2-24-17671/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-17671

Tsiviilasi

O. K. hagiavaldus A. K. ja K. K. vastu elatise

vähendamise nõudes

Hagi hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Ärakuulamine

Hageja: O. K. (IKXXX)

Hageja lepinguline esindaja: Irina Popova, jurist

Kostja I: A. K. (IKXXX)

Kostja II: K. K. (IKXXX)

Kostjate seaduslik esindaja: J. K. (IKXXX)

Kostjate lepinguline esindaja: Aleksei Smelov, jurist

12.05.2026

RESOLUTSIOON

1. Jätta O. K. hagiavaldus A. K. ja K. K. vastu elatise vähendamise nõudes

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Harju Maakohtu 08.01.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX mõisteti alates

21.11.2017 hagejalt kostjate kasuks välja elatised 235 eurot iga lapse kohta

kalendrikuus ja alates 01.01.2018 suuruses 250 eurot iga lapse kohta kalendrikuus

kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Vastavalt kohtumääruse punktile 2. Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub ka elatise miinimumi

suurus.

2. 09.09.2024.a. kostjate ema on esitanud kohtutäiturile avalduse elatise nõude

suurendamiseks täiteasjade nr XXX ja nr XXX raames, millest kohtutäitur teavitas

hagejat.

3. Lisaks sellele, et muutus seadus, on hageja alates 04.10.2024 otsusega nr XXX

töötuna arvele võetud. Hagejal ei ole tema varalist seisundit arvestades võimalust lapsi

ülal pidada kohtuotsusega ettenähtud korras. Hagejal puudub sissetulek, vara või

muud vahendid, mis võimaldaksid maksta elatist. Hageja pangakontod on arestitud.

4. Samuti muutusid ka kostjate esindajal elutingimused. Kostjate esindajal on lisaks

kostjatele veel üks laps, kelle sünnitunnistuse hageja palub nõuda kostja esindajalt

välja. Hageja pole võimalust seda kuskilt võtta kohtule esitamiseks ja seda

tõendamiseks, et kostjate esindaja saab lasterikka pere toetust vähemalt 450 euro

ulatuses.

5. Kostjate esindaja saab lasterikka pere toetust, hageja on töötu ning tema varaline

seisund on kehv, et muutus seadus ja et lapse vajadused ei ole vanuse ja

mastaabisäästu tõttu nii suured, on aluseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks.

6. Hageja palub vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust ja määrata temalt

miinimumelatisest väiksema elatise 150 euro ulatuses iga lapse kohta, kuna

elatisnõude aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud.

Kostjate vastus

7. Kostjad vaidlevad esitatud nõudele vastu. Kostjad ei tunnista hagi esitatud kujul ja

nende hinnangul ei ole alust elatise vähendamiseks kuni 150 eur kuus. Kostjad on

alaealised lapsed, kes ei suuda objektiivsetel põhjustel endale ülalpidamiseks raha

teenida ning nad pole süüdi selles, et hagejal puudub vara või muud vahendid. Hageja

pangakonto on arestitud seetõttu, et tal tekkis võlgnevus elatise maksmise osas ja

kostjad olid sunnitud pöörduma kohtutäituri poole kohtuotsuse täitmiseks. Kui hageja

oleks elatised korralikult maksnud, siis ei oleks tema pangakonto arestitud.

8. Töötuna arvele võtmine ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustuse täitmisest. Hageja ei

ole töövõimetu, järelikult on ta võimeline ja isegi kohustatud töid ja tulu leida laste

ülalpidamiseks. Selles kontekstis on oluline Riigikohtu juhised ja nimelt: Vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse

täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 14).

Kostjate hinnangul ei ole hageja astunud piisavaid samme, et tööle asuda või

sissetulekut leida, ning selline tahtlik tegevusetus ei õigusta alaealiste laste

ülalpidamiskohustuse vähendamist.

