3-25-224/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-25-224

Otsuse kuupäev

27. mai 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31. detsembri 2024. a otsuse

nr E15030-1 tühistamiseks ja soodustustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ning SKA

kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja X , esindaja vandeadvokaat Kaisa Lumiste

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. juunil 2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 18. septembril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja

dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1

p 2 alusel. Kaebaja taotleb pensioni Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206

3-25-224

„Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu kinnitamise kohta“ (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ (loetelu nr 2) osa XII „Metsavarumine,

tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ (osa XII) erialakoodi 19207 alusel kokku- ja

väljaveotraktoristina.

2. SKA otsustas 31. detsembri 2024. a otsusega nr E15030-1 mitte määrata kaebajale

soodustingimustel vanaduspensioni. SKA märkis otsuses kaebaja töötamise perioodid, mida ei

arvestata kaebaja soodustustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka, kokku 15

aastat 6 kuud ja 15 päeva. SKA hinnangul töötas kaebaja forvarderidega, millega töötamine ei

anna õigust soodustustingimustel vanaduspensionile.

3. Kaebaja esitas 28. jaanuaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et

ta töötas ajavahemikul 11. veebruar 2005 kuni 29. mai 2024 ehk kokku 15 aastat 6 kuud ja 15

päeva erinevate tööandjate juures metsa kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal, mis vastab

loetelu nr 2 osa XII erialakoodile 19207. Samuti palub kaebaja tühistada SKA 31. detsembri

2024. a otsuse nr E15030-1.

4. Tartu Halduskohus võttis 30. jaanuari 2025. a määrusega menetlusse X-i kaebuse SKA

31. detsembri 2024. a otsuse nr E15030-1 tühistamiseks ja soodustustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata taotlus

uuesti läbi. Sama määrusega tagastas kohus kaebuselt tasutud riigilõivu kaebajale.

5. SKA esitas 3. märtsil 2025 vastuse kaebusele, mille palus jätta X-i kaebuse rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 24. novembril 2025. a täiendavad seisukohad ja tõendid asja

lahendamiseks vajalike asjaolude kohta.

7. Tartu Halduskohus määras 29. aprilli 2026. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

8.1. Seadusandja ei ole määruses nr 206 sätestanud, et soodustingimustel saab pensioni vaid

juhul, kui töötingimused vastavad 1992. aastal esinenud tingimustele. Vastustaja on rikkunud

määrust tõlgendades õiguskindluse põhimõtet. Kuivõrd vastustajal pole õigust täiendada

määrusega kehtestatud ametikohtade loetelu, ei tohiks olla vastustajal ka õigust kitsendada

ametikohtade loetelu.

8.2. Kokku- ja väljaveotraktoristi töö ei toimunud 1992. aastal ja tegelikkuses juba mitmeid

aastaid enne seda palkide vintsimisega traktorile. Samuti olid kokku- ja väljaveotraktorist

ning kokkuveovintsi juht kaks erinevat ametikohta, millest viimane kasutas palkide

laadimiseks vintsi. Vintsiga töötas peamiselt silmustaja, kes on loetelus eraldi erialakoodis

nimetatud. Samuti ei ole kohane rääkida pelgalt palkide laadimisest, kuivõrd tegemist on vaid

osaga metsamaterjalist, mille kokku- ja väljavedu teostatakse traktori abil. Vintsi kasutamine

ei olnud vajalik kokku- ja väljaveotraktoristidel ka 1992. aastal.

8.3. 1992. aastal kasutasid metsa kokku- ja väljaveotraktoristid palkide laadimiseks

hüdrotõstukit, mille küljes oli haarats. Samuti olid kasutusel forvarderid. Juba 1992. aastal

2

3-25-224

kasutati valdavalt metsamaterjali, sealhulgas palkide tõstmiseks ja koorma laadimiseks

justnimelt haaratseid. Arhiivimaterjalid kinnitavad, et juba 1970ndate keskel oli Eestis

kasutusel ka linttraktoril asetsev tõstuk haaratsiga. Seega ei vasta tõele Sotsiaalministeeriumi

väidetu, et haaratsid tulid kasutusele pärast loetelu kehtestamist. Samuti oli 1991 kasutusel

forvarderi tüüpi kokkuveomasinad. Haaratsiga palkide laadimine traktorile oli tavapärane juba

alates 1980. aastate algusest. Kaebaja esitatud arhiivimaterjal kinnitab seda.

8.4. Vastustaja ja Sotsiaalministeerium ei ole arvestanud tegelike oludega, mis valitsesid

määruse koostamise ajal ning üritavad tegelikest asjaoludest jätta sihilikult teistsugust muljet.

Forvarderijuht on kokku- ja väljaveotraktori juht. Forvarderioperaatori tööülesanded on täna

samad, mis kokku- ja väljaveotraktoristil 1992. aastal ja enne seda. Kuigi masinad on läinud

moodsamaks, siis tegelikkuses ei ole kokku- ja väljaveotraktoristi ameti tööülesannetes ja

töötingimustes otseselt midagi muutunud.

8.5. Senine kohtupraktika ei ole haaratsiga töötamist pidanud määruse nr 206 kehtestamise

ajaga võrreldes uudseks asjaoluks. Seega ei ole õige väita, et 1992. aasta (ja ka varasemate)

traktorite kabiinid oleksid olnud külmad ja et traktoristidel puudus võimalus sooja saamiseks.

Forvarderijuhi töö oli ja on tervistkahjustav. Tervist kahjustavate teguritena esines töötamisel

vibratsioon, müra, sundasendid, liigutused, füüsiline koormus seljale ja kätele jms. Seetõttu ei

ole välitingimustes töötamine ainuke asjakohane tingimus. Töö on keskmisest kõrgema

ohtlikkusega, tööõnnetuste vältimiseks on kohustus kasutada tööle vastavaid

isikukaitsevahendeid ning järgida tööohutusnõudeid. Forvarderijuhi töö on määruse nr 206

tähenduses tervistkahjustav, mistõttu vastab kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni

saamise tingimustele. Kokku- ja väljaveotraktorid on suured jäigad masinad, mille

käsitlemine nõuab oskusi, kogemust ning tugevat füüsilist ja vaimset tervist.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

9.1. Soodusstaaži tuvastamiseks peavad töötingimused vastama määruse koostamise ajal

silmas peetud töötingimustele. Loetelud koostati lähtuvalt koostamise aegsetest

töötingimustest. Arvestades seaduse eesmärki, võimaldada varasemalt pensionile jääda

isikutel, kelle tervis teatud ametikohtadel ja tootmisaladel töötades (st toonastes

töötingimustes) on kahjustada saanud, tuleb lähtuda toonastest töötingimustest.

9.2. Sotsiaalministeerium on selgitanud, et soodustingimustel vanaduspensioni seaduse

seletuskirja kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kelle töötamine

antud tingimustes, kutsealal või ametikohal üle teatud aja võib põhjustada terviserikkeid ja

töövõime langust või täielikku kaotust ning selle piiramisega seadusandja kaitses töötajate

tervist lähtudes tolleaegsetest töötingimustest. Metsaväljaveo autojuhile ja kokkuveomasina

juhile pensioni määramisel lähtutakse sellest, et ta vedas puitu metsast välja olles ise roolis,

kinnitades ise palgid kas nn vintssüsteemiga, tõstukiga või enamjaolt käsitsi ning et haaratsiga

laadimine ega töö forvarderiga ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimusteks loeti raske füüsiline töö, mis

aastaringselt toimus välitingimustes (näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine,

enda soojendamise võimaluse puudumine). Forvarderid ei olnud määruse koostamise ajal

tavapärased töömasinad Eesti metsades. Kaebaja töötingimused ei vastanud seega eeltoodud

tingimustele. Tartu Ringkonnakohus on oma praktikas nõustunud vastustaja seisukohaga.

KOHTU SEISUKOHT

10. Vaidluse all on SKA 31. detsembri 2024. a otsuse nr E15030-1 õiguspärasus. Nimetatud

otsusega ei arvestatud kaebaja soodustingimustel pensionile õigust andva staaži hulka

töötamist ajavahemikul 11. veebruar 2005 kuni 29. mai 2024 erinevate äriühingute juures

metsa kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal. Vastustaja hinnangul ei vastanud kaebaja

3

3-25-224

töötingimused loetelu nr 2 osa XII erialakoodile nr 19207, mistõttu 15 aasta 6 kuu ja 15 päeva

pikkust ajavahemikku ei saa soodusstaaži hulka arvata. Kaebaja hinnangul on vastustaja

tõlgendanud erialakoodi nr 19207 omaseid töötingimusi liiga kitsalt ning selle aluseks olnud

Sotsiaalministeeriumi selgitused ei vastanud tegelikule olukorrale määruse nr 206 loetelu nr 2

kehtestamise ajal.

11. SKA hinnangul ei saa kaebaja töötamist metsa kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal

käsitleda soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvana, sest ta töötas masinatel,

milledel kasutati palkide laadimiseks hüdraulilist (haaratsiga) tõstukit ning tõstuki juhtimine

toimus juhtimiskabiinist, mitte välitingimustes. Kaebaja ei pidanud rakendama koorma

laadimiseks pidevalt füüsilist jõudu ning metsamaterjali vedu toimus suures osas maanteel.

Seetõttu ei olnud vastustaja hinnangul alust nende ajavahemike kvalifitseerimiseks

erialakoodile nr 19207 vastava tööna ning soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat

soodusstaaži kaebajal vajalikus ulatuses ei ole. Kaasaegse forvarderiga töötamine ei ole

sarnasel määral terviskahjustav kui oli töötamine kokku- ja väljaveotraktoriga määrusega nr

206 tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise ajal.

12. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 näeb ette, et õigus

vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 65-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis

omandatud RPKS-i 8. peatükis sätestatud pensionistaaži. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus

saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja

raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane

pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel. Loetelu on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206. Loetelus märgitud

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, millel töötamine annab õiguse

soodustingimustel vanaduspensionile, määratlemine ja nimekirjade koostamine ja

täiendamine kuulub ainuüksi Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kohtupraktikas on rõhutatud, et

Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud

tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või

ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega

tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Mitte igasugune

tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade

koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud

tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on

soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid

haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p

13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus

haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja

täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud

ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.

13. Määrusega kehtestatud loetelu koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja

ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži hulka

arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et soodusstaaži

hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 1¹

kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide

summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on

selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus

nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus

4

3-25-224

haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise

eelduseks täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine,

ametikoha nimetus ei ole määrav. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning

nendega tegelemise ulatus tööajast.

14. Määrusega nr 206 kehtestatud loetelu nr 2 näeb soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvana ette osas XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ (osa XII)

p 1 „Metsavarumine“ (p 1) erialakoodi 19207 alusel kokku- ja väljaveotraktoristina.

Kohtupraktikas on selle ametikoha sisustamisel võetud aluseks Sotsiaalministeeriumi (SoM)

selgitused (esitatud haldusasja nr 3-15-2156 raames). Kokkuvõtvalt leidis SoM esitatud

selgituses, et tööstuslikuks metsavarumiseks on metsamaterjalide tootmisprotsess, mis

jaguneb töödeks raielangil, ülestöötatud metsa väljaveoks ja metsalaos teostatavateks

operatsioonideks. Õigus soodustingimustel pensionile on vaid siis, kui nad töötavad vahetult

tööstuslikul metsavarumisel või -parvetusel, raielangil. Määruse kehtestamise ajal toimus

palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest

töötingimustest. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja

väljaveotraktoristil, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi

käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja

palkidega töötamine. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimusteks oli raske

füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Haaratsiga laadimine, mis tuli

metsavarumisse hiljem, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

15. Kohtupraktikas ei ole siiski tingimusi sedavõrd kitsalt käsitletud.

Tallinna

Ringkonnakohus on 18. oktoobri 2022. a otsuses asjas nr 3-21-3026 (p 9) selgitanud, et

loetelu nr 2 p XII kannab pealkirja „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“

ning selle alap 1 pealkirja „Metsavarumine“. Sätete sõnastusest ei nähtu, et metsavarumine

peab olema tööstuslik. Oluline on, et isik on töötanud tervist kahjustaval ja raskete

töötingimustega töödel. Kui loetelu nr 2 p XII alap-des 2, 4 ja 5 („Tselluloosi- ja

paberitööstus“, „“Puidukeemiatööstus“ ja „Puidutööstus“) on ametikoht seotud tööstusliku

kutsetegevusega, siis metsavarumisel seda ei ole nõutud. Punkt XII loetelu hõlmab kõik

metsavarumise ametikohad ega ole piiratud tööstusliku metsavarumise ametikohtadega. See

kehtib kohtu hinnangul ka metsa kokku- ja väljaveo traktoristil puhul. Seega saab ka

metsaväljaveo autojuht tegeleda metsavarumisega mistahes tööandja juures, tingimusel, et

sellistel töödel ei ole töötatud osalise tööajaga (SVPS § 1 viimane lause).

16. Tallinna Ringkonnakohus on asunud 31. jaanuari 2025. a otsuses 3-22-1461 ja 20. juuni

2025. a otsuses asjas nr 3-23-2179 seisukohale, et määruse nr 206 kehtestamise ajal olid

Eestis juba kasutusel haaratsiga/hüdrotõstukiga masinad. See tähendab, et selliste tõstukite

kasutamine oli loetelu nr 2 XII osa erialakoodidega nr 11442 ja 19207 tähistatud ametikohal

tehtava töö iseloomulikuks osaks. Kuigi erinevates kohtades võisid kasutatud metsaveo

inventar erineda, ei olnud haaratsi/hüdraulikaga metsaveomasinad määruse nr 206

kehtestamise ajal erandlikud ning ka nende masinate puhul toimus arvestatav tegevus

välitingimustes, mis võisid olla rasked. Seega ei välista soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andva staaži hulka arvamist töötamine hüdraulilise tõstuki või haaratsiga. Tartu

Ringkonnakohus ei ole sellele asjaolule sedavõrd olulist tähendust omistanud, kuid on

hiljutises kohtuotsuses samuti asunud sisuliselt eeltoodud tõlgendust toetama (vrd Tartu

Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-23-1366 ja 9. aprilli 2026. a otsus asjas

nr 3-24-2455). Seega ei ole haaratsiga sõiduki kasutamine asjaolu, mis takistab töötamise

kvalifitseerimist erialakoodis nr 19207 mõeldud ametikohale vastavaks.

5

3-25-224

17. Olenemata aga sellest, kas haaratsi olemasolu pidada loetelu nr 2 kehtestamise ajal juba

tavapäraseks ja seega loetelus nimetatud ametikohal töötamisel tavapäraseks töövahendiks või

mitte, on olulised ka töötingimused. Nii SoM kui ringkonnakohtute hinnangul on loetelu nr 2

nimetatud ametikoha puhul oluline asjaolu see, et koormat laadides töötas isik valdavalt

väljas, mitte ilmastikukindlas kabiinis. Ehk soodustingimustel staaži arvestamiseks peab ka

haaratsiga laadimine toimuma jätkuvalt aastaringselt ja igasuguste ilmaoludega peamiselt

välitingimustes ehk väljaspool kabiini (vt eelviidatud otsused asjades nr 3-22-1461 (p 16), 3-

23-2179 (p 14), 3-23-1366 (14 ja 17). Samale seisukohale on jõutud ka Tallinna ja Tartu

Halduskohtu praktikas (vt nt otsused asjades nr 3-24-2952, 3-23-2350, 3-23-1464, 3-23-

1971). Kuigi ka kabiiniga tõstukitega töötamisel võib osa tööprotsesse olla vaja teha iga

ilmaga väljaspool kabiini, ei ole see eelnevalt esitatud tõlgendusi arvestades soodusstaaži

hulka arvatava kokku- ja väljaveotraktoristina töötingimuste täitmiseks piisav. Seega asjaolu,

et kokku- ja väljaveotraktoristi kasutuses olnud masinate olemus võis juba 1990ndatel olla

muutumises ning välitingimustes haaratsi juhtimist jäi aja jooksul oluliselt vähemaks, ei ole

määrav.

18. Kaebaja on SKA-le esitatud taotluses ja kaebuses välja toonud masinad, millega ta

vaidlusalusel ajavahemikul erinevate tööandjate juures töötas. Kaebaja kasutas erinevate

äriühingute juures töötades masinaid Komatsu 830.3, Timberjack 810D, Jon Deere 1210,

Ponsse Caribou, Valmet 820 ja Valmet 840. Erinevad tööandajad on kinnitanud kaebaja

töötamist nende masinatega. Kõik need masinad kasutavad palkide peale laadimiseks

hüdraulilist haaratsit, mille juhtimine toimub sõiduki kabiinist, mitte väljaspool seda asuvalt

eraldi pingilt või juhtimiskabiinist. Erinevalt metsaveoväljaveo sõidukist iseloomustab

forvardere just asjaolu, et nii veoki kui palkide laadimiseks kasutatava haaratsi juhtimine

toimub samas kabiinis, mille puhul ilmastikutingimused mõjutasid juhi töö tegemist

varasemaga võrreldes oluliselt vähem. Tartu Ringkonnakohus on rõhutanud, et forvarderi

töötingimused on varasemaga võrreldes sedavõrd muutunud, et forvarderi juhi ametikoha

eristamine kokku- ja väljaveo traktoristi ametikohast ei ole meelevaldne. Sõiduki

juhtimiskabiinist ka palkide peale laadimine vähendas olulisel määral ilmastikutingimuste

mõju töötajale. Samuti saab nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et seadme opereerimisega

kaasnevat vibratsiooni ja valgustingimusi ei saa eraldiseisevalt pidada sedavõrd rasketeks

töötingimusteks, mis eraldi õigustaks forvarderi juhi töö arvamist soodusstaaži hulka (Tartu

Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-23-1366, p-d 17 ja 18).

19. Lähtudes kaebaja kasutada olnud masinate olemusest (palkide laadimine ja sõiduki

juhtimine toimus samas kabiinis) ei vasta need erialakoodi nr 19207 tingimustele, mistõttu on

vastustaja põhjendatult keeldunud kaebaja forvarderiga töötamise ajavahemikke soodusstaaži

hulka arvamast ning vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kohtule esitatud materjal ei kinnita

kaebaja töötamist tingimustes, kus ilmastik mõjutas töötamist oluliselt. Seetõttu jätab kohus

X-i kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider

6