3-26-598/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Orion, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-598

Haldusasi

X.X. kaebus Võru Linnavalitsuse 19. detsembri

2025. a korralduse nr 610 tühistamiseks ja XXXa

tegevusele seoses eestkostega

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. märtsi

2026. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni

punkti 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2026. a määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

2. Jätta X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2026. a määruse resolutsiooni

punkti 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2026. a määruse

resolutsiooni punkt 2 muutmata.

3. Jätta X.X. taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja X.X. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Võru linna vastu. Kaebuse kohaselt on

kaebaja eestkostjaks määratud XXX. Kaebusele lisatud Võru Linnavalitsuse 19. detsembri

2025. a korraldusega nr 610 määrati kaebajale ühekordne erakorraline sotsiaaltoetus. Kaebaja

leiab, et korraldus on vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1

p-ga 5, mis sätestab, et volikogu ainupädevusse kuulub toetuste andmine ja linna eelarvest

finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine. Korraldus kuulub tühistamisele.

Kaebaja palub kohustada eestkostjat täitma perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg-t 1, mille

kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke huve, mh peab eestkostja

hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.

Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras kohustada eestkostjat

tasuma kõik eestkostetava raviteenuste, ravimite ja hoolekandeteenuste arved. Lisaks palub

kaebaja osutada talle haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 2 alusel kirjaliku vormistamise

abi.

2. Tartu Halduskohus tagastas 6. märtsi 2026. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni

p 1) ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2).

2.1. Halduskohus tuvastas, et kaebaja eestkostjaks on määratud XXX (Võru Linnavalitsuse

kaudu) ametiajaga kuni 3. mai 2029. Kaebaja viidatud HMS § 14 lg 2 reguleerib asjaajamist

haldusmenetluses ega ole kohaldatav halduskohtumenetluses.

2.2. Kaebajal puudub Võru Linnavalitsuse 19. detsembri 2025. a korralduse nr 610

tühistamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, kuna haldusasja materjalidest ei nähtu, et

korraldus riivaks kaebaja subjektiivseid õigusi. Korraldusega määrati kaebajale ühekordne

erakorraline sotsiaaltoetus. Tegemist on kaebajat soodustava otsustusega, mis ei mõjuta

kaebajat negatiivselt. Vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus KOKS § 22 lg 1 p-ga 5, kuna

Võru Linnavolikogu on kehtestanud KOKS § 22 lg 1 p-s 5 kirjeldatud korra ja andnud sellega

Võru Linnavalitsusele õiguse erandkorras toetuse määramiseks. Halduskohus tagastas kaebaja

tühistamisnõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

2.3. Kaebaja nõude kohustada XXXa kui kaebaja eestkostjat täitma PKS § 206 lg-t 1 tagastas

kohus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. XXXa tegevus kaebaja eestkostjana ja sellega

seonduvad vaidlused on eraõiguslikud ega kuulu halduskohtu pädevusse. XXX ei teosta Võru

Linnavalitsuse kaudu kaebaja eestkostjana avalikku võimu, vaid tegemist on eraõigusliku

suhtega kaebaja ja XXXa vahel. Eraõigussuhtest tulenevaid vaidlusi, s.h eestkosteasju on

pädev lahendama maakohus. Halduskohus tagastas kaebaja kohustamisnõude HKMS § 121 lg

1 p 1 alusel.

2.4. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse jättis halduskohus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine kaebuse tagamiseks, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole

põhjendatud.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles taotleb

halduskohtu määrus tühistada ja teha uus lahend.

Kaebaja selgitab, et tema kaebust halduskohtule ei võetud Võru Kohtumajas vastu ja selgitati,

et kaebus tuleb esitada posti teel. Kaebaja leiab, et kohtumäärus, mis on ilmselt tehtud

kirjalikus menetluses, rikub igaühe põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja läbivaatamise

juures. Digitaalallkirja kinnistuslehe puudumine tõendab, et kaevatav kohtumäärus on

allkirjastamata. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse rahuldamist. Jätkuvalt vajab kaebaja

koduse ravi jätkamiseks isikliku abistaja teenust, elektrilist ratastooli visiitideks arstide

juurde. Võru LV korraldused sotsiaalteenuste hindade kehtestamiseks on vastuolus seadusega.

