3-26-1545/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-1545

Määruse kuupäev

28.05.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Alar Terase (Teras) kaebus Tapa Vallavalitsuse

20.05.2026. a korralduse nr 236 ja selle alusel väljastatud

ehitusloa tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Alar Terase kaebus.

2. Jätta Alar Terase esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja saadetakse

teadmiseks Tapa vallale.

ASJAOLUD

1. Alar Teras (kaebaja) esitas 24.05.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub

tühistada Tapa Vallavalitsuse 20.05.2026. a korralduse nr 236, millega väljastati ehitusluba

Tapa vallas Tapa linnas Kooli tn 13 kinnistul (79001:001:0277) olemasoleva ehitise

lammutamiseks vastavalt koostatud lammutusprojektile (töö nr 739). Kooli tn 13

kinnistul asub Tapa algkooli hoone, mis on Tapa valla üldplaneeringu kohaselt

miljööväärtuslik objekt, millele on üldplaneeringus kehtestatud piirangud. Vallavalitsuse

korraldus on sisuliselt põhjendamata ning vastuolus kehtiva Tapa valla üldplaneeringuga.

Lammutamise otsuse vastuvõtmise eel ei toimunud lammutamisplaani laiemat tutvustamist,

koosolekuid, ehitise põhjalikku dokumenteerimist, arutelusid muinsuskaitsjatega vms.

Vaidlusaluses korralduses pole kirjeldatud Tapa algkooli hoone tehnilist seisukorda, samuti

pole märgitud hoone ohtlikkust. Kaebuse kohaselt valmis Tapa algkooli hoone 1925. a, kuid

seisab kasutuseta ja osa hoone katusest on hävinud tulekahju järel. Tegemist on ühe vanima

Tapa linnas säilinud hoonega ning selle väärtusele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka

Muinsuskaitseamet. Viimati edastas Muinsuskaitseamet oma seisukoha 2026. a veebruaris,

milles leidis, et üldplaneeringus miljööväärtusliku objektina sätestamine tagab väärtuslikule

ehitisele piisava kaitse. Kaebaja on Tapa linna elanik. Ehitusloa andmine rikub kaebaja õigusi,

kuna kohaliku elanikuna on tal õigus avalikule ruumile, milles on säilitatud

miljööväärtuslikud objektid, mis on sätestatud Tapa valla kehtivas üldplaneeringus.

Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes peatada Tapa Vallavalitsuse

20.05.2026. a korralduse nr 236 „Ehitusloa andmine“ täitmine, s.t ehitusloa väljastamine Tapa

3-26-1545

vallas Tapa linnas Kooli tn 13 kinnistul (79001:001:0277) olemasoleva ehitise

lammutamiseks kuni otsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Vastustaja on korraldanud

riigihanke „Tapa linnas Kooli tn 13 hoone lammutamine“ (riigihangete registri viitenumber:

307878) ja sõlminud töövõtulepingu OÜ-ga Eldostar miljööväärtusliku ehitise

lammutamiseks ning töödega võidakse alustada kohe.

2. Tapa vald (vastustaja) esitas 26.05.2026 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

kohta. Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Vastustaja ei

vaidle vastu sellele, et Kooli tn 13 hoone on Tapa valla üldplaneeringus nimetatud

miljööväärtusliku objektina. Samas ei sätesta üldplaneering absoluutset lammutamiskeeldu.

Üldplaneeringu tingimuse kohaselt on lammutamine lubatud juhul, kui insenertehnilise

ekspertiisi põhjal on kandvatest konstruktsioonidest hävinud üle 60%. Hoone oli enne

üldplaneeringu kehtestamist olnud ilma kasutuseta juba üle 30 aasta ning märkimisväärselt

lagunenud. Pärast üldplaneeringu kehtestamist hoone lagunemine jätkus ning selle

konstruktsioonide lagunemise tase ületas 60%. Tapa Vallavalitsus tellis aprillis 2026 P.P.

