1-26-69/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

29. mai 2026

Kohtuasja number

1-26-69

Kohtukoosseis

Mario Truu, Ingrid Kullerkann ja Marina Ninaste

Kohtuasi ja menetluse liik

Henno Hermanni süüdistuses karistusseadustiku § 121 lg 2 p-de

2 ja 3 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 3. märtsi 2026. a otsus

Apellant

Henno Hermanni kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav Henno Hermann (isikukood 37408126517)

Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Raul Heido

Kannatanu Merle Sepp

TARTU RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB

1. Jätta apellatsioon Tartu Maakohtu 3. märtsi 2026. a otsusele läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178 eurot 56 senti (sealhulgas käibemaks 34 eurot

56 senti). Jätta see menetluskulu Henno Hermanni kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Apellatsiooni saab

lugeda ilmselgelt põhjendamatuks siis, kui ringkonnakohus jõuab maakohtu otsuse ja

apellatsiooni põhjal järeldusele, et a) kohtuasjas pole KrMS § 338 lg-s 1 loetletud alust

maakohtu otsuse tühistamiseks (nt kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist või

materiaalõiguse vale kohaldamist), b) ilma lisapõhjenduseta on selge, et kaebuses esitatud

väidetele on olemas ammendav ja nõustumisväärne vastus maakohtu otsuses ning c)

ringkonnakohtul pole KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust kaebuse piiridest väljumiseks

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2022. a määrus nr 1-22-510/38, p-d 8–13).

Kolleegiumi hinnangul on need tingimused praegu täidetud.

2. Tartu Maakohtu 3. märtsi 2026. a otsusega tunnistati Henno Hermann süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. Seda

suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2025. a otsusega mõistetud

karistuse kandmata osa võrra ja liitkaristuseks moodustati 2 aastat 4 kuud vangistust. H.

Hermanni kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse karistust puudutavas osas.

3. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuses on H. Hermanni süüküsimus lahendatud

nõuetekohaselt ja kohus ei eksinud karistuse mõistmisel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et H.

Hermannile ei saa rahalist karistust mõista, võttes arvesse varasemat tingimisi vangistust ja

katseajal uute samalaadsete kuritegude toimepanemist ning tema majanduslikku olukorda. Neid

kaalutlusi ei lükka ümber apellatsioonis toodud väide, et H. Hermann saab sotsiaaltoetusi, mis

võimaldab väidetavalt rahalist karistust täita. Esiteks ei kõiguta see kaitseargument maakohtu

seisukohta, et H. Hermanni varasemat karistatust silmas pidades ei täidaks rahaline karistus

eesmärki. Samuti saab nõustuda kohtuga selles, et H. Hermanni sotsiaaltoetustest ei piisa nii

rahalise karistuse, menetluskulude kui igapäevaste kulude tasumiseks (vt maakohtu otsuse lk 9,

p 38). Vaidlustatud otsus sisaldab ammendavat vastust ka kaitsja öeldule, mis puudutab H.

Hermanni väidetavat kahetsust. Maakohus osutas sellele, kuidas H. Hermann on enda

vägivaldset käitumist kohati õigustanud ega ole seda kahetsenud (maakohtu otsuse lk 9, p 39).

Lisaks muule põhjendas kohus veenvalt, miks ei tule kõne alla üldkasulik töö. Ehkki selle

välistab KarS § 69 lg-le 1 tuginedes juba H. Hermannile mõistetava karistuse pikkus, ei

piirdunud kohus sellega. Maakohtu otsuses on märgitud, et H. Hermanni suhtumine

kuritegudesse ja varem mõistetud karistusse ning alkoholiprobleem näitavad, et ta tõenäoliselt ei

täidaks talle seatud kohustusi (maakohtu otsuse lk 10, p 42). Kolleegium ei pea erinevalt

kaitsjast määravaks seda, kas H. Hermann kohtuks vabaduses uuesti kannatanuga ja elaks

temaga koos või mitte.

4. Kolleegium ei näe ka KrMS § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni piiridest väljumiseks.

Seetõttu jääb apellatsioon KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

5. Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 178,56 euro (sh

käibemaks 34,56 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega

tutvumiseks ja kliendiga vestlemiseks 60 minutit ning apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks

samuti 60 minutit. Kolleegium peab taotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. KrMS § 185 lg-st 1

tulenevalt peab selle menetluskulu kandma H. Hermann. Kolleegium selgitab, et juhul kui H.

Hermann ei tasu 178,56 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest makseinfo

lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2

alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

2(2)