Kaebaja taotleb välja nõuda varasemad LV korraldused ja invatranspordi kviitungid, eriti selle

kohta kui kaebajalt nõuti eriarsti vastuvõtule toimetamiseks Tartusse 150 eurot ettemaksu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks. X.X. määruskaebus jääb rahuldamata.

5. Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult ja arusaadavalt, miks esineb alus

kaebuse tagastamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201

lg 4, § 203 lg 2).

6. Ringkonnakohus selgitab, et Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2026. a määruse allkirjastas

halduskohtu kohtunik 6. märtsil 2026 kell 16:27, mistõttu ei nõustu ringkonnakohus kaebaja

2

väitega, et halduskohtu määrus on allkirjastamata. Samuti ei rikkunud halduskohus kaebaja

põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja läbivaatamise juures, kuna halduskohus ei

vaadanud sisuliselt haldusasja läbi. Halduskohus tuvastas enne kaebuse menetlusse võtmist

alused kaebuse tagastamiseks, mistõttu ei korraldanud kohus istungit ega menetlenud

haldusasja sisuliselt, vaid tagastas kaebuse enne menetlusse võtmist.

7. Kaebaja vaidlustab Võru Linnavalitsuse 19. detsembri 2025. a korraldust nr 610, millega

määrati kaebajale ühekordne erakorraline sotsiaaltoetus. Vaidlustatud korraldusega tehti

kaebajale soodustav otsustus ning korraldus ei mõjuta kaebajat negatiivselt ega riiva tema

õigusi. Seega on õige halduskohtu järeldus, et Võru Linnavalitsuse 19. detsembri 2025. a

korralduse nr 610 tühistamiseks esitatud kaebus on põhjendatud tagastada HKMS § 121 lg 2 p

1 alusel.

8. Ringkonnakohus toetab ka halduskohtu seisukohta, et XXXa kui kaebaja eestkostja ja

kaebaja vahelised vaidlused on eraõiguslikud. Kuna halduskohtu pädevuses on avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, siis ei kuulu eraõiguslikes suhetes tekkinud

vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Eraõiguslikes suhetes tekkinud vaidlused

kuuluvad tsiviilõiguse valdkonda ning neid lahendab maakohus. Halduskohus tagastas

õiguspäraselt HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel kaebaja kaebuse XXXa vastu seoses eestkoste

kohaldamisel tekkinud küsimustega ja XXXa kohustamiseks täitma PKS § 206 lg-t 1.

9. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks puudub halduskohtul samuti pädevus,

kuna kaebaja sooviks on kohustada eestkostjat tasuma kõik tema raviteenuste, ravimite ja

hoolekandeteenuste arved. Kohtud on selgitanud, et seoses eestkoste kohaldamisega tekkinud

vaidlused kuuluvad lahendamisele maakohtus.

10. Määruskaebuse sisust võib järeldada, et kaebaja ei ole rahul XXXa poolt

sotsiaalteenustele kohaldatud hindadega ja taotleb kohtult välja nõuda XXXa varasemad

korraldused ja invatranspordi kviitungid. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja ei ole lisaks Võru

Linnavalitsuse 19. detsembri 2025. a korraldusele nr 610 välja toonud konkreetseid

haldusakte või toiminguid, mis tema õigusi puudutaksid. Samuti tuleb tähele panna, et

ringkonnakohtule ei saa esitada nõudeid, mida ei esitatud halduskohtule (HKMS § 182 lg 3).

Kuna kaebaja kaebus kuulub tagastamisele, siis ei pea kohus praeguses menetlusetapis

vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid ja vastav taotlus jääb rahuldamata (HKMS § 62 lg 2).

11. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 6. märtsi 2026. a määrus õiguspärane ning

halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja

selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3