3-25-3294/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Kaire Orion, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-3294

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X.-i

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.10.2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet

Puudutatud isik / määruskaebuse esitaja X.X.

Esindaja v.adv. Aleksei Ratnikov

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.10.2025. a

määrus muutmata.

2. Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.-i nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) piirivalveametnikud avastasid 07.10.2025 kl 03.45

valvekaamerast isiku, kes liikus piirivööndis Agusalu ristist Permisküla suunas. Seejärel kl

04.45 avastas piirivalvepatrull isiku, kelle dokumente kontrollides selgus, et tegemist on

Armeenia kodaniku X.X.-iga. Isikul puudus viibimisalus Eesti Vabariigis. Isiku ütluste

kohaselt saabus ta Eestisse 04.10.2025. 07.10.2025 küsitluse käigus muutis isik korduvalt

teekonna legendi, kuidas, millega ja mis eesmärgil ta Eestisse tuli.

2. PPA tegi 07.10.2025 X.X.-ile lahkumisettekirjutuse nr 1052291539 Eesti Vabariigist

lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 14.10.2025; ettekirjutus kuulus

sundtäitmisele alates 15.10.2025; pärast nimetatud tähtaja saabumist kuulus

lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane Eesti Vabariigist väljasaatmisele vastavalt

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg-le ja §-le 17; X.X.-i suhtes

kohaldati Schengeni sissesõidukeeldu 3 aastaks.

3. PPA piiripatrull peatas 08.10.2025 kl 18.47 Alutaguse vallas piirivööndis sõiduki, mille

juhiks oli X.X.. Isik peeti 48 tunniks lahkumiskohustuse sundtäitmiseks kinni. 08.10.2025

vestluse käigus muutis isik korduvalt oma seletusi piiri äärde tuleku kohta. Isikule pakuti

võimalust osta lennupilet Türki, kuid isik keeldus.

4. PPA tegi 09.10.2025 X.X.-ile lahkumisettekirjutuse nr 1052291539 Eesti Vabariigist

lahkumiseks koheselt, kuid mitte hiljem kui 09.10.2025; ettekirjutus kuulus sundtäitmisele

alates 09.10.2025; pärast nimetatud tähtaja saabumist kuulus lahkumisettekirjutust mitte

täitnud välismaalane Eesti Vabariigist väljasaatmisele vastavalt VSS § 14 lg-le ja §-le 17;

X.X.-i suhtes kohaldati Schengeni sissesõidukeeldu 5 aastaks.

5. PPA esitas 09.10.2025 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba X.X.-i kinnipidamiseks ja

tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, sest

isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud asjaolud. Taotluse põhjendused:

Isiku hoiakutest ja käitumisest võib järeldada, et ta ei kavatse vabatahtlikult Eestist lahkuda.

Puudutatud isik tabati järgmisel päeval pärast talle 07.10.2025 vabatahtliku lahkumistähtajaga

lahkumisettekirjutuse tegemist taas piiri vahetus läheduses. Isik viibis jätkuvalt piiri vahetus

läheduses ega astunud samme Eestist lahkumiseks. Isik keeldus 08.10.2025 võimalusest

Eestist omal soovil lahkuda, vaid nõustus ettepanekuga minna kinnipidamiskeskusesse ja

sealtkaudu korraldatava deporteerimisega kodumaale. Esineb VSS § 68 p 6 tähenduses

põgenemisoht. Põgenemisoht hõlmab ka võimalust, et isik võib hakata end ametivõimude eest

varjama eesmärgiga lahkumiskohustust edasi lükata. Isikust tulenevat põgenemisohtu

suurendab teda iseloomustav varasem käitumine, mis näitab tema ükskõiksust kehtivate

õigusnormide ja riigi korralduste suhtes. Isik ei ole senise käitumisega tekitanud usaldust

määral, et PPA-l oleks alust arvata, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid tema

lahkumiskohustuse täitmise. Lisaks puudub isikul Eestis elukoht ja tal ei ole sidemeid Eestiga.

PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine

vastuolus turvalisuse või tervise kaalutlustega, kuid on vajalik väljasaatmismenetluse

lõpuleviimiseks.

6. Puudutatud isik märkis kohtuistungil, et ta läheks autoga tagasi Poola ja sealt lahkub

Schengeni tsoonist. Isik keeldus lennust Türki, kuna tema auto jääks Eestisse. Isik selgitas, et

ta tuli Eestisse nii turistina kui ka dokumentide Venemaale saatmiseks.

7. Tartu Halduskohus rahuldas 10.10.2025. a määrusega PPA taotluse ning andis loa X.X.-i

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 10.12.2025 (k.a). Seejärel tegi kohus täiendavalt

kirjeldava ja põhjendava osaga määruse (allkirjastatud 13.10.2025). Määruse põhjendused:

1) Puudutatud isikul ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1

nimetatud alus puudutatud isiku kinnipidamiseks, kuivõrd esineb põgenemise oht. Puudutatud

isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le tema väljasaatmistoimingute ettevalmistamiseks

kättesaadav ning võib tema eelistatud viisil riigist lahkuda, et jõuda tagasi Poola, või asuda

Armeeniasse väljasaatmist muul viisil vältima. Isiku käitumisest ja väljaütlemistest saab

järeldada, et tal puudub soov ise täita Eestist lahkumise kohustust ja Eestist lahkuda, ilma et ta

ei rikuks talle kehtestatud Schengeni sissesõidukeeldu. Põgenemisohtu suurendab see, et isik

on liikunud Poolast Eestisse selleks seaduslikku alust omamata.

2) Põhjendatud ei ole lugeda täidetuks VSS § 23 lg 1 p-s 2 nimetatud alus.

3) Puudutatud isikuga seotud asjaoludest on järeldatav, et tema suhtes ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ning nende

kohaldamine ei tagaks piisavalt lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Isiku

kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist saab pidada proportsionaalseks.

8. X.X. esitas iseseisvalt ja ka riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel Tartu

Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub kontrollida Tartu Halduskohtu 10. ja

13.10.2025. a määruste õiguspärasust ning need vajaduse korral tühistada ning kaotada

määruste kehtivus tagasiulatuvalt. Veel palub puudutatud isik vabastada end tõlgete kulude

kandmisest. Määruskaebuse põhjendused:

Ei nõustu, et tema hoiakutest ja käitumisest võis järeldada, et ta ei soovinud

lahkumiskohustust täita VSS § 68 p 6 tähenduses. PPA ega kohus ei ole põgenemisohtu

põhjendanud. PPA ja kohus ei arvestanud isiku ütlustega ega teinud kindlaks asjaolusid, miks

isik oli sunnitud käituma selliselt, nagu ta seda tegi. Põhjendatud olnuks kasutada VSS § 10 lg

2 p-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei olnud

proportsionaalne meede.

9. PPA teatas 23.10.2025. a e-kirjas, et puudutatud isik saadeti 22.10.2025 Eesti Vabariigist

välja.

10. Tartu Ringkonnakohus tagastas 28.10.2025. a määrusega määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 10.10.2025. a määruse peale läbivaatamatult (resolutsiooni p 1); jättis

rahuldamata taotluse tõlkekulude kandmisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2).

Ringkonnakohus leidis, et kuna puudutatud isik saadeti 22.10.2025 Eesti Vabariigist välja,

siis esineb alus määruskaebuse tagastamiseks läbivaatamatult.

11. Riigikohus rahuldas 13.05.2026. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse osaliselt;

tühistas Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2025. a määruse ja saatis asja tagasi samale

ringkonnakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Riigikohus leidis, et

olukorras, kus PPA on välismaalast kinni pidanud, mõjutab määruse tühistamine isiku õigusi

sõltumata selles, kas ta on jätkuvalt kinnipidamiskeskuses. Välismaalasel, kellelt vabadus

võeti, võib tekkida õigus nõuda õigusvastase kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist.

