3-26-1387/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U H A L D U S K O H U S
Legislator headnote
AI generated3-26-1387/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: T A R T U H A L D U S K O H U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U H A L D U S K O H U S
T a r t u k o h t u m a j a
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-1387
Määruse kuupäev
27. mai 2026
Kohtunik
Karin Jõks
Kohtuasi
AK (nim K) kaebus Luua Metsanduskooli 30.04.2026.a
käskkirja nr 4-1/26/40 tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja: AK, esindaja advokaat Kaspar Koppel
Vastustaja: Luua Metsanduskool, esindaja Meelis Kall
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada menetlus.
2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3. Tagastada riigilõiv 40 eurot AK (nim K) kontole
EExxxxxxxxxxxxxx.
4. Jätta menetluskulud vastustaja kanda.
5. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud
1500 eurot.
Edasikaebamise kord ja
muud selgitused
6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse
kättetoimetamisest.
7. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
8. Andmesubjektil on õigus esitada enne määruse jõustumist
taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 15).
Asjaolud
1. Luua Metsanduskooli direktor andis 30.04.2026 käskkirja nr 4-1/26/40 (edaspidi
vaidlustatud käskkiri, dtl 15), millega arvas kutseõppeasutuse seaduse § 34¹ lg 1 p 7 alusel
õpilaste nimekirjast välja kaebaja AK.
2. Kaebaja esitas 07.05.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise
nõudes. Kaebaja tugines sellele, et väljaarvamise otsus on sisuliselt põhjendamata, tugineb
puudulikult tuvastatud asjaoludele, vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamisõigust ja
uurimispõhimõtet ning jättis kaalumata seaduses nõutud leebemad meetmed. Väljaarvamise
otsus on ebaproportsionaalne. Kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust vaidlustatud
käskkirja kehtivuse ja täitmise peatamiseks.
3. Kohus andis 11.05.2026.a määrusega kaebajale ja vastustajale tähtajad täiendavate
seisukohtade esitamiseks. Kaebajal tuli täiendada faktilisi asjaolusid ja põhjendada esialgse
1
õiguskaitse vajadust. Vastustajal tuli esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele, kohtu
küsitud selgitused ja haldusmenetluse materjalid.
4. Kaebaja esitas 13.05.2026 vastuse kohtunõudele.
5. Vastustaja teatas 15.05.2026, et pärast kaebuse esitamist on vaidlustatud käskkiri kehtetuks
tunnistatud. Kaebuse ese on ära langenud ja kaebaja õigused taastatud. Esialgse õiguskaitse
kohaldamise vajadus on ära langenud ja vastustaja ei esita eraldi vastuseid kohtu küsimustele.
Kirjale on lisatud Luua Metsanduskooli direktori 15.05.2026.a käskkiri nr 1-2/26/27
vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamise kohta (dtl 68). Käskkirjas on märgitud, et
vastustaja on pärast kaebuse esitamist hinnanud haldusakti õiguspärasust täiendavalt ning
leidnud, et käskkiri ei vasta täielikult haldusmenetluse seaduse § 54 sätestatud nõuetele.
Esineb alus vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Käskkirja kehtetuks tunnistamise
tulemusel taastatakse olukord, kus kaebaja on õpilaste nimekirjas ja talle võimaldatakse
osalemine õppekava täitmiseks vajalikes tegevustes. Samuti on tagatud kaebajale ligipääs
õppeinfosüsteemile.
6. Kohus palus 18.05.2026.a kohtunõudes menetlusosaliste seisukohti menetluse lõpetamise
kohta, selgitas kaebajale võimalust jätkata menetlust tuvastamisnõudes ning selgitas
menetluskuludega seonduvat, s.h andis menetlusosalistele võimaluse esitada seisukoht
menetluskulude jaotuse kohta.
7. Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega ja ei pidanud vajalikuks menetluse jätkamist
tuvastamisnõudes. Kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, kuna
vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja esitas
menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid.
8. Vastustaja nõustus menetluse lõpetamisega ja taotles menetluskulude jätmist poolte endi
kanda. Kaebaja kohtusse pöördumist ei saa pidada vältimatuks. Kaebajal oli vähem koormav
eesmärgipärane õiguskaitsevahend - esitada vaie vastustajale. Vastustaja kõrvaldas
õigusvastase olukorra viivitamatult pärast seda, kui kaebaja sellele tähelepanu juhtis. Kaebuse
esitamine ei olnud vältimatu.
Kohtu seisukoht
9. Kohus lõpetab menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel,
kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebaja ei taotlenud
menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (HKMS § 152 lg 2).
Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõuet samal alusel kohtule
uuesti esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2).
10. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna
kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud.
11. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud riigilõivu kokku 40 eurot
(dtl 18). Õige ei ole kaebaja väide, et asjas on tasutud riigilõive 80 eurot.
Kohus tagastab riigilõivu 40 eurot HKMS § 104 lg 5 p 3 ja 4 alusel. Kohus tagastab riigilõivu
isikule ja kontole, kust see tasuti. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist.
2
12. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab
menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks
tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud
tingitud kaebuse esitamisest.
Menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda. Õigusnormid ei sea
menetluskulude jaotust sõltuvusse sellest, kas kaebaja oleks saanud esmalt esitada vaide.
Kaebajal oli selleks küll õigus, kuid tegemist ei ole kohustusliku kohtueelse menetlusega. Nii
vaide esitamine kui ka halduskohtule kaebuse esitamine olid aktsepteeritavad võimalused
haldusakti vaidlustamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja tunnistas vaidlustatud
käskkirja kehtetuks kaebuse esitamisest tingituna.
13. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 77-82), mille kohaselt
kaebaja esindaja kulud (kulud õigusabile) on kokku 2845,80 eurot (s.h käibemaks). Vastavalt
spetsifikatsioonile on osutatud õigusteenuseks kliendi konsulteerimine (1 tund), dokumentide
analüüs, kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamine (7,25 tundi), kohtunõude
analüüs, täiendavate tõendite kogumine ja 13.05.2026.a menetlusdokumendi koostamine (4,5
tundi). Kokku on ajakulu kaebajale õigusteenuse osutamiseks 12,75 tundi. Tunnitasu on 180
eurot, millele lisandub käibemaks.
14. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja menetluskulud kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud.
Vaidlus on õiguslikult lihtne ning asja materjalid ei ole mahukad. Kohtunõude alusel esitatud
kaebaja täiendavad seisukohad oleksid pidanud sisalduma juba algses kaebuses (kaebaja
faktilise olukorra kirjeldus, esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamine). Kõiki esitatud
tõendeid ei saa pidada asjakohasteks (statistilised andmed kohtumenetluse keskmise kestuse
kohta). Kohus peab esindaja kulusid vajalikuks ja põhjendatuks 1500 euro ulatuses (s.h
käibemaks) ning mõistab selle summa vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb
teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole ta menetluskulude tasumist soovib.
15. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas (HKMS § 179 lg 4).
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime
ja muude isikuandmete avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Taotlus tuleks kohtule
esitada enne määruse jõustumist. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik Karin Jõks
3