3-25-3174/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3174

Haldusasi

N.A kaebus Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuse nr

TVH/25/025051 ja Eesti Töötukassa 02.09.2025

vaideotsuse nr VO/25/1980 tühistamiseks ning Eesti

Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 17.06.2025

esitatud töövõime hindamise taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – N.A

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Külli

Heinmäe

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.06.2026.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.A (kaebaja) esitas Eesti Töötukassale 17.06.2025 taotluse töövõime hindamiseks ja

töövõimetoetuse määramiseks.

2. Eesti Töötukassa tegi 22.07.2025 otsuse nr TVH/25/025051, millega hindas kaebaja

töövõime osaliseks kestusega 5 aastat perioodil 12.08.2025 – 11.08.2030.

Otsuse põhjenduste kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang

liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on soolepõletikud ja toitumisaneemiad. Taotlejal on raske

tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on

soolepõletikud ja kolostoomiaseisund. Taotleja kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste

sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades on arvestatud teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud muude

tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on

1(11)

koormustaluvuse vähenemise ja väsimuse tõttu piiratud liikumine. Taotlejal on roojamise

sageduse ja konsistentsi tõttu piiratud tualettruumi toimingute sooritamine. Väljaheite väljutamine

stoomikoti kaudu, sagedane kotivahetusvajadus. Esineb lekkeid, vajadus pesu vahetamiseks.

Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt

vähe muutuv.

3. Eesti Töötukassa tegi 23.07.2025 otsuse nr TVT/25/035003, millega määras kaebajale

töövõimetoetuse suurusega 12,3918 eurot kalendripäeva eest perioodil 12.08.2025-11.08.2030.

4. Kaebaja esitas 23.07.2025 Eesti Töötukassale vaide 22.07.2025 otsuse nr TVH/25/025051

peale.

5. Eesti Töötukassa jättis 02.09.2025 vaideotsusega nr VO/25/1980 vaide rahuldamata. Eesti

Töötukassa leidis, et vaidlustatud Eesti Töötukassa otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on

õiguspärane: antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalsed ja vastavad vorminõuetele. Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi

õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei ole esitatud uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks

vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 26.09.2025 kaebuse Eesti Töötukassa otsuste peale.

Kaebaja esitas 25.10.2025 kinnituse, et ta nõuab Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuse nr

TVH/25/025051 ja Eesti Töötukassa 02.09.2025 vaideotsuse nr VO/25/1980 tühistamist ning Eesti

Töötukassa kohustamist vaadata tema 17.06.2025 esitatud töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

7. Kohus võttis 05.11.2025 määrusega kaebuse menetlusse.

8. Kohus määras 25.02.2026 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad kaebuses ja 09.12.2025 menetlusdokumendis

9. Kaebaja soovib, et kohus tühistaks osalise töövõime otsuse ja vaideotsuse ning kohustaks

Eesti Töötukassat vaatama töövõime hindamise taotluse uuesti läbi. Kaebaja leiab, et Eesti

Töötukassa otsus ei kajasta adekvaatselt tema tegelikku terviseseisundit ega töövõimet ning temale

oleks pidanud määrama puuduva töövõime.

10. Kaebaja terviseseisund ei võimalda tal normaalselt tööl käia. Igapäevased tegevused, mis tööl

käiguga kaasnevad, sealhulgas liikumine, keskendumine ja enese eest hoolitsemine, on kaebaja

jaoks piiratud. Kaebaja on diagnoositud Crohni tõbi ning selle tagajärjel on tal stoom, millega on

igapäevases töökeskkonnas raske toime tulla. Haigus on krooniline ja ravi puudub.

11. Alates aprillist 2025 on samuti probleeme silmadega. Kaebaja on palju kordi pidanud võtma

haiguslehe nende probleemide pärast ja on käinud silmaarsti vastuvõtul. Kaebaja käis silmal

olevate punnidega lõikusel 10.09.2025. Silmad on valgustundlikumaks muutunud. Kui need paiste

lähevad ja sügelema hakkavad, peab kaebaja vahel päris suure osa tööajast laboris istuma ja

aitama vaikselt seal piltide välja printimisega, kui on keegi, kes saab vastu tulla ja on nõus teda

kassas asendama.

