2-26-3109/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Mari-Ann Veiermann

Määruse tegemise aeg ja koht

26. mail 2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-3109

Tsiviilasi

J. A. võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): J. A. (isikukood XXX)

Usaldusisik: P. A.

Võlausaldajad:

1) XXX AS (registrikood XXX)

2) XXX AS (registrikood XXX)

3) AS XXX (registrikood XXX)

4) XXX AS (registrikood XXX)

5) XXX (välismaa registrikood XXX)

6) XXX OÜ (registrikood XXX)

7) XXX AS (registrikood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. A. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.

2. Jätta XXX OÜ AS ja XXX AS vastuväited võlgade ümberkujundamiskavale

rahuldamata.

3. Kinnitada J. A. esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt:

Võlausaldaja

(registrikood)

Põhinõue

(eurot)

Kõrval-

nõue

(eurot)

Kohus-

tuse kogu-

summa

(eurot)

Kohus

-tuse

täitmis

e

perioo

d

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev

kuus)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv / suurus

(eurot)

Kohustuse

täitmise

summa

kokku

(eurot)

Kohustuse

täitmise ulatus

/ põhi-

kohustuse

täitmise ulatus

%

XXX AS

(leping nr XXX)

757,61

757,61

kuud

Iga kuu 10.

kp

36/18,90

680,40

89,81/89,81

XXX AS

(laenuleping nr

XXX)

2564,27

147,22

2711,49

kuud

Iga kuu 10.

kp

36/64,10

2307,60

85,10/89,99

XXX AS

(tarbijakrediidi-

leping nr XXX)

4410,90

88,16

4499,06

kuud

Iga kuu 10.

kp

36/110,30

3970,80

88,26/90,02

AS XXX

(leping nr XXX)

234,72

234,72

kuud

Iga kuu 10.

kp

36/5,80

208,80

88,96/88,96

XXX AS

(Laenuleping nr

XXX ja XXX)

48,42

60,42

108,84

kuud

Iga kuu 10.

kp

36/1,20

43,20

39,69/89,22

XXX (Laenuleping

nr XXX)

1818,94

1818,94

kuud

Iga kuu 10.

kp

36/45,50

1638

90,05/90,05

XXX OÜ

(refinantseerimise

lepingu XXX)

359,78

68,97

428,75

kuud

Iga kuu 10.

kp

36/9,00

75,57/90,06

XXX AS

841,54

841,54

kuud

Iga kuu 10.

kp

36/21,00

89,84/89,84

KOKKU

11 036,18

364,77

11 400,95

36/275,80

9928,80

4. Kohustada J. A. tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10.

juunil 2026 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles

märgitud tingimustel.

5. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik P. A..

6. Kohustada J. A. esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. juuliks 2027 ning edaspidi iga aasta

10. juuliks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.

7. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande J. A. võlgade ümberkujundamise

kohta menetluse lõpuks.

8. Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud J. A. kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.

9. Määrata J. A. usaldusisiku P. A.e tasuks 998,75 eurot.

9.1. Usaldusisiku tasu 998,75 eurot maksta välja kohtu deposiidist OÜ-le Usaldus ja

Õigus (registrikood 17101426, arveldusarve nr XXX AS XXX), mille kaudu usaldusisik

tegutseb.

10. Tühistada Viru Maakohtu 11.02.2026 määrusega tsiviilasjas 2-25-3109

maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud käsutuskeeld ja J. A. vara suhtes

läbiviidava sundtäitmise peatamine.

11. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks

usaldusisikule.

12. Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

13. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning

ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

(FIMS § 28 lg 2).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. J. A. (avaldaja, võlgnik) esitas 09.02.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avaldaja soovib asja lahendamist

kirjalikus menetluses.

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Võlgnikule kuulub sõiduauto registreerimisnumbriga

XXX, 20.11.2008, hinnangulise väärtusega 4000 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on

netotöötasu 1100-1200 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 15 642,13 eurot.

Avalduses esitatud selgituse järgi on avaldaja maksejõuetuse tekkimise põhjus mõtlematu

finantskohustuste võtmine, kuigi need olid seotud kindla eesmärgiga. Avaldaja igakuised

maksed moodustavad ligikaudu 50% tema sissetulekutest, mille tõttu jääb talle vähem

vahendeid kui vajalik toimetulekuks.

2. Viru Maakohus võttis 11.02.2026 määrusega avalduse menetlusse ja määras usaldusisikuks

P. A.e, peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Usaldusisik esitas 10.03.2026 võlgniku vara- ja võlanimekirja.

4. 11.03.2026 toimunud ärakuulamisel jäi avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse

juurde. Usaldusisik pooldas võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

5. Maakohus algatas 13.03.2026 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise

menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 27.04.2026. 13.03.2026 määrusega määras

maakohus usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 1000 eurot. Võlgnik on

tasunud nõutud deposiidi.

6. Usaldusisik esitas 04.05.2026 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava.

7. Usaldusisik esitas 10.03.2026 ja 04.05.2026 tasu taotlused, milles palub määrata enda

tasuks kokku 998,75 eurot (ilma käibemaksuta). Usaldusisik palub kanda tasu OÜ-le Usaldus

ja Õigus, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluste kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete

täitmisele 11,75 tundi (tunnitasuga 85 eurot, käibemaksu ei lisandu).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see

tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.

9. Kohtule esitatud võlgniku võlgade ümberkujundamiskava vastab seaduse nõuetele. Kavast

nähtub muu hulgas, millised võlgniku kohustused ja millisel viisil ümber kujundatakse, ning

mis on kava täitmise tähtaeg.

10. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 2 lg 3 kohaselt on võlgade

ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust.

Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

11. Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja

edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid

meetmeid kasutada.

12. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või

kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui

raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda

tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist

vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja

võlakoormuse selline jaotamine, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti

võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks.

13. Kohus leiab, et õigustatud huvide kaalumisel saab arvestada, et võlgnikul on stabiilne

sissetulek ning ta on valmis tegema jõupingutusi makseraskuste ületamiseks. Võlgniku

igakuine püsiv sissetulek on töötasu summas 1100-1200 eurot. Igakuised vältimatud kulud

(toit, transport, sideteenused jm) on ligikaudu 500–600 eurot. Võlgnik on võimeline tasuma

igakuiselt 275 eurot, ilma et see põhjustaks talle makseraskusi, ning selline maksekoormus

võimaldab vältida püsiva maksejõuetuse süvenemist. Arvestades võlgniku regulaarset

sissetuleku ja igakuiste vältimatute kulude suuruse suhet, on põhjendatud järeldada, et

ümberkujundamismeetmete rakendamisel suudab võlgnik oma kohustusi täita ning tema

maksejõuetuse süvenemist on tõenäoliselt võimalik vältida.

14. FIMS § 24 lg 1 näeb ette, et pärast ümberkujundamiskava koostamist ja enne kohtule

esitamist toimetab usaldusisik selle koos avalduse, võlgniku vara- ja võlanimekirja ning

muude lisadega viivitamata kätte ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle

nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik

võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha

esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala

ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku

andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega

võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku

taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil.

15. Võlausaldajad XXX AS, XXX AS ja XXX AS, AS XXX on avaldanud enda nõusolekut

kavaga. XXX OÜ ja XXX AS esitasid vastuväited. XXX ei ole võlgade ümberkujundamise

kavale vastanud, mistõttu tuleb lugeda, et ta on nõude suurusega nõustunud (FIMS § 25 lg 1).

16. FIMS § 25 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei

nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta käesoleva

seaduse § 24 lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib

asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta.

Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega

nõustunud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui usaldusisik ei nõustu käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos

ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses

märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka

võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid.

FIMS § 25 lg 3 tulenevalt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi-

ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab

kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

17. XXX AS teatas enda vastuväites, et nõustub ümberkujundamise kavaga, kui kohustused

täidetakse 37 kuu jooksul ning seeläbi saaks põhinõue tasutud 100% ulatuses.

XXX AS vastuväite osas selgitas usaldusisik, et võlausaldaja seisukoht ei ole põhjendatud.

Pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus kestaks võlgniku suhtes kolm aastat

ning selle aja jooksul saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud väiksemas ulatuses

(usaldusisik tegi vara- ja võlanimekirjas pankrotivõrdluse). Seetõttu ei ole põhjendatud

võlgade ümberkujundamise menetluse kestus pikemalt kui kolm aastat.

Kohus nõustub usaldusisiku esitatud seisukohaga, et XXX AS-i vastuväide ei ole

põhjendatud. Seetõttu leiab kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluse pikendamine üle

kolme aasta ei ole põhjendatud.

18. Võlausaldaja XXX OÜ leiab, et esitatud võlgade ümberkujundamise kava ei taga tema

õigustatud huvide piisavat kaitset ega ole esitatud kujul õiglane ja proportsionaalne. Kava

kohaselt nähakse ette maksegraafik 36 kuuks summas 300 eurot kuus, mille tulemusena

tasutakse ligikaudu 90% põhivõlast ehk 9 928,80 eurot ning tasumata jäetakse 1 107,38 eurot

põhivõlast. Võlausaldaja hinnangul puudub sellele piisav ja sisuline põhjendus, eriti

olukorras, kus kuumakse suurust arvestades oleks võimalik kogu põhivõlg tasuda

maksegraafikut hinnanguliselt vaid 3–4 kuu võrra pikendades.

Võlausaldaja rõhutab, et võlgnik sõlmis laenulepingud vabatahtlikult ning peab kandma

vastutust nende täitmise eest. Samuti märgib võlausaldaja, et tema nõuet on juba vähendatud

olulises ulatuses, kokku 4 597,59 euro võrra, mistõttu täiendav põhivõla vähendamine ei ole

põhjendatud ega proportsionaalne. Võlausaldaja hinnangul ei sisalda kava veenvat

majanduslikku põhjendust, miks osa põhivõlast tuleks kustutada olukorras, kus nõude täielik

täitmine näib realistlikult saavutatav.

Lisaks märgib võlausaldaja, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada

võlgnikul vältida pankrotti ning saavutada võlausaldajatega mõistlik tasakaalustatud

kokkulepe, kuid see ei tohi toimuda viisil, kus võlausaldaja kannab ebaproportsionaalselt

suurt kahju olukorras, kus nõude täielik rahuldamine on võimalik.

Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja muuta võlgade ümberkujundamise kava selliselt, et

maksegraafikut pikendatakse vajalikus ulatuses, võimaldamaks põhivõla täielikku tasumist.

19. Kohus leidis, et 04.05.2026 esitatud võlgade ümberkujundamise kavas ei ole piisavalt

selgelt põhjendatud XXX OÜ nõude ümberarvestus ega nõude jäägi kujunemine summas

359,78 eurot ja kõrvalnõude osas 68,97 eurot. Samuti erinesid kavas toodud summad vara- ja

võlanimekirjas märgitud nõudest ning kohtule ei ole ümberarvestuse käik jälgitav.

Täiendavalt vajas selgitamist võlausaldaja poolt märgitud tagasimaksete arvestus.

Seetõttu palus kohus esitada hiljemalt 25.05.2026 täiendavad selgitused või parandatud

võlgade ümberkujundamise kava ning seisukohad vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta.

20. Usaldusisik selgitas kohtule, et vara- ja võlanimekirja kanti XXX OÜ nõue esialgselt

sellisena, nagu võlausaldaja selle esitas. Võlgade ümberkujundamise menetluses leidis

usaldusisik siiski, et võlausaldaja ei ole piisavalt tõendanud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist laenude väljastamisel, mistõttu palus usaldusisik nõude osas teha

ümberarvestuse. Usaldusisiku selgituste kohaselt koosneb XXX nõue viiest järjestikusest

laenulepingust, millest viimane oli refinantseerimisleping. Selle lepingu alusel võlgnikule uut

raha tegelikult välja ei makstud, vaid uus leping sõlmiti varasemate kohustuste

refinantseerimiseks. Võlausaldaja selgitas, et iga uue laenu taotlemisel sõlmiti uus leping ning

eelnev leping lõpetati, kusjuures uue laenu summast kaeti esmalt varasema lepingu võlgnevus

ja kõrvalnõuded ning üksnes ülejäänud summa kanti võlgnikule välja.

Usaldusisik leiab, et ümberarvestuse tegemisel tuleb lähtuda üksnes sellest rahasummast,

mille võlgnik tegelikult enda kasutusse sai. Võlausaldaja esitatud ümberarvestuse tabeli ja

võlgniku konto väljavõtte põhjal on võlgnikule reaalselt välja makstud kokku 1360 eurot ning

võlgnik on tagasi tasunud 1000,22 eurot. Sellest tulenevalt kujunes põhinõude jäägiks 359,78

eurot, millele lisandus seadusjärgne intress summas 68,97 eurot.

21. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne

võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka

ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade

ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2)

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil on nõustunud 60 % võlausaldajatest, nende

nõuetega on esindatud 56,77 % pandiga tagamata nõuetest. Seega saab kava kinnitada FiMS §

26 lg.2 alusel.

22. FIMS § 26 lg 4 kohaselt peab kohus lg 3 p-s 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel

hindama muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud

võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele

võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete

koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel

arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt

võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu

märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas.

23. Usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt tuleb arvestada, et Võlgnik töötab

tootmistöölisena ning tema igakuine sissetulek on ligikaudu 1100–1200 eurot. Võlgnik on

avaldanud valmisolekut tasuda võlausaldajatele igakuiselt 300 eurot. Sellise maksevõime

juures oleks võlgade ümberkujundamise menetluses võimalik kolme aasta jooksul tasuda

võlausaldajatele kokku 10 800 eurot. Pankrotimenetluse korral oleks pankrotivaraks peamiselt

võlgnikule kuuluv sõiduauto hinnangulise väärtusega ligikaudu 4000 eurot. Vara

realiseerimisel tuleks aga arvestada pankrotimenetlusega kaasnevate kuludega, mis

hüvitatakse pankrotivarast, sh vara müügist saadud rahast. Seetõttu ei pruugi sõiduki

realiseerimisest laekuv summa olulises ulatuses võlausaldajatele jaotuda. Kui võlgniku suhtes

kuulutataks välja pankrot ning algatataks kohustustest vabastamise menetlus, oleks võimalik

võlgniku sissetulekust teha kinnipidamisi üksnes seaduses ettenähtud ulatuses. Arvestades

võlgniku sissetulekut ning alates aprillist tõusvat miinimumpalka, oleks võimalik igakuiselt

kinni pidada hinnanguliselt ligikaudu 150 eurot, mistõttu kolme aasta jooksul laekuks

võlausaldajatele ligikaudu 5400 eurot. Seega oleks võlausaldajate nõuete rahuldamine

võlgade ümberkujundamise menetluses oluliselt suuremas ulatuses kui pankrotimenetlusele

järgnevas kohustustest vabastamise menetluses.

24. Antud juhul on usaldusisiku poolt tehtud pankrotivõrdluse kohaselt võlgade

ümberkujundamine võlausaldajate jaoks soodsam kui pankrotimenetlus. Pankrotimenetluses

oleks võlausaldajatele võimalik teha kolme aasta jooksul väljamakseid ligikaudu 5400 euro

ulatuses, so 150 eurot kuus, kuid esitatud ümberkujundamise kava kohaselt hakkab võlgnik

tegema väljamakseid 275,80 eurot kuus. Lisaks kui pankrotimenetluses realiseeritaks

võlgniku vara, tuleb arvestada pankrotimenetlusega kaasnevate kuludega, mis hüvitatakse

pankrotivarast, sh vara müügist saadud rahast. Seetõttu ei pruugi sõiduki realiseerimisest

laekuv summa olulises ulatuses võlausaldajatele jaotuda.

25. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, käesoleva menetluse käigus on võlausaldajatel

tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui

pankrotimenetluse kaudu. FIMS § 49 kohaselt kestaks kohustustest vabastamise menetlus

kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

saaks võlgniku igakuise sissetulekuga arvestada TMS § 132 sätestatut järgides. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse

võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas

ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu

on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta

võlausaldajate huve. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole

tuvastatav võlausaldajate jaoks ümberkujundamiskavast soodsam alternatiiv.

26. Kohus leiab, et võlgniku võlgade ümberkujundamiskavas taotletud abinõud on lubatud.

Võlgnikul tuleb täita oma kohustused igakuiste osamaksetena iga kuu 10. kuupäevaks.

Võlgnik täidab oma kohustusi 36 kuu jooksul. Seadusandja on jätnud seaduses (FIMS)

sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, seega on see kohtu diskretsiooniotsustus iga

konkreetse üksikjuhtumi korral. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-22-10060 15.02.2023

määruses leidnud, et võlgniku eesmärk kava täitmise järgselt tavapärasesse ellu naasta ja oma

sissetulekut ise tarbida peab olema horisondil, hoomatavas kauguses ning 5-aastast perioodi

saab pidada põhjendatuks. Käesoleval juhul on ümberkujundamiskava kestus oluliselt lühem,

s.o 36 kuud. Kohtu hinnangul ei ole see ebamõistlik ega kahjusta võlausaldajate huve

ülemääraselt.

27. FIMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on

ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega

võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara

tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FIMS § 27 lg

1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes.

28. Tulenevalt eeltoodust kinnitab kohus võlgade ümberkujunduskava. Kohtu hinnangul on

võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava

täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette

nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud

tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

29. FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid

võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu

11.02.2026 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

30. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1).

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab

võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).

31. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda

kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik

iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui

kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne

oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. juuliks 2027 ning

edaspidi iga aasta 10. juuliks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.

32. Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku

pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike

kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral;

2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei

suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud

ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende

suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata

võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule

või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve

teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

33. Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma

panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt

täitmata ulatuses.

34. Usaldusisik palub määrata enda tasuks 998,75 eurot (11,75 tunni eest tunnitasuga 85

eurot, millele käibemaksu ei lisandu).

34.1. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö

mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu

ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud.

34.2. Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 85 eurot (ilma käibemaksuta) on

põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5

ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud

ajakulu oma ülesannete täitmiseks 11,75 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud

võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega

võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate

nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku

võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega

määrab kohus usaldusisiku tasuks 998,75 eurot, s.o (11,75 h × 85 eurot).

34.3. Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 1000 eurot.

Usaldusisiku tasu 998,75 eurot tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud

summa arvel OÜ-le Usaldus ja Õigus, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

35. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu

hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb

kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku

kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust

arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Ann Veiermann

Kohtunik