikul 11.06.2019 kuni 07.01.2021 laenulepingust tulenevate

kohustuste katteks 1721 eurot (dtl 40, 42) ja 08.01.2021 kuni 03.11.2021 910 eurot (dtl

100). Kohus tuvastas, et hageja edastas kostjale e-posti teel tasaarvestusavaldused

13.01.2021 860,50 euro ja 03.11.2021 402,50 euro osas (dtl 101-107). Kostja ei ole

tasaarvestusavalduste kättesaamist eraldi vaidlustanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et

hageja esitatud tasaarvestusavaldused on kostjale kätte toimetatud. Kuna pooled olid

panga ees solidaarvõlgnikud ja kostja ei ole tõendanud, et ta oleks omavahelises suhtes

nende maksete kandmisest vabastatud või et ta oleks ise vastavas ulatuses kohustust

täitnud, oli hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist vähemalt poole ulatuses neist maksetest,

milles hageja täitis panga ees ka kostja osa.

20. Kostja väide, et nõuded ei ole samaliigilised, ei ole põhjendatud, sest nii kostja

täitedokumendist tulenev nõue kui ka hageja laenumaksete tagasinõue on rahalised

nõuded. Hageja laenulepingust tulenevate maksete solidaarkohustuse täitmise nõue ja

kostja täitedokumendist tulenev nõue on vastastikused, rahalised ja samaliigilised ning

seega tasaarvestatavad. Kuna hageja tasaarvestas oma kostja vastu tekkinud tagasinõude

kostja täitedokumendist tuleneva nõudega, lõppes kostja nõue hageja vastu kattuvas

ulatuses tasaarvestuse tõttu. Kohus leiab, et tasutud laenumaksetest poole ulatuses on

hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt ja nõuete tasaarvestus on põhjendatud

1263 euro osas.

21. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et sundtäitmine täiteasjas nr XXX tuleb tunnistada

TMS § 221 lg 1 alusel osaliselt lubamatuks 1263 euro osas. Hagi kuulub rahuldamisele.

22. Viru Maakohtu 15.01.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu toime lõpeb

pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist, mistõttu ei ole vajalik seda täiendavalt

tühistada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7 (9)

2-21-581

23. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna

kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

24. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab

hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks.

25. TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama.

Käesoleval juhul ei pea kohus vajalikuks arvete esitamist ja saab taotluse kulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks lahendada menetluskulude nimekirja ning toimiku

materjalide alusel.

26. Riigilõiv hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt summas 250 eurot on kohtukulu

(TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on vajaliku

ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

27. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates.

28. Hageja esindaja tasumäär oli 120 eurot tunnis (koos käibemaksuga). Riigikohus on varem

pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm

02.10.2013, 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021,

2-204817, p 20). Kuigi Riigikohtu lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik,

on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus leiab,

arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ja keskmisi

turuhindasid, et tunnihind on mõlemal juhul põhjendatud ega ületa keskmist turuhinda.

29. Hageja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Hageja esindaja ajakulu

käesolevas tsiviilasjas on 20,95 tundi. Järgnevalt analüüsib kohus hageja taotlust

lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks hageja näidatud kirjete kaupa (osaliselt on

kirjed grupeeritud), hinnates lühidalt hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust.

1)

14.01.2021 hagiavalduse koostamine, hagi tagamise taotluse koostamine, lisade

komplekteerimine 3,5 h − põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu.

2)

15.01.2021 hagi tagamise määrusega tutvumine 0,2 h; 01.02.2021 hagivastusega

(29.01.2021) tutvumine 0,5 h; 15.02.2021 kirjaliku seisukoha koostamine 0,05 h −

põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu.

3)

02.11.2021 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 h ja 03.11.2021 istungil osalemine 0,7

h (42 min) − põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu.

4)

12.11.2021 hagiavalduse täiendamine, lisade komplekteerimine 1,5 h – põhjendatud ja

vajalik toiming ning ajakulu.

5)

21.12.2021 uue hagivastusega tutvumine 0,5 h; 14.04.2025 10.04.2025 kohtumääruse

ja kohtunõudega tutvumine 0,6 h; 20.05.2025 vastuse kohtunõudele koostamine,

lisade komplekteerimine 2 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu.

8 (9)

2-21-581

6)

26.05.2025, 23.05.2025 kohtumäärusega tutvumine 0,2 h; 28.05.2025 vastuväite

kohtu tegevuse peale koostamine 4 h; 29.05.2025 tõendite esitamine 0,5 h –

põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu.

7)

02.06.2025, 02.06.2025 kohtumäärusega tutvumine 0,2 h; 20.01.2026, 08.01.2026

kohtumäärusega (seletused) tutvumine 0,6 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud

ning ajakulu.

8)

02.03.2026 vastuse kohtuselgitustele koostamine 2,2 h; 13.04.2026, 13.04.2026

kohtumäärusega tutvumine 0,3 h; 23.04.2026 AS LHV Pank vastuse ja selle lisaga

tutvumine, analüüsimine 0,8 h; 30.04.2026 kirjaliku seisukoha ja menetluskulude

nimekirja kohtule koostamine 1,6 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning

ajakulu.

30. Kohus määrab eelneva põhjal hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 2764 eurot (lepingulise esindaja tasu 20,95 tunni eest tasumääraga 120 eurot

tunnis; riigilõiv 250 eurot) ja mõistab selle kostjalt välja. Kohus leiab, et selles ulatuses

kulude hüvitamine on asja sisu, menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku

arvestades põhjendatud. Hageja ei ole käibemaksukohuslane.

31. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

9 (9)