2-26-6538/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-26-6538

K O H T U O T S U S

EESTI VABAR. NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-6538

Tsiviilasi

G.L-i ja T.H hagi W.N-i vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: G.L (isikukood XXX);

Hageja II: T.H (isikukood XXX);

Hagejate seaduslik esindaja: T.Z (isikukood XXX);

Kostja: W.N (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses;

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

määratud tähtajaks hagile

R. 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Muuta Tartu Maakohtu 07.02.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-111748

kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatist, mida W.N peab G.L-ile ja T.H-le

maksma ja:

2.1.

Mõista W.N-ilt G.L-i kasuks välja alates 22.03.2026. a elatis 200 eurot kuus

kuni G.L-i täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx. a);

2.2.

Mõista W.N-ilt T.H kasuks välja alates 22.03.2026. a elatis 200 eurot kuus

kuni T.H täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxx. a).

3. W.N-il tuleb temalt resolutsiooni punktides 2.1. ja 2.2. G.L-i ja T.H kasuks välja

mõistetud elatis maksta T.Z-i pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx. Igakuist elatist

tuleb maksta hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale Tartu Maakohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

2-26-6538

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja

nende lisade ärakirjadega.

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu R. 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 07.02.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-111748 kinnitati hagejate,

G.L-i ja T.H, ning kostja, W.N-i (endise nimega T.Z), vahel sõlmitud kompromiss, mille

kohaselt maksab kostja alates 03.06.2017. a hagejatele elatist kummalegi 75 eurot kuus.

Kohtumäärus jõustus 07.02.2018. a.

2.

22.03.2026. a esitas T.Z Tartu Maakohtule alaealiste G.L-i (hageja I) ja T.H (hageja II)

nimel hagiavalduse W.N-i vastu elatise suurendamise nõudes. Kohtu nõudel esitasid hagejad

kohtule täiendatud hagiavalduse. Hagejad taotlevad elatise suurendamist ja paluvad kostjalt

alates hagi esitamisest välja mõista elatise kummagi hageja kasuks 200 eurot kuus.

Hagi asjaolude kohaselt on hagejad T.Z-i ja kostja ühised lapsed, kes elavad isaga. Kostja laste

kasvatamises ega nende igapäevaelus ei osale ning kostja suhtlus lastega ei ole olnud stabiilne.

Hagejad kostja juures ei viibi. Kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-111748 kinnitatud

kompromissi kohaselt peab kostja maksma hagejatele elatist kummalegi 75 eurot kuus. Vahepeal

on oluliselt tõusnud elukallidus ning suurenenud laste ülalpidamiskulud, sealhulgas kulutused

toidule, riietele, eluasemele, haridusele ja huvitegevusele. Sellest tulenevalt ei ole elatis 75 eurot

ühe lapse kohta kuus enam piisav, et tagada lastele nende igapäevane toimetulek ja areng.

Hagejate isa peres on kokku neli last, perele makstavad lapsetoetused on kokku 360 eurot kuus ja

perele makstakse lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. Hagejad taotlevad elatise suurendamist

kummalegi 200 euroni kuus, mis endiselt jääb alla miinimummäära, kuid aitaks tagada lastele

vähemalt elementaarse toimetuleku.

3. Kohus võttis hagi 02.04.2026. a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat

hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja määruse

kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi õiguslikest tagajärgedest hagile

mittevastamise korral. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue saadeti elektrooniliselt

kostja e-posti aadressile , mille kostja ise kohtule avaldas. Kostja dokumentide

kättesaamist ei kinnitanud, aga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2

alusel luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks saatmisega kolme tööpäeva

möödumisest saatmisest, s.o 24.04.2026. a. Seega saabus kostjale hagile vastamiseks

määratud tähtaeg 14.05.2026. a. Kostja määratud tähtajaks ega ka hiljem hagile ei

vastanud.

Hagejad avaldasid hagiavalduses, et nad on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kui kostja hagile ei

vasta.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega.

2-26-6538

4.1.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 näeb

ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse

tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses

märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Antud juhul ei ole kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning võimalik hagejate nõusolekul tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohtule ei ole teada TsMS § 407 lg-s 5 ja § 413 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis

tagaseljaotsuse tegemise välistaksid.

4.2.

Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hagejad, G.L ja T.H, on kostja

W.N-i ja T.Z-i ühised alaealised lapsed, sh G.L sündinud xxxxxxxxxx. a (hetkel seega

17. aastane) ja T.H sündinud xxxxxxxx. a (hetkel seega 14. aastane).

Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad oma isa T.Z-i juures. Kostja elab eraldi ja hagejate

kasvatamises ei osale ning hagejad kostja juures ei viibi. Tartu Maakohtu 07.02.2018. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-17-111748 kinnitati hagejate, G.L-i ja T.H, ning kostja, W.N-i (endise

nimega T.Z), vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt maksab kostja alates 03.06.2017. a

hagejatele elatist kummalegi 75 eurot kuus. Kohtumäärus jõustus 07.02.2018. a.

R. andmetel olid kostja W.N ja T.Z abielus, aga abielu lahutati 2014. aastal. Mõlemad vanemad

on pärast seda uuesti abiellunud, sh on T.Z alates 27.07.2021. a abielus S. T.Z-iga ja kostja W.N

on alates 07.06.2024. a abielus R. W.N-iga. T.Z-il lisaks hagejatele rohkem lapsi ei ole, aga

kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps, xxxxxxxxxx. a sündinud D. W.N.

Hagejad taotlevad hagis, et kohus suurendaks Tartu Maakohtu 07.02.2018. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-17-111748 kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatist, mida kostja peab

hagejatele maksma, ja mõistaks alates hagi esitamisest, s.o alates 22.03.2026. a kostjalt kummagi

hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus.

4.3.

TsMS § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti

välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on

poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1)

oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud

pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada.

R. on asunud seisukohale, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse

muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise muutumine. Elatise

suurendamiseks miinimumini ei ole üldjuhul vaja asjaolude muutumist tõendada (R. 28.10.2015,

3-2-1-124-15, p 12).

Poolte kompromissi sõlmimise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 nägi ette, et

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a määrusega oli alates 1. jaanuarist 2018.

a kehtestatud kuutasu alammääraks 500 eurot. Seega oli kompromissi sõlmimise ajal

miinimumelatis vastavalt siis kehtinud PKS § 101 lg-le 1 ühe lapse kohta 250 eurot kuus.

07.02.2018. a kompromissiga leppisid pooled kokku kostja poolt elatise maksmise 75 eurot ühe

lapse kohta kuus ehk alla kehtinud miinimummäära.

01.01.2022. a jõustus PKS muudatus, millega muudeti alaealisele elatise maksmise regulatsiooni.

Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

2-26-6538

väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Vastavalt PKS § 101 lg-le 2 võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. Sama paragrahvi lõiked 3 kuni 7 sätestavad elatise arvutamise reeglid

alljärgnevalt:

- Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200

eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

- Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

- Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava

pere kõigi laste vahel.

- Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga.

- Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate

laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise

summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm

aastat.

Võttes arvesse, et hagejatele makstakse lapsetoetust, mis vastavalt PHS § 17 lg-le 3 on pere

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, hagejate perele makstakse lasterikka pere toetust,

mis jaguneb nelja lapse vahel, ja seda, et hagejad kostja juures ei viibi, ning hagejate

vanusevahe on suurem kui kolm aastat, siis kujuneb PKS § 101 alusel arvutatud elatise

suuruseks alates 01.01.2026. a kuni 31.03.2026. a kummalegi hagejale 273,62 eurot kuus ja

alates 01.04.2026. a kummalegi 290,50 eurot kuus. Seega on elatise miinimum tõusnud

võrreldes 2018. aastaga, kui pooled elatise maksmise osas kompromissi sõlmisid. Võib

eeldada, et lapse igakuised vajadused on vähemalt kahekordse miinimumelatise suurused ja

seega saab järeldada, et hagejate vajadused on suurenenud.

Hagejad nõuavad elatise suurendamist summani, mis jääb alla kehtiva elatise

miinimumsumma.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel

arvutatud elatise summa üksnes mõjuval põhjusel.

Kostja ei ole hagile vastanud ega esitanud ega tõendanud sellise mõjuva põhjuse esinemist,

mis annaks alust elatise väljamõistmist väiksemas ulatuses kui hagejad nõuavad.

4.4.

Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja muudab Tartu Maakohtu 07.02.2018. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-17-111748 kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatist, mida

kostja peab hagejatele maksma, ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates

22.03.2026. a kummalegi 200 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni.

Hagejate esindaja taotlusel määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks otsuse täitmise korra

ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta nende isa T.Z-i

pangakontole ja igakuist elatist tuleb maksta hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

2-26-6538

4.5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 164 lg 1 näeb erisusena ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool

oma menetluskulud ise.

Antud puhul on tegemist alaealiste ülalpidamisasjaga, mistõttu jätab kohus TsMS § 164 lg 1

alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik