2-25-20370/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

29.mai 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-20370;

Bondora AS hagi J.C vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 18 279,72 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Bondora AS (registrikood 11483929; aadress Tammsaare tee

56, Tallinn, 11316 Harjumaa)

Hageja esindaja

vandeadvokaat Keijo Lindeberg (XXX)

Kostja

J.C (isikukood XXX; aadress XXX-i ,; XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL2973211

alusel põhivõlgnevus 1285,41 eurot ja viivis 112,95 eurot; välja mõista J.C-lt Bondora

AS kasuks välja viivis põhinõudelt (1285,41 eurot) alates 30.05.2026 kuni põhinõude

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

2. Välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL122844 alusel põhivõlgnevus

1498,95 eurot ja viivis 131,72 eurot; välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja

viivis põhinõudelt (1498,95 eurot) alates 30.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

3. Välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL3418946 alusel põhivõlgnevus

2115,35 eurot ja viivis 185,88 eurot; välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja

viivis põhinõudelt (2115,35 eurot) alates 30.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL3677306 alusel põhivõlgnevus

1214,06 eurot ja viivis 106,68 eurot; välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja

viivis põhinõudelt (1214,06 eurot) alates 30.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

5. Välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks lepingu nr BL3753081 alusel põhivõlgnevus

128,22 eurot ja viivis 11,27 eurot; välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja viivis

põhinõudelt (128,22 eurot) alates 30.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Seoses eelnevaga:

6.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 45% ja hageja kanda 55 %;

6.2 välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks menetluskulu 692,64 eurot;

6.3 välja mõista J.C-lt Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 692,64 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,

kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

6.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

7. Selgitada:

7.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS §

178 lg 2);

7.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonna-

kohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (TsMS § 630);

7.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest;

7.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil;

7.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja J.C on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud:

16.08.2022 nr 2973211, 17.10.2022 nr 3122844, 24.01.2023 nr 3418946, 19.04.2023 nr

3677306, 24.05.2023 nr 3753081. Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale

krediidisummad järgmiselt: 1) 16.08.2022 3500 eurot (221 eurot on hageja arvestanud

lepingutasu katteks); 17.10.2022 3500 eurot (221 eurot on hageja arvestanud lepingutasu

katteks); 3) 24.01.2023 3500 eurot (221 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu

katteks); 4) 19.04.2023 2000 eurot (126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 5)

24.05.2023 200 eurot (12 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus

krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku

alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Lisaks

krediidilepingule on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B On Track, mille kohaselt

krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava

teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse

likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse 17.06.2025 (dtl 146-147), kuid kostja võlgnevust ei

tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 17.07.2025 (dtl 150-153) ütlema lepingud erakorraliselt

üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust

tasunud, pole hagejal muud võimalust, kui pöörduda käesoleva hagiavaldusega kohtu poole.

Lepingu nr 2973211 krediidi kogukulumäär on 32,93%, lepingu nr 3122844 krediidi

kogukulumäär on 32,94%. Lepingu nr 3418946 krediidi kogukulumäär on 25,63%, lepingu nr

3677306 krediidi kogukulumäär on 31,81%, lepingu nr 3753081 krediidi kogukulumäär on

31,65%. Rahuldada hagiavaldus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 15 023,48 eurot ning

viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 11 983,82 eurot (põhinõude summa ilma

intressita) kokku summas 985,55 eurot. Mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt

3917,74 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis

19,88% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista J.C-lt

Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 3496,68 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates

hagiavalduse esitamisest viivis 19,88% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Mõista J.C-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 3574,98 eurot

(põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 13,82% aastas alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista J.C -lt Bondora AS kasuks

välja põhinõudelt 2139,07 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse

esitamisest viivis 18,99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni. Mõista J.C -lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 215,63 eurot (põhinõude

summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 18,99% aastas alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Määrata kindlaks menetluskulud

ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud J.C kanda. Märkida vastavalt

TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja täiendavalt lisab, et hageja on seisukohal, et on vastutustundliku laenamise

põhimõtet kostjaga sõlmitud laenulepingute puhul järginud ja selle ka ära näidanud.

Menetlusökonoomilistel kaalutluste hageja aga kitsendab oma nõuet selliselt, et ta arvestab

kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o väljastatud krediidisumma) katteks, ei

arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud rahalt intressi (sh ka isegi mitte

seadusjärgset) ning nõuab alates laenulepingu(te) ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist.

Tegemist on niisiis nõude ulatusega, mida hageja on kostjalt õigustatud nõudma sõltumata

sellest, kas kohus peaks leidma, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

või mitte. Kitsendatud no ude korral on hageja põhinõue kostja vastu: 1) tulenevalt lepingust

nr BL2973211 summas 1285,41 eurot, 2) tulenevalt lepingust nr BL122844 summas 1498,95

eurot, 3) tulenevalt lepingust nr BL3418946 summas 2115,35 eurot, 4) tulenevalt lepingust nr

BL3677306 summas 1214,06 eurot, 5) tulenevalt lepingust nr BL3753081 summas 128,22

eurot. Kitsendatud nõude korral on hageja viivisenõue kostja vastu arvutatuna tagastamata

krediidisummalt lepingu ülesütlemisest hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras: 1)

tulenevalt lepingust nr BL2973211 summas 47,18 eurot, 2) tulenevalt lepingust nr BL122844

summas 55,02 eurot, 3) tulenevalt lepingust nr BL3418946 summas 77,65 eurot, 4) tulenevalt

lepingust nr BL3677306 summas 44,56 eurot, 5) tulenevalt lepingust nr BL3753081 summas

4,71 eurot.

Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt

menetluskuluna riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 489,20 eurot.

3. Kostja oma seisukohas avaldab, et tal oli nende endiga ka mingisugune kokkulepe mis neid

siis ilmselt enam ei rahuldanud. Maksis neile vastavalt sellele kokkuleppele 50 eurot kuus.

Elab oma töövõimetus toetusest ja sellest on muidki asju maksta. On selles olukorras siin

kuna mul tervis arvas, et ei ole vaja enam terve inimene olla. Tegeleb õppimisega, et saaks

uuesti normaalselt tasustatud tööd teha selles vallas milles tervis lubab. Igakuist makset võib

suurendada hiljem vastavalt sellele kuidas olukord on.

Kohtu põhjendused

4. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt Bondora AS ja J.C vahel sõlmitud

tarbijakrediidilepingud 16.08.2022 nr 2973211 (dtl 19-39, 129-131), mille alusel sai kostja

laenu 3500 eurot (dtl 124); 17.10.2022 nr 3122844 (dtl 40-60, 132-134), mille alusel sai

kostja laenu 3500 eurot (dtl 125); 24.01.2023 nr 3418946 (dtl 61-81, 135-137), mille alusel

sai kostja laenu 3500 eurot (dtl 126); 19.04.2023 nr 3677306 (dtl 82-102, 138-140), mille

alusel sai kostja laenu 2000 eurot (dtl 127); 24.05.2023 nr 3753081 (dtl 103-123, 141-143),

mille alusel sai kostja laenu 200 eurot (dtl 128), kokku 12700 eurot.

5. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Vaidlust ei ole, et kostja

on saanud laenu kokku 12700 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Hagiavalduse kohaselt on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle

tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50 lg 1 kohaselt saab

krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet

tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -

vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50 lg 3 kohaselt peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

KavS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud

analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii)

ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku

suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on

kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted5 ja hageja kontrollis (nii enda kui

kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja

pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenude taotlemisel).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus

17.detsembri 2025 määrusega kohustas hagejat esitama kostja pangakontode väljavõtted.

Hageja kostja pangakontode väljavõtteid kohtule ei esitanud.

8. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole

piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks

finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda

ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija

regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta

oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi.

Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto

väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.

9. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

10. Hageja 23.12.2025 seisukohas (dtl 215-238) kitsendas oma nõuet vastavalt TsMS § 376 lg

4 p-le 2 ja esitas nõude arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjega selliselt, et lepingust ei

tekkinud kõrvalkohustusi. Kõrvalnõudeid hageja ei arvesta ja neid ei nõua. Hageja nõuab

ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja edasiulatuvat viivist sissenõutavaks

muutunud summadelt seaduslikus määras. Hageja on esitanud kohtule uuesti määratud

maksete graafikud. Kõik hagi aluseks olevad laenulepingud olid ka uuesti määratud maksete

korral kehtivalt ülesöeldud 17.07.2025. Kostja oli kõigi laenulepingute puhul jätnud järjest ja

täielikult teostamata 2025. aasta aprillikuu, maikuu, juunikuu ja juulikuu osamaksed. Kostja

oli tasunud 17.07.2025 (s.o ülesütlemise seisuga): 1) tulenevalt lepingust BL3122844 kokku

2001,05 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks olema selleks ajaks

tasutud 3425,95 eurot, 2) tulenevalt lepingust BL3418946 on tasunud kokku 1384,65 eurot,

samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 2936,89 eurot,

3) tulenevalt lepingust BL3677306 on tasunud kokku 785,94 eurot, samas kui uuesti määratud

maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema tasutud 1670,67 eurot, 4) tulenevalt lepingust

nr BL3753081 kokku 71,78 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks

selleks ajaks olema tasutud 159,79 eurot, 5) tulenevalt lepingust nr BL2973211 kokku

2214,59 eurot, samas kui uuesti määratud maksete kohaselt pidanuks selleks ajaks olema

tasutud 3433,58 eurot. Seega ka uuesti määratud maksete korral olid lepingud kehtivalt

ülesöeldud 17.07.2025, sest kostja oli kõigi lepingute puhul jätnud teostama enam kui kolme

järjestikuse kuu osamaksed (kõigi lepingute puhul ei olnud kostja teostanud ühtegi makset

2025. a aprillis, mais, juunis, juulis) ning iga lepingu puhul oli kostja võlgnevus seisuga

17.07.2025 suurem või võrdne summaga, mis oli uuesti määratud maksete järgi ülesütlemisele

eelneva kolme kuu osamakse summa.

11. Hageja ütles lepingu üles alates 17.07.2025. Lepingute ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et

kostja ei olnud tasunud perioodil lepingute 2025. aasta aprillikuu, maikuu, juunikuu ja

juulikuu osamaksed. Laenulepingute ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 17.06.2025. Seega

vastab lepingute ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud formaalsetele tingimustele. Kohtu

hinnangul uuesti määratud maksete korral oli kostja seisuga 17.07.2025, mil hageja edastas

kostjale ülesütlemise avalduse, kõigi lepingute puhul võlgnevuses vähemalt kolme

järjestikuse kuu osamaksega ja seega kostja oli õigustatud ka uuesti määratud maksete puhul

lepingud üles ütlema 17.07.2025.

12. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS

§ 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis).

13. Kuna hageja kitsendas oma nõuet vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 2 ja esitas nõude

arvestades VÕS § 4034 lg 7, leiab kohus seega, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr BL2973211 alusel põhivõlgnevuse

1285,41 eurot ning viivis 29.05.2026 seisuga 112,95 eurot, lepingu nr BL122844 alusel

põhivõlgnevuse 1498,95 eurot ning viivis 29.05.2026 seisuga 131,72 eurot, lepingu nr

BL3418946 alusel põhivõlgnevuse 2115,35 eurot ning viivis 29.05.2026 seisuga 185,88 eurot,

lepingu nr BL3677306 alusel põhivõlgnevuse 1214,06 eurot ning viivis 29.05.2026 seisuga

106,68 eurot, lepingu nr BL3753081 alusel põhivõlgnevuse 128,22 eurot ning viivis

29.05.2026 seisuga 11,27 eurot ja viivis alates 30.05.2026 kuni põhinõuete tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

14. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

16. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 45% ulatuses kostja ja 55%

ulatuses hageja kanda.

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

18. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 1050 eurot ja õigusabikuludest 489,20 eurot.

Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses

kandnud.

19. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 1050

eurot ja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka

asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 489,20 eurot, kokku

1539,20 eurot.

20. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 692,64 (45x1539,20) eurot.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(692,64 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik