1-26-12/34 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

27.05.2026

Kohtuasja number

1-26-12

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Tiit Lõhmus ja Marina Ninaste

Kohtuistungi sekretär

Annika Pärn

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Raino Kivimurru süüdistuses KarS § 424 lg

2 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 25.02.2026. a otsus

Süüdistatav

Raino Kivimurd, isikukood 39209126022; elukoht:

XXX; käesoleval ajal viibib vahistatuna Tartu Vanglas;

karistatus: Eestis 1 kehtiv kriminaalkaristus, 3 kehtivat

väärteokaristust; Soomes 8 kehtivat karistust

tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.–20.10.2024;

loovutusvahistamine 25.09–16.11.2025; vahistamine

alates 17.11.2025

Apellandid

süüdistatav Raino Kivimurd;

määratud kaitsja Anne Vissak

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

vanemprokurör Ken Kiudorf

Kohtuistungi toimumise aeg

06.05.2026

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 25.02.2026. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Määrata vandeadvokaadi abi Anne Vissaku poolt apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 267,84 eurot (sh käibemaks

51,84).

3. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Raino Kivimurrult Eesti

Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 267,84 eurot (sh

käibemaks). Menetluskulud tuleb tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata,

saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Raino Kivimurdu süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi selles, et

tema, omades kehtivat karistust KarS § 424 lg 2 järgi, juhtis 18.10.2024 kell 17.02 Jõgeva

maakonnas Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas Tampsi kinnistu juures mootorsõidukit

Mazda 5 registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema

väljahingatavas õhus oli 1,26 mg/l. R. Kivimurd rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille

kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht

alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75

milligrammi alkoholi. Lisaks eelnevale puudus R. Kivimurrul teo toimepanemise ajal

juhtimisõigus, millega ta rikkus LS § 90 lg 1 p 1, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida

isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohus tunnistas 25.02.2026. a otsusega R. Kivimurru süüdi KarS § 424 lg 2

järgi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva karistusaja hulka ja loeti R. Kivimurru karistuseks

1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu

Maakohtu 24.04.2023. a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta 1 kuu 15 päeva

vangistuse võrra ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 12 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse R. Kivimurru karistuse kandmise algusaega

tema kinnipidamisest 25.09.2025. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

R. Kivimurrult mõisteti menetluskuluna riigituludesse sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi

korras määratud kaitsja tasu 626,74 eurot, s.o kokku 1955,74 eurot, mis tuleb tasuda osade

kaupa 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2.1.

Maakohus tuvastas, et R. Kivimurd juhtis 18.10.2024 kell 17.02 Jõgeva maakonnas

Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas Tampsi kinnistu juures mootorsõidukit Mazda 5, olles

joobeseisundis. Mootorsõiduki juhtimise ajal oli R. Kivimurru väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus 1,26 mg/l. Kuritegu on tõendatud tunnistaja ütluste, sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsuse ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. R. Kivimurru ütlused, et peale

sõiduki juhtimise lõpetamist ja enne joobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga tarvitas ta

sündmuskohal viskit, ei ole usaldusväärsed ning on antud süü pisendamise eesmärgil. R.

Kivimurd ei ole kohtueelses menetluses midagi sündmuskohal alkoholi tarvitamisest rääkinud

ning tema väide on vastuolus tunnistaja K.K. u ütlustega, kelle kinnitusel R. Kivimurd oli neil

kogu aeg silme all ning tal polnud enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist võimalik süüa ja

juua.

2.2.

R. Kivimurd pani mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toime otsese tahtlusega, sest

ta sai aru, et on lubamatus joobeseisundis ning ta vähemalt möönis seda. Alkoholisisaldus R.

Kivimurru väljahingatavas õhus (1,26 mg/l) ei olnud piiripealne ja annab iseenesest juba alust

järeldusele, et R. Kivimurru tarbitud alkoholikogus ei saanud olla väike. Alkoholi tarvitamise

aega ja kogust arvestades sai R. Kivimurd aru, et on mootorsõidukit juhtima asudes lubamatus

joobeseisundis. Seda on ta ka oma ütluses tunnistanud.