12. PPA palub 25.05.2026. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata. PPA väitel on kinnipidamistaotluses välja toodud, et määruskaebuse esitaja suhtes

esinevad VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud kinnipidamise asjaolud. PPA ja kohus hindasid

asjaolusid kogumis, millest lähtuvalt oli isiku kinnipidamine vajalik ja põhjendatud;

leebemate meetmete kohaldamine ei ole tulemuslik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Kuigi puudutatud isik saadeti 22.10.2025 Eesti Vabariigist välja (PPA 23.10.2025.

a e-kiri, dtl 93), siis Riigikohtu 13.05.2026. a määrust arvestades kontrollib

ringkonnakohus määruskaebemenetluse käigus Tartu Halduskohtu 10.10.2025. a

määruse õiguspärasust.

14. Ringkonnakohus käsitleb puudutatud isiku ja tema esindaja esitatud määruskaebusi

ühtse määruskaebusena. Selguse mõttes peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka

seda, et käsitleb Tartu Halduskohtu 10. ja 13.10.2025. a määrusi ühtse määrusena,

mille põhjendused on esitatud 13.10.2025. a määrusena vormistatud dokumendis. Loa

andmise otsustas halduskohus 10.10.2025. a määrusega. Seega on

määruskaebemenetluses vaidlus Tartu Halduskohtu 10.10.2025. a määruse üle, mille

tühistamist puudutatud isik taotleb.

15. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses esitatud taotluse, vabastada

puudutatud isik tõlgete kulude kandmisest (dtl 98) lahendas ringkonnakohus

28.10.2025. a määruse (dtl 104-106) resolutsiooni p-s 2, millega jättis taotluse

rahuldamata. Kuna eeltoodud osas on ringkonnakohtu 28.10.2025. a määrus

jõustunud, siis puudub kohtul vajadus taotlust uuesti ei lahendada.

16. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. PPA esitas Tartu Halduskohtule taotluse (dtl 41-44) puudutatud isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Halduskohus asus

vaidlustatud määruses seisukohale, et esineb VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud alus puudutatud

isiku kinnipidamiseks, kuivõrd esineb põgenemise oht. Halduskohus põhjendas vaidlustatud

määruses piisavalt, miks ta peab PPA kahtlust põgenemisohu osas põhjendatuks ning miks ta

nõustub, et puudutatud isiku kinnipidamine VSS § 23 lg 1 p 1 alusel on õiguspärane.

Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski

määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks

määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et halduskohus ei arvestanud

isiku ütlustega ega teinud kindlaks asjaolusid, miks isik käitus selliselt, nagu ta tegi.

Määruskaebuse esitaja eeltoodud väide on umbmäärane, kuna väidetust ei selgu, milliste

ütlustega halduskohus ei ole arvestanud. Puudutatud isiku ütlused, s.h isiku selgitused enda

käitumisele on kirjeldatud PPA taotluses. Lisaks sai puudutatud isik anda selgitusi ka

kohtuistungil. Halduskohus on vaidlustatud määruses (põhjenduste p 6) hinnanud puudutatud

isikuga seotud asjaolusid (s.h ka isiku ütlusi) kogumis.

19. VSS § 23 lg 1 p 1 järgi võib PPA taotleda halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

VSS-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 1 p 1

kohaldamise aluseks olevat põgenemisohtu on puudutatud isiku puhul PPA seostanud VSS §

68 p-s 6 märgitud asjaoluga, s.o PPA järeldab välismaalase hoiakute ja käitumise põhjal, et ta

ei kavatse vabatahtlikult Eestist lahkuda (PPA 09.10.2025. a taotluse lk 2).

20. Kohtupraktikas on sedastatud, et VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks

kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid

asjaolusid (RKHKm 05.12.2022, 3-20-2004, p 18.5 ja seal viidatud kohtupraktika).

21. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isikul ei ole seaduslikku

alust Eestis viibimiseks. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta (määruse põhjenduste

p 6), et puudutatud isikuga seotud asjaolusid kogumis hinnates on selge, et ta ei pruugi

vabaduses viibides olla PPA-le tema väljasaatmistoimingute ettevalmistamiseks kättesaadav

ning võib kas tema eelistatud viisil (s.o autoga) riigist lahkuda, et jõuda tagasi Poola, või

asuda tema Armeeniasse väljasaatmist muul viisil vältima. Isiku käitumisest ja

väljaütlemistest saab järeldada, et tal puudub soov ise täita Eestist lahkumise kohustust ja

Eestist lahkuda, ilma et ta ei rikuks talle kehtestatud Schengeni sissesõidukeeldu. PPA

kinnitas ka kohtuistungil, et puudutatud isikule tehti ettepanek ise osta lennupilet Türki, kuid

ta ei olnud sellega nõus. Lisaks selgitati puudutatud isikule, et kui ta vabatahtlikult ei lahku,

siis tuleb sundtäitmine ja ta paigutatakse kinnipidamiskeskusesse ning isik oli sellega nõus

(kohtuistungi protokoll 00:25:13, dtl 48-51). Puudutatud isik kohtuistungil eeltoodule vastu ei

vaielnud. Puudutatud isik väljendas kohtuistungil soovi lahkuda Eestist autoga (sihtmärgiks

Poola) (kohtuistungi protokoll 00:35:11) ning kinnitas, et ta keeldus PPA pakutud lennust

Türki (kohtuistungi protokoll 00:40:17). Puudutatud isik liikus Poolast Eestisse selleks

seaduslikku alust omamata, mis suurendab puudutatud isiku puhul põgenemisohtu.

Ringkonnakohtu hinnangul lubavad asjaolud kogumis nõustuda halduskohtu järeldusega

puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu kohta.

22. Määruskaebuse esitaja väitel olnuks põhjendatud kasutada VSS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmeid. VSS § 10 lg 2 p 1 järgi on järelevalvemeetmeks elamine

kindlaksmääratud elukohas. Halduskohus selgitas määruses (põhjenduste p 8), miks ta leidis,

et käesoleval juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine tõenäoliselt tõhus, viidates puudutatud isikuga seotud asjaoludele.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu põhjendus piisav. Leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine ei olnud puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud.

Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks ja ei tagaks sama tõhusalt

isiku kättesaadavust väljasaatmismenetluses (RKHKm 31.05.2017, 3-3-1-93-16, p 12).

23. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks tema

kinnipidamist kuni kaheks kuuks hinnata ebaproportsionaalseks (nt terviseseisund või

turvalisuse kaalutlused). VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab

usaldust, et puudutatud isik järgib PPA seatud reegleid, kuid tuvastatud asjaolud ei anna

sellise usalduse tekkimiseks alust. Kuigi kinnipidamiskeskuses viibimine riivab isiku

õiguseid, kaalus käesoleval juhul vajadus tagada isiku kättesaadavus väljasaatmiseks

vajalikeks menetlustoiminguteks selle riive üles. Ringkonnakohtu hinnangul oli puudutatud

isiku kinnipidamine proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes, s.o tagada isiku

kättesaadavus väljasaatmismenetluses.

24. Määruskaebuse esitaja väited, mis seonduvad talle tehtud PPA lahkumisettekirjutusega ei

ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu ringkonnakohus jätab need väited tähelepanuta.

Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas haldusasjas on vaidlus üksnes puudutatud isiku

kinnipidamisekusesse paigutamise lubatavuse üle.

25. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.10.2025. a määruse muutmata.

26. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel

puudutatud isiku nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)