9. Kostjate hinnangul ei ole elatise vähendamiseks ka see asjaolu, et kostjate seaduslikul

esindajal (emal) on sündinud veel üks laps, sest tegemist ei ole hageja lapsega,

järelikult ei ole hageja kohustatud kolmanda lapse ülal pidada. Hageja ülalpidamise

kohustused laienevad üksnes kostjatele. Kostjate hinnangul on lasterikka pere toetuse

arvestamine (PKS § 101 lg 5) on seadusandja mõtte kohaselt ettenähtud vaid juhuks,

kui kolm last on vanematel ühised, mis on ka loogiline, sest sellisel juhul on laste

vanematel ühine kohustus lapsi ülal pidada.

10. Kuna kostjad on vanemaks saanud, on kasvanud ka nende igapäevased kulud, mis

eeldaksid pigem elatise suurendamist, mitte vähendamist. Elatise vähendamine

kahjustaks laste arengut ja heaolu, sest perel oleks raskem pakkuda lastele vajalikke

huvitegevusi ja tervislikku eluviisi.

11. Kostjate ema kannab juba täna suuremat osa laste ülalpidamiskoormusest ning elatise

vähendamine suurendaks tema koormust ebaõiglaselt.

Kohtu põhjendused

12. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled isiklikult

ära ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta

rahuldamata.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

14. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

15. Vaidlust ei ole selle üle, et Harju Maakohtu 08.01.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr

XXX mõisteti O. K.ilt välja hagejate ülalpidamiseks elatis 250 eurot lapse kohta.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub ka elatise

miinimumi suurus.

16. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele

lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool

on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära

kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei

või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel

aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist

ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks

209,20 eurot.

17. PKS § 217² lg 2 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi

kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud

elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et

alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma

elatist 292 eurot kuus.

18. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed. Hageja on kohustatud

tasuma kostjatele elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel muutub ka elatise

miinimumi suurus. Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist 150

euroni kuus tuginedes oma majanduslikule seisule ja asjaolule, et hagejal on veel üks

alaealine laps ning õiguslik olukord on muutunud.

19. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

TsMS § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse

jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat

täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja

tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

20. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib

olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline

seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või

olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps.

Ainuüksi õigusliku olukorra muutumine ei anna alust elatist vähendada alla PKS § 101

lg-s 1 sätestatud alammäära. Lastele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1

sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause

järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla

muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

21. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise

väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi

lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule

ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega

tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks 08.01.2018 kohtuotsusega

tsiviilasja nr XXX kohtulahendi tegemisel.

22. Tsiviilasjas XXX esitatud hagiavalduse kohaselt palusid kostjad hagejalt välja mõista

elatise miinimummääras (tsiviilasja XXX materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist).

Kuna hageja oma majanduslikule olukorrale tsiviilasjas XXX ei viidanud, siis saab

kohtu hinnangul eeldada, et hageja oli võimeline elatist iseenesest miinimumsummas

2018. aastal igakuiselt tasuma. Kohus märgib, et 2018.a oli elatise miinimumiks 250

eurot ja lapsetoetus 55 eurot.

23. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostjate igakuised vajadused oleksid

vähenenud võrreldes 2017/2018 aastaga. Kohtu hinnangul on arvestades elukalliduse

tõusuga ka eluliselt usutav, et ca 8 aastaga võivad olla kostja igakuised kulud pigem

suurenenud kui vähenenud. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et tema kulud oleksid

kehtivast kahekordsest miinimumelatise baassummast suuremad, siis loeb kohus, et

kostjate igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele elatise

baassummale. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise korral ka vaja

tõendada kulutuste suurust ega kandmist. Alates 01.04.2026 on ühe lapse kohta elatis

318,62 eurot (baassumma 295,86 eurot) + 3% brutokuupalgast (62,76 eurot) - 50%

lapsetoetusest (40 eur).

24. Kostjate seaduslik esindaja on arvestanud ühe lapse kulu 292 eurot kuus nagu nähtub

09.09.2024 elatise nõude suurendamise avaldustest (dtl 11-14, avaldused). Seega on

laste kulud niigi väiksemad kui tänane elatismiinimum 318,62 eurot. Elatise

vähendamiseks alla miinimummäära peab esinema mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2

kohaselt. Mõjuva põhjuse asjaolud PKS § 102 lg 2 mõttes peab välja tooma ja neid

tõendama kohustatud vanem ehk hageja (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-124-15, p 15).