12. Samuti on ninavaheseinas auk ning nina on pidevalt koorikuid täis juba 10 aastat, mis takistab

mul normaalselt hingata ning sellega kaasneb ka tihedane peavalu ning ebameeldivustunne nii

ärkvel olles kui ka magamise ajal. Tööl võtavad peavalud produktiivsust maha. Ninaga pole

saanud tegeleda, kuna ninaoperatsiooni ei olnud mõistlik teha enne 21. eluaastat. Varem ei olnud

aega sellega tegeleda seoses stoomi paigaldamise operatsiooniga, mis leidis aset 2020. aastal.

13. Samuti on seis hammastega halb. Hammaste lagunemine on seotud Crohni tõvega. Hambad

tekitavad valu süües, külmemaid või kuumemaid jooke või sööke tarbides. Samuti viimasel ajal

annavad tunda kõndides või natukene kiiremaid samme tehes.

2(11)

14. Kuigi kaebaja saab tööl käia, ei tähenda see seda, et kaebaja saab seda aktsepteeritaval tasemel

teha. Alati on oht, et kott läheb lahti, mida on juhtunud, ja kaebaja peab kas kohe hommikul töölt

lahkuma või tööpäeva keskel, kuna vahetus vajab steriilselt keskkonda, mida pakub ainult kodune

keskkond. Samuti raskendavad kaebaja seisundit kuumad ilmad, mille tagajärjel läheb stoomi

ümbrus ja koti alumine osa katki või marraskile ja millega kaasneb ka veritsus ning kibedus.

Samuti ei suuda kaebaja sirutada või kükitada. Kükitades on oht, et kott läheb lahti ning koti

ümbrus surub soolele sisse, mille kaudu võib tekkida jällegi veritsus, mis enamasti läheb koti

vahele ning selle tagajärjel tuleb kott taas lahti. Sirutades ja istudes on samad probleemid.

Pikemad kõnnid tekitavad raskust. Kuna kaebaja ei läinud koti sisu kunagi tahkeks nagu peaks,

siis peab kaebaja vaatama, millal ta sööb (enamasti alles tööpäeva lõpus). Kaebaja käib iga tunni

või isegi vähema tagant WC-s, mis võtab 10-15 minutit tunnist. Stoomikotid on ka ettearvamatud,

kuna kunagi ei tea, kuidas see peale saab ning kas soole ots hakkab veritsema, mille tagajärjel on

selle vahetamine rohkem aeganõudev ning selle tagajärjel võib tööle hilineda ning peab varem

lahkuma. Samuti tekitab ärevust klientidega rääkimine, kuna kaebajal puudub koti üle kontroll.

15. Kaebaja peab ka eraelus pikalt ette arvestama, millal ja kuhu minek on, kas on piisavalt asju

kaasas. Samuti piirab kott magamist, kuna selle sisu on vedel ja kaebaja peab käima öösel palju

seda tühjendamas. Kaebaja ei saa ennast enamuse ajast hästi välja puhata ning on pidevalt

väsinud, mis ei anna võimalust olla täielikult võimekas ja saada hakkama igapäevastes tegevustes.

16. Kaebajal on olnud alates 12.08.2021 puuduv töövõime. Ei ole midagi nii suurt muutunud, mis

õigustaks ja põhjendaks Töötukassa uut otsust. See, et kaebajale võimaldatakse asju teiste inimeste

headuse ja aktsepteerivusega, ei tähenda, et kaebaja on osalise töövõimega. Kui peaks midagi

muutuma ja keegi ei ole nii vastutulelik, siis peaks kaebaja töölt lahkuma, kuna ei suuda teha

kõike ise, mis on nõutud. Enamikel töökohtadel kaebaja käia ei saaks.

17. Kaebaja töötab hetkel 0,75-koormusega kohal ja tööandja poolt oli märgitud valesti, et

töökoormus on 1,0. Tööle asudes jäi ka jutt personalijuhiga, et alguses on koormus 0,75, et saaks

asjad kiiremi selgeks ja sulanduks töökeskkonda kiiremini sisse ning hiljem viia üle koormus 0,5

peale.

18. Kaebajal sai ettevõtluskonto loodud selleks, et vajadusel vedada Bolti korra või kaks kuus.

Bolti sai veetud täpselt neli korda ja rohkem tegevust sellel kontol toimunud ei ole. Korra sai

kogemata kantud sinna 100 eurot sääste ja see sai kohe välja võetud.