2.3.

Liiklusregistri väljatrüki ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et R. Kivimurrul

puudub juhtimisõigus. Juhtides mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguseta, rikkus R. Kivimurd LS § 90 lg 1 p-i 1.

2.4.

R. Kivimurrul on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 2 järgi, mis tähendab, et R.

Kivimurd on 18.10.2024 mootorsõiduki joobes juhtimise pannud toime korduvalt ning tema

tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 424 lg 2 järgi. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid

ei esine.

2.5.

R. Kivimurru süü on keskmine. Tema süüd suurendab asjaolu, et tema joove oli

suurem kui kriminaalne minimaalne joove. Samuti asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit ilma

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, s.o ta pani toime veel ühe liiklusseaduse

rikkumise. Sõidukis viibis samal ajal kaasreisija, kelle elu ja tervist ta oma käitumisega

potentsiaalselt ohustas. Samuti suurendab süüd suures koguses kange alkoholi tarvitamise

järgselt mootorsõiduki juhtima asumine olukorras, kus süüdistatav sai ka ise aru, et ta on

alkoholijoobes. Süüd vähendab sõiduki juhtimine madalama liiklustihedusega kõrvalteel ning

asjaolu, et teol ei olnud raskeid tagajärgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust

kergendava asjaoluna on põhjendatud arvestada puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p

3).

2.6.

R. Kivimurd omab kehtivaid karistusi varasemate liiklusalaste rikkumiste (sh

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise, kiiruse

ületamise) eest. Seega ei saa pidada R. Kivimurdu õiguskuulekaks inimeseks. Pigem on näha,

et temale on omane toime panna erinevaid liiklusalaseid süütegusid. Arvestades R. Kivimurru

süü suurust, karistust kergendava asjaolu esinemist, raskendavate asjaolude puudumist ning

sedagi, et R. Kivimurd ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, mõistab kohus R.

Kivimurrule KarS § 424 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

2.7.

Kuna R. Kivimurd pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb talle

mõista liitkaristus, mis kohtuotsuste kogumis on 2 aastat 9 kuud 12 päeva vangistust.

Mõistetud liitkaristust ei pea kohus võimalikuks üldkasuliku tööga asendada. Seda põhjusel,

et KarS § 69 lg 1 võimaldab kuni kaheaastast vangistust mõistes asendada selle üldkasuliku

tööga, kuid R. Kivimurru vangistuse pikkus on üle kahe aasta. R. Kivimurrule mõistetud

vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ega ka vangistusest tingimisi kasvõi osaline

vabastamine ei ole põhjendatud ka tema varasema käitumise tõttu. Teda on Pärnu Maakohtu

24.04.2023. a otsusega juba analoogilise rikkumise, s.o mootorsõiduki korduva joobes

juhtimise, eest vangistusega karistatud, mille kohus asendas üldkasuliku tööga. Kuid R.

Kivimurd ei teinud mõistetud karistusest vajalikke järeldusi, rikkus käitumiskontrolli nõudeid

ja hoidus tahtlikult ja teadlikult kõrvale üldkasulikust tööst ning pani toime uue kuriteo.

Samuti on tal läbimata määratud sotsiaalprogramm. Lisaks eelnevale hoidis R. Kivimurd

tahtlikult ja teadlikult eemale eelmise karistuse täitmisele pööramise menetlusest ning samuti

käesolevast kriminaalmenetlusest. Käesolevas menetluses kuulutati R. Kivimurd

tagaotsitavaks ning kohaldati tõkendit vahistamine. R. Kivimurd tabati Soomes. Sellise

käitumise põhjuseks on R. Kivimurd toonud perekondlikud probleemid ja oma tervisliku

seisundi, kuid ükski neist ei õigusta ära kadumist ja kättesaamatuks jäämist. Süüdistatav on

näidanud end inimesena, keda ei saa usalda, mistõttu ei ole kohtul usku, et R. Kivimurd

tahaks ja suudaks edaspidi teha üldkasulikku tööd ja täita käitumiskontrolli nõudeid ja

kohustusi. Samuti esineb oht, et R. Kivimurd võib ka edaspidi jääda kättesaamatuks, seda eriti

olukorras, kus ta leiab vähemalt enda jaoks sobiva põhjenduse, miks on kõik muu olulisem

kui karistuse kandmine.