25. Hageja on viidanud menetluses asjaolule, et laste emal on lisaks kostjatele veel

kolmas laps ja ema saab lasterikkaperetoetust, mida tuleb elatise vähendamisel

arvestada. Kohus leiab, et tegemist ei ole asjaoluga, mis annaks alust elatist

vähendada. Esiteks märgib kohus, et lasterikka peretoetus ei ole suunatud konkreetse

lapse ülalpidamiseks individuaalselt, vaid kogu pere toetamiseks.

Rahvastikuregistriandmetel on hageja lapsed kostjad. Teiseks, lasterikka pere toetuse

saamise eelduseks olev kolmas laps ei ole hageja laps, mistõttu ei saa hageja tugineda

selle lapse olemasolule oma kohustuse vähendamiseks. Lasterikka pere toetuse

arvestamine (PKS § 101 lg 5) on seaduseandja mõtte kohaselt ettenähtud juhuks, kui

kolm last on vanematel ühised, sest vanematel on ühine kohustus lapsi üleval pidada.

Hagejal ei ole alust nõuda elatise vähendamist üksnes põhjusel, et ema saab lasterikka

pere toetust. Hageja väide, et tal on uus naine, kellel on kaks last, leiab kohus, et nende

laste ülalpidamise eest vastutab laste bioloogiline isa.

26. Hageja on viidanud menetluses, et ta on töötu, enda kehvale majanduslikule olukorrale

ja tervislikule seisundile.

27. Riigikohus on leidnud, et vanema töötus ja sissetuleku puudumine ei ole mõjuv

põhjus, mis annaks alust jätta tema kanda miinimumist väiksem osa lapse

ülalpidamiskuludest (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva ja hankima nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid (nt RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d

14–15). Seejuures on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema

sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p 20; 24.10.2012, 3-2-

1-118-12, p 15). Seega on vanemal üldjuhul kohustus tööle minna või vähemalt tööd

otsida.

28. Kohus leiab, et hageja on menetluses andnud vastuolulisi ütlusi oma majandusliku

olukorra kohta. Kohtu ärakuulamisel küsiti hagejalt tema tööalase tegevuse kohta,

millele ta esmalt vastas, et ei tööta. Seejärel hageja parandas end ja vastas, et töötab

aeg-ajalt taksojuhina. Hageja selgitas ka, et tal oli varem osaühing, mis on tänaseks

kustutatud, ning et ta ei ole Töötukassas arvel. Kohus leiab, et taksojuhi tegevuses

esineb sularahaarveldusi, mille puhul ei pruugi tegelikud sissetulekud olla täielikult

deklareeritud. Samuti märgib kohus, et juhul, kui taksojuhi tegevus ei taga piisavat

sissetulekut, tuleb hagejal otsida täiendav või stabiilsem töökoht. Asjaolu, et hageja ei

ole end Töötukassas tööotsijana arvele võtnud, viitab omakorda sellele, et ta ei ole

kasutanud kõiki võimalusi oma tööalase olukorra parandamiseks. Hageja ei ole

esitanud arstliku komisjoni väljastatud puude tuvastamise otsust, mistõttu ei ole

tõendatud, et tema töövõime on terviseseisundi tõttu piiratud.

29. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul alust elatist vähendada ja

hagi tuleb jätta rahuldamata.

30. Tsiviilasja hinna määramine: 08.01.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr XXX on hageja I

hagihind 2250 eurot ja hageja II hagihind 2250 eurot. Hageja nõue on elatise

vähendamine 150 eurole (9x150=1350). Seega on hagihind 2 x 900 (2250-1350) ehk

1800 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt juba sissenõutavaks muutunud makseid ei

liideta, arvestatakse üksnes järgneva 9 kuu makseid (Riigikohus 3-2-1-165-13 p 19).

Menetluskulud

31. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg

1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas

kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus

poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik