2-25-12245/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Margit Jäätma, Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-12245

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Denis Solovjovi

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

8604,16 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. septembri 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood

10746479), lepinguline esindaja Brittany Tuul

Vastustaja

(kostja)

Denis

Solovjov

(ik

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. septembri 2025 otsus osas, milles kohus jättis hagi

rahuldamata intressi ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla, intressimaksete ja

viiviste saamiseks, ning menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Aktiva Finance Group OÜ

intressi 488,69 euro saamise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla,

intressimaksete ja viiviste nõue. Hageja menetluskulud maakohtus jätta 60% ulatuses

kostja kanda ja kostja menetluskulud 40% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu

menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

„1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Denis Solovjovilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks AS-i Inbank

Finance ja Denis Solovjovi vahel 13. aprillil 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust

nr XXXXXXXXXXXXX tulenev Tartu Maakohtu 29. septembri 2025 otsuse

tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2734,51 eurot, intress

488,69 eurot ja viivis põhinõudelt (2734,51 eurot) alates 16. augustist 2025 kuni

põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

2. Välja mõista Denis Solovjovilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks AS-i Inbank

Finance ja Denis Solovjovi vahel 13. aprillil 2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust

nr XXXXXXXXXXXXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja

intressimaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Põhiosa

Intress

Osamakse

kokku

15.09.2025

171,02

12,82

183,84

15.10.2025

177,47

12,51

189,98

15.11.2025

176,69

12,19

188,88

15.12.2025

183,05

11,88

194,93

15.01.2026

182,55

11,55

194,10

15.02.2026

185,52

11,22

196,74

15.03.2026

198,12

10,89

209,01

15.04.2026

191,76

10,54

202,30

15.05.2026

197,87

10,19

208,06

15.06.2026

198,10

9,84

207,94

15.07.2026

204,11

9,48

213,59

15.08.2026

204,65

9,12

213,77

15.09.2026

207,98

8,75

216,73

15.10.2026

213,82

8,38

222,20

15.11.2026

214,85

8,00

222,85

15.12.2026

220,57

7,61

228,18

15.01.2027

221,93

7,22

229,15

15.02.2027

225,54

6,82

232,36

15.03.2027

234,86

6,42

241,28

15.04.2027

233,04

6,00

239,04

15.05.2027

238,47

5,58

244,05

15.06.2027

240,71

5,15

245,86

15.07.2027

246,01

4,72

250,73

15.08.2027

248,63

4,28

252,91

15.09.2027

252,68

3,84

256,52

15.10.2027

257,78

3,38

261,16

15.11.2027

260,99

2,92

263,91

15.12.2027

265,95

2,45

268,40

15.01.2028

269,56

1,98

271,54

15.02.2028

273,95

1,50

275,45

15.03.2028

279,00

1,01

280,01

15.04.2028

282,75

0,51

283,26

3. Välja mõista Denis Solovjovilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

edasiulatuvalt põhivõlgnevuselt alates iga osamakse sissenõutavaks muutumisest

kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 2 kohaselt.

4. Jätta maakohtu menetluskulud 60% ulatuses Denis Solovjovi kanda ja 40%

ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5. Välja mõista Denis Solovjovilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks maakohtu

menetluskulu 846 eurot.“

5. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Denis Solovjovi kanda.

6. Välja mõista Denis Solovjovilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks ringkonnakohtu

menetluskulu 940 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1786 eurot) tuleb Denis Solovjovil tasuda

Aktiva Finance Group OÜ-le käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas hagi Denis Solovjovi (kostja) vastu 16 854,95

euro saamiseks, sh põhinõue 11 096,40 eurot, intress 795,78 eurot, laenuhaldustasu 11,60

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 4901,17 eurot, lisaks

nõuab hageja viivist 18,90% aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja sõlmisid 13. aprillil 2022 laenulepingu nr

XXXXXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 12 000 eurot, intressimääraga 18,90%

aastas, viivisemääraga 18,90% aastas ehk 0,05% päevas, krediidi kulukuse määr 22,38%,

millele lisandus lepingutasu 240 eurot ja lepingu haldustasu 2,90 eurot kuus.

Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused tähtaegselt täitmata. Laenuandja saatis kostjale 7.

märtsil 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, ütles 28. märtsil 2023 lepingu üles ja loovutas

nõude 29. märtsil 2023 hagejale.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks hindas laenuandja kostja

krediidivõimelisust laenutaotluse, Maksu- ja Tolliameti ning maksehäireregistrite andmete

alusel.

Lepingu ülesütlemise hetkel 28. märtsil 2023 oli kostja põhivõlg 11 603 eurot, intressivõlg

795,78 eurot, viivisevõlgnevus 30,74 eurot, sissenõudekulud 50 eurot (dtl 41).

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1 ja § 94 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist

lepinguga ettenähtud intressimääras. Hageja viivisenõue aja eest 29. märtsist 2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 29. juulil 2025 on 4901,17 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt

välja viivise alates 30. juulist 2025 kuni põhinõude tasumiseni 18,9% tasumata põhinõudelt

aastas.

Hageja ja laenuandja on saatnud võlgnikule meeldetuletusi. VÕS § 1132 lg-te 1 ja 2 ning

lepingu üldtingimuste punkti 3.7 alusel nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitiseks kostjalt

50 euro väljamõistmist.

Juhuks kui kohus leiab, et laenuandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas

hageja ümberarvestuse. Kostja tegi tagasimakseid esialgsele võlausaldajale 2033,15 eurot ja

hagejale 480 eurot, s.o kokku 2513,15 eurot. Kui arvestada kõik tagasimaksed põhiosa katteks

on sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed perioodil 15. veebruar 2024 kuni 15. august

2025 summas 3223,20 eurot, millest põhiosa on 2734,51 eurot ja intressid 488,69 eurot.

Kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja alternatiivselt

lepingu täitmise nõude ning palub välja mõista perioodil 15. veebruar 2024 kuni 15. august

2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed 3223,20 eurot, millest põhiosa on 2734,51 eurot ja

intress 488,69 eurot, ning viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni vastavalt maksegraafikule perioodil 15. september 2025 kuni 15. aprill 2028

osamaksetega 183,84 eurot ja viimane osamakse 283,26 eurot. Kuna kostja ei ole lepingut

täitnud juba paar aastat, viitab tema kohtueelne käitumine sellele, et ta ei pruugi lepingut

nõuetekohaselt ka tulevikus täita.

2. Maakohus saatis kostjale kättetoimetamisportaali kaudu hagiavalduse koos sellele lisatud

tõenditega ja kohustusega vastata kohtule hiljemalt 20 päeva jooksul hagiavalduse menetlusse

võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostja sai hagimaterjalid kätte 31. juulil 2025. Kostja

maakohtule ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 29. septembri 2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja perioodi 15. veebruar 2024 kuni 15. august 2025 eest põhivõlgnevuse

2734,51 eurot, ning viivise põhinõudelt alates 16. augustist 2025 kuni põhinõude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded

kostjalt põhinõude 8361,89 eurot, intressi 795,78 eurot, haldustasu 11,60 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 4901,17 eurot ja sissenõudmiskulude 50 eurot

väljamõistmiseks. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja nõude ümberarvestuse taotluse

kostjalt sissenõutavaks mittemuutunud põhivõlgnevuse ja intresside väljamõistmiseks.

Hagejat kohustati määrama uued tagasimaksed, arvestades kostjalt väljamõistetud põhinõuet

2734,51 eurot, intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks

tegema. Menetluskulud jättis maakohus 19% ulatuses kostja kanda ja 81% ulatuses hageja

kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu katteks 267,90 eurot ja

seadusjärgse viivise sellelt.

Maakohus tuvastas, et kostja ja laenuandja sõlmisid 13. aprillil 2022 tarbijakrediidilepingu nr

XXXXXXXXXXXXX, mille alusel sai kostja laenu 12 000 eurot, kuna kostja jäi kolme

järjestikuse laenumaksega võlgnevusse, ütles krediidiandja lepingu üles 28. märtsil 2023 ja

loovutas nõude hagejale 29. märtsil 2023. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust

selle üle, et kostja ja hageja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Maakohtu hinnangul on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

ei kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral.

Hageja ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, millelt oleks nähtunud kostja igapäevased

väljaminekud ning võimalikud sissetulekud ja ülalpidamiskohustuse olemasolu.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on rikkumise tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu

intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuna lepingu sõlmimise ajal oli VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär 0%, siis ei ole hagejal õigus nõuda intressi seoses vastutustundliku laenamise

põhimõtte mittejärgimise tõttu. Kostja ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest

hagejale muid tasusid.

Laenuandja ütles lepingu üles alates 28. märtsist 2023. Ülesütlemine vastab küll VÕS § 416

lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele, kuid ei ole kehtiv sisuliste eelduste puudumise

tõttu. Hageja on ümberarvestuses arvestanud kõik kostja tasutud summad laenu põhiosa

katteks, millest tulenevalt ei olnud kostja lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme

järjestikuse maksega.

Kostja sai laenu kokku 12 000 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 2513,15 eurot,

põhivõlgnevus on 9486,85 eurot (12 000-2513,15). Otsuse tegemise aja seisuga on muutunud

sissenõutavaks maksed alates 15. veebruarist 2024 kuni 15. augustini 2025 kokku 2734,51

eurot. Põhjendatud ja asjakohane on mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras,

s.o VÕS § 113 lg 1 alusel.