2.8.

Kohtu hinnangul ei ole süüdistataval võimalik menetluskulusid ühe korraga tasuda.

Süüdistatav viibib vahi all ning kohtuotsuse jõustumisel asub ta reaalset vanglakaristust

kandma, mis tähendab, et tal ei ole lähiajal võimalik varasemal töökohal jätkata. R. Kivimurru

peres kasvab kuus last, kellele tuleb ülalpidamist anda. Samas on süüdistatava puhul tegemist

töövõimelise isikuga, mistõttu ei ole tal takistusi töökoha leidmiseks ja sissetuleku saamiseks

edaspidi. Menetluskulud kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

Apellatsioonid

3. R. Kivimurd vaidlustas 06.03.2026 maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas, leides,

et see on ebaproportsionaalne ega arvesta piisavalt tema perekondlikku olukorda. R. Kivimurd

tunnistab oma süüd ega vaidlusta süüteo toimepanemist, kuid taotleb karistuse kergendamist.

3.1.

Kaebajale on mõistetud vangistus 2 aastat, 9 kuud ja 12 päeva, millest ta on kandnud

ligikaudu 5 kuud. Varasemalt määratud üldkasuliku töö täitmine jäi pooleli temast

sõltumatutel põhjustel, sealhulgas lapse enneaegse sünni ja sellele järgnenud pikaajalise

haiglaravi tõttu. Hilisemalt süvenes kaebaja alkoholisõltuvus, peres olid tülid naise ja tema õe

vahel ning kõik päädis sellega, et lastekaitse võttis nende 6 last kodust ära. R. Kivimurd otsis

abi, läbis ravi ning on käesolevaks ajaks kaine. Ka kõik lapsed on nüüdseks tagasi kodus.

3.2.

Kaebaja palub kohtul kaaluda võimalust kanda karistust elektroonilise valve all ning

võimaldada tal jätkata üldkasulikku tööd vabaduses, et säilitada perekond, elukoht ja luua

eeldused edukaks taasühiskonnastumiseks. R. Kivimurd soovib teha kodus remonti, et tema

pere saaks Soomest ära Eestisse kolida. Kaebaja kardab, et pärast niivõrd pikka vangistust ei

ole tal enam kodu ega perekonda.

4.

16.04.2026 esitas apellatsiooni R. Kivimurru kaitsja A. Vissak, kes palub samuti

maakohtu otsuse tühistada mõistetud karistuse osas.

4.1.

R. Kivimurd on puhtsüdamlikult kirjeldanud toimunud sündmusi ning ei ole kuidagi

pisendanud oma käitumise ebaõigust. Ta on oma tegu kahetsenud. Olgugi, et prokurör on R.

Kivimurdi kahetsuse pannud kahtluse alla, on kohus jõudnud siiski järeldusele, et süüdistatava

siiruses pole alust kahelda. R. Kivimurd on kogu käesoleva menetluse vältel kirjeldanud

kõnealusel perioodil tema elus toimunud sündmusi. Tegemist oli talle väga raske perioodiga.

Sel ajal pidi ta tegema Eestis üldkasulikku tööd, kuid samal ajal olid tal Soomes probleemid

perekonnas – ajutiselt olid tema ja elukaaslase lapsed perest eraldatud. Selleks, et lapsed perre

tagasi saada, tuli tal Soomes minna alkoholiravile. Samasse perioodi langevad ka enneaegselt

sündinud lapse terviseprobleemid. Süüdistatav ei ole tahtlikult üldkasuliku töö tegemisest ega

käesolevast menetlusest kõrvale hoidunud. Arvestades R. Kivimurru süü suurust ja

puhtsüdamlikku kahetsust ning rasket perioodi perekonnas, tuleks tema

karistust vähendada ning jätta kandmata vangistus kandmisele tingimisi.

4.2.

R. Kivimurd palub vähendada temalt välja mõistetud

menetluskulusid, kuna 1955,74 euro tasumine käib tal ilmselgelt üle jõu.

R. Kivimurru prioriteediks on alaealistele lastele ülalpidamise andmine.

Olles juba pikalt vanglas viibinud, ei ole tal olnud võimalust elatist teenida.

Elukaaslane on hetkel noorima lapsega kodune ja ei saa tööl käia.

Menetlus ringkonnakohtus

5. Kohtuistung apellatsioonimenetluses toimus 06.05.2026. Süüdistatav loobus

14.03.2026 ringkonnakohtule esitatud taotlusest prokuröri taandamiseks, kuna istungi

toimumise ajaks oli menetluses uus prokurör.

6. Kohtuistungil selgitas ringkonnakohus välja ka R. Kivimurru seisukoha seoses tema

poolt korduvalt esitatud taotlustega vahistamise elektroonilise valvega asendamiseks. Kohus

märkis, et nii maa- kui ringkonnakohus on selle küsimusega juba tegelenud —

ringkonnakohus jättis alles 02.04.2026 süüdistatava määruskaebuse läbi vaatamata — , kuid

hoolimata sellest on süüdistatav jätkanud elektroonilise valve kohaldamise taotlemisega.

Istungil ütles R. Kivimurd siiski, et soovib ennekõike, et temale mõistetud karistust

vähendataks või jäetaks osaliselt täitmisele pööramata ning korduvalt lahendatud

elektroonilise valve küsimuse võib arutlusest kõrvale jätta.

7. Nii süüdistatav kui kaitsja jäid esitatud apellatsioonide juurde.

8. Prokuröri hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu otsuse

muutmiseks või karistuse kergendamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

9. Apellatsioonides on vaidlustatud üksnes karistust. Apellandid taotlevad R.

Kivimurrule mõistetud karistuse kergendamist ning selle tingimisi kohaldamata jätmist või

üldkasuliku tööga asendamist. Kuna ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetluse

seadustiku (KrMS) § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni piirest väljumiseks, piirdutakse

käesolevas otsuses üksnes karistamist puudutava osaga.

10. Kolleegium leiab, et maakohus ei teinud karistust mõistes sellist kaalutlusviga, mis

tooks kaasa vaidlustatud otsuse muutmise. Kordamata KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes kõiki

maakohtu asjakohaseid ja nõustumisväärseid kaalutlusi, märgib kolleegium vastuseks

apellatsioonile ja ringkonnakohtu istungil kõlanule järgmist.

11. Riigikohus on korduvalt märkinud, et nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab

põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusel, samuti võimalusel

mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise

huvidel (üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta

kuriteo asjaolud, sh toime pandud tegu ja tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja

eesmärk. Eripreventiivne kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta

süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed

kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis

süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsioon tingib karistuse korrigeerimise juhul,

kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid (vt nt RKKK 1-18-7276/80, p 26; 1-

20-6745/88, p 62; 1-22-227/66, p 12).

12. Samuti on Riigikohus leidnud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest

lähtuva otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele

tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise

aluseks eelkõige siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või

menetlusõiguslik rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse

kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt

mittevastava karistuse mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muu

hulgas siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide kohaldamisel

kaalutlusvea (vt nt RKKK 1-19-4150/132, p-d 27 ja 28).

13. R. Kivimurru karistamine on võimalik vaid vangistusega – rahalist karistust KarS §

424 lg 2 ette ei näe. Maakohus hindas R. Kivimurru süüd keskmiseks ning arvestas karistust

kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Mõistetud karistus on sellele vastav ning

jääb alla sanktsiooni keskmise määra. Olukorras, kus süüdistatavat on varem korduvalt

kriminaal- ja väärteokorras joobes juhtimise eest karistatud ning ta oma käitumist ei

korrigeeri, puudub igasugune alus keskmisest sanktsioonimäärast veelgi madalama karistuse

mõistmiseks.

14. R. Kivimurd pani käesoleva kuriteo toime eelmise kohtuotsusega määratud

üldkasuliku töö tegemise ajal. KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö

tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle

mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-le 2, mis sätestab, et kui süüdlane paneb pärast

kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo,

suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb käesoleva teo eest mõistetav karistus liita

eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusele. Seda maakohus on ka teinud, mõistes R.

Kivimurrule liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 12 päeva vangistust.

15. Maakohus on juba R. Kivimurrule selgitanud, et mõistetud liitkaristust pole võimalik

üldkasuliku tööga asendada (maakohtu otsuse p-d 29–30). Selle välistab KarS § 69 lg 1, mis

võimaldab üldkasuliku tööga asendada maksimaalselt kuni 2 aasta pikkuse vangistuse. R.

Kivimurrule mõistetav vanglakaristus on sellest pikem. Samuti on maakohus pidanud

vajalikuks märkida, et isegi alla 2 aasta pikkuse vangistuse mõistmisel poleks üldkasuliku töö

kohaldamine põhjendatud, kuna seda ei võimalda R. Kivimurru varasem käitumine, sh

üldkasuliku töö ajal uue samalaadse kuriteo toimepanemine ning käitumiskontrolli nõuete

rikkumine. Maakohtu järeldus on igati nõustumisväärne.

16. Nii KarS § 73 lg 1 kui § 74 lg 1 sätestavad, et kohus võib jätta mõistetud karistuse

täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui selle tingivad kuriteo asjaolud ja süüdlase

isik. KarS § 74 lg 5 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, võib

teda tahtlikult toime pandud kuriteo eest mõistetavast liitkaristustest vabastada koos

allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Kui kohus peab võimalikuks jätta

mõistetud vabadusekaotuslik karistus tingimisi kohaldamata, siis peab ta jälgitavalt

põhjendama, millised kuriteo toimepanemist ja/või süüdlase isikut iseloomustavad eripärad

tingivad konkreetsel juhul karistuse individualiseerimise sellisel viisil (vt RKKK 1-23-52/69

p-d 23–24). Õiguskirjanduses on selgitatud, et kuna tingimisi vabastamine väljendab eelkõige

kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, siis on see võimalik esmajoones isikute osas, kes on

vangistusega karistatava tahtliku kuriteo pannud toime esmakordselt ja kellest võib arvata, et

nad ei jätka kuritegude sooritamist (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad

J. Sootak ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura, 2021, § 73 komm 3.3.1).

17. Ringkonnakohtu hinnangul selliseid kuriteo asjaolusid või süüdlase isikut

iseloomustavaid eripärasid antud juhul ei esine. Karistusest tingimisi vabastamist ei tingi ka

apellatsioonides kirjeldatud asjaolud R. Kivimurru perekondlike probleemide ja

alkoholisõltuvuse kohta. On igati kiiduväärt, et R. Kivimurd on otsinud abi, läbinud Soomes

sõltuvusravi ja hindab end võimeliseks edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduma. Samuti on

mõistetav süüdistatava mure, et pika vangistuse korral võib ta oma perest võõranduda ning

tema soov kolida koos perega Eestisse ja seada sisse siinne kodu. Apellatsioonides esile

toodust nähtub, et mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu oli süüdistatava elus raske aeg.