19. Eesti Töötukassa on märkinud nagu kaebaja poleks seismise ja istumise kohta piiranguid

esitanud, kuigi kaebaja seletas, et istumine surub stoomi plaadi äärde kinni, millele võib järgneda

veritsus ning võib minna põhja ja naha vahele, mille pärast võib ja on kott lahti läinud. Samuti

võib olla siis, kui koti sisu on natuke rohkem täis või kott on kauem peal olnud. Märgitud oli ka

nii nagu kuluks kotiga seoses toimingutele üksnes 2 minutit. Aega võib kuluda palju rohkem.

Oleneb kui hullult soole ots veritseb. Kuna soole sisu kaebajal kunagi tahkeks ei läinud siis

jookseb kott pidevalt täis ning plaadi eemaldamise ajal ning vahetades võib kõike juhtuda.

20. See, et kaebaja on nina probleemidega kuidagi hakkama saanud ega pole jõudnud nendega

teiste terviseprobleemide arvelt tegeleda, ei tee probleemi olematuks.

Vastustaja seisukohad

21. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

22. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 17.06.2025 esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud

viimase viie aasta terviseandmeid. Kaebaja on 17.06.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses

märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja

tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Lisaks on

kaebaja märkinud piirangud muude tervisehäirete osas.

3(11)

23. Tervishoiuteenuse osutaja sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskuse ekspertarst Kersti Pari

(edaspidi TTO ekspertarst) võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses

märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja viimase viie aasta

terviseandmeid, koostas 22.07.2025 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis vaidlusaluse

töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsusega nr

TVH/25/025051 tuvastati kaebajal osaline töövõime kestusega viis aastat.

24. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid, kaebaja

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja

vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud

eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt on kaebaja töövõime on osaline. TTO

ekspertarst koostas ka vaidemenetluses 29.07.2025 eksperdiarvamuse. Töötukassa töövõime

hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann on ka käesoleva kohtuasja raames kaebaja terviseandmed

ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning on koostanud oma

kokkuvõtliku seisukoha, mille vastustustaja palub lugeda samuti vastustaja seisukohana.

25. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu

(edaspidi määrus) § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise

ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes

kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja

vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine;

muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime

hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile (vähemalt kuus kuud kestev). Töövõime hindamise

metoodika kohaselt antakse töövõime hindamisel hinnang inimese pikaajalisele

tervisekahjustusele, ehk püsivale terviseseisundile, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältel

oluliselt ei muutu.

26. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse

lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et

igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa.

27. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis

tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid,

protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma

tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka objektiivsed terviseandmed.

28. Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused

summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse

aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4

liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav

võtmetegevuste arvväärtuste summa on 5. Määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse

andja töövõime osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute

raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem.

29. Kaebusele vastamisel on töötukassa ekspertarst dr Alvi Tellmann üle vaadatud ka kõik

kaebusele lisatud terviseandmed ja leidnud, et enamus lisatud terviseandmetest (v.a hambaravi

puudutavad dokumendid) on juba taotluse ja vaide menetlemiselt arvesse võetud ega muuda

hinnangut kaebaja tegutsemispiirangutele ning töövõime ulatusele. Hambaravi puudutavaid

dokumente ei ole küll taotluse ja vaide menetlemise ajal arvesse võetud, sest töövõimet hindavad

ekspertarstid tervise infosüsteemis olevaid hambaarstide poolt koostatud dokumente ei näe, kuid

ka need dokumendid vaidlustatud otsuseid ei muuda, sest kõiki tegutsemispiiranguid ja töövõimet

tervikuna hinnatakse koos raviga.

4(11)

30. Vastustaja selgitab, et on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemise ja osalemise piirang

liikumise valdkonnas mõõdukaks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja

objektiivseid terviseandmeid. Kaebaja taotluses piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevustes

„Ohutu ringiliikumine“ ning „Seismine ja istumine“ kaebaja ei märkinud ning piiranguid ei

tuvastanud ka TTO ekspertarst.

31. Kaebaja tegutsemise ja osalemise piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on

põhjendatud hinnata raskeks, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja

objektiivseid terviseandmeid.

32. Võtmetegevuses „Tualettruumi toimingud“ on raske piirang, kuna kaebaja kasutab soole

tühjendamisel abivahendit (kolostoomi ehk tehisava kaudu väljuvad väljaheited stoomikotti, mida

kaebaja peab regulaarselt tühjendama ja mis vajab hooldust); kusepõie tühjendamisega probleeme

ei ole. Piirangut antud võtmetegevuses ei saa hinnata täielikuks, sest soole tühjendamine on küll

raskendatud, kuid võimalik. Töövõime hindamise taotluses „Teadvusel püsimise ja

enesehooldusega seotud muud piirangud“ juures on kaebaja kirjeldanud piiranguid, mida on juba

arvestatud hinnates liikumise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondi.

33. Vastustaja selgitab, et kaebaja poolt nimetatud Crohni tõbe ehk kroonilist soolepõletikku ja

selle tõttu rajatud stoomi ehk tehisava on töövõime hindamisel arvesse võetud. Kuigi Crohni tõbi

on krooniline haigus, on seda võimalik raviga ohjata. Kaebaja saab käeoleval ajal bioloogilist ravi

ja sellega on tema tegutsemispiirangud osaliselt kompenseeritud, mistõttu peaks ta suutma oma

tervisliku seisundi tõttu vähemalt osalise koormusega töötada. Samas, töötamise registri andmetel

töötab kaebaja müüjana koormusega 1,0 (st täiskoormusega) ja omab lisaks sellele veel

ettevõtluskontot.

34. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata

ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke

töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida.

Kaebajal on mõõdukas piirang liikumise valdkonnas ja raske tegutsemispiirang teadvusel püsimise

ja enesehoolduse valdkonnas. Teistes valdkondades piirangud puuduvad. Töökarjääri

kujundamisel ja töö otsingutel on võimalik toetuda valdkondadele, kus piiranguid ei esine. TTO

ekspertarsti hinnangul kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, ei sobi kiire töötempo ja nn liinitöö.

Vajalikud on puhkepausid hügieenitoiminguteks. Seega ei ole kaebaja töötamine täielikult

välistatud. Näiteks sobiks töö, mis nõuab vähest füüsilist pingutust, sobilik oleks istuv ja

suhtlemist vajav töö, töö arvutiga jms. Arsti Svetlana Kostina 03.03.2025 epikriisi kohaselt sobib

kaebaja töötama oma praegusel ametikohal (müüja või müügikonsultandina). Kaebaja töövõime

ei ole puuduv.

35. Vastustaja selgitab, et kaebajal on olnud probleeme silmadega, ta on silmahaiguste tõttu

pöördunud korduvalt arstide poole ja olnud aeg-ajalt ka haiguslehel. Siiski, kaebajal diagnoositud

silmahaigused (konjunktiviit ehk silma limaskesta põletik, laupõletik, silmalaule tekkinud rahetera

(mis on 10.09.2025 operatiivselt eemaldatud) põhjustavad ajutisi tegutsemispiiranguid ja nende

korral on isikul võimalik saada ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel kuni 6 kuud. Olgu

märgitud, et kaebaja haiguslehel viibimise perioodid silmahaiguste tõttu on olnud oluliselt

lühemad.

36. Vastustaja selgitab, et tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal on kaebaja pöördunud

kõrva-nina-kurguarsti poole viimati 2016. aastal kaebustega nina kuivamisel ja koorikute tekkele

ning tal on diagnoositud krooniline atroofiline ninapõletik ja teisiti täpsustamata ninavaheseina

perforatsioon. Raviks on soovitatud pidevat nina õlitamist ja ninasalvi ning märgitud on seda, et

täiskasvanueas võiks mõelda operatiivsele ravile. Hilisemad pöördumised nina probleemide tõttu

tervise infosüsteemis puuduvad. Kaebaja poolt nimetatud nina probleemid ja diagnoositud

ninahaigused käesoleval ajal töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki

5(11)

piiranguid hinnatakse koos adekvaatse raviga, mida kaebaja ei ole pärast 2016. aastat saanud.

Sagedaste peavalude kohta tervise infosüsteemis andmed puuduvad.

37. Vastustaja selgitab, et kaebajal diagnoositud Crohni tõvest tingitud toitainete imendumise

häired võivad soodustada hammaste kiiremat lagunemist, kuid hambad on võimalik ära parandada,

mida kaebaja puhul on ka tehtud. Kohtukaebuse lisades „Hambaravi 04.02.2025, Hambaravi

08.10.2024, Hambaravi 08.04.2024, Hambaravi 11.06.2024, Hambaravi 05.12.2024, Hambaravi

15.03.2024“ kirjeldatud hammaste ja igemete ravi töövõimet ei vähenda, sest kõiki

tegutsemispiiranguid ja töövõimet tervikuna hinnatakse koos raviga. Ainuüksi tundlikud hambad

töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta.

