2-25-22209/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-25-22209

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A.V vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046, asukoht

XXX , lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja A.V , isikukood ą

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A.V vastu osaliselt.

2. Mõista kostjalt A.V-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja Multitude Bank p.l.c

ja kostja vahel 27.06.2024 krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus 2855.87

eurot, seadusejärgne intress 23.91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

perioodi 16.07.2025 -18.12.2025 eest 123.89 eurot.

3. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud 60.07% ulatuses kostja A.V kanda ja 39.93%

ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda.

4.2.

Mõista kostjalt A.V-lt hageja B2 Impact OÜ OÜ kasuks välja

menetluskulud 336.39 eurot.

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (336.39 eurolt) hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

2-25-22209

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja

esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus

hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t

esitama kaja).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5

kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, milles nõuab Multitude

Bank p.l.c ja kostja vahel 27.06.2024 krediidilepingust tulenevat võlgnevust 5000 eurot,

millest põhivõlgnevus 3805.75 eurot, intress 431.46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

762.79 eurot. Krediidilepingu eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati kostjale limiiti

kuni 4000 eurot. Vastavalt Lepingu üldtingimuste punktile 6.4 laenulimiidi suurust võib

muuta. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 4093

eurot. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr s 52.08% aastas ja intressimäär 42.66%

aastas. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 1237.13

eurot, millest põhinõude katteks arvestati 287.25 eurot, kulude katteks 84.79 eurot ja intressi

katteks 865.09 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata

kokkuleppelised osamaksed, jaanuarikuu osamakse summas 212.01 eurot, maksetähtaeg

15.02.2025, veebruarikuu osamakse summas 198.33 eurot, maksetähtaeg 15.03.2025,

märtsikuu osamakse summas 205.47 eurot, maksetähtaeg 15.04.2025, aprillikuu osamakse

summas 212.40 eurot, maksetähtaeg 15.05.2025 ja krediidiandja nõue oli muutunud

sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, siis 1.05.2025 edastas krediidiandja kostjale

meeldetuletuse lepingu lõpetamisest. Leping lõppes 16.05.2025. Kostjat teavitati 04.06.2025

edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale.

2. Kohus andis 12.01.2026 määrusega hagejale tähtaja asjaolude täpsustamiseks ja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta täiendavate asjaolude esitamiseks ning

nõude ümberarvestuse esitamiseks.

3. Hageja esitas 28.01.2026 hagiavalduse täpsustuse, milles esitas ka VÕS § 4034 lg 7 järgse

ümberarvestuse: Kostja kasutas krediiti 4093 eurot ning on teinud kokku tagasimakseid

summas 1237.13 eurot. Seega on kostja võlgnevus 2855.87 eurot. Nimetatud summale

lisandub intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras 23.91 eurot ja

viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates 16.07.2025 kuni

2-25-22209

hagiavalduse esitamiseni 123.89 eurot.

4. Kohus võttis 2.02.2026 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile

vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.

Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

2.02.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega käesoleva ajani vastust hagile

esitanud.

5. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja

ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on

hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

6. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval

juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

8. Vaidlust ei ole, et Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel on sõlmitud 27.06.2024

krediidileping ning kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku

summas 4093 eurot. Lepingus on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 52.08%. Nõude

aluseks oleva lepingu krediidi kulukuse määr jääb ülemmäära piiresse. Pooled ei vaidle selle

üle, et füüsilisest isikust kostja sai kasutada krediiti väljaspool majandustegevust, s.t

vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

9. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on

viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

10. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt ei täitnud, mistõttu saatis

Multitude Bank p.l.c kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja pole võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul,

ütles Multitude Bank p.l.c lepingu üles 16.05.2025. Multitude Bank p.l.c loovutas nõude

hagejale. Vaidlust ei ole, et kostjale on lepingu järgi võimaldatud kasutada krediiti, millise

pidi tagastama osamaksetega. Kostja jättis tagastamata kokkuleppelised osamaksed ehk

jaanuarikuu osamakse summas 212.01 eurot, maksetähtaeg 15.02.2025, veebruarikuu

osamakse summas 198.33 eurot, maksetähtaeg 15.03.2025, märtsikuu osamakse summas

205.47 eurot, maksetähtaeg 15.04.2025, aprillikuu osamakse summas 212.40 eurot,

2-25-22209

maksetähtaeg 15.05.2025. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu

täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

11. VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega

konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu

laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning

liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette

nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi

preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi

kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja

krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma

eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal

läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või

teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende

sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud

kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave

lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle

teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt

eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C-226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio

Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel

kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh

lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab

siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest

rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová

v Finway a.s., p 64).

12. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

13. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

14. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes

vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga

seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

a) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija

sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu

2-25-22209

vormist;

b) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku

laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

c) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel.

16. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

15. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et

krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Kohtupraktikas on

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

16. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

17. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

18. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

piisavalt põhistanud. Hageja on esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtte. Analüüsides

hageja poolt esitatud ja kostjaga seotud andmeid, nähtuvad kostja pangakonto väljavõtetest

kostja mitmed erinevad finantskohustused (leping nr CNT00000122899, mille maksed

jäävad vahemikku u 730-823 eurot, leping L89011796887, maksed ca 33 eurot, püsimaksega

krediitkaart, Creditea krediidikonto). Hageja märgib hagiavalduses, et kostja sissetulekuks

oli 1350 ja igakuised kulutused 255 eurot. Välja on toomata ka igakuised majandamiskulud

ehk kuidas on arvestatud elatusmiinimumiga. Nagu eelpool kohtu põhjendustes toodud, ei

2-25-22209

nähtu esitatud andmetest ja selgitustest, et esialgne krediidiandja oleks kontrollinud kostja

laenutaotluses esitatud andmete õigsust. Seega ei olnud kostja eeltoodud tegelikke kohustusi

ja kulusid arvestades võimeline täitma 27.06.2024 sõlmitud krediidilepingust tulenevaid

kohustusi kohaselt. Eeltoodust johtuvalt ei ole esialgne krediidiandja veendunud kostjaga

sõlmitud lepingu puhul, et tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Selles osas on

tõendamiskoormis hagejal.

19. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

20. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -

154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste

ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23).

Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud

oma õigustest.

21. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud

Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt

asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle

tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

22. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastutustundliku

laenamise kohustuse rikkumise korral saab intressi nõuda seadusjärgses määras. Hageja

11.08.2025 nõude ümberarvestuses kostjalt intressi ei nõua.

23. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kui suure summa

hageja kostjale laenulepingu järgi laenas ja kui suure summa on kostja selle laenulepingu

järgi tagasi maksnud.

Esitatud andmetest nähtub, et kostja sai krediiti kokku summas 4093 eurot ning lepingu

kehtivuse ajal tegi tagasimakseid kogusummas 1237.13 eurot, millest põhinõude katteks

arvestati 287.25 eurot, kulude katteks 84.79 eurot ja intressi katteks 865.09 eurot. Tulenevalt

eeltoodust on põhivõlg 1025.96 eurot. Sel juhul on põhivõlg 2855.87 eurot, milline tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

24. Esitatud materjalide kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 16.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.12.2025 VÕS

2-25-22209

§ 113 lg 1 sätestatud määras ehk kokku 123.89 eurot, milline tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

25. Tallinna Ringkonnakohus selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud

on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034

lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude

kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja

kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus 2855.87 eurot, seadusejärgne intress 23.91 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 123.89 eurot.

Menetluskulud

26. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõue on

käesolevas asjas 5000 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, kokku

summas 3003.67 ehk hageja nõudest rahuldatakse 60.07%. Kohus leiab, et seega tuleb

menetluskulud jätta 60.07% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 39.93% ulatuses

hageja kanda.

27. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse kostjalt menetluskuluna välja

mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 560 eurot, tegemist on põhjendatud menetluskuluga

(hagi poleks riigilõivu tasumiseta saanud menetleda). Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega

336.39 eurot (60.07% 560-st).

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

kohtunik