Eelkirjeldatu ei tingi siiski karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist. Perekondlikke

ja/või terviseprobleeme esineb paljudel inimestel, see ei ole vabanduseks teisi isikuid

ohustavale käitumisele. Lisaks on R. Kivimurd karistusregistri andmetel samaliigilisi väär- ja

kuritegusid Soomes toime pannud juba alates 2015. aastast. Seega ei saa praegust tegu

põhjendada vaid R. Kivimurru probleemidega, vaid tema elukäik näitab selgelt

sissejuurdunud õigusvastast käitumist.

18. Karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda

isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja

isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise karistusega tõsine hoiatus (RKKK 3-1-1-41-04).

Karistusregistri andmetel on R. Kivimurd Soomes kandnud mh korduvalt

vabadusekaotuslikku karistust – 2016. a otsusega 70 päeva, 2017. a otsusega 50 päeva, 2023.

a otsusega 5 kuud ning 2025. a otsusega 30 päeva. Ka üldkasulikku tööd on ta Soomes teinud.

Korduv süüteomenetluse kogemus ja vabadusekaotuslikud karistused loovad olukorra, kus

karistuse täitmisele pööramisest osaline vabastamine ei omaks R. Kivimurru puhul nn

hoiatavat mõju, mida šokivangistusega tavapäraselt taotletakse.

19. Kolleegium selgitab veel, et kui süüdistatav on tõepoolest oma käitumist ja hoiakuid

muutnud ning loobunud alkoholi tarvitamisest, on tal juba lähitulevikus võimalik

ennetähtaegse vabastamise menetluses seda kõike ka kohtule avaldada ja tõendada. Nimelt

sätestab KarS § 76 lg 1 p 1, et teise astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe

kolmandiku mõistetud karistusajast. Ringkonnakohus rõhutab siiski, et ainuüksi

ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemine ühe kolmandiku karistuse ära kandmisel ei

garanteeri veel, et R. Kivimurd ka vabastatakse.

20. Kaitsja palub

vähendada R. Kivimurrult välja mõistetud

menetluskulusid, kuna 1955,74 euro tasumine käib süüdistataval üle jõu.

R. Kivimurd soovib toetada oma elukaaslast ja alaealisi lapsi.

21. Kolleegium ei näe asjaolusid, miks peaks täisealise ja töövõimelise inimese

menetluskulusid vähendama. Vanglas karistuse kandmine ja seetõttu sissetuleku puudumine

menetluskulude vähendamist ei tingi. Lisaks on maakohus niigi võimaldanud R. Kivimurrul

menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kui süüdistataval ei ole vanglas viibides võimalik

menetluskulusid täies ulatuses tasuda, siis täiendavat paindlikkust menetluskulude hüvitamise

otsustuse täitmisel võimaldavad KrMS §-d 423–424 ja täitemenetluse seadustiku § 45 (vt

RKKK 1-20-6745, p 71). Maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulu suurus jääb

muutmata.

22. Eelnevat arvestades jäävad apellatsioonid rahuldamata. Maakohus ei ole eksinud R.

Kivimurrule karistuse mõistmisel. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1,

jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25.02.2026. a otsuse muutmata.

23. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude osas. R. Kivimurrule riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi

abi Anne Vissak esitas 16.04.2026 ja 06.05.2026 ringkonnakohtule taotlused riigi õigusabi

tasu suuruse kindlaks määramiseks. Maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise

eest (30+120 minutit) taotleb kaitsja 223,20 euro (sh käibemaks 43,20 eurot) hüvitamist.

Kohtuistungil osalemise eest (24 minutit) taotleb kaitsja 44,64 euro hüvitamist (sh käibemaks

8,64 eurot). Kolleegium peab mõlemat tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab need.

24. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsiooni rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon

on esitatud. Seega jääb apellatsioonimenetluse kulu summas 267,84 eurot (sh käibemaks

51,84 eurot) KrMS § 185 lg 2 alusel R. Kivimurru kanda. Sarnaselt maakohtuga (maakohtu

otsuse p-d 35-36) leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda

menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)