Ehitusjärelevalve OÜ-lt Kooli tn 13 hoone erakorralise auditi. 07.04.2026. a ehitise auditi

aruanne on koostatud Majandus- ja taristuministri 12.10.2020. a aasta määruse nr 61 „Ehitise

auditi tegemise kord“ kohaselt. Audit kinnitas veelkord, et hoone on väga suures ulatuses

lagunenud, on varisemisohtlik ja seda taastada pole võimalik. Seega on lammutamiseks antud

ehitusluba kooskõlas üldplaneeringu tingimusega, sest üldplaneering ise näeb tehniliselt

hävinud kandekonstruktsioonidega miljööväärtusliku objekti puhul ette võimaluse

lammutamiseks. Ehitusloa andmise eesmärk ei ole miljööväärtuse eiramine, vaid avaliku

ohutuse tagamine olukorras, kus pädev ehitustehniline hinnang kinnitab hoone

avariiohtlikkust.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjed oleksid avaliku huvi seisukohalt rasked. Hoone

säilitamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni tähendaks avariiohtliku ehitise jätkuvat püsimist

avalikus ruumis. Vallal kui kinnistu ja hoone omanikul säilib kohustus tagada, et ehitis ei

ohustaks inimesi, vara ega keskkonda. Hoone vahetus naabruses asuvad kool ja lasteaed ning

naaberkinnistul asub avalik mänguväljak. Tapa Vallavalitsus on pidevalt sulgenud hoone

kõiki avasid (uksed, aknad), kinnitades avade ette tugevast puidumaterjalist laudise. Kahjuks

aga eemaldatakse süstemaatiliselt avade eest puitlaudis ära. Tapa Vallavalitsus on samuti

korraldanud regulaarselt hoone ümber ohulintide paigaldamise. Lindid kistakse tavaliselt

päeva-paari jooksul hoone ümbert ära ning visatakse minema. Seega takistab Tapa

Vallavalitsus pidevalt ja jooksvalt kõrvaliste isikute pääsu objektile seni, kuni hoone

lammutatakse. Lammutamise peatamisel tuleb vallal kanda täiendavaid kulusid hoone

ümbruse sulgemiseks, valveks, avariiohu vähendamiseks ning võimalike varingu- ja

vastutusriskide maandamiseks. Samuti võib kaasneda kahju või lisakulu sõlmitud

lammutustööde lepingu täitmise peatamisest. Vastustaja möönab, et lammutamine on

faktiliselt pöördumatu tegevus. Samas ei saa pöördumatus üksi olla piisav põhjus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks olukorras, kus kaebuse perspektiiv on nõrk ning pädev ehitusaudit

kinnitab hoone avariiohtlikkust ja ohtu kolmandate isikute elule ja tervisele. Avalik huvi

inimeste elu ja tervise kaitseks kaalub käesoleval juhul üles üldise huvi hoone säilitamiseks,

eriti arvestades, et üldplaneering ise võimaldab tehniliselt hävinud kandekonstruktsioonidega

miljööväärtusliku objekti lammutamist.

Kaebaja ei ole põhistanud, et vaidlustatud ehitusluba rikuks tema subjektiivseid õigusi.

Kaebaja on tuginenud asjaolule, et ta on Tapa linna elanik ja tal on kohaliku elanikuna õigus

avalikule ruumile, milles on säilitatud üldplaneeringus nimetatud miljööväärtuslikud objektid.

Selline väide väljendab avalikku huvi miljööväärtusliku hoone säilimise vastu, kuid ei näita

ära kaebaja isikliku õiguse riivet. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks Kooli tn 13 kinnistu

piirinaaber või et lammutamine mõjutaks otseselt tema omandit, tervist, elukeskkonda või

3-26-1545

muud individualiseeritud õigust. Käesolevas asjas ei ole kaebaja viidanud õigusnormile, mis

annaks talle õiguse esitada populaarkaebust Tapa linnas asuva miljööväärtusliku objekti

säilitamiseks.

3. Kaebaja esitas 26.05.2026 täiendava seisukoha, milles märgib, et vaidlustatud korralduses

ei viidata ega tugineta 2026. a auditi aruandele. Vastustaja ei ole kohtule esitanud 2020. a-l

tehtud auditit, milles jõuti järeldusele, et hoonet on võimalik säilitada, ja mille alusel tellis

vastustaja 2021. a projekti algkooli hoone rekonstrueerimiseks niinimetatud avatud

koolimajana. Visuaalsel vaatlusel ei erine Tapa algkooli hoone seisukord praegu oluliselt

võrreldes 2020. aastaga. Tapa Vallavolikogu pidas 2022. a-l võimalikuks määrata Tapa

algkooli hoone miljööväärtuslikuks objektiks. Vastustaja seisukohale lisatud foto lintidega

ümbritsetud Tapa algkooli hoonest on tehtud pärast kohtule kaebuse esitamist. Lindid pandi

hoone ümber pärast kaebuse esitamist kohtule 25. või 26.05.2026. Varem linte hoone ümber

polnud.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus võtab esmalt seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning

lahendab seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II).

I

5. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, milles palub tühistada Tapa Vallavalitsuse

20.05.2026. a korralduse nr 236, millega väljastati ehitusluba Tapa vallas Tapa linnas

Kooli tn 13 kinnistul (79001:001:0277) olemasoleva ehitise lammutamiseks vastavalt

koostatud lammutusprojektile (töö nr 739). Ehitisregistri andmetel on Kooli tn 13

hoone lammutamiseks ehitusluba nr 2612271/02902 antud 25.05.2026. Lähtudes

kaebuse eesmärgist ja kaebaja tegelikust tahtest, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et

vaidluse esemeks on Tapa Vallavalitsuse 20.05.2026. a korralduse nr 236 ja selle

alusel väljastatud ehitusloa tühistamine. Vaidlustatud korraldust ja antud ehitusluba

tuleb vaadelda lahutamatu tervikuna, st tegemist on ühe haldusaktiga (vt nt Riigikohtu

31.01.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-69-16, p 27). Seega on kohtule esitatud kaebus

haldusakti tühistamiseks vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1.

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega

ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1

kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub

asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ehitusloa vaidlustamiseks.

Kaebaja ei väida, et Kooli tn 13 asuva ehitise lammutamine avaldaks kuidagi mõju

tema omandile. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud ehitusluba saaks kaebaja

omandiõigust riivata. Kaebaja on kohtusse pöördunud pigem avaliku huvi kaitseks.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma

õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi

kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg

2). Kaebajal on valla elanikuna küll õigus kasutada avalikku ruumi, kuid kohalikul

omavalitsusel on avaliku ruumi kujundamisel ulatuslik otsustusvabadus ning avalikus

ruumis tuleb tagada inimeste ohutus. Praeguses olukorras on kaebaja välja toodud huvi

säilitada olemasolev miljööväärtuslikuks loetud objekt üheks avalikuks huviks, mis

põrkub teiste avalike huvidega. Seaduses sätestatud erandi puudumise tõttu ei saa aga

kaebaja avalikes huvides vaidlustada ehitusluba (vt Tallinna Ringkonnakohtu

19.02.2021. a otsus nr 3-19-1749, p 22). Pikaajalise kohtupraktika kohaselt ei ole

ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta

3-26-1545

säilimisele kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28.03.2012.

a otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010. a otsus nr 3-3-1-29-10, p 22).

8. Eeltoodust tulenevalt tuleb Alar Terase kaebus Tapa Vallavalitsuse 20.05.2026. a

korralduse nr 236 ja selle alusel väljastatud ehitusloa tühistamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel tagastada.

9. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus

ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot jääb kaebaja enda kanda ja seda ei

tagastata vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2.

II

11. Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada

vaidlustatud korralduse täitmise ehk ehitusloa väljastamise. Arvestades, et ehitusluba

on väljastatud, siis tõlgendab kohus kaebaja tahet selliselt, et kaebaja taotleb esialgse

õiguskaitse korras vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamist HKMS § 251 lg 1 p 1

alusel, kuna sellisel juhul puuduks luba ehitise lammutamiseks ja olemasolev hoone

säiliks kuni kohtumenetluse lõpuni.

12. Kuigi kohus tagastab kaebuse, peab kohus võimalikuks võtta kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse osas sisulise seisukoha. Kaebuse tagastamise korral on esialgse

õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles

pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (Riigikohtu 17.05.2017. a määrus asjas nr

3-3-1-88-16, p 15).

13. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või

omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse

kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 3 arvestab esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

14. Kohus leiab, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine

vajalik. Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus siiski järgmist.

15. Kaebusele on lisatud Muinsuskaitseameti 16.02.2026. a vastus kaebaja ettepanekule

tunnistada Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas Kooli tn 13 kinnistul (79001:001:0277)

paiknev Tapa algkooli hoone kultuurimälestiseks. Muinsuskaitseamet teatas vastuses, et on

samal seisukohal kui 2017. aastal ja hoone lammutamist ei toeta. Muinsuskaitseamet ei

saanud aga oma 16.02.2026. a vastuses olla teadlik 07.04.2026. a erakorralise ehitise auditi

tulemustest. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult tuginenud 07.04.2026 koostatud

ehitise erakorralisele auditile. Vaatamata sellele, et auditile ei ole vaidlustatud korralduses

viidatud, puudub alus kahelda, et vastustaja tugines ehitusloa väljastamisel siiski asjakohasele

tõendile, arvestades, et audit on tellitud vastustaja enda poolt.

16. Ehitusseadustiku § 44 punkti 11 alusel keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui

ehitise lammutamine ei vasta olulistele avalikele huvidele. Kohus leiab, et asjas kogutud

tõendid kinnitavad, et Kooli tn 13 kinnistul asuva ehitise lammutamine on kooskõlas oluliste

avalike huvidega. Vaidlus puudub, et Tapa valla üldplaneeringus on määratud

miljööväärtuslikuks objektiks Tapa algkooli hoone, asukohaga Kooli tn 13, Tapa linn.

Üldplaneeringuga määrati tingimus, et kõik miljööväärtuslikud objektid tuleb säilitada ning

lammutamine on lubatud ainult juhul, kui insenertehnilise ekspertiisi põhjal on kandvatest

3-26-1545

konstruktsioonidest hävinud üle 60%. Kohtule esitatud 07.04.2026. a auditi p 3.2.1 kohaselt

toimus hoone paikvaatlus 01.04.2026 ning selle käigus ilmnes, et hoone laguneb, on

avariiohtlik ning kujutab endast ohtu hoone läheduses viibivatele elusolenditele. Hoone

sissepääsud on laudadega kinni löödud, seega kõrvalistele isikutele on hoonesse sisenemine

tõkestatud, kuid tuleks takistada ligipääs ka hoone ümbrusesse. Hoone ülevaatusel tuvastati

ulatuslikud veekahjud, tugevad deformeerumised ning varisemisohtlikud olukorrad nii hoone

sees kui väljas. 07.04.2026. a auditi kohaselt on ehitises näha olulisi deformatsioone,

kandevõime kaotusi ning pragusid, mis viitavad hoone ebastabiilsusele. Ka 2020. a auditis on

ekspert tõdenud, et hoone on seisnud kasutamata kujul ca 20 aastat ning osaliselt ilma

katuseta juba mitmeid aastaid, mistõttu on praktiliselt kõik konstruktsiooniosad

amortiseerunud. Kokkuvõtvalt on 2020. a auditis märgitud, et lammutada tuleb tulekahjus

kahjustunud seinaosad ja hoovis vasakus tiivas praguline välissein; auditi koostaja ei välista

ka suuremaid lammutustöid, kuna tulekahjus hävinud katuse tõttu võib eeldada, et sealsed

konstruktsioonid on saanud vee- ja külmakahjustusi. Kuigi 2020. a-l asus ekspert seisukohale,

et hoone kandekonstruktsioonid on seisukorras, mida on võimalik rekonstrueerida, on

vaidlusalune hoone seisnud ilma katuseta ja kasutuseta tänaseni. Ilmastiku eest ei ole hoone

olnud kaitstud aastaid. Seega saab eeldada, et hoone seisukord on aastate jooksul järjest

halvenenud. Ka miljööväärtuslike ehitiste puhul ei pruugi olla võimalik enam nende

säilitamine viisil, mis tagab turvalisuse, ning miljööväärtuslike hoonete lammutamine on

lubatav, kui nende rekonstrueerimine on ehitustehniliselt võimatu. Kohtul puudub alus

kahelda 07.04.2026. a erakorralise ehitise auditi järeldustes.

17. Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

18. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele,

kuna kohus lahendas taotluse sisuliselt, jättes selle rahuldamata (HKMS § 108 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)