3-26-1077/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1077

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba L.Z-i

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. aprilli 2026. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindaja Alice Kliemesch

Puudutatud isik – L.Z

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.Z-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata L.Z-i taotlus määruskaebuse tagamiseks.

2. Võtta haldusasja nr 3-26-1077 materjalide juurde MTÜ Uus Võimalus 16.03.2026

kinnitus ja Päästearmee Eestis Lootuse Maja rehabilitatsioonikeskuse 26.03.2026

garantiikiri. Muus osas jätta taotlus täiendavate tõendite kogumiseks

rahuldamata.

3. Jätta L.Z-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11. aprilli

2026. a määrus haldusasjas nr 3-26-1077 muutmata.

4. Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja tema sünniaeg

ning temaga seotud kriminaalasja number tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 15 lg 41 alusel 10.04.2026 kinni samal päeval Tallinna Vanglast vabanenud Venemaa

Föderatsiooni kodaniku L.Z-i (sünd. XX.XX.XXXX), kellel puudub seaduslik alus Eestis

viibimiseks. L.Z viibis vangistuses alates 12.04.2021. Viru Maakohus mõistis temale

3-26-1077

05.11.2021 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX karistuseks 7 aastat vangistust ja

lisakaristuseks Eestist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. Tartu Ringkonnakohus

tühistas 30.05.2022 otsusega nr X-XX-XXXX maakohtu otsuse osaliselt ja mõistis

karistuseks 5 aastat vangistust. Pärast seda, kui PPA oli väljasaatmise menetluses selgitatud

isikule kohustust lahkuda Venemaale, esitas isik 10.04.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse.

2. Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 10.04.2026 taotluse anda

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel

luba L.Z-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks

kuuks. Kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks (VRKS § 361 lg 2 p 4). Isik oli

lahkumiskohustusest teadlik alates maakohtu 05.11.2021 otsusest, kuid esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse alles pärast seda, kui vabanes vanglast ja talle selgitati uuesti

lahkumiskohustust. Seetõttu on alust arvata, et taotlus esitati väljasaatmise takistamiseks

(VRKS § 361 lg 2 p 5). Isik ei ole avaldanud teavet, millest saaks järeldada rahvusvahelise

kaitse vajadust. Esineb VSS § 68 p 4 kohane põgenemisoht, sest isikut on kriminaalkorras

karistatud 4 korda ning tegemist on olnud tõsiste kuritegudega, mis on otseselt ohustanud

Eesti avalikku korda ja elanikkonna turvatunnet. Esineb ka VSS § 68 p 6 kohane

põgenemisoht, sest vabaduses viibides võib isik põgeneda Saksamaale, kuhu ta on

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise eesmärgil lahkunud ka varem. Isik on väljendanud

soovimatust Venemaale minna, tal puudub kehtiv Venemaa pass ning ta ei astunud vangistuse

ajal samme uue passi saamiseks, mida tuleb lugeda väljasaadetava kaasaaitamiskohustuse

rikkumiseks (vt VSS § 264 lg 1 p 3). Isiku kinnipidamine on põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2

p 6 alusel, sest kriminaalset tausta arvestades on ta ohuks avalikule korrale. Isiku senine

käitumine näitab valmisolekut seadust ignoreerida. Isiku varasem käitumine pärast

kriminaalkaristuse kandmist ei näita samuti, et ta oleks karistusest õppinud. Põgenemisohu

tõttu ei saa tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29 nimetatud järelevalvemeetmeid. PPA-le

teadaolevalt ei esine isikul meditsiinilist seisundit, mis välistaks tema KPK-s kinnipidamise.

3. L.Z selgitas halduskohtu 11.04.2026 istungil, et ei ole viibinud ebaseaduslikult teistes

riikides. Saksamaal külastas ta oma seal elavaid lapsi. Isik ei kavatse menetlusest kõrvale

hoida ega Eestist põgeneda. Dokumendi hankimisega pidid tegelema vangla töötajad ja isik ei

tea, miks see jäi tegemata. Isik ei soovi taotleda Venemaa passi, sest soovib loobuda Venemaa

kodakondsusest.

4. Tallinna Halduskohus andis 11.04.2026 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6

alusel PPA-le loa pidada L.Z-i KPK-s kinni kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauem kui 11.06.2026. PPA taotlus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. Isiku

põgenemise oht on tuvastatav VSS § 68 p-de 4 ja 6 alusel, sest isikut on varasemalt karistatud

kuritegude toimepanemise eest vangistusega ning ta on ka varem hoidnud kohustuste

täitmisest kõrvale ja lahkunud Saksamaale. Järelikult on alust arvata, et isikul on oskused,

teadmised ja sidemed ebaseaduslikuks liikumiseks Schengeni alal ning ta võib neid uuesti

rakendada. Isik on väljendanud soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki, mistõttu

saab eeldada, et ta ei jääks KPK-st vabastamise korral PPA-le kättesaadavaks tema

rahvusvahelise kaitse menetluses toimingute tegemiseks. VRKS §-s 29 nimetatud

järelevalvemeetmed ei oleks põgenemisohu tõttu tõhusad. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis

välistaksid KPK-sse paigutamise või muudaksid selle ebaproportsionaalseks. KPK-s on

isikule vajadusel kättesaadav nii meditsiiniline kui ka psühholoogiline abi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2(7)

3-26-1077

5. L.Z palub 27.04.2026 määruskaebuses (hiljem täiendatud) tühistada halduskohtu

11.04.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st.

Isiku suhtes saab rakendada muid järelevalvemeetmeid. Isik nõustus kriminaalasjas nr X-XX-

XXXX käitumiskontrolliga ja on valmis alluma elektroonilisele järelevalvele. Isik esitas

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kahe rehabilitatsioonikeskuse garantiikirjad, mille kohaselt

on talle Eestis tagatud eluase ja muu abi. See välistab täielikult isiku põgenemise ohu. Ajal,

mil isik lahkus Saksamaale (2021. a jaanuaris), ei kehtinud tema suhtes ühtegi tõkendit.

Saksamaal ei varjanud isik ennast ametivõimude eest, vaid ta ei teadnud, et teda otsitakse

taga. Isik peeti Saksamaa politsei poolt kontrolli käigus kinni 12.04.2021. PPA ei ole isikule

kätte toimetanud dokumenti, millest nähtuks Eestist lahkumise keeld. See asjaolu välistab

samuti põgenemisohu.

Kinnipidamine

varasema süüdimõistmise alusel

rikub topeltkaristamise keeldu.

Kinnipidamine riivab ebaproportsionaalselt isiku perekonnaelu, sest KPK-s on kahel korral

jäetud rahuldamata tema taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks abikaasaga, kes viibib Tallinna

Vanglas. Puudutatud isiku Venemaale tagasisaatmine ei ole lubatav ega perspektiivne, kuna ta

on Jehoova tunnistaja ning selle organisatsiooni tegevus on Venemaal keelatud. Samuti on

isikul Venemaale naastes oht saada mobiliseeritud. Isikul puuduvad Venemaaga igasugused

sidemed ning ta kavatseb Venemaa kodakondsusest loobuda. Isikul on tugevad sotsiaalsed

sidemed Eestis, kus ta on sündinud ja kasvanud ning kus elavad tema ema, vend, kaks õde ja

poeg. KPK-s kinnipidamine ohustab isiku elu ja tervist. Isik põeb rasket uneapnoed, mille

ravimata jätmine põhjustab igal ööl hüpoksiat ning tekitab insuldi, infarkti või äkksurma ohu.

Isiku diagnoos on fikseeritud tervise infosüsteemis. Isik on KPK-d diagnoosist teavitanud,

kuid talle on suuliselt keeldudud vajaliku ravi (CPAP-aparaadi) võimaldamisest. Ravist

keeldumise kohta ei ole isik saanud motiveeritud otsust, kuid teda suunati vajaminevat

aparaati ise ostma. Isiku und häirib lisaks KPK-s öösel pidevalt põlev valgustus, mis koos

uneapnoega ei võimalda isikul välja puhata. Isikul on KPK isikuarvel 400 eurot, kuid ta ei saa

seda summat vabalt kasutada. Isikul on üks laps Eestis ja kaks last Saksamaal, keda ta peab

ülal pidama. KPK-s kinnipidamine seab isiku õigusvastaselt valiku ette, kas hankida endale

meditsiinilist abi või pidada ülal enda lähedasi. KPK tingimused vastavad sisuliselt vangla

tingimustele. KPK-s ei saa isik kasutada varasemalt soetatud hügieenitarbeid.

Isik palub kohaldada HKMS § 249 alusel esialgset õiguskaitset ja vabastada ta viivitamatult

KPK-st. Isik palub võtta kriminaalasja nr X-XX-XXXX toimikust haldusasja materjalide

juurde eelviidatud garantiikirjad ja nõuda tervise infosüsteemist välja isiku terviseandmed.

Samuti palub isik nõuda välja dokument, mis tõendaks talle Eestist lahkumise keelu

kättetoimetamist, ning materjalid tema 2021. a-l Saksamaal kinnipidamise kohta.

6. PPA palub 15.05.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik ei ole

lükanud ümber VSS § 68 p-de 4 ja 6 alusel tuvastatud põgenemisohtu. Isiku varasem liikumine

liikmesriikide vahel kinnitab, et tal on valmisolek riigist lahkuda ilma ametiasutusi

teavitamata. Käitumiskontroll ja elektrooniline järelevalve on kriminaalmenetluses

kohaldatavad meetmed, mis ei ole praegu asjakohased. VRKS-i alusel kinnipidamine ei ole

karistus, vaid selle eesmärk on eeskätt tagada rahvusvahelise kaitse menetluse tõhusus. KPK-s

on isikule tagatud igakülgne ja ööpäevaringne meditsiiniline abi (VSS § 269). PPA-l ei ole

isiku terviseandmetele ligipääsu ja PPA saab tugineda vaid üldisele informatsioonile. Isikule

tervishoiuteenust osutanud asutuste tegevusest ei nähtu, et kaebaja viidatud meditsiinilise

aparaadi puudumine kujutaks vahetut ohtu tema elule ja tervisele. KPK-s kinnipidamise

tingimustega seoses saab isik pöörduda otse KPK poole. Väljasaatmise perspektiivi

hindamine ei ole KPK-sse paigutamise õiguspärasuse hindamisel asjakohane, sest

rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise eesmärgiks on tagada tema kättesaadavus

3(7)

3-26-1077

rahvusvahelise kaitse menetluse tarbeks. Selle menetluse ajal ei ole isiku väljasaatmine

lubatud ja väljasaatmine muutub aktuaalseks alles pärast rahvusvahelise kaitse andmisest

keeldumist. Asjaolu, et isik ei saa KPK-s viibides külastada enda vanglas viibivat abikaasat,

on kinnipidamisega kaasnev paratamatus. Abikaasa ei ole ka isikuks, kellega oleks alust

kokkusaamist võimaldada (vt VSS § 2610).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Puudutatud isik on määruskaebuses taotlenud HKMS § 249 alusel esialgse õiguskaitse

kohaldamist, mida ringkonnakohus käsitab määruskaebuse tagamise taotlusena (HKMS § 208

lg 2). Kuna ringkonnakohus lahendab määruskaebuse sisuliselt, puudub vajadus

määruskaebust HKMS § 208 lg 2 alusel tagada. Seega jääb taotlus läbi vaatamata (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 20.06.2025 määrus nr 3-25-1498, p 6; 14.03.2025 määrus nr 3-25-533, p 14;

13.03.2025 määrus nr 3-25-473, p 8; 04.09.2024 määrus nr 3-24-2274, p 12).

8. Puudutatud isik on määruskaebuse menetluses palunud välja nõuda ja võtta haldusasja

juurde: 1) kriminaalasjas nr X-XX-XXXX esitatud rehabilitatsioonikeskuste garantiikirjad; 2)

isiku terviseandmed tervise infosüsteemist; 3) tõend isikule Eestist lahkumise keelu

kättetoimetamise kohta; 4) materjalid isiku 2021. a-l Saksamaal kinnipidamise kohta. HKMS

§ 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Tõendil ei ole asjas tähtsust mh siis, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on juba piisavalt

tõendatud. Isiku põgenemise ohu ja kinnipidamise proportsionaalsuse hindamiseks võtab

ringkonnakohus asja materjalide juurde L.Z-i 27.03.2026 määruskaebusele kriminaalasjas nr

X-XX-XXXX lisatud kinnituskirjad rehabilitatsiooni- ja majutusteenuse pakkumise kohta:

MTÜ Uus Võimalus 16.03.2026 kinnitus ja Päästearmee Eestis Lootuse Maja

rehabilitatsioonikeskuse 26.03.2026 garantiikiri.

9. Määruskaebuses märgitud muude tõendite väljanõudmine ei ole põhjendatud, sest neist

ei sõltuks praeguse asja lahendamine. Isik ei ole täpsustanud, millistele terviseandmetele on ta

soovinud tugineda, ning väited, et KPK-s viibimise tõttu ei ole tervise infosüsteemist andmete

saamine võimalik, ei ole usutavad. KPK-s võimaldatakse kasutada arvutit ja internetti (vt VSS

§ 2611 lg 1; KPK kodukorra1 8. ptk; Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 5-23-16, p-d 37–39).

Seega on puudutatud isikul võimalik tutvuda oma terviseandmetega mh Terviseportaali

vahendusel ja teha infosüsteemist vajadusel väljatrükke kohtule esitamiseks. Rahvusvahelise

kaitse taotleja kohustus viibida menetluse ajal Eestis tuleneb seadusest (vt VRKS § 34) ning

olukorras, kus puudutatud isiku suhtes ei ole tema KPK-s kinnipidamist arvestades senini

rakendatud VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid (sh elamine kindlaksmääratud

kohas – VRKS § 29 lg 1 p 1), ei ole asjakohane nõuda vastustajalt andmeid ka VRKS § 29 lg-

s 3 sätestatud teavituse esitamise kohta. Isiku Saksamaal vahistamist puudutavad asjaolud on

piisavalt tõendatud juba kohtutoimikus oleva Viru Maakohtu 05.11.2021 otsusega nr X-XX-

XXXX (dtl 182–239).

10. PPA ja halduskohus tuginesid puudutatud isiku kinnipidamisel VRKS § 361 lg 2 p-dele

4, 5 ja 6 ning viitasid põgenemise ohu osas VSS § 68 p-des 4 ja 6 nimetatud asjaoludele.

VRKS § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada mh rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4), kui välismaalane on

Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või

1 https://www.politsei.ee/files/dokumendid/korrad/1704354100_kinnipidamiskeskuse-kodukord.pdf?503b3978a3

4(7)

3-26-1077

väljasaatmise vältimiseks (p 5) ning riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks (p 6).

Välismaalase põgenemise ohule viitavad VSS § 68 kohaselt mh asjaolud, et välismaalane on

korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle

mõistetud vangistus (p 4), ning välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja

käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).

11. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et isiku rahvusvahelise kaitse vajadus vajab

menetluse käigus väljaselgitamist ning põgenemisohu tõttu on isiku kinnipidamine vältimatult

vajalik, et tagada tema kättesaadavus menetlustoiminguteks (VRKS § 361 lg 2 p 4). PPA-l

tuleb korraldada rahvusvahelise kaitse menetluses isikuga vestelus ning seejärel uurida ja

võrrelda isiku selgitusi ja väiteid päritolumaa teabega. Samuti peab isik saama esitada PPA

järelduste kohta täiendava arvamuse ja vastuväited. Pärast kinnipidamist toimunud

10.04.2026 küsitlusel (dtl 13–16) ei ole isik sisuliselt põhjendanud, miks ta vajab

rahvusvahelist kaitset. Määruskaebuses esitatud väide, et isik kuulub Jehoova tunnistajate

hulka, vajab edasises menetluses kontrollimist. Isiku põgenemise oht on tuvastatav VSS § 68 p

4 alusel, kuna isikut on mh karistatud vangistusega tahtlike kuritegude eest, ning VSS § 68 p 6

alusel, kuna isik on selgelt väljendanud soovimatust naasta kodakondsusjärgsesse riiki (nt

puudutatud isiku selgitused 11.04.2026 kohtuistungil). Põhjendatud on kahtlus, et KPK-st

vabastamise korral võib isik liikuda mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki, nt

Saksamaale, kus elavad tema kaks last ja kus isik on ka ise varem elanud (vt Viru Maakohtu

05.11.2021 otsus nr X-XX-XXXX, p 2.81).

12. Kuna põgenemisohtu tuleb hinnata isiku KPK-s kinnipidamise aja seisuga, siis ei oma

määravat tähtsust, millisel eesmärgil oli isik 2021. a-l Saksamaale lahkunud. Viru Maakohtu

05.11.2021 otsuses nr X-XX-XXXX (p-d 2.80, 2.183, 2.193) kajastatud asjaolude põhjal on

siiski alust arvata, et puudutatud isik ei lahkunud 09.01.2021 Saksamaale mitte oma laste

külastamise eesmärgil, vaid vastutusest kõrvalehoidmiseks. Otsuses on välja toodud, et

viimase kuriteo pani puudutatud isik toime 09.01.2021 ja lahkus samal päeval bussiga Eestist

Saksamaale, kusjuures tegemist ei olnud ette planeeritud reisiga. Sellises olukorras ei saa

omistada sisulist tähendust asjaolule, et prokuratuuri 21.01.2021 taotluse alusel vahistati

puudutatud isik tagaselja Viru Maakohtu 25.01.2021 määrusega, kui ta viibis juba Saksamaal.

Isiku põgenemise ohtu ei välista see, et KPK-st vabastamise korral oleks tal võimalik elada

mitmes rehabilitatsioonikeskuses. Isiku põgenemise ohtu ei ole järeldatud tal Eestis püsiva

elukoha puudumisest. Rahvusvahelise kaitse taotlejana saaks puudutatud isik iseenesest elada

ka majutuskeskuses (VRKS § 34 lg 1).

13. Kuivõrd isik oli Eestist lahkumise kohustusest teadlik juba Viru Maakohtu 05.11.2021

otsusest, kuid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles tema väljasaatmise ettevalmistamise

käigus (s.o 10.04.2026 küsitluse lõpus), siis on PPA põhjendatult järeldanud, et

rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise takistamiseks (VRKS § 361 lg 2 p 5;

vrd Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 23; 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p

22).

14. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks

(VRKS § 361 lg 2 p 6) saab olla põhjendatud üksnes juhul, kui isiku käitumine kujutab endast

tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi (nt Riigikohtu

17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 20–21). VRKS § 361 lg 2 p 6 kohaldamiseks peab oht

avalikule korrale või julgeolekule olema märkimisväärne ning seda võib põhjendada nt isiku

varasema käitumise ja sidemetega, samuti tema juurest leitud esemete ja muude asjaoludega

(nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12).

5(7)

3-26-1077

15. Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isik kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt

tõsist ohtu avalikule korrale, mis õigustab tema kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel.

Isikut on kahel korral karistatud reaalse vangistusega (vt karistusregistri väljavõte, dtl 109–

112) ning tema toimepandud kuriteod on olnud rasked (sh röövimine, kehaline

väärkohtlemine, vabaduse võtmine, sugulise iseloomuga teod noorema kui 14-aastase

isikuga). Puudutatud isik jäeti Harju Maakohtu 14.01.2025 määrusega nr X-XX-XXXX

tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest vabastamata mh põhjusel, et kohus ei olnud

kindel isiku edasises õiguskuulekas käitumises ja tema suhtlusringi Eestis kuulusid

kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Harju Maakohus märkis ka 10.03.2026 määruses nr X-XX-

XXXX, millega jäeti isiku suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata, sest see ei

olnud seadusest tulenevalt võimalik, et L.Z-i puhul esineb oht uute kuritegude

toimepanemiseks (mh varalise kasu saamise eesmärgil).

16. Puudutatud isikut ei peeta KPK-s kinni karistuseks ühegi süüteo toimepanemise eest,

vaid tegemist on seaduse alusel rakendatava korrakaitselise meetmega. Seetõttu ei ole ka

asjakohane etteheide, et kinnipidamisega rikutakse topeltkaristamise keeldu. Rahvusvahelise

kaitse taotleja liikumisvabaduse piiramine on vältimatu vajaduse korral lubatav (kui tagatakse

nõuetekohased kinnipidamistingimused) nii direktiivi 2013/33/EL2 artiklite 8–11 kui ka

VRKS §-de 361–363 kohaselt. Maksimaalselt võib isikut VRKS § 361 alusel kinni pidada kuni

18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). VRKS § 29 lg-s 1

toodud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA seatavaid

reegleid, kuid puudutatud isiku puhul tuvastatud asjaolud ei anna selleks alust. VRKS § 29

alusel ei ole rahvusvahelise kaitse taotleja suhtes võimalik rakendada kinnipidamise asemel

elektroonilist järelevalvet. Sedalaadi meedet ei ole võimalik kohaldada ilma seadusest selgelt

tuleneva õigusliku aluseta. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa isiku võimalikku

väljasaatmist pidada ilmselgelt perspektiivituks ning ei ole alust arvata, et rahvusvahelise

kaitse menetlus võiks kesta ebamõistlikult kaua. Kui isikul on kaebusi seoses KPK toimingute

või kinnipidamistingimustega, on tal võimalik esitada eraldi kaebus KPK tegevuse peale.

Määruskaebuses viidatud keeldumise abikaasaga pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest

ongi puudutatud isik kohtute infosüsteemi kohaselt vaidlustanud haldusasjas nr 3-26-1381.

17. Isiku väidetud tervisemured ei välista tema kinnipidamist. VRKS § 363 lg-st 1 ning VSS

§ 269 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on PPA kohustatud tagama KPK-s tervisekontrolli ja vajalike

tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kuid tervishoiuteenuste osutamist korraldab Tervisekassa

ning tervishoiuteenuseid osutab perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt haiglavälise

eriarstiabi osutamiseks ettenähtud korrale (vt VSS § 269 lg-d 1 ja 3; tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 7 lg 2 p 2 ja lg 3, § 21). Seega ei ulatu PPA tagamiskohustus

osutatava tervishoiuteenuse vajalikkuse ega sisuni, mille üle saab otsustada ainult

tervishoiutöötaja. Kui KPK-s viibivale isikule võimaldatakse tervishoiutöötaja vastuvõtt, kuid

tervishoiutöötaja keeldub isiku soovitud ravimit või meditsiiniseadet välja kirjutamast,

puudub alus väita, et PPA oleks jätnud isiku arstiabita. Vaidlusi KPK-s tervishoiuteenuse

osutajatega ei ole võimalik lahendada KPK-sse paigutamise menetluses, mis toimub PPA

taotluse alusel, vaid selleks tuleb puudutatud isikul esitada halduskohtule eraldi kaebus.

Ringkonnakohus märgib siiski, et isiku väited raskekujulisest uneapnoest ja vältimatust

vajadusest CPAP-aparaadi järele ei ole kuigi usutavad, arvestades, et ta viibis enne KPK-sse

paigutamist 5 aastat vangistuses ning isik ei ole toonud välja, et teda oleks KPK-s jäetud ilma

mõnest tervishoiuteenusest, mida talle vangistuse ajal võimaldati. Kokkuvõtlikult ei ole

puudutatud isiku KPK-sse paigutamist ja tema seal kinni pidamist alust hinnata

ebaproportsionaalseks.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse

taotlejate vastuvõtu nõuded (uuesti sõnastatud).

6(7)

3-26-1077

18. Eelneva põhjal jääb L.Z-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

11.04.2026 määrus muutmata.

19. VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse

arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg ning temaga seotud

kriminaalasja number (X-XX-XXXX) tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)