2-24-128901/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

28. mai 2026.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-128901

Tsiviilasi

Osaühing Europark Estonia hagi Kenintiku Sapulimati OÜ

(endine Tarkuseraamat OÜ) vastu 70 euro nõudes

Hagihind

Menetluse liik

70 eurot

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalesid

Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490)

Hageja lepinguline esindaja: Marge Juur

Kostja: Kenintiku Sapulimati OÜ (registrikood 11710271)

28.04.2026.a

Hageja lepinguline esindaja Marge Juur

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Kenintiku Sapulimati OÜ-lt Osaühing Europark Estonia kasuks võlgnevus

summas 30 eurot.

3. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 40 % ulatuses kostja Kenintiku Sapulimati OÜ kanda ning 60 %

ulatuses hageja Osaühing Europark Estonia kanda.

5. Välja mõista Kenintiku Sapulimati OÜ-lt Osaühing Europark Estonia kasuks

menetluskulu kogusummas 243,60 eurot.

6. Välja mõista Kenintiku Sapulimati OÜ-lt Osaühingu Europark Estonia kasuks viivis

protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (243,60 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Harju Maakohtule 05.09.2024.a esitatud hagiavalduse kohaselt parkis kostjale kuuluv

sõiduk numbrimärgiga XXX 09.08.2022.a Noblessneri parkimisalal, Peetri tn/

Allveelaeva tn/ Lennusadama tn, Tallinnas hageja poolt opereeritavale parkimisalal.

Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes,

kuna parkimistasu oli maksmata ning puudus parkimisluba. Hageja esitas kostjale

leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani

tasumata.

2. Kostja esitas leppetrahvile vastuväite ning palus põhjendada, miks antud kohal parkides

oli hagejal õigus leppetrahvi teha. Hageja põhjendas kostjale leppetrahvi lubatavust

10.08.2022.a, 15.08.2022.a ja 17.08.2022.a. Hageja selgitas, et otsus, millega kostjale

leppetrahv määrati, jääb jõusse. Hageja saatis kostjale kohtueelselt kolm

meeldetuletuskirja leppetrahvi maksmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista

leppetrahvivõlgnevus 30 eurot ja 40 eurot sissenõudekulu, milline kulu on tekkinud

transpordiametile päringu tegemisel andmete saamiseks ja meeldetuletuskirjade saatmisest

esindaja kaudu. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Samuti palub hageja välja

mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

3. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud,

et väidetav parkimistingimuste rikkumine üldse aset on leidnud. Parkimiskohas ei olnud

ühtegi hageja poolt paigaldatud tahvlit/infotablood, millest oleks olnud võimalik üheselt

aru saada, et konkreetses kohas korraldab parkimist hageja. Hageja infotabloo oli

parkimiskohast 350 meetri kaugusel. Kui parkimiskohas oleks olnud hageja poolt

paigaldatud selged juhised, siis ei oleks kostja sinna parkinud või oleks parkimise eest

tasunud. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukoha ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus

tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus

otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.09.2024.a kohtumääruses

(dtl 65-68).

6. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei

ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Käesoleva asja hind on 70 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1

alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

8. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 11.09.2024.a määruse resolutsiooni punktis 3

(dtl 65-68).

9. Kohus kasutab TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas

osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse

resolutsiooni. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama,

miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda

tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016.a, 3-2-1-23-16, p 16).

10. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

11. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg

2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas

õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma

ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud

lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

12. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel

hagejal.

13. Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja

oli leppetrahvi saamise hetkel sõiduki registreerimismärgiga XXX omanikuks/

vastutavaks kasutajaks. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka väljavõttega Transpordiametist

saadud andmetega (dtl 49), mille kohaselt oli sõiduki omaniku/vastutava kasutaja

registrikoodiks 11710271, mis kuulub kostjale.

14. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja pole leppetrahvi ära maksnud. Parkimistingimuste

rikkumise tõttu esitati kostjale 09.08.2022.a leppetrahvinõue summas 30 eurot (dtl 40-48).