Kuivõrd ümberarvestuse tegemise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud osamaksed

alates 15. septembrist 2025 kuni 15. aprillini 2028, jättis maakohus rahuldamata hageja nõude

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksete väljamõistmiseks.

Otsuse põhjendavas osas (p 29) märkis maakohus, et jätab menetluskulud tulenevalt hagi

rahuldamise ulatusest 19% ulatuses kostja ja 81% ulatuses hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. septembri 2025

otsuse tühistamist osas, milles hagi jäi osaliselt rahuldamata, samuti tulevikus sissenõutavaks

muutunud osamaksete ja menetluskulude jaotuse osas.

Hageja taotleb uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks

muutunud laenu põhiosa 2734,51 eurot, intress 488,69 eurot, viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates 16. augustist 2025 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti

taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutunud

osamaksed TsMS § 369 alusel, iga tasumise tähtpäevale järgnevast päevast ning viivis iga

sissenõutavaks muutunud põhiosa osamakselt, osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätetatud määras maksegraafiku alusel. Samuti taotleb

hageja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude jätmist kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus TsMS § 436 lg-te 1 ja 3, § 438 lg

1 ja §-de 403-404 nõudeid. Otsus ei ole piisavalt põhjendatud ja on osaliselt üllatuslik. Kohus

ei ole tuvastanud kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ega hinnanud esitatud tõendeid

nõuetekohaselt.

Maakohus tuvastas, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja seda

järeldust ei vaidlusta.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on kokkuleppelise intressi osaline

tühisus ning kohaldub VÕS § 94 intressimäär (VÕS § 403⁴ lg 7). Maakohtul puudus alus jätta

intress välja mõistmata.

Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

(TsMS § 369), kuigi pikaajaline makseviivitus ja kostja passiivsus näitavad, et kohustusi ei

täideta. Vähemalt oleks tulnud rahuldada tulevased põhiosamaksed või anda võimalus

täpsustusteks. Samuti rõhutab hageja, et ta esitas kohtu nõudel nõude ümberarvestuse, milles

intress on arvutatud VÕS § 94 lg 1 alusel ning mis on kostjale menetluses teatavaks tehtud.

Seetõttu peab hageja vääraks kohtu järeldust, et ümberarvestus ei võimalda nõuet hinnata või

et see tuleks teha uuesti alates 15. septembrist 2025.

Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka menetluskulude jaotus, kuna hagi tuleks rahuldada

suuremas ulatuses.

Maakohus jättis menetluskuludest 19% kostja ja 81% hageja kanda. Hageja peab õigeks jätta

kulud kostja kanda.

5. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, milles hagi jäi rahuldamata intressi ja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla,

intressimaksete ja viiviste saamiseks ning menetluskulude jaotuse ja suuruse

kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab

kostjalt hageja kasuks välja intressi 488,69 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla, intressimaksed maksegraafiku järgi ja viivise. Hageja menetluskulud maakohtus

tuleb jätta 60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 40% ulatuses hageja kanda.

Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

7. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt

rahuldamata, sissenõutavaks muutunud intressi ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed

põhivõlgnevuse ja intressi osas välja mõistmata. Samuti palub hageja tühistada maakohtu

otsuse menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1

järgi apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

8. Ringkonnakohus lähtub kaebuse lahendamisel maakohtu tuvastatud asjaoludest (TsMS §

652 lg 1 p 1 ja lg 5). Maakohtu poolt tuvastati eelkõige laenulepingu sõlmimine, selle

tingimused ja nõuete loovutamine hagejale. Apellatsioonimenetluses ei ole nimetatud asjaolud

vaidluse all. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise osas.

9. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse

intresside väljamõistmiseks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras, kuna kohaldas ebaõigesti

materiaalõiguse norme.

VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt on kostjal juhul, kui on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Intressi väljamõistmist

välistavaid asjaolusid toimikust ei nähtu. Põhivõlgnevuse 2734,51 euro eest tuleb kostjalt

hageja kasuks seisuga 15. august 2025 välja mõista intress 488,69 eurot. Kostjal tuleb

hagejale tasuda ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõude

kohase tasumiseni alates 16. augustist 2025.

10. Hageja palus kostjalt välja mõista alates 15. septembrist 2025 kuni 15. aprillini 2028

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa- ja intressimaksed vastavalt lepingus toodud

maksegraafikule.

Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata põhjendusega, et hagejal ei ole õigus nõuda

kostjalt intressi, kuna laenulepingu sõlmimise ajal oli VÕS § 94 järgne intressimäär 0% ning

kohustas hagejat uuesti määrama tagasimaksed.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

11. Laenulepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega võlas, siis vastavalt kostja ja hageja lepingule tuleb kostjal krediit tagastada

igakuiste osamaksetena. Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte leping kehtib, kuid

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära

ja muude kulude kohta.

12. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse.

Edasiulatuvad maksed, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, on märgitud lepingu nr

XXXXXXXXXXXXX maksegraafikus 32 osamaksena, alates 15. septembrist 2025 kuni 15.

aprillini 2028. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosamaksete kogusumma on 7159,98

eurot. Lisaks palub hageja välja mõista intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras.

Intressimaksete summa on kokku 228,75 eurot.

13. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus.

14. Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 15.

detsembril 2023. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle kahe aasta, samuti

ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid

sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Kuna kostja

kohtueelne ja menetluslik käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut

nõuetekohaselt tulevikus täita, esinevad erandlikud asjaolud ja kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

15. Ringkonnakohus lähtub sellest, et maakohtu otsuse tegemise ajaks ei olnud sissenõutavaks

muutunud osamaksed alates 15. septembrist 2025 kuni 15. aprillini 2028. Eeltoodust

tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 7159,98

eurot ning intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras perioodil 15. september 2025 kuni 15.

aprill 2028 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel. Tulevikus sissenõutavate kohustuste

väljamõistmine ei kahjusta kostjat.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus viivise põhjendatult mõistnud välja

seadusjärgses määras, mitte lepingujärgse intressiga võrdses määras.

Hageja märgib õigesti, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võta VÕS §

403⁴ lg 7 teine lause võlausaldajalt õigust nõuda viivist.

Viivist tuleb küll reeglina maksta lepingujärgses määras, kuid praegusel juhul on

lepingujärgne intressimäär VÕS § 4034 lg 7 alusel asendunud seadusjärgse määraga, algse

määraga intressikokkulepe on tühine (vt ka RKTKm 24. november 2023 nr 2-21-13098, p

24). Viivist ei saa nõuda tühisele kokkuleppele tuginedes.

Kui võlgnik on rikkunud rahalist kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p-st 6

tulenevalt nõuda täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt

loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Praegusel juhul on

algselt kokku lepitud intressimäär asendunud seadusjärgse määraga, mistõttu tuleb viivis välja

mõista seadusjärgses määras.

17. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt välja viivis edasiulatuvalt alates

iga osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 2

kohaselt.

18. Apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Hageja palub maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis menetluskulud 81%

ulatuses hageja kanda ja 19% ulatuses kostja kanda. Hageja palub menetluskulud jätta kostja

kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldas hagi suuremas ulatuses kui maakohus, siis arvestades

hagi rahuldamise proportsiooni, jätab ringkonnakohus hageja menetluskulud 56% ulatuses

kostja kanda ja kostja menetluskulud 44% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).

Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskuludeks 1410 eurot, sh riigilõiv 1050 eurot ja

õigusabikulud 360 eurot. Seega on põhjendatud, arvestades hagi rahuldamise ulatust, kostjalt

välja mõista hageja kasuks 789,60 eurot (1410st 56%).

19. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb poolte apellatsioonkaebusega seotud kulud

jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 174 lg 3 alusel määrab ringkonnakohus

menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ringkonnakohtus

riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 338 eurot (ilma käibemaksuta), tunnihinnaga

169 eurot.

Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse

keskmisele turuhinnale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt

turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja sisuline

vaidlus puudus (kostja hagile ei vastanud), ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud.

Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda

135–180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 10. juuli 2023 nr 2-22-359/30, p 17; RKTKm

7. juuni 2023 nr 2-22-6145/105, p 19; RKTKm 24. mai 2023 nr 2-20-119460/71, p 28;

RKTKm 30. november 2022 nr 2-21-13599/26, p 15; RKTKm 29. jaanuar 2024 nr 2-21-

9796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad

internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu

Ringkonnakohus on varem lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma

käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm 30. juuli 2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot

(TrtRnKm 30. juuni 2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm 18. juuni 2025 nr 2-24-

13110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm 14. august 2025 nr

2-20-7210, p 18). Ringkonnakohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse

puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul vastab hageja esindaja ajakulu - 2 tundi tehtud toimingutele:

dokumentidega tutvumine ja nende analüüs; apellatsioonkaebuse ettevalmistamine ja

koostamine; dokumentide esitamine kohtule; riigilõivu täiendav tasumine. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulude katteks 940 eurot.

20. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse välja mõista menetluskuludelt viivis TsMS §

177 lg 4 kohaselt, seega tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)