38. Vastustaja selgitab, et migreeni ei ole kaebajal tervise infosüsteemi andmetel diagnoositud.

Silmade valgustundlikumaks muutumine töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta,

sest terviseandmete kohaselt on kaebaja mõlema silma nägemisteravus 1,0 (st normaalne).

39. Vastustaja selgitab, et eelmise töövõime hindamise käigus, kui kaebaja töövõime hinnati

puuduvaks, ei olnud puuduva töövõime tuvastamine põhjendatud, sest kaebajal diagnoositud

Crohni tõbi oli juba siis kliinilises remissioonis, st kõhuvalusid ei esinenud, kõhutegevus ja

kehakaal olid stabiilsed.

40. Pärast vaidlustatud otsuste tegemist tervise infosüsteemi lisandunud epikriisid vaidlustatud

otsuseid ei muuda, sest nii perearsti 29.09.2025 epikriisis kirjeldatud äge ülemiste hingamisteede

nakkus kui ka perearsti 12.09.2025 epikriisis ja silmaarsti 10.09.2025 epikriisis kirjeldatud vasaku

silma ülalau rahetera eemaldamise operatsioon põhjustavad ajutisi tegutsemispiiranguid, mis

mööduvad hiljemalt 6 kuu jooksul ja püsivalt töövõimet ei vähenda.

41. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille

alusel tuvastada puuduv töövõime. Kõiki eeltoodud põhjendusi arvesse võttes on vastustaja õigesti

hinnanud kaebaja töövõime osaliseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

42. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

43. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuse nr TVH/25/025051 ja Eesti Töötukassa

02.09.2025 vaideotsuse nr VO/25/1980 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata

tema 17.06.2025 esitatud töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Vaidlus seisneb selles, et Eesti

Töötukassa hindas kaebaja töövõime osaliseks, kuid kaebaja leiab, et tema töövõime peaks olema

puuduv. Kohus leiab, et kaebaja töövõimele antud hinnang ei ole õigusvastane ja põhjendab oma

seisukohta järgnevates punktides täpsemalt.

44. Töövõime hindamise otsus ja vaideotsus on haldusaktid. Haldusmenetluse seaduse (HMS) §

54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

45. Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev

haldusorgan. Kaebaja on tööealine isik, kellel on varem tuvastatud puuduv töövõime. Kaebaja

põhihaigus on Crohni tõbi, mis on krooniline põletikuline soolehaigus. Haiguse tõttu on kaebajal

stoom ehk kirurgilisel teel moodustatud ava kõhul, mille kaudu väljaheide väljub kõhule

paigaldatud kogumiskotti.

46. Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet

hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3). Töövõime

6(11)

hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1).

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2).

47. TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus

järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud; osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole

võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.

48. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotlusel

olevad andmed, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmed, taotleja tegutsemisvõime

täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1).

49. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5

lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal,

vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses

mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.

50. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse

lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest

(tervise infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse

kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1 p 1-3).

51. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine

eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe

vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus –

teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja

enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste

õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud

piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine,

toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7)

suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades

piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste piirangute

raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6

lg 3 kohaselt järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

7(11)

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

52. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga.

Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes

esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt

võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Muud võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse.

53. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste piirangute

raskusastmete arvväärtuste summa on 5.

54. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem

või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse

piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1). Töövõime ulatuse

tuvastamisel määruse nr 39 § 8 lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab

eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega:

erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse

ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus

ning piirangute mõju igapäevategevustele (määrus nr 39 § 8 lg 2).

Praegusel juhul pidi vastustaja kasutama määruse nr 39 § 8 lg-st 1 ja 2 tulenevat kaalutlusõigust.

See tähendab, et vastustaja pidi kaaluma osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel.

55. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Töövõime hindamise menetluses koostas 22.07.2025

eksperthinnangu Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskuse ekspertarst Kersti Pari (dtl 746-756). Pärast

vaide esitamist koostas ekspertarst Kersti Pari ka 29.07.2025 eksperthinnangu (dtl 757-768).

Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime on osaline. Täiendavalt on kohtumenetluses esitanud oma

arvamuse Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Alvi Tellmann, kes on samuti

seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime (dtl 770-774).

56. Kaebajal hinnati ekspertarsti poolt liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult mõõdukas piirang,

mille põhjuseks on soolepõletikud ja toitumisaneemiad. Võtmetegevuses „Liikumine eri

tasapindadel“ kaebaja ise piirangut ei kirjeldanud, kuid ekspertarst hindas terviseandmete alusel

võtmetegevuses siiski mõõduka piirangu, märkides muuhulgas järgnevat: „Arvestades

operatsioonide raskust ja seedefunktsiooni olulist piiratust, raskused toitainete omastamisega.

Seisund põhjustab kindlasti piiranguid igapäevategemistes ja kaasuvalt väsimust (dtl 747)“. Kuna

kaebaja ise võtmetegevuses piiranguid ei märkinud, puudub alus arvata, et ekspertarst oleks

põhjendamatult madala piirangu raskusastme tuvastanud.

57. Kaebajal hinnati ekspertarsti poolt teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas

kokkuvõtlikult raske piirang, mille põhjuseks on soolepõletikud ja kolostoomiaseisund. Kaebaja

andis võtmetegevuses „Tualettruumi toimingud“ hinnangu, et tal on täielik piirang (4). Ekspertarst

tuvastas raske piirangu (3), põhjendades seda järgnevalt: „Kasutab soole tühjendamisel

abivahendit; kusepõie tühjendamisel abivahendeid ei vaja. Ei esine täielikku piirangut antud

võtmetegevusel (dtl 751)“. Viidatud on gastroenteroloog Hendrik Laja 13.06.2024 epikriisile.

Kuna töövõimet hinnatakse koos abivahenditest saadava abiga ja kaebaja ei vaja abivahendeid

kusepõie tühjendamiseks, on piirangu hindamine raskeks (arvväärtusega 3) kohtu hinnagul

põhjendatud. „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ juures kirjeldas

kaebaja piiranguid, mida on juba arvestatud hinnates liikumise ning teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkondi.

8(11)

58. Õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas

piiranguid ei tuvastatud. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et nendes valdkondades

hinnatakse vaimseid piiranguid. Kaebajal ei ole diagnoositud püsiva kuluga psüühika ja

käitumishäireid ning töötervishoiualasel läbivaatusel 31.01.2025 oli tema psüühiline seisund

adekvaatne. Eksperthinnangus on õppimise ja tegevuste sooritamise võtmetegevuse „Tegevuste

alustamine ja lõpetamine“ juures märgitud, et häiritud und on hinnatud teadvusel püsimise ja

enesehoolduse valdkonnas, kus kaebajal tuvastati raske piirang. Muutustega kohanemise ja ohu

tajumise võtmetegevuse „Toimetulek muutustega“ juures on ekspertarst märkinud, et

hügieenitoimingute ettevalmistamiseks ja läbimõtlemiseks vajaminevat etteteatamisaega on

hinnatud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, kus kaebajal tuvastati raske piirang.

59. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kohus loeb, et töövõime hindamise

otsuse põhjendused on esitatud lisaks töövõime hindamise otsusele ka kaebajale kättesaadavas

dokumendis, millele on otsuses viidatud (s.o Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus arsti

eksperdiarvamus ja töövõime hindamise metoodika). Eesti Töötukassa on töövõime hindamise

otsust täiendavalt põhjendanud 02.09.2025 vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud

dokumentides (Eesti Töötukassa 05.12.2025 vastus kaebusele ja sellele lisatud dr Alvi Tellmanni

kirjalik seisukoht). Kuna Eesti Töötukassa on olnud ka vaidemenetluses ja kohtumenetluses

seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime, võib eeldada, et Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuses

endas sisalduvad lühikesed põhjendused ei olnud haldusakti vorminõude rikkumine, mis võis

mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

60. Dr Alvi Tellmann on oma 03.12.2025 allkirjastatud seisukohas märkinud, et piirangut

võtmetegevuses „Tualettruumi toimingud“ ei saa hinnata täielikuks, sest soole tühjendamine on

küll raskendatud, kuid võimalik. Kaebaja Crohni tõbe ehk kroonilist soolepõletikku ja selle tõttu

rajatud stoomi ehk tehisava on töövõime hindamisel arvesse võetud. Kuigi Crohni tõbi on

krooniline haigus, on seda võimalik raviga ohjata. Kaebaja saab käeoleval ajal bioloogilist ravi ja

sellega on tema tegutsemispiirangud osaliselt kompenseeritud, mistõttu peaks ta suutma oma

tervisliku seisundi tõttu vähemalt osalise koormusega töötada (dtl 772).

61. Kohus leiab, et ekspertarstide poolt kaebaja tegutsemisvõimele antud hinnangud on

põhjendatud ja määruse nr 39 § 8 lg-s 1 nimetatud kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt.

Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja asjakohaste terviseandmete puhul midagi olulist

tähelepanuta jätnud. Samuti ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks teinud kaebajaga seotud

asjaoludest meelevaldseid järeldusi.

Vastustaja on oma seisukohtades väitnud, et kaebaja töötab täiskoormusega ja omab

ettevõtluskontot. Nende väidete osas on kaebaja 09.12.2025 täpsustused esitanud. Väidetavalt oli

töötamise registris viga ja tegelikult töötab kaebaja 0,75-koormusega kohal, mis võib hiljem ka

0,5-koormusega kohaks muutuda kokkuleppel tööandjaga. Ettevõtluskontot omab kaebaja

väidetavat üksnes sellepärast, et ta proovis tööd Bolt Operations OÜ-s, mis piirdus nelja toiduveo

korraga. Kohus leiab, et vastustaja seisukohti tervikuna vaadates olid viited täiskoormusega

töötamisele ja ettevõtlustkontole pigem teisejärgulise tähtsusega ja isegi, kui kaebaja täpsustusi

arvesse võtta, ei muutuks töövõimele antud lõplik hinnang. Vastustaja on tuvastanud, et kaebaja

peaks suutma vähemalt osalise koormusega töötada. Osalise koormusega töötamine on kooskõlas

osalise töövõime olemusega TVTS § 5 lg 3 p 2 tähenduses (töötamine on osaliselt takistatud).

Seega ei saaks ka 0,75-koormusega või 0,5-koormusega töötamise põhjal järeldada, et Eesti

Töötukassa on vale otsuse teinud.

Lisaks märgib kohus, et töötervishoiuarst Svetlana Kostina 31.01.2025 – 03.03.2025 epikriisi

kohaselt kaebajal töötamiseks vastunäidustusi ei ole. Püsiva töövõime säilitamiseks vajab kaebaja

regulaarset füüsilist koormust 2-3 korda nädalas 45-60 min (ujumine, treeningvõimlemine,

jõusaal, jalgratas, kepikõnd, kiirkõnd, sörkjooks vms) ja regulaarne ravivõimlemine (dtl 259-260).

9(11)

62. Kaebaja on välja toonud ka selle, et teiste inimeste headus ja vastutulelikkus ei tähenda, et

kaebaja on osalise töövõimega. Samas ei nähtu asja materjalidest, et Eesti Töötukassa oleks

kaebaja töövõime hindamisel tuginenud sellele, et kaebaja saab töökaaslastelt abi. Tuginetud on

abile, mida kaebaja saab ravist ja abivahenditest, mis on kehtiva õigusega kooskõlas.

63. Kohus märgib, et kaebaja on enda tervist puudutavaid väiteid aja jooksul muutnud. Näiteks ei

maininud kaebaja esialgses töövõime hindamise taotluses hammaste, silmade ega ninavaheseinaga

seotud probleeme. Silmade ja ninavaheseinas oleva auguga seonduvad terviseprobleemid tõstatas

kaebaja alles vaidemenetluses ja 02.09.2025 vaideotsuses on neid teemasid käsitletud. Kaebuses

on kaebaja tuginenud veel hammastega seotud probleemidele. Kaebaja märkis töövõime

hindamise taotluses, et ta peab stoomikotti tühjendama ja puhastama iga tund ja see võtab mõne

minuti (dtl 219). Kaebuses on kaebaja seevastu märkinud, et stoomikotiga WC-s käimine võtab

10-15 minutit tunnist ja kirjeldab ettearvamatuid olukordi, mis stoomikoti tühjendamise käigus

esineda võivad. Eesti Töötukassa on kohtumenetluses siiski välistanud, et hiljem esile toodud

probleemid võiksid lõplikku töövõimele antud hinnangut muuta.

Dr Alvi Tellmann on selgitanud, et kaebajal diagnoositud silmahaigused põhjustavad ajutisi

tegutsemispiiranguid ja nende korral on isikul võimalik saada ajutist töölt vabastust haiguslehe

alusel kuni 6 kuud. Silmade valgustundlikumaks muutumine töövõimet mõjutavaid

tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest arsti Svetlana Kostina 03.03.2025 epikriisi kohaselt on

kaebaja mõlema silma nägemisteravus 1,0 (st normaalne).

Tervise infosüsteemis olevate andmete põhjal on kaebaja pöördunud kõrva-nina-kurguarsti poole

viimati 2016. aastal kaebustega nina kuivamisel ja koorikute tekkele ning tal on diagnoositud

krooniline atroofiline ninapõletik ja teisiti täpsustamata ninavaheseina perforatsioon. Raviks on

soovitatud pidevat nina õlitamist ja ninasalvi ning märgitud on seda, et täiskasvanueas võiks

mõelda operatiivsele ravile. Hilisemad pöördumised nina probleemide tõttu tervise infosüsteemis

puuduvad. Kaebaja poolt nimetatud nina probleemid ja diagnoositud ninahaigused käesoleval ajal

töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid hinnatakse koos

adekvaatse raviga, mida kaebaja ei ole pärast 2016. aastat saanud. Sagedaste peavalude kohta

tervise infosüsteemis andmed puuduvad. Kaebaja väidab, et tal pole olnud aega ninaga seotud

probleemidega tegelemiseks muude tervisemurede kõrvalt, mis ei tee probleemi olematuks. Ravi

olemasolu tuleb töövõime hindamise kontekstis siiski arvestada ja ravivõimaluste kasutamata

jätmist ei saa lugeda kaebaja kasuks.

Hammaste osas on dr Alvi Tellmann selgitanud, et hammaste ja igemete ravi töövõimet

mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid ja töövõimet tervikuna

hinnatakse koos raviga. Hammastega seotud probleemid on ravitavad ja puuduvad andmed, et

need põhjustaksid pikaaegseid piiranguid töötamisele.

64. Riigikohtu praktikas on leitud, et üldjuhul tuleb töövõime kohta järelduse tegemisel võtta

aluseks vaidlustatud töövõime hindamise ajal olemas olnud terviseandmed. Hilisemaid

terviseandmeid on õigus kasutada juhul, kui nendest on võimalik teha järeldusi kaebaja

tegutsemis- ja osalemispiirangute kohta töövõime hindamise aja seisuga. Ühtlasi ei pruugi

terviseandmetest töövõime kohta tehtud järelduse õigsuse kindlakstegemiseks piisata ühe eksperdi

arvamusest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2025 otsus nr 3-23-705, p 20). Eesti

Töötukassa on vastuses kaebusele siiski viidanud ka pärast töövõime hindamise ja vaideotsuse

tegemist tervise infosüsteemi lisandunud epikriisidele (10.09.2025, 12.09.2025 ja 29.09.2025) ja

märkinud, et töövõime hindamise otsust need ei muuda, sest hilisemates epikriisides kirjeldatud

haigused ja seisundid põhjustavad ajutisi tegutsemispiiranguid, mis mööduvad hiljemalt 6 kuu

jooksul ja püsivalt töövõimet ei vähenda. Kaebaja töövõime on hinnatud osaliseks kahe eksperdi

poolt (dr Kersti Pari ja dr Alvi Tellmann), mistõttu saab olla kindel kaebaja töövõime kohta tehtud

otsuse õigsuses.

10(11)

65. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus varem puuduvaks hinnatud

töövõime oleks põhjendamatult osaliseks hinnatud. Vastustaja on 02.09.2025 vaideotsuses

möönnud, et eelmise ekspertiisi käigus, kui vaide esitaja töövõime hinnati puuduvaks, ei olnud

puuduva töövõime tuvastamine põhjendatud, sest vaide esitaja diagnoositud Crohni tõbi oli juba

siis remissioonis (dtl 60). Sama nentis 03.12.2025 allkirjastatud seisukohas ka töövõime

hindamise ekspertarst Alvi Tellmann, täpsustades, et kliinilise remissiooni tähendus on see, et

kõhuvalusid ei esinenud, kõhutegevus ja kehakaal olid stabiilsed (dtl 774). Kuna vastustaja on

tunnistanud, et varasem otsus ei olnud tegelikult õige, ei saa kaebaja paraku eeldada, et varasemat

praktikat jätkatakse. Praeguses haldusasjas saab kohus kontrollida üksnes viimase töövõime

hindamise õiguspärasust ja kohtul puudub kogu olemasoleva info põhjal alus arvata, et vastustaja

tegi vaidlusaluse menetluse tulemusel vale otsuse.

66. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsus nr TVH/25/025051 ja

Eesti Töötukassa 02.09.2025 vaideotsus nr VO/25/1980 on õiguspärased ega kuulu tühistamisele.

Kuna kohus töövõime hindamise otsust ja vaideotsust ei tühista, puudub alus ka Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

67. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

68. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

11(11)