Leppetrahvi maksetähtaeg oli 23.08.2022.a ning kostja ei ole leppetrahvi tasunud.

15. Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi 30 eurot, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel selles osas, kas kostja on hagejaga

parkimislepingu sõlminud ja seda rikkunud. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul

seega analüüsida järgmist: kas hageja ja kostja on sõlminud parkimislepingu (sh kas kostja

sõiduk parkis vaidlusalusel kuupäeval hageja opereeritaval parkimisalal) (I); kas kostja on

parkimislepingut rikkunud (s.t kas kostjal puudus parkimisluba ning jättis parkimise

fikseerimata ja parkimistasu maksmata) (II); kas hageja on esitanud kostjale

leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

tuvastamist (III). Lisaks analüüsib kohus, kas hageja sissenõudmiskulude ja

menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud.

16. Hageja leiab, et parkimisleping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, kuivõrd kostja sõiduk

registreerimismärgiga XXX oli pargitud 09.08.2022.a hageja poolt opereeritaval

parkimisalal ja parkimistingimusi rikkudes, kuna kostjal puudus parkimisluba ja

parkimistasu oli maksmata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja

teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o

liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu

sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja

hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et

hageja on hagiavalduse lisaga 2 (dtl 35-37) tõendanud, et tegemist oli hageja hallatava

parklaga ning hageja poolt hallatavas kõnealuses parklas olid vastavad märked ja

infotahvlid olemas. Parkimislepingu sõlmimine ning leppetrahvi väljastamine on

tõendatud hagiavalduse lisas 4 (dtl 40-48) esitatud fotodega. Kostja tähtaegselt (s.o

23.08.2022.a) leppetrahvi ei tasunud, mistõttu saatis hageja kostjale äriregistris

registreeritud e-posti aadressile meeldetuletuskirju (dtl 54-59).

17. Kohus on tuvastanud, et sõiduki registreerimismärgiga XXX omanikuks/vastutavaks

kasutajaks oli vaidlusalusel kuupäeval, s.o vastavalt 09.08.2022.a seisuga, kostja (dtl 49).

Seega järelikult saab eeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel, kuivõrd kostja ei ole

vastupidist väitnud ega tõendanud. Kohus selgitab lisaks, et juriidiliseks isikuks oleva

kostja puhul eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses isiku nimel.

Seega järelikult saab eeldada, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel, kuivõrd kostja ei ole

vastupidist väitnud ega tõendanud.

18. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud fotodega on tõendatud, et parkimisalal puudusid

viited parkimistingimustele (infotahvlid, liiklusmärgid), mis tõendaks, et tegemist oli

eraparklaga ja kostja parkis 09.08.2022.a hageja hallataval tasulisel parkimisalal. Kostja

on seisukohal, et leppetrahvinõue ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja ei saanud aru, et ta

parkis hageja poolt opereeritaval tasulisel parkimisalal. Sisehoovis, kus kostja autot

parkis, ei olnud ühtegi infotahvlit, millest tulenevalt oleks kostja pidanud järeldama, et

tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parklaga. Märk, mis tähistas tasulist

parkimisala oli kohast, kus autot pargiti, 350 meetri kaugusel.

19. Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid 09.08.2022.a parkimislepingu liiklus- ja

teavitusmärkidel toodud tingimustel, st kostja parkis hageja parkimisalal ning kostjale pidi

olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga. Nimelt

nähtub vaidlusalusest parkimisalast tehtud fotodelt nii parkimisala, liiklus- ja

teavitusmärgid kui ka parkimistingimused (dtl 35-37). Eeltoodust nähtub, et parkimisala

on tähistatud EUROPARK märgiga, mis viitab eraparklale. Samuti on liiklusmärgil

nähtav, et sisenetakse tsooni number 143, kus all on nähtavad ka parkimise hinnad. Samal

postil on olemas ka viide, et parkimistingimused on parklas infotahvlil. Seega pidi kostja

ka ise üles näitama kõrgendatud hoolsust ning tutvuma parkimistingimustega ja

veenduma, kas kostja viibib tasulisel parkimisalal. Hageja on kohtule esitanud ka

lepingutingimuste teksti (dtl 38-39).

20. Eelnimetatud lisadega on tõendatud, et tegemist on eraparklaga, kus opereerib just hageja

ja kus on kehtestatud parkimistingimused, mis pidid olema kostjale ka nähtavad ja

arusaadavad. Hagiavalduses on selgelt välja toodud, et parkla sissesõidu juurde, sh

parkimisalale on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale

sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal

parkimiseks kehtestanud tingimused. Hagiavaldusega esitatud fotodelt on näha, et

parkimisalale sissesõidul on infotahvel tüüptingimustega või viitega, kus tüüptingimustega

tutvuda saab (dtl 35-37). Parkimisalale sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha (ka

autoga parklasse sisenemisel), et tegemist on Europark Estonia OÜ parkimisalaga ning et

parkimine on tasuline.

21. Lisaks on Riigikohus 06.12.2017.a lahendis nr 2-15-3430 seoses leppetrahvinõude

tõendamisega märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla

haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud

leppetrahvile parkimise aja ja koha. Sellisel juhul tuleb parkijal vastavalt TsMS § 230 lg-

le 1 tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud

hetkel ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks, et sõiduk paikneks mujal kui

Noblessneri parkimisalal tsoonis nr 143.

22. Seega on hageja poolt tõendatud, millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid

ning kus parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Kohus leiab, et iga

keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et ta siseneb tasulisele eraparkla alale, kus

parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused ning kostja väide, et tal

polnud võimalik aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise

parkimisalaga, ei oma asjas tähtsust. Keskmine mõistlik inimene peaks tänapäeval

eeldama, et Tallinnas parkides on parkimine pigem eelduslikult tasuline, kui tasuta. On

üldteada asjaolu, et populaarsetes piirkondades on parkimisruum piiratud, mistõttu aitab

tasuline parkimine tagada parkimiskohtade tõhusama kasutuse. Tasuline parkimine

suurendab parkimiskohtade vahetuvust ning vähendab avaliku ruumi liigset autostumist.

Hageja on tõendanud, et Osaühing Europark Estonia on parkimisteenust osutav ettevõte,

kes opereerib Noblessneri parkimisalal, Peetri tn, Allveelaeva tn, Lennusadama tn, Tallinn

asuval parkimisalal (sh ka leppetrahvi väljastamise kuupäeval).

23. Kohus selgitab, et tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist

tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust

teada saada. Hageja on kohtule esitatud fotodega tõendanud, et tingimused olid parklas

olemas ning need on saanud lepingu osaks (dtl 35-37). Kostja sõiduk sisenes hageja poolt

reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma

raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus

kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja seal

parkides.

24. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on

lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud

(VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud

nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu

võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab

lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab

nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 20.10.2010.a, 3- 2-1- 75-10, p 14).

25. Kohus on seega tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1

mõttes ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe.

26. Hageja on tõendanud, et kostja on jätnud parkimise nõuetekohaselt fikseerimata ja

parkimise eest tasumata. Kostja eeltoodut vaidlustanud ei ole. Seega ei ole pooltel vaidlust

selles, et kostja on parkimislepingut rikkunud. Samuti on hageja tõendanud, et hageja on

kostjale esitatud leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades

leppetrahvinõude kostja sõiduki tuulekaasi ja kojamehe vahele (dtl 40-48). Kostja ei ole

leppetrahvinõude esitamisele ja kättesaamisele vastu vaielnud.

27. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping VÕS § 8 lg 1 mõttes ning seega

oli kehtiv ka poole vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Kuivõrd kostja on

parkimislepingut rikkunud ja jätnud leppetrahvi summas 30 eurot tähtaegselt tasumata,

siis on hagejal õigus nõuda kostjalt tulenevalt VÕS §-st 158 leppetrahvi.

28. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel summas

40 eurot kohtueelselt kostjale saadetud meeldetuletuskirjade ning transpordiameti tasulise

päringu eest. VÕS § 1131 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude

hüvitamist, kui võlgnik on sattunud kohustuste nõuetekohasel täitmisel viivitusse ja

tegemist on majandus- või kutsetegevuses tegutseva isikuga, kelleks kostja ka antud juhul

on.

29. Hageja on saatnud 01.09.2022.a, 30.09.2022.a ja 25.07.2024.a meeldetuletuskirjad kostja

äriregistrijärgsele e-posti aadressile XXX (dtl 54-59). Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja

kostjalt võla sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Hageja sisustab nimetatud nõuet

Transpordiametile saadetud päringuga ning kirjalike meeldetuletuskirjade saatmisega

kostjale. VÕS § 1131 lg 1 järgi, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Hageja väljastas leppetrahvi

09.08.2022.a ning leppetrahv tuli tasuda hiljemalt 23.08.2022.a, mistõttu muutus

leppetrahv sissenõutavaks alates 24.08.2022.a ning kostja oli alates 24.08.2022.a oma

kohustuse täitmisega viivituses, kuivõrd jättis leppetrahvi tähtaegselt tasumata. Hageja ei

põhjenda hagiavaldust hageja ja kostja vahelise kokkuleppega sissenõudmiskulude

hüvitamise kohta.

30. Hageja koormis on tõendada VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud, mis tekkisid hagejale

sissenõudmistoimingu tegemisega ning põhjuslik seoses parkimistingimuste rikkumise ja

kulude tekkimise vahel (VÕS § 127 lg 4).

31. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja seletusest, milline oli kostjale saadetud

meeldetuletuskirjade kulu. Kohus on seisukohal, et ainuüksi hageja viited VÕS § 113¹ lg 1

kuludele ei tõenda, et hageja on reaalselt kulusid kandnud (dtl 28-29). Hageja ei ole

konkreetsete kirjade saatmise kohta tõendeid esitanud. Hageja on viidanud, et

Transpordiameti päring oli tasuline. Samas ei ole hageja avaldanud, kui palju riigilõivu

tasus hageja kostja andmete väljastamise eest. Tõendamata on andmete eest riigilõivu

tasumine. Hageja ei ole tõendanud, et hageja pidi seonduvalt kostjale meeldetuletuskirja

saatmisega tegema selliseid kulutusi tööle (täiendav töö- või teenustasu), mida ta ilma

kostja lepingurikkumiseta teinud ei oleks. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud

sissenõudmiskulude suurust, puudub tal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude

hüvitamist (vaata HKo 22.11.2024.a, 2-21-118191, p 8). Tallinna Ringkonnakohus on

samas tsiviilasjas 16.06.2025.a kohtuotsuse punktides 8.3 ja 8.4 selgitanud, et

ringkonnakohtu hinnangul ei tulene ka võlaõigusseaduse, tarbijakaitseseaduse ning

õppetoetuste ja õppelaenuseaduse muutmise seaduse seletuskirjast (786 SE), et hageja ei

pea sissenõudekulude suurust tõendama. Seletuskirja kohaselt ei leidnud inkassoettevõtete

ettepanek sätestada fikseeritud tõendamist mittevajav piirmäär rakendamist. Samuti, et

„Kogusumma täpsem sisustamine aitab vältida ohtu, et väidetavaid kulusid nõutakse

piirmäära ulatuses sisse, kuigi need ei pruugi olla tegelikult tekkinud.“ Seega on

seadusandja küll näinud ette sissenõudekulude piirmäära, kuid sätte mõtteks ei ole

kehtestada seadusest tulenev hinnakiri. Eeltoodut ei välista ka seletuskirja väide, et

„regulatsiooni täpsustamine peaks hõlbustama kohtute ja järelevalveasutuste tööd, kuna

tulevikus peaksid nad kontrollima konkreetsetest summalistest ülempiiridest

kinnipidamist, mitte hindama sissenõudekulude mõistlikkust, mis on määratlemata

õigusmõiste ja millele hinnangu andmine on oluliselt keerulisem.“ Vastupidiselt hageja

arusaamale ei tulene sellest, et võlausaldaja ei peaks tõendama sissenõudekulude suurust.

32. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub

rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 30

eurot. Hageja sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS

§ 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

34. Hageja esitas kohtule hagiavalduse hagihinnaga 70 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse

osaliselt so summas 30 eurot. Seega jätab kohus menetluskuludest 60 % ulatuses hageja

enda kanda ning 40 % ulatuses kostja kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

36. Hageja on 09.05.2025.a esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot,

õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikulu

558,80 eurot ilma käibemaksuta (s.o 5,08 tundi tööd tunnihinnaga 110 eurot), kokku

summas 678,80 eurot (dtl 101-103). Eeltoodule lisandub hageja lepingulise esindaja

kohtuistungil osalemisega seotud kulu summas 111,83 eurot (istungiks ettevalmistus 20

minutit, istungil osalemine 41 minutit) (dtl 118). Kostja ei ole hageja menetluskuludele

sisulisi vastuväiteid esitanud.

37. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1

ja 2 ning TsMS § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati osaliselt ehk

tegemist on vältimatu kuluga. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada

avalduselt tasutud riigilõivust 40 eurot. Hageja enda kanda jääb riigilõivust 60 eurot.

38. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS § 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

39. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu

tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei

ole asjas tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu, vaid

makseettepanek, millele võlgnik vaidles vastu (dtl 9, 16). Sellest tulenevalt ei ole hagejal

õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluskulu 20 euro hüvitamist ning kohus jätab selle hageja

taotluse rahuldamata. Vaata selles osas ka HKo 22.11.2024.a, 2-21-118191, p 15.

40. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist Marge Juur.

Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse

kulule ka lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on hüvitatavad.

41. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud

sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §- s 218 sätestatu kohaselt.

42. Hageja esindaja tunnitasumäär oli maakohtus 110 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust ning

õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda arvestades, saab põhjendatuks lugeda

hageja esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta). Vaata selles osas ka

Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, punkt 10.

43. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud.

Arvestades, et tegemist on sisuliselt lihtsa vaidlusega, mille sarnastega tegeleb hageja

igapäevaselt, siis ei pea kohus põhjendatuks hagiavalduse koostamise ajakulu 2,25 h ning

kompromissiläbirääkimiste ajakulu 0,75 h. Tegemist on n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid

on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures

kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad üksnes

kostja andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks arvutada

kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

44. Hageja hagiavalduse koostamise põhjendatud kulu on 1 h. Kompromissiläbirääkimiste

põhjendatud ajakuluks loeb kohus 1 h, kuivõrd hageja on üksnes vastanud, et kostja

pakutav kompromissiettepanek ei sobi ning teinud omapoolse ettepaneku. Sisulisi

läbirääkimisi poolte vahel ei toimunud. Kohus ei pea põhjendatuks ajakuluks 0,75 h kahe

lühikese tekstilõigu kirjutamise ja kohtule esitamise eest. Ülejäänud hageja lepingulise

esindaja ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud.

45. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5,09 tundi.

Seega on põhjendatud hageja esindajakulu 509 eurot ilma käibemaksuta (5,09 tundi x 100

eurot = 509). Kohus määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks eelneva põhjal 509 eurot.

46. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades hageja lepingulise esindaja kulu

suuruseks 203,60 eurot ilma käibemaksuta (509 x 40 % = 203,60).

47. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku menetluskulu

summas 243,60 eurot (40 + 203,60).

48. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

49. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mistõttu jätab kohus kostja

menetluskulud kindlaks määramata